Modernism Modernism (prantsuse moderne 'uudne', 'nüüdisaegne') on ühine nimetaja modernsetele kirjanduse, kunsti jm ühiskondlik-kultuurilise tegevuse suundadele, mis kerkisid esile valgustuse ideede jõudmisega üldisesse kultuuripraktikasse 19. sajandi teisel poolel ning nende omaksvõtmise ja sellega kaasnevate raskustega, mis said keskseks teemaks 20. sajandi esimesel poolel. Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega. Vahel kasutatakse terminit "modernism" ka uusaja sünonüümina (inglise keeles modernity, modern times). Progress ja uue otsingud Ühelt poolt modernismi kandjaks progress paljudes valdkondades, eelkõige teaduse ja tehinka areng ning tööstusliku tootmise muutumine massiliseks, ühiskonnakorralduse muutumine humaansemaks jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese võõrandumine elust, bürokratiseerumine ja linnastumine, üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. Selle taustal iseloomustavad modernismi hoiakut eelkõige
Toimumis koht samas kohas, üks väline tegevus (kiri), pinget kruviti mõtete ja aruteludega (sisemine pinge). Inimese peamine kohustus, kirjutas esialgse lõpu pärast- tõestatada naisküsimus, näidata, et naine ei sõltu ainule mehest, tal on õigus teha seda,m is ta õigeks peab. Igalühel on kohustused enda ees, Ibsen rõhutas oma näidendiga, et ühiskonna ettekirjutatud reeglid ei tohi võtta naiselt õigust täisväärtuslikule elule. 3. MODERNISM (ühiskondlikud tingimused, eeldused, mõtlejad, perioodid, -ismid (esitlused vihikust), tunnused, proosa, luule, draama, aeg, märksõnu (esitlus+rühmatöö), ajatelg) . Ühiskondlikud tingimused: tööstuslik majanduslik areng, linnastumine, metropolid nt New York, London, töölisklass, kultuur kättesaadav paljudele, massimeelelahutus, I ms, Titanicu hukkumine, tapatalgud, rahvuslik viha, kosmopolitism, antirahvuslus, künism, ka elukohanematus peale sõda
MODERNISMI LUULEVOOLUD Futurism – algas aastal 1909 itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti (1876 – 1944) manifestiga Pariisi ajalehes „Figaro“. Iseloomulik joobumus liikumisest, masinatest, tehnika arengust, masside dünaamikast, tulevikku suunduvast ühiskonnast. Esines põhiliselt Itaalias ja Venemaal. Tuntuim vene esindaja Vladimir Majakovski (1893 – 1930) Kubism – tekkis algul maalikunstis 1907. aasta paiku. Elementide teadlik lahti- ja ümberharutamine luules uuteks tervikuteks.Tuntuim esindaja Guillaume Apollinaire (Guillelmus Apollinaris de Kostrowitzky, 1880 – 1918) – poola päritolu prantsuse luuletaja Imažism (inglise k. imagism, sõnast „image“, „kujund“) – esines a. 1914 – 1917, rajaja Ezra Pound (1885 – 1972), esindajaid: Ezra Pound, Amy Lowell (1874 – 1925) Imažismi põhimõtted: luuletus peab keskenduma ühele kujundile; täpsemalt kirjutamispõhimõtteid kolm: 1) tegeleda otseselt „asjaga“, olgu see objektiivne või sub
KIRJANDUS MODERNISMI II POOL Futurism Tekkis 20 saj alguses Itaalias. Algatajaks oli itaallane Filippo Marinetti, kes oli ka peamine teoreetik. Futurism eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandust ja keelekasutust. Futurism oli agresiivne. Futuristid olid kogu vana vaimse maailma vastu (muuseumid, raamatukogud). Nende eesmärk oli kirjanduse toomine tänavale. Teemad tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus, linnaülistus, patriatism, sõja, vägivalla tegevuse ülistamine. Inimene jäi tagaplaanile ja tundeid peeti nõrkuseks. Futuristid püüdsid luua uut keelt ja stiili, nad tõid luulesse tänavakeele ja ignoreerisid kirjavahemärke. Oluline oli luuletuse greaafiline pilt. Esindajad Majakovski, Marinetti, A.Kivikas, H.Visnapu. Kubism Tuleneb kreeka keelest, tähendab ,,kuup". Tekkis 20 saj alguses Prantsuse maalikunstis, hiljem arenes ka kirjanduses, kuid ei arenenud omaette kirjandusvooluks. Kubistid ei püüdnud tegelikkust jäädvustada, vaid kujutasid seda sellisen
Modernism tekkis 20saj kui hakati tähtsustama teadust. Modernism>>moderne. Modernistlik oli kõik, mis vastandus traditsioonilisele. 19saj teisel poolel arenes teadus palju. Seletati teaduslikult väja inimese põlvnemine, avastati pärilikkuse seadus. Avastati elekter, radioaktiivsus. Suured tehnikasaavutused nagu sisepõlemismootoriga auto, fotograafia leiutamine jne. Moes olid muutused, kultuuris, tehnikas, teaduses.. tekkis uus elurütm. Suurlinnade teke. Einsteini ja Freud. Kiriku olulisus vähenes. Kristlikust kasvatusest sai vabakasvatus. TEADUS VIIB TÄIUSE POOLE. Teadusest ei tohi kuj inimkonda hävitav teadus. Futurism: Tekst katkendlik, keeruline, võõrsõnaderohke, tekitas võõristust. Loobuti omadus-ja määrsõnade kasutamisest. Taheti loobuda kõikidest piirangutest. Luules: hüüatused, käsklaused, väljajättelisus, argoo ja tänavakeele kasutamine. Kõik pidi olema julm ja agresiivne. Sürrealism: loomingu aluseks unenäod, ebareaalsed nägemused. Eitati loogikat,
1.Modernism tekkis 19.saj teisel poolel ja kestis 20.sajandi esimese pooleni. Modernism tekkis Prantsusmaal. 2. Modernismis võib eristada dekadentsi, sümbolismi ja impressionismi, need vastandavad end reaalsele elule ja kunstilisusele ning hetke meeleoludele 3. Mõjutas eelkõige teaduse ja tehnika arengut ning tööstsliku tootmise muutumist massiliseks, ühiskonna muutumine humaansemaks jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese võõrandumine elust,bürokratiseerumine ja linnastumine, üksikisiku maailmavalu esilekerkimine
Modernism 1. Modernismi märksõnad, ajalooline taust, periood. Märksõnad: uusromantism, sotsiaalne modernism, avangardism, futurism, ekspressionism, dadaism, sürrealism, kirjandusvoolude paralleelne esinemine. Ajalooline taust: Paljusid maid haaranud rahvuslikud või revolutsioonilised liikumised, arvukad lokaalsed konfliktid ning senise aja suurim, Esimene maailmasõda, 1917. aasta oktoobripööre Venemaal, uute riikide sünd. Periood: 19 sajandi teine pool - 20 sajandi algus. 2. Uusromantism mis see on ja milline on selle mõju modernismile.
Modernism 19. ja 20 sajandi uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Periodiseering: 1. 19. sajandi lõpul uusromantism, mis algas dekadentsiga, mille keskmeks saab sümbolism. Tema ümber põimuvad estetism ja impressionism (nimetatud voolud vastandusid realismile) 2. avangardism tekkis 20. sajandi esimese kümnendi lõpul. Koosneb paljudest vooludest: futurism, kubism, ekspressionism jt. Pärast Esimest maailmasõda lisandusid dadaism, sürrealism, hilisekspressionism. Avangardistlikud luuletajad tulid avalikkuse ette manifestidega, milles kuulutasid oma loometõdesid ja eitasid varasemat traditsioonilist kirjandust 3
annaabi.ee 
50 punkti
~ 2 lehte
77 laadimist
1 arvamus 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid