Orgaaniline ja anrogaanline keemia (0)

5 VÄGA HEA

Orgaaniline keemia: ehk süsinikuühendite keemia on elusorganismidest pärinevate ainete keemia
Anorgaaniline keemia: eluta looduse keemia ehk õpetus ühenditest , mis ei kuulu orgaanilise keemia alla
Eluslooduses leiduvatest orgaanilistest ühenditest: DNA, hemoglobiin , sahharoos
Eluta looduses leiduvatest anorgaanilistest ühenditest: ammoniaak, vesi, naatriumkloriid
VESI ja tema Omaduses :
Koosneb vesinikust ja hapnikust
Agregaatolek - aine vorm millel määrab tema molekulide soojusliikumise vorm
Hüdrofoobsed ained : ained, mis ei lahustu vees . N: rasvad , õlid
Hüdrofiilsed ained: ained mis lahustuvad vees . N: keedusool , fruktoos
Turgor ,- taimeraku siserõhk. Taimerakkude rakukestale mõjuv rõhk hoiab taime püsti
Metabolism : on ainevahetus ehk sünteesi ja lagundamisprotsessid
Termoregulatsioon : on soojusregulatsioon , organismi omadus mis hoiab tema temperatuuri kindlates piirides ja sõltumatuna ümbruse temperatuurist
Elukeskkond: organismi vajadusi rahuldav keskkond
Vee kaitsefunktsioon: viia välja organismist võõrkehi ,( pisaratega saab silmast puru eemaldada)
Vee ülesanded:
Lahusti paljudele ainetele
Rakkudes turgori tagamine
Rakusisese metabolismi tagamine
Termoregulatsiooni teostamine
Organismis ainete transpordi tagamine
Suure soojusmahutavuse tõttu keskkonna kliima kujundamine
Organismi kaitsefunktsiooni täitmine
Vesi on elukeskkonnaks paljudele organismidele
Makroelemendid : C H N O P S
Mesoelemendid: organism vajab neid mõõdukas kogudes : Ca , Cl , Mg , Na , K
Mikroelemendid: organism vajab neid vähestes kogudes aga on ikka hädavajalikud : Fe, Zn , I, Cu
Elemendi ülesanne:
C- moodustada keemilisi sidemeid ja hädavajalikke ühendeid . ( kuulub biomolekulide koostisesse )
H- Esineb vees ja biomolekulides
N-esineb amino ja nukleiinhapetes, vitamiinides
O- Vee koostises, osaleb hingamises ja kindlustab toitainete lõhustumise
P- Esineb nukleiinhapetes
S- esineb vitamiinides ja aminohapetes
Biomolekulid- orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismis elu tegevuse tulemusel ( lipiidid , monosahhariidid ja valgu jne )
Biopolümeerid- organismides esinevad molekulid, mis koosnevad paljudest kovalentsete sidemetege
Seotud korduvatest struktuuriühikutest. Näiteks : valgud , nukleiinhapped jne
Bioloogilised makroelemendid: lipiidid, valgud, sahhariidid , nukleiinhapped
Polümeer- keemiline ühend mille molekul koosneb paljudest keemilise sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest
Monomeer- väikese molekulmassiga ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekuliga, moodustades pikki ahelaid
Süsivesikud ehk sahhariidid- on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku ja hapnikku
Süsivesikute ülesanded :
Energeetiline funktsioon ( sahhariide kasutatakse esmase energia allikana , sest süsivesikutest saadakse energiat kiirelt kätte)
Struktuurne ehk ehituslik funktsioon( tselluloos taimerakukestades, kitiin lülijalgsete toestes)
Varuaine ülesanne ( glükogeen loomades , seentes ning tärklises ja inuliin taimedes )
Kaitsefunktsioon( süsivesikud kaitsevad organismi külmumise eest )
Ligimeelitamise funktsioon ( õite magus nektar meelitab putukaid ligi )
Sahhariidide jaotamine:
Monosahhariidid, - ehk lihtsuhkrud lihtsama ehitusega sahhariidid ( glükoos ehk viinamarjasuhkur ,- fruktoos ehk puuviljasuhkur, - riboos ( RNA struktuuris olev süsivesik ),- Desoksüriboos ( DNA struktuuris olev süsivesik )
Oligosahhariidid,- tekivad kahe või enama monosahhariidi liitumisel. ( maltoos ehk linnasesuhkur ,- sahharoos ehk roosuhkur ,- laktoos ehk piimasuhkur )
Polüsahhariidid ,- liitsuhkrud mis on kõrgmolekulaarsed sahhariidid, mis tekivad monosahhariidide liitumisel. ( tärklis,- inuliin( taimede varuaine),- glükogeen ( lihaste varuaine, leidub maksas ja seentes ),- tselluloos( taime rakukest ),- kitiin ( seene rakukest, lülijalgsete toese )
Lipiidid:- hüdrofoobsed ehk ei lahustu vees ( õlid, rasvad, vahad )
Lipiidide biomolekuli koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest, mis on omavahel ühendatud estersidemega
Lihtlipiidid: naturaalrasvad, mille alla kuuluvad taimsed vedelad rasvad, tahked loom rasvad, ja vahad mis on nii taimse kui loomsed
Liitlipiidid,- fosfolipiidid , mis on rakumembraani koostises
Lipiidide ülesanded:
Energeetiline funktsioon:- on kõige energia rikkamad inimtoidu komponendid, neid saadakse üle kahe korra rohkem energiat kui sahhariididest
Ehituslik funktsioon ( rakumembraan koosneb fosfolipiidsest kaksikkihist )
Varuaine funktsioon:.-( mesilaskärjed, kanepi õli seemnetes,- )
Ainevahetuslik funktsioon,- ( lipiidide täielikul oksüdatsioonil moodustuvad süsihappegaas ja vesi ( metaboolne vee tekkimine)

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 33 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

33 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

anonymous.x5 Õppematerjali autor

Orgaaniline ja anrogaanline keemia ( lipiidid,- vesi jne ) Kontrolltöö

Orgaaniline keemia anrogaanline keemia lipiidid keemia Turgor Metabolism Termoregulatsioon Elukeskkond

Sarnased õppematerjalid

docx

Orgaaniliste organismide koostise põhjalik ülevaade ja kokkuvõte

a.minohappejääkidest, Valke on vaja eeikõige organismide ülesehituseks, kaitseks, stabiilsuseks ja metabolismi tagamisefs, Valkude süntees toimub ribosoomides. Lihtvalgud on valgud, mis koosnevad vaid aminohapetest ning on organismile kergesti omandatavad. Näiteks munavalges leiduv albumiin. Liitvalgud on valgud, mis koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. Näiteks hemoglobiin on rauda sisaldav valk. Aminohape on orgaaniline ühend, mis sisaldab karboksüülrühma ja aminorühma. Kakskümmend pearnist aminohapet on võimelised peptiidsidemeid moodustades ,,kasvama" valkudeks. Aminohapped sisaldavad süsiniku (C), hapniku (0), vesiniku (H), lämmastiku (N) ja mõnel juhul ka väävli (S) aatomeid (nt tsüsteiin). Asendamatud aminohapped on aminohapped, mida inimese organism ise ei suuda toota.Asendamatuid aminohappeid on täiskasvanu inimese korral 8, laste puhul 10.

Bioloogia

docx

Bioloogia koolieksami ettevalmistus osa 2

a.minohappejääkidest, Valke on vaja eeikõige organismide ülesehituseks, kaitseks, stabiilsuseks ja metabolismi tagamisefs, Valkude süntees toimub ribosoomides. Lihtvalgud on valgud, mis koosnevad vaid aminohapetest ning on organismile kergesti omandatavad. Näiteks munavalges leiduv albumiin. Liitvalgud on valgud, mis koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. Näiteks hemoglobiin on rauda sisaldav valk. Aminohape on orgaaniline ühend, mis sisaldab karboksüülrühma ja aminorühma. Kakskümmend pearnist aminohapet on võimelised peptiidsidemeid moodustades „kasvama" valkudeks. Aminohapped sisaldavad süsiniku (C), hapniku (0), vesiniku (H), lämmastiku (N) ja mõnel juhul ka väävli (S) aatomeid (nt tsüsteiin). Asendamatud aminohapped on aminohapped, mida inimese organism ise ei suuda toota.Asendamatuid aminohappeid on täiskasvanu inimese korral 8, laste puhul 10.

Bioloogia

rtf

Bioloogia 11klassi konspekt

6. Kaitsefunktsioon. Antikehad ja verehüübimis valgud. 7. Kokkutõmbe- ehk kontraktsioonivalgud. Lihaskoe valgud, ripsmed, viburid ja mitoosikääviniidid. 8. Retseptoorne funktsioon. Rakumembraani pinna retseptorid. Silma võrkkesta retseptorvalk rodopsiin. 9. Varufunktsioon munavalge. 10. Energeetiline funktsioon ühe grammi valgu oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat. Nukleiidhapped Nukleiinhape on orgaaniline kõrgpolümeer, mis kannab pärilikku informatsiooni. DNA ehk desoksüribonukleiinhape asub päristuumsetel raku tuumas ja kannab endas geneetilist informatsiooni. RNA ehk ribonukleiinhape kopeerib DNA informatsiooni ja kannab rakus selle vajalikku kohta. Nukleiidhapped on biopolümerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleotiid koosneb süsivesikust(S), fosforrühmast(P) ja lämmastikalusest(A). DNA monomeer A-aderiin C-tsütosiin G-guaniin T-tümiin U-uratsiil C G A T G C

Bioloogia

doc

Organismid

Organismide koostis C H N O P S on põhi bioelemendid.(makroelemendid). Ülejäänud on mikroelemendid (Fe, I, Cu jne). C keskne elu element (kuulub kõikidesse biomolekulidesse). H esineb ka kõikides biomolekulides. Mood. vesiniksidemeid biomolekulides. Mida rohkem on biomolekulides vesinikku, seda energiarikkam ta on. N esineb valkude koostisosades aminohapetes. Esineb ka energiakandjas ATP-s. Nukleiinhapetes (DNA, RNA). Paljudes vitamiinides, alkaloidides. O kuulub kõikidesse biomolekulidesse. On tugev oksüdeerija. P nukleiinhapete koostises, esineb ka ATP-s. S paaris aminohappes ja mõnes vitamiinis. Na soola koostises (NaCl). Rakuväline element. K rakusisene element, leidub kapsas, rosinates. Mg kuulub luude koostisesse; tähtis klorofüllis; sõltub marjade küpsus. Ca luukoesse kuuluvad; vähesuse pärast luu hõreneb. Fe- kuulub vere punastes libledes (hemoglobiinis). I kilpnäärme hormoonis (türoksiin). Na ja K reguleerivad vee tasakaa

Bioloogia

odt

Valgud, nukleiinhapped, süsivesikud, mineraalsoolad, vesi

Bioloogia Vee funktsioonid H2O molekulaarsel tasandil. Vesi on universaalne lahusti. Vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. Hüdrofoobsed Ei lahustu vees. Hüdrofiilsed lahustuvad vees. Vesi on lähteaineks fotosünteesis. Veest pärineb fotosünteesil moodustuv hapnik. Vesi on biokeemiliste reaktsioonide üks komponent. Hüdrolüüsireaktsioonid ensüümide osavõtul. Tärklis glükoos. Kaitse ülekuumenemise ja mahajahtumise eest (veel on suur soojusmahtuvus ja hea soojusjuhtivus üleliigne soojus jaotatakse ühtlaselt). Vesi osaleb happelis- aluselise tasakaalu regulatsioonis. Vee funktsioonid raku tasandil. Tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus. Vesi tagab raku siserõhu ehk turgori. Siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Vee funktsioonid organismi tasemel. Vesi kindlustab organismide ri

Bioloogia

doc

Organismide koostis

lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool hüdrofoobsed ained ei lahustu vees nt rasvad ja õlid · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp- produktina). 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 · Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab siserõhu ehk turgori. Organismi veesisalduse ja rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID Süsivesik on orgaaniline ühend, mis sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapnikku Süsivesikud on energiarikkad ained · Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid nagu suhkur ja tärklis, energiaallikana. · Taimed valmistavad oma elutegevuseks vajalikke süsivesikuid ise. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid: · taimedes 75 - 90% · loomades 2% · seentes 3% · mikroorganismides 12 - 28%

Bioloogia

doc

Organismide koostis (orgaanilised ja anorgaanilised ained)+DNA ja RNA võrdlus

· Kaitsefunktsioon antikehad on valgud ja verehüübimisvalgud. · Kokkutõmbe ehk kontraktsiooni funktsioon lihaskoe valgud, ripsmed, viburid. · Retseptoorne funktsioon raku membraani pinna retseptorid ja silmavõrkkest retseptorvalk rodopsiin. · Varufunktsioon munavalge · Energeetiline funktsioon ühe grammi valgu oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat. Nukleiinhapped Nukleiinhape on orgaaniline kõrgpolümeer, mis kannad pärilikku informatsiooni. DNA ehk deoksüribonukleiinhape asub päristuumsetel rakutuumas ja kannab endas keneetilist informatsiooni. RNA ehk ribonukleiinhape kopeerib DNA informatsiooni ja kannab rakus selle vajalikku kohta. Nukleiin happed on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleotiid koosneb süsivesikust (S), fosfaadi rühmast (P) ja lämmastik alusest (A). A adeniin C tsütosiin G guaniin T tümiin U uratsiil (RNAl T asemel)

Bioloogia

doc

Organismide üldine keemiline koostis

Organismide üldine keemiline koostis - Orgaanilised ained on iseloomulikud elusloodusele. - Enamik orgaanilisi aineid moodustub elutegevuse käigus. - Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid. - Organismides leiduvad peaaegu kõik keem elemendid mis eluta looduseski. 1)Põhibioelemendid e. Makroelemendid organismides on C , H , N , O , P , S Kõige enam on rakkudes hapnikku (O), süsinikku (C) ja vesinikku (H). Teisteks makroelementideks on lämmastik (N), väävel (S), fosfor (P). · Süsinik keskne eluelement, kuulub kõikide biomolekulide ( valgud, rasvad, süsivesikud) koostisesse. · Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete moodustamises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on. · Fosfor esineb nukleiinhapete koostises. · Väävel leidub kahes aminohappes : metioniinis ja tsüsteiinis, ka osades vitamiinides. · Lämmastik esineb valkuda

Bioloogia

Rohkem sarnaseid