10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Jüri Truupõld
Õppematerjali autor
Dadaism · 1916. aastaks kogunes Zürichisse seltskond eri maadest pärit anarhistlikuvõitu kirjamehi ja kunstnikke. · Rühmituse nimi " dada " päritolu on senini segane. · Rühmituse kuulusid sakslased Peale Tzara ja Janco, Hans Ricter, Max Oppenheimer, Richard Hülsenbeck, Parantsusmaalt pärit Hans Arp. Hiljem lisandusid veel Max Ernst ja Kurt Schwitters. · Kurt Schwitters (1887-1948) lõi kommertstrükistest kollaaze, Merzbild. · Samalaadne liikumine sündis peaaegu samaaegselt ka New Yorgis ja selle eesotsas olid Marcel Duchamp, Francis Piabia ja Man Ray. · Dadaiste on suuresti mõjutanud esimene maailmasõda ja dadaiste ühendas viha sõja vastu. · Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. · Dadaistid leiavad, et kunsti enda tähendus ja eesmärk on muutunud küsitavaks. · Dada ainuke programm on programmi puudumine ja
12.B Kunst Esimese maailmasõja ajal Kunsti inimeste pettumine ühiskonnas ja selle väärtustes. Anarhistlike, mässumeelsete vaadetega kunstnik rühmituste kujunemine nagu Voltaire´i kabaree . Eeldused uute kunstivoolude tekkeks: dada ja metafüüsiline kunst. Ilu, heade kommete, poliitiliste ideaalidega, üle-üldiste kodanike väärtuste naeruvääristamine. Kunsti eesmärk inimest sokeerida, rabada, püüe sundida inimesi tajuma ja mõtlema teisiti, kunst kui ühiskonna vastane mäss. Püüe kujutada väljaspool igapäevaelu kogemust, igavikku ehk siis ajatuse loomine. Dadaism On modernistlik kirjandus- ja kunstivool. Tekkis Sveitsis aastatatel 1916.-1922. Dadaismi algajateks peetakse nii kirjanikke kui ka maalikunstnike. (Tristan Tzara, Hans Arp, Marcel Janco, Hans Richter, Max Oppenheimer, Richard Hülsenbeck, Marcel Duchamp, Max Ernst ja Kurt Schwitters.) Dadaiste on mõjutanud Esimene maailmasõda. Leides, et kogu läänekultuur on suremas. Elu tajutakse kui midagi hetkelis
Kunst I maailmasõja ajal: Dada ja metafüüsiline kunst Anneli Vaaks Risto Paalonen Dadaism Modernistlik kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis Zürichis ning oli valitsevaks kultuuriliikumiseks aastatel 1916 1922. Dadaiste on suuresti mõjutanud Esimene maailmasõda. Nad leiavad, et kogu läänekultuur on suremas. Loobuti ühtsest stiilist, prooviti rabada uudsega. Dadaiste ühendas viha sõja vastu. Tunnused: mänguline, pilkav, provokatseeriv. Eelistatud juhuslikud väärtusetud materjalid. Mässumeeleolud levisid
Dadaism Dadaism on modernistlik kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis neutraalses Zürichis ning oli valitsevaks kultuuriliikmeks aastatel 1916 1922. Nii kogunes 1916. aastaks neutraalse Sveitsi linna Zürichisse seltskond eri maadest pärit anarhistlikuvõitu kirjamehi ja kunstnikke, kelle vaated ühtisid ühes - sõja süüdlasteks pidasid nad nn. keskmist kodanikku, kes oma passiivse olesklemise tõttu on saanud suure kuriteo kaasosalisteks. Nende arvates tuli see
Minimalistlik muusika on muusika suund, milles muusikat tehakse väga väheste muusikaliste vahenditega. Kõige tuntumad minimalistliku muusika loojad on Philip Glass ja Steve Reich. Minimalism muusikas tekkis 1960-ndate alguses ja tähendab oma ehedas vormis üksikute muusikaliste ideede (järk-järgulist, astmelist) kordamist pika aja jooksul. Tuntuim minimalismi esindaja ja üks loojatest on Steve Reich. Ta kasutas esimesena eksperimentaalseid tehnilisi võtteid, kus lasi linditsüklitel omavahelisest faasist kergelt välja libiseda (It's Gonna Rain 1966). Kiiresti hakkasid minimalismist huvituma ka traditsioonilisse klassikalisse muusika ringkonda mittekuuluvad inimesed, mis omakorda nõudis heliloojatelt mahukamaid teoseid. Philip Glassi lavatriloogia (Einstein on the Beach, Satyagraha, Akhnaten) 1970-ndate lõpus ja järgmise kümnendi alguses liitis tema loodud muusikale avangardismi alged. 21. sajandil käsitletakse minimalismi, avangardismi ja elektronmuusikat üheskoos. Avang
Paul teenib raha. 1918.a kevadel sünnib neil tütar Cecile, Gala aga pole üldse emalik ning ei armasta koduseid töid ega näita oma lapse vastu huvi. Suurem kasvataja oli Pauli ema Mama Grindel. Gala tahab ainult väljas käia koguaeg, kodus olles räägib, et tal pea valutab ja ei taha olla seal, välja minnes aga saab kõik korda. Paul otsib kohta kus oma luuletusi kirjastada. Ta tutvub kolme omavanuse mehega: Andre, Louis, Philippe. Neist saavad head sõbrad ning ühinevad rühmitusega Dadaism. Nad käivad kolmekesi baarides ning kasutavad lõbunaisi. Gala ja Paul käivad vahel ka reisimas. Olles Saksamaal, tutvub Paul ühe kunstniku Max Ernst'iga. Paul on maalihull - talle on see üks luule arvukatest nägudest. Max hakkab ka Galat armastama. Sealjuures Paulile ta niivõrd meeldib, et Paulil pole midagi selle vastu. Ta nagu armastaks ise ka Max'i läbi Gala. Max kolib prantsusmaale nende juurde. Pauli Isa vihastas selle peale, et mingi muidusööja tema majja
FOVISM 1905. aasta Sügissalongis (suur ülevaatenäitus) esines oma maalidega rühm noori kunstnike, kelle metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid peaaegu skandaali tekitasid. Kunstikriitikud ristisid rühmituse kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves, hääldub 'lö foov'). Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks. Foovide rühmituse keskseim kuju oli Henri Matisse (1869-1954). Ta arvas, et kunstnik ei peaks loodust kopeerima, vaid tal tuleks lasta tegelikkusel e
Hans Arp, eelistasid kollaaze või montaaze (ehitatakse kokku). Neid tehti väärtuseta materjalidest, juhuslikest, kättesaadavast. Nende jaoks siiani kunstis kasutati väärtuslikke materjale ja väärtuslikke teoseid, see oli dadaistidele vastunäidustatud. ,,Väike Meudoni Veenus". Hiljem hakkab tegema skulptuure,mis on abstraksed aga meenu´tavad nat.looduslikke vorme. Oluline on see, et visuaalne osa etenduses on oluline sõnaline looming. Kunstiteoste loomine oligi nagu üks suur etendus. Dadaism levib trükistena, läbi ajakirjade, plakatite, lendlehtede; millel on rahutu trükitehniline kujundus. Marcel Duchamp on natukene rahutum ja äärmuslikum. Säärane kunst sünnib New Yorgis. Prantslane, kelle loomingut oli Big Apple's näitusena, mis tutvustas Euroopas uusimat kusnti. Seal äratas erilist tähelepanu ,,Akt trepil" aka ,,Trepist alla tulev akt" kas futuristi, kubismi. Idee oli selles, et ta esitas paroodia nende mõlemile voolule (kubsim, futurism)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid