''Püstol Waltheriga metsikutes laantes'' (0)

Tallinna Polütehnikum
Püstol Waltheriga metsikutes laantes
Referaat
Kuldar Klaasberg
AA-10
Tallinn 2012
Sisukord
Sissejuhatus...................................................................3
Kirjanik ja tema looming................................................4
Teose sisu......................................................................5
Kokkuvõte.....................................................................6
Kasutatud kirjandus......................................................7
2
Sissejuhatus
Tegemist on esimese postmedernistliku metsavennaromaaniga kirjanikult Aarne Ruben . Raamat räägib kuidas kaks Eestist pärit seersanti saadetakse Nõukogude tagalasse, et koguda seal luureandmeid sõjaliste objektide kohta, kuid mis ei kujune just eriti lihtsaks ja luuretulemused on üsna viletsad.
Raamatu tegevus toimub aastatel 1954-1961.
3
Kirjanik ja tema looming
Aarne Ruben on sündinud 17.juulil 1971 Tallinnas ning ta on eesti kirjanik ja ajakirjanik.
Ta on kirjutanud romaane, mis baseeruvad Eesti 20.sajandi ajalool. Tema tuntuim teos on ’’Volta annab kaebliku vilet’’, mis räägib 1905. aasta Vene revolutsioonist, Leninist ja dadaistide liikumisest Zürichis.
Aastal 2000 võitis ta teosega ’’Volta annab kaebliku vilet’’ Eesti romaanivõistlusel esimese koha.
Tema loomingu hulka kuuluvad: 1994 luulekogu ’’Ajakirjanik’’, 1998 novell ’’Loomingus’’, romaan ’’Volta annab kaebliku vilet’’, 2001 ’’Vares-Barbaruse valitsus’’, 2004 ’’Elajas trepi eelastmel’’, 2007 novellikogu ’’ Lugusid Anveltist ja Kingissepast’’, 2009 ’’Ärid kuuliaukudega majas ’’, 2010 ’’Viimane kohtupäev’’, 2011 kriminaalromaan ’’Ilusast naisest ei saa head muumiat’’ ja metsavenna romaan Püstol Waltheriga metsikutes laantes.
4
Teose sisu
Raamatus on juttu et 2 seersanti, Hans Keerastik ja tema kaaslane seersant Kukk saadetakse Nõukogude tagalasse luureinfot koguma CIA poolt.Kaasa anti neile portatiivne raadiojaam info edastamiseks luureorganitele, hunnik raha toidu ja auto ostuks ja käsirelvad enesekaitseks. Nad pidid olema äärmiselt ettevaatlikud, et end mitte välja anda vene miilitsatele, kuid siiski kippusid nad liiga kõvasti rääkima sobimatutes kohtades. Venemaale raketibaaside otsingule minnes jäid nad lõpuks Moskvas peatudes vahele. Üks geoloog kellega nad Moskva rongis tutvusid kaebas miilitsale et need 2 inimest tüütavad teda, miilits tuli juurde ja nõudis nende dokumente ja palus jaoskonda kaasa tulla, kaasatulemise asemel nad aga panid jooksu. Sellest peale Keerastik ei tea oma kaaslasest mitte kui midagi, ise ta sai põgenema ja jättis peale seda luuraja ameti maha ning hakkas rohkem raamatuid lugema ja ta huvialaks sai ajalugu. Ta läks Kiievisse elama, leidis sealt endale naise kellega ta sai lapse ja hakkas koos elama. Samuti leidis ta endale töökoha, algul küll koristajana kuid juba peale ülikooli lõpetamist elektrikuna ühes kolhoosis. Naisele ta siiski ei rääkind oma minevikust ja pikapeale unustas ta juba isegi vaikselt saadud ülesande ning spioonikohustused ja harjumused.
5
Kokkuvõte
Seersant Hans Keerastik heideti koos kaaslasega Nõukogude tagalasse; meestel oli kaasas portatiivne raadiojaam, raha ja käsirelvad, eesmärgiks Eestis ja kaugemalgi asuvate sõjaliste objektide luure ja teave edastamine välismaistele luureorganitele. Sisseimbumine Eesti ellu läks aga raskesti ning luuretulemused olid samuti üsna viletsad. Rumal juhus lahutas Moskvas kaks meest, edasi tegutses Keerastik juba üksi. Ent miilitsaorganite eest põgenedes oskas ta edaspidigi olla õigel ajal õiges kohas. Aja jooksul hägustus saadud ülesanne ning ununesid spioonikohustused ja harjumused. Lõpuks õnnestus mehel legaliseeruda ja alustada Kiievis uuelt realt uut elu; tema huvialaks sai hoopis ajalugu kõigis oma keerdkäikudes.
6
Kasutatud kirjandus
Interneti lehekülg http://et.wikipedia.org/wiki/Aarne_Ruben
Romaan ’’Püstol Waltheriga metsikutes laantes’’
7