Sürrealismi kokkuvõttev esitlus (0)

Sürrealism
20. Sajandi kunstivool
Stiven Danilov
12a
Sissejuhatus
Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse
vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus,
unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste
seisundite jms. 1924 koondas siis veel
dadaistide hulka kuuluv André Bretonenda
ümber sürrealistide koolkonna, mille
keskpunktiks oli Pariis.
Sürrealism on prantsuse keeles ülirealism
Teekinud on ta Prantsusmaal 1919.aastal ja
mõiste võtis kasutusele G. Apollinaire
Kaks põlvkonda
Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on
sündinud aastail 1890­1898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon jt.).
Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí).
Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt
looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest
assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et
ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude
vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku
kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma.
Sürrealist
Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks.
Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või
vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid
muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selliste sümbolite fantaasiarikas
sigri-migri valitseb katalaani sürrealisti Joan Miro (1893-1983) töödes.
Palju levinum on siiski suund milles unenägudest, hallutsinatsioonidest, asjade
teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga
realistlikus, looduslähedases vormis. Sellist suunda nimetatakse 'veristlikuks'
(ladina keeles veritas - tõde) sürrealismiks.
Jo an Miro (1893-1983)
Arlekiini karneval
Hollandi interjöör
Gio rg io de Chiric o (1888-
1978)
Veristliku sürrealismi eelkäija oli Giorgio de
Chirico (1888-1978) kes juba Esimese ilmasõja
ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte.
Need on tavaliselt linna- või interjöörivaated,
millede justkui õhutuhjas ruumis seisavad nuku-
või mannekeenisarnased figuurid. Sageli on
nihestatud perspektiivi. Oma kunsti nimetas
Chirico "metafüüsiliseks maalikunstiks". Sellise
nimetusega viitas ta soovile kujutada midagi mis
seisab väljaspool tavapärast, kogetavat maailma.
Gio rg io de Chiric o
Tänava melanhoolia ja
G. Apollinaire'i portree. müsteerium.
Prohvet
S alvado r Dali (1904-1989)
Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese
alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks
pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi
poolt unenägude ja hallutsinatsioonide
seletamiseks loodud sümboliteteooriale.
Sellises laadis töötanud kunstnikest on
kuulsaim Salvador Dali (1904-1989).
Tema looming on barokselt ülespuhutud ja
eksalteeritud, pungil vihjetest ja
alltekstidest, maalid mõjuvad sageli
efektsete lavastustena. Dali väändunud
ideed leidsid väljenduse ka koostöös
filmirezissööri Luis Bunueliga (film
"Andaluusia koer"). Dali enese igapäevane
elu oli küllastunud skandaalidest ja
sokeerimistest.
Salvador Dali
Mälestuse püsivus Püha Antoniuse kiusatus
Orjaturg kaduva Voltaire'i büstiga Püha õhtusöömaaeg
S alvado r Dali
Autoportree Mona Lisana Salvador Dali
Mark Chag alli (1887-1985)
Sürrealismiga on sageli
seostatud ühe 20. sajandi
kunsti
suurkuju, Mark Chagalli (1887-
1985) loomingut. Selles leidub
irreaalseid fantaasiapilte, mis
ammutavad ainest kunstniku
lapsepõlvest ja tulvil kummalisi
tegelasi ning seoseid. Samas
on Chagalli tööd enamasti
elurõõmsad, vabad
ängistusest.
Mina ja küla Belvedere
Paar fakti
S ürre alis m s ündis Es ime s e maailmas õ ja järg s e s Pariis is .
S ürre alis m e i le idnud 1920-1930-ndail e rilis t tunnus tus t, mõ ju o n ag a
tunduvalt kas vanud päras t Te is t maailmas õ da.