Orgaaniliste organismide koostise põhjalik ülevaade ja kokkuvõte (0)

Organismide koostis
Elusloodus – ehk looduselustik on looduse, mille moodustavad organismide ehk elusolendid . Näited: DNA, Hemoglobiin , sahharoos jne.
Eluta loodus – Osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus. Eluta looduse hulka kuuluvad õhk, vesi, mineraalid jne. Näited: ammoniaak , vesi , naatriumkloriid.
Vesi – Vesinikust ja hapnikust koosnev kõige levinum aine maal ning universaalne lahusti, mille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur . Lahusti paljudele ainetele , rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine,
Rakusisese metabolismi ( ainevahetus ) tagamine, termoregulatsiooni teostamine , ainete transportimine, keskkonna kliima kujundamine, organismides kaitsefunktsiooni täitmine, elukeskkonnaks paljudele organismidele.
Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismi elutegevuse tulemusena- näiteks lipiidid , monosahhariidid , valgud jne. Nukleotiidhapped on monomeerid . Valgud olunevad aminohapete järjekorrast ja oleneb lõpplikust kujust . Kui lipiididel on kaksikside siis on ta vedel (õli).
Biopolümeerides esinevad molekulid, mis koosnevad paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Näiteks valgud, nukleiinhapped jne.
Polümeer on keemiline ühend, mille molekul koosneb paljudest keemilise sidemega seotud korduvatest struktuurühikutest.
Monomeer on väikese molekulaarmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega, moodustades pikki ahelaid.
Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Kõik süsivesikud pole magusad nagu suhkur. Nende ülesanded on:

• Energeetiline funktsioon – Sahhariide kasutatakse esmase energia allikana, sest süsivesikutest saadakase energia kiirelt kätte. 1 g sahhariidi = 17,6 kj energiat.
  
• Struktuurne ehk ehituslik funktsioon – tselluloos taimerakukestades, kitiin putukatel .
  
• Varuaine ülesanne – glükogeen loomades ja seentes , tärklis ja insuliin taimedes.
  
• Kaitsefunktsioon – süsivesikud kaitsevad organismi ärakülmumise eest.
  
• Ligimeelitamise funktsioon – Õite magus nektar meelitab putukaid ligi.
  

Monosahhariidid ehk lihtsuhkurud on kõige lihtsama ehitusega sahhariidid. Näiteks viinamarjas sisalduvad sahhariidid on monosahhariidid. Tähtsamad monosahhariidid on järgmised:

• Glükoos ehk viinamarjasuhkur
  
• Fruktoos ehk puuviljasuhkur
  
• Riboos ehk RNA struktuuris olev süsivesik
  
• Desüksoriboos ehk DNA struktuuri olev süsivesik
  

Oligosahhariidid on sahhariidid, mis tekivad kahe ( disahhariidi ) või enam monosahhariidide liitumisel. Näiteks idanevates seemnetes olevad süsivesikud on oligosahhariidid.

• Maltoos ehk linnasesuhkur ( idanevad seemned )
  
• Sahharoos ehk roosuhkur ( suhkruroog , taimemahlad )
  
• Laktoos ehk piimsuhkur
  

Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud on kõrgmolekulaarsed sahhariidid, mis tekivad sadade monosahhariidide liitumisel. Näiteks kartul sisaldab polüsahhariide.

• Tärklis (kartul)
  
• Inuliin on prebiootiline kiud, mis on saadud siguri juurtest ja omab head mõju 
  organismile (taimede varuaine)
  
• Glükogeen on lihaste varuaine, leidub kaksas ning seentes.
  
• Tselluloosi leidub taimede rakkudes.
  
• Kitiini leidub seene rakkudes ja putukates.
  

Lipiidid on hüdrofoobsed ehk veest mittelahustuvad orgaanilised ained. Esineb õlis, rasvades ja vahades. Biomolekulid koosnevad alkoholit ja rasvhappejääkidest, mis on omavahel ühendatud estersidemega.
Esterside on karboksüülhappe ja alkoholi ühinemisel tekkinud keemiline side. –COOC-
Lihtlipiid ehk neutraalrasvad on lipiidid, mille alla kuuluvad taimsed vedelad rasvad (rapsiõli), tahked loomsed rasvad ( pekk ) ja vahad, mis on taimsed (puuviljade vahakiht) kui ka loomsed ( mesilaste kärjed )
Liitlipiid ehk fosfolipiid on lipiid, mis on rakumembraani koostises ja mille üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga.
Lipiidi pea on on hüdrofiilne ja saba on hüdrofoobne
Hormoon ehk sisenõre on ühend, mis reguleerib ainevahetust. Hormoonid on:

• Testosteroon ( meessuguhormoon )
  
• Östrogeen (naissuguhormoon)
  
• D- vitamiin (seda sünteesib meie keha päikesevalguse abil)
  
• Neerupealiste hormoonid
  

Küllastunud rasvhapped on rasvhapped, kus süsinikevahelised sidemed on kõik üksiksidemed.
Lipildide abil omastatakse rasvlahustuvaid vitamiine ning päevasest toiduenergiast peaksid nad andma —30 %. Kui tarbida liiga vähe /ipiide, siis hakkab organism kasutama vajaliku energia kättesaamiseks teisi biomolekule, näiteks ajus palknevaid ketoone, mistõttu väheneb õppirnisvõime. Samas, kui tarbida Ilialt lipiide , siis see põhjustab rasvumist ja on ohuks näiteks südame-veresoonkonna haiguste tekkeie.
Lipiidide ülesanded

• Energeetiline funktsloon - Lipiidid on kõige energiarikkarnad inimtoidu komponendid ning neist saadakse üle kahe korra enam energiat kui sahhariididest ( I g liplidi lagundamisel saadakse —38,9ki energiat).
  
• Struktuurne ehk ehituslik funktsioon ( rakumembraan koosneb fosfolipiidsest kaksikkihist)
  
• Varuaine fundsloon (mesilaskärjed, kanepil õli seemnetes, oliividel õii viljades jne)
  
• Kaitsefundsioon. Siseorganite ümber olev rasykude kaitseb mehaaniliste põrutuste eest, nahaalune rasykude kaitseb örakülmumise eest, lindudel kaitse märgumise eest.
  
• Ainevahetuslik funldsioon. Lipildide täielikul oksüdatsioonil moodustuvad süsihappegaasja vesi. Sellist protsessi nimetatakse metaboolse vee tekkimiseks (iseloomulik näiteks kaamelile).
  
• Bioregulatoorne funktsioon (mitmed hormoonid, näiteks naissuguhormoon östrogeen, meessuguhormoon testosteroon, päikesevalguse abiga sünteesitud D- vitamiin )
  

Valgud ehk proteiinid on inimese elutegevuseks vajalikud polüpeptiidici, mis koosnevad a.minohappejääkidest, Valke on vaja eeikõige organismide ülesehituseks, kaitseks, stabiilsuseks ja metabolismi tagamisefs, Valkude süntees toimub ribosoomides.
Lihtvalgud on valgud, mis koosnevad vaid aminohapetest ning on organismile kergesti omandatavad. Näiteks munavalges leiduv albumiin .
Liitvalgud on valgud, mis koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. Näiteks hemoglobiin on rauda sisaldav valk.
Aminohape on orgaaniline ühend, mis sisaldab karboksüülrühma ja aminorühma. Kakskümmend pearnist aminohapet on võimelised peptiidsidemeid moodustades „kasvama" valkudeks.
Aminohapped sisaldavad süsiniku (C), hapniku (0), vesiniku (H), lämmastiku (N) ja mõnel juhul ka väävli (S) aatomeid (nt tsüsteiin).
Asendamatud aminohapped on aminohapped, mida inimese organism ise ei suuda toota.Asendamatuid aminohappeid on täiskasvanu inimese korral 8, laste puhul 10.
Polüpeptiid mitmest aminohappest koosnev aminohapete ahel ehk peptiidahel, mis võib koos teiste polüpeptiididega moodustada valgumolekuli. Polüpeptiidi võib lihtsustatult kujutada ette kui "väikest valku", mis koosneb kuni 50-st aminohappest.
Denaturatsioon on valgu kõrgema järgu struktuuri fagunemine madalamat järku strulduuriks. Denaturatsioon esineb näiteks muna keetmisel , kus munavalge tahkub.
Renaturatsioon on valgu madalama järgu struduuri muutumine või taastumine kõrgema järgu struktuuriks. Näiteks renaturatsiooni tulemusena tõmbuvad sirgendatud juuksed mingi aja tagant uuesti lokki.
Katalüsaator on keemilist reaktsiooni kiirendav või aeglustav aine.
Ensüüm on valgulise ehitusega katalüsaator, mis kiirendab kehas toimuvaid biokeemilisi reaktsioone.
Valkude ülesanded

• Ensümaatiline funktsioon ( ensüümid reguleerivad reektsioonide kiirust. Näiteks inimese süljes olev amülaas logundab törklist.)
  
• Struktuurne funktsioon (küüned, karvad , kõõlused, suled)
  
• KaitsefunIctsioon ( antikehad , verehüübimisvalgu(I)
  
• Varuaine funktsioon (munavalge)
  
• Energeetiline funktsioon (I g valgu oksüdatsioonil vaboneb — I 7,6 kj)
  
• Transpordi funktsioon (hemoglobiin transpordib hapnikku)