isiksuse arvestamine raske sobitada aineid eneseteadvuse tugevdamine tulemused sõltuvad pühendumisest usk inimesse, tema tahtesse areneda õppija sõltub liigselt motivatsioonist loovuse rakendamine iseseisvu avatus, positiivsuse esiletoomine BIHEIVIORISM Teaduses on biheiviorism 20. sajandi alguses tekkinud psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduse suund. Biheivioristid (ehk käitumusliku psühholoogia koolkond) olid esimesed, kes hakkasid õppimist kui protsessi teaduslikult uurima ning nende lähtepunktid on siiani, võiks öelda kõige enam, igapäevast õpetamistegevust mõjutanud. Biheivioristid, oma teooriate loomisel, ei arvesta piiri inimese ja looma käitumise vahel, kuna suurem osa eksperimentidest on läbi viidud loomadega ja nendest saadud tulemused on üldistatud inimesele. Kahtlemata on tegemist lihtsustamisega, kuid tuleb tunnistada, et suures
a) valik populatsioonist b) toob välja muutujate vahelised seosed c) ei ole prognoos muutujate vaheliste seoste kohta 3. Mälu a) protsessiks on materjali reprodutseerimine b) protsessiks on ainult info säilitamine c) üheks alaliigiks on semantiline mälu, mis salvestab tegevust ja protseduure 4. Keskkonna, kui taastuva (kinnitused, karistused) süsteemi rolli rõhutasid käitumise kujundamisel ja ühtlasi viisid läbi katseid liimadega a) biheivioristid b) Sigmund Freud ja tema kaaslased 5. x suhtus y sse üldiselt hästi ning ei näinud tema nõrku külgi. Tegemist on: a) projektsiooniga b) oreooliefektiga c) aksentueerimisega 6. Taju a) iseloomustab terviklikkus b) korral elementaarosakesi ei tajuta tervikuna c) algab peale aistinguid ning lõppeb enne mäluprotsesside toimimist 7. Minapilt a) kujuneb sotsialiseerumise käigus b) ei kujune sotsialiseerumise käigus
Biheiviorismi vaated õppimisele: Õppimine on inimeste kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi; See alateadvuslik motiiv kujundab inimestel käitumisharjumusi ja automaatseid reageeringuid keskkonna märguannetele. Isiku kogemuseks on tema kogutud reaktsioonid, s.t. mida rohkem reaktsioone on kogutud, seda rohkem arenenud on isik Mõtlemine teisejärguline, peamine on harjutamine. Biheivioristid töötasid välja mitu õppimismudelit, mis olid vastu võetud ning said edasi arendatud: Praktiline õpe (teoreetiline osa viiakse miinimumi, vajalikud teadmised saadakse kogemuse teel) Programmõpe (õppematerjal jaotatakse osadeks. Kui eelmine ja kõige lihtsam osa ei ole õpitud, on võimatu asuda järgmise keerulisema osa juurde). Käitumise modifitseerimise metoodika (muutusi käitumises püütakse esile kutsuda positiivsete vahenditega)
vastolus mitte ainult valitseva psühholoogiasuunaga, vaid ka filosoofide valdava arvamusega ja terve mõistusega. Teadvuse asemel pani ta ette võtta "lähtekohaks esiteks vaadeldava fakti, et organismid niihästi inimene kui ka loomad kohanevad oma keskkonnaga" ja "teiseks, et teatavad stiimulid viivad organismid reaktsioonidele." Watson umbusaldas kesknärvisüsteemi ning oletas, et mõtlemine toimub hääleelundites ning on kuuldamatu iseenesega rääkimine. Biheivioristid loobusid uurimise objektiivsuse huvides teadvuse kui mõõdetamatu muutuja kirjeldamisest (tunnistades samas selle olemasolu) ja hakkasid uuringutes kasutama mõõdetavaid suurusi stiimuleid ja reaktsioone. Biheiviorism osutus võrreldes introspektsionismiga edukamaks programmiks, mis tõi kaasa edusamme ka inimpsühholoogias, eriti õppimise uurimises. Sellise lähenemise üks kindlaid plusse on see, et John Watson, tehes asju teisiti,
kolmandas peatükis annan ülevaate operantsest tingitusest. 5 1. BIHEIVIORISTLIKUD ÕPPIMISTEOORIAD Et õppimise näol on tegemist väga keeruliste psüühiliste protsessidega, siis on seda raske kirjeldada kõikehaarava mudeliga. Sel põhjusel pole ka tänapäeval ühtset õppimisteooriat. Erinevate õppimisteooriate kujunemise põhjustasid lahkenvad arusaamad õppimise ajenditest. Biheivioristid näevad õppimise põhilise lättena inimese ja teiste kõrgemate organismide kaasasündinud võimet vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi. See alateaduvuslik motiiv kujundab inimesel mitmesuguseid käitumisharju- musi ja automatiseeringuid. Biheivioristide ehk käitumusliku psühholoogia koolkonna esindajate arvates on kogu inim- käitumine seletatav õige reageerimisega kekkonna märguannetele. Mõtlemise osa peavad
Vaimu protsessid kutsuvad ajus esile molekulaarseid protsesse. Molekulaarsed protsessid alluvad seaduspärasusele ning põhjustavad kehalist aktiivsust. St Vaimsed protsessid kaasnevad kehalistega. Ühed kehalised protsessid põhjustavad teisi, tunded on vaid kaasnähtus. Kriitika: välistab ideede olemasolu Monistlikud teooriad: 1) biheiviorism 2) identsusteooria- materialism 3) idealism Biheiviorism: * psühholoogia suund, mis uurib inimeste ja loomade käitumist * biheivioristid loobusid mõõdetamatu muutuja, teadvuse, kirjeldamisest ja hakkasid uuringutes kasutama mõõdetavaid suurusi- stiimuleid ja reaktsioone * biheivioristlikkus käsitluses on inimene mõjutatud keskkonnast tulevate stiimulite poolt stiimulreageering Loogiline biheiviorism: Seisukoht- Mida üldse tähendavad vaimsed mõtted? Vaimu seisundid on vaid teatud käitumisviisid. Kõiki vaimseid mõisteid saab ümber sõnastada väideteks, mis enam ei sisalda vaimseid mõisteid nt
Poliitika formaalsed struktuurid, nagu institutsioonid ja õigusnormid, olid nende jaoks teisejärgulised võrreldes inimeste hoiakute, uskumuste ja poliitilise käitumisega. Biheiviorismi pooldavad poliitikateadlased otsivad üksikisikute käitumise regulaarsusi, laialt levinud mustreid. Selle poolest erinevad nad psühholoogidest ja teistest käitumisteaduste esindajatest, kes uurivad üksikisikut kui autonoomset indiviidi. Positivismile omaselt pooldasid biheivioristid seda, et poliitikateadus oleks neutraalne ja hinnanguteta. Nende meelest on sotsiaalteadused sarnased loodusteadusega, kus on üks objektiivne tõde, mis ei sõltu uurija isiklikust positsioonist. KONSERVATISM- Poliitiline ideoloogia, mille aluspõhimõteteks on muutuste negatiivseks pidamine ning vältimine, nägemus ühiskonnast kui orgaanilisest ning hierarhilisest tervikust, inimeste ebatäiuslikkus ja sünnipärane ebavõrdsus ning riigi suhteliselt suur roll.
Burrhus Skinner (1904-1990) (Karlep 1998:242). Biheivioristide väitel on kõne areng keskkonna mõjutuste tulemuseks (Veisson, Veispak 2005:40). Biheivioristide põhiseisukohad on järgmised: laps õpib kõnelema imiteerimise teel; keelenormile vastavate sõnade ja grammatiliste vormide omandamise määrab see, kas need leiavad täiskasvanutelt positiivse või negatiivse kinnituse; kõne omandatakse seoste abil; peamised omandamist vajavad keeleüksused on sõnad. Samuti rõhutavad biheivioristid vaatluse, modelleerimise ja jäljendamise osatähtsust keele omandamisel (Karlep 1998:242-243). Nativistliku teooria ehk keeleorganiteooria esindajateks on Ameerika keeleteadlane Naomi Chomsky (snd 1928) ja Ameerika psühholoog Eric Lenneberg (1921-1975). Nativistide arvates on inimese keelevõime kaasasündinud. Juba sünnimomendil on inimese ajus organ, mis võimaldab inimesel ümber käia keelemärkidega. Keeleorgani ülesandeks on kõnelda ja aru saada kõneldust
Biheiviorism on psühholoogia filosoofia mis põhineb väitel, et kõike, mida organismid teevad, kaasaarvatud mõtlemine ja tundmine, saab ja peabki võtma kui käitumist. Psühholoogia õpetus väidab, et selliseid käitumis saab kirjeldada teaduslikult, ilma mõistusele, sisemisele psühholoogiale ja teoreetilistele konstruktsioonidele tuginematta. 19. sajandil konkureeris bihevioristide õpetus psühhoanalüütilise ja Gestalti liikumisega. Biheivioristid: · A.Bandura · E.R.Guthrie · R.J.Herrnstein · C.L.Hull · I.Pavlov · B.F.Skinner · E.L.Thorndike · E.L.Tolman · J.Watson Biheiviorismi rajajaks on : John B. Watson(9.01 1878-25.09 1958) -oli USA psühholoog. 1913 kirjutas artikli "Psühholoogia nagu biheiviorist seda näeb", lühendatult "Biheiviorismi manifest", kus tõi välja tähtsaimad punktid oma uuest psühholoogia filosoofiast-biheiviorism
vahel. Spekulatiivsete arutluste arv on lõputu. 23. Algajala kõvaks pähkliks erinevate psühholoogiavoolide, klaasikute ja teause põhisuunade spetsiifika lahtimõtestamine. Ühe v teise koolkonna v autoriteedi erinevused teistest psühholoogia suundadest ja esindajatest võiks kokku võtta järgnevalt: a)rõhuasetamises mingile konkreetsele psüühika valdkonnale (psühhoanalüütikud uurivad motivatsiooni, biheivioristid"välist" käitumist, kognitiivne psühholoogia tunnetus terviklikkusest jne), b) püüdluses kujuneda kõikehõlmavaks psühholoogiliseks õpetuseks, mis (oma terminitega) seletab lahti võimalikult suure hulga hingeelu nähtusi( iseloomulik näide: kõigil suuremail psühholoogia koolkondadel on oma käsitus õppimisest ja psühholoogia võimalustest). Koolkondade paljusus ei tähenda nagu oleksid need omavahel vaenujalal. Näiteks toetuvad hiljem väljaarenenud humanistliku ja
Kognitiivse õppimisteooria alusel nähakse õppimise allikana inimese sisemist aktiivsust ehk kas inimene väljendab huvi teda ümbritseva maailma vastu. Põhilised õppimise ajendid: 1. Sotsiaalne suhtlemine 2. Tunnetuslik 3. Hedonistlik 2. Biheivioristlikud õppimisteooriad. Mis on teooriate grupi ühine põhiolemus ja õppimise ajendid Sellesse gruppi kuuluvad õppimisteooriad (nimetada ja kirjeldada lühidalt põhiolemust) Biheivioristid näevad õppimise põhilise lättena inimese ja teiste kõrgemate organismide kaasasündinud võimet vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi. Biheivioristide arvates on kogu inimkäitumine seletatav õige reageerimisega keskkonnamärguannetele. Klassikaline tingitus on biheivioristliku õppeteooria üks osa mis selgitab kuidas me õpime tahmatult
keskkond nende üleskasvatamiseks ja ma garanteerin teile, et ma võin võtta neist lastest juhuslikult ükskõik millise ning treenida teda selleks spetsialistiks, keda soovin - kas arstiks, kohtunikuks, ärijuhiks või isegi kerjuseks või vargaks, sõltumata tema annetest, kalduvustest, võimetest ja tema esivanemate ametist või rassist." (Watson 1925). Biheiviorismi põhiidee - inimese käitumine oleneb keskkonnast, milles ta elab. Inimene reageerib ümbritsevale keskkonnale. Biheivioristid leidsid, et käitumist on võimalik muuta vastavate stiimulitega ja kõik inimesed reageerivad neile mõjutustele sarnaselt. Kui soovitud käitumist tasustada (kiitus, kommid, raha jne), siis soovitud käitumine sageneb. Kui soovimatut käitumist karistada, siis soovimatu käitumise sagedus väheneb. Biheiviorism uurib palju õppimist: 6 Harjutamine, treenimine
laensõnad populariseerija, reis, nädal, klass, autor, põlissõnad ema hirm öö üks vana aeg maailm kaks laps meeldima naine mina släng fraseologismid Piim sai otsa tabusõnad - tsitaatsõnad The Politics of Breastfeeding Hi-tech Facebook arhaismid nõukogu murdesõnad neologismid/uudissõ blogipidaja trend arvutimäng nad oskussõnad biheivioristid valkud rasvad bakter hormoon antikeha diabeet hinnangusõnad superema superinnovaatiline rumal interjektsioon/üneem Oh Proosit! id Seltsiks orangutanid ja simpansid male muide, veenma ese, roim lünk, laip, relv, range, siiras, naasma, taunima evima sulnis reetma, väisama embama, liibuma mõrv, nördima, süüme, uje selmet nentima laup malbe, tõik aabe,
Filosoofilisi argumente, mis pooldaksid dualismi ei leia ka filosoof Jack Smart. Vastandudes Descartesile, väidab ta, et nimene on füüsikaliste osakeste suur kogum, kuid ei leidu aistinguid või teadvusseisundeid, mis oleksid sellest midagi enamat või eraldiseisvat ( Jack Smart, lk 2 ). Smarti arvates toob dualism enesega kaasa suurel hulgal veidrat laadi taandumatuid psühhofüüsilisi seadusi millesse tuleb lihtsalt uskuda ning mida on raske omaks võtta ( Jack Smart, lk 9 ). Biheivioristid² üritavad näidata, et Descartes'ilik kontseptsioon vaimust ja kehast kui eri substantsidest põhineb fundamentaalset laadi arusaamatusel ( Gilbert Ryle 1996 ). Nende järgi on vaimu kohta käivad väited taandatavad käitumise kohta käivatele väidetele. Kas biheivioristide käsitlus vaimu teooria kohta on parim? Filosoofias nimetatakse biheiviorismiks eelkõige vaadet, mille järgi vaimuseisundid on käitumiskalduvused. Biheiviorism on olnud empirismist lähtuv väljakutse teadvuse
·Õpioskused ·Metakognitiivsed oskused ·Motivatsioon Aktiivsus passiivsus Teadlik teadvustamata Üks mitu Robert J. Sternberg: motivatsioon neist kõige asendamatum, ilma selleta õppimist ei toimu. Motivatsioon õppimises seostuvad mõisted · Huvi, uudishimu · Vajadused · Väärtused · Uskumused, hoiakud · Akadeemilised, sotsiaalsed eesmärgid · Impulsiivsus · Püsivus Motivatsioon õppimises · Biheivioristid: oluline on väline motiveerimine · Kognitivistid: kuidas inimese mõtted selle kohta, miks midagi juhtus, mõjutavad selle inimese tulevikukäitumist · Humanistid: rõhutavad inimeste valikuid ja isiksuse arendamise vajadust · Kognitivistid + humanistid: mõtted, uskumused, valikud ja strateegiad Motivatsioon õppimises Mida inimesed mõtlevad oma tegevustest- ülesannetest, teostusest ja iseendast, mida nad tahavad saavutada, mille poole püüdlevad
Christalleri linnasüsteemi mudel – linnalised keskuskohad paigutunud hierarhiliselt nende suuruse ja funktsioonide järgi. Linnamajanduse teooriate üldisteks probleemideks olid neoklassikalise majanduse lähtekohad. Nende hulgas idee vabast turust ja konkursist ilma avaliku sektori sekkumiseta. Lisaks peaksid inimesed käituma ratsionaalselt ja neil peaks olema täielik info erinevate linnade ja linnaosade kohta. 1C. Biheiviorism ja linnageograafia (lk 109-116) Biheivioristid väidavad, et inimeste otsustamisprotsessid ja tegevus on seotud lähiümbrusega. Oluline uurida linnakeskkonna tähendusi ja sellega seotud kognitiivseid protsesse. Biheivioristlikus linnageograafias uuriti ka seda, kuidas inimeste mentaalne kaart linnast aja jooksul kujuneb ja mis mõjutab inimeste arusaamist linnast. Uurimusest selgus, et protsess ei toimu pidevalt ega ka ühtlaselt igal pool linnas. Teine tähtis uurimisvaldkond oli inimeste
psühholoogiale, mida filosoofia haruna oli pikka aega harrastatud. 1960 aastateni psühholoogias valitsenud biheivioristlik suund püüdles loodusteadusliku objektiivsuse poole, mille järgi peab psühholoogia piirduma väliselt täheldatava käitumise, erititi käitumise mõõdetavate vastuste uurimisega, mida inimeses tekitavad eri ärritajad. 7 Biheivioristid eitavad aga selliste mõistete teaduslikkust, kus ei saa teha sõltumatuid uuringuid teadvus. Biheiviorismile vastupidist mõtlemisviisi esindab humanistlik psühholoogia, vastavalt millele ei tohi tegevust seletada üksnes välise käitumise vaatluse põhjal, vaid lisaks sellele peab psühholoogia püüdma inimest ,mõista tema enese subjektiivsete kogemuste taustal. Selle lähenemisviisi järgi määratakse inimese tegevus just sisemisest kogemusest tulenevalt ehk
9. http://storing.weebly.com/uploads/8/7/6/4/8764930/kogn_konstruktivistlik_opiteooria.pdf 10. http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/konstruktivism.html SOTSIAALNE ÕPPIMINE · Sotsiaalse õppimise teooria kasvas välja biheivioristlikest lähtepunktidest 1960. aastatel, mille suuna esindajad uurisid sotsio- kultuurilise keskkonna mõju indiviidi õppimisele ja käitumisele läbi miteerimise. · Biheivioristid püüavad õppimist kirjeldada läbi tegevuse (stiimul - reaktsioon) puudutamata sealjuures mõtlemisprotsesse. · Õppimine tasustamise vahendusel oli ja on äärmiselt oluline, aga kui sobivaid käitumisviise omandatakse ainult sellega, et keegi tasustab õigeid reageeringuid,
käigus ehk käitumise fülogeneesi. 20. sajandi I poole Euroopa etoloogide ja USA loomapsühholoogide (biheivioristide) vahel valitses käitumise väljakujunemise küsimuses terav lahkarvamus. Etoloogid olid hariduse poolest bioloogid/zooloogid, kes juhindusid evolutsiooniteooriast huvitusid paljudest erinevatest loomaliikidest ja mitmesugusest käitumisest ning selle varieeruvusest tegid vaatlusi peamiselt looduses. Biheivioristid ei olnud hariduselt loodusteadlased, ei juhindunud evolutsiooniteooriast kontsentreerusid vähestele katseliikidele (peamiselt rottidele ja tuvidele) otsisid üldisi seaduspärasusi, mis kehtiksid kõigi liikide puhul tegid eksperimente kontrollitud laboritingimustes. Etoloogide ja biheivioristide kõige teravam vaidlusküsimus oli see, kas käitumine on kaasasündinud või kujuneb välja kasvukeskonna mõjul. --- Nature or nurture
"kuidas käitumist omandatakse?", kasutati katse ja eksitusmeetodit. 1925.a ilmus Watsoni raamat "Biheiviorism". Stiimulite alla kuulusid kõik välismaailma objektid ja kõik muutused organismis . Reaktsioonide alla aga inimolendi enda tegevus kuni raamatu kirjutamiseni välja. Biheiviorism pidi uurima kõike, mida elusolend teeb hommikust õhtuni. Ilmnes ka ,et looma ajus tekib kogemuse alusel teatud kognitiivne kaart: loom õpib mingile mõjutusele vastama teataval viisil. Biheivioristid arendasid ka spetsiaalsed teraapiatehnikad, et ravida inimese foobiat. 3)Humanistlik psühholoogia- loojad toonitavad eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast. Humanistliku psühholoogia esindajateks olid Albraham Moslow ja Carl Rogers. Carl Rogersi arvates peaks humanistlik psühholoogia uurima alasid ja valdkondi nagu inimese eesmärgid, väärtused, valiku tegemine, enese ja teise tajumine jne, mille alusel me looma omaenda maailma
Aga kui agressiivne käitumine näib olevat mittetulemuslik või negatiivsete tagajärgedega, käituvad lapsed agressiivselt väiksema tõenäosusega. Isiksus areneb teiste käitumise korduva vaatluse kaudu. Hinnag õppimisteooriatele. Muudavad isiksuse mõiste mõttetuks · Käitumise redutseerimine stiimulite ja reaktsioonide seeriateks, mõtete ja tundmuste välistamine isiksuse vallast jätab biheivioristid praktiseerima ebaadekvaatse vormiga teadusse · Seda kriitikat on pehmendanud sotsiaalse õppimisteooria teke, mis selgesti arvestab kognitiivsete protsesside osa isiksuses · Ühine see, et nad jagavad vaadet inimkäitumisele kui deterministlikule (põhjuslikkust omavale) nähtusele: inimese käitumine vormitud põhiliselt isiksuse kontrolli alt väljas olevate jõudude poolt.
Moraalse arengu teooriad Võib jagada kolme fundamentaalse suuna alla: 1. Moraalsuse juured on inimloomuses – bioloogiline perspektiiv Jaean Jacques Rousseau – lapse olemus on hea, suunab sümpaatia, hoolimine Sotsiobioloogia. Tugineti etoloogiale. Kooperatiivsus, aitamine, eneseohverdamine, empaatia jt prosotsiaalse käitumise liigid on kõikidel liikidel sünnipärased. 2. Moraalsus on kohanemine sotsiaalsete normidega S. Freud ja biheivioristid; Freud – teadvus juhib moraalset kohanemist; Oidipuse/Elektra kompleksi lahendamine; Superego koosneb kahest komponendist: südametunnistus (5-6.a) ja ego ideaal Mõistuse tasand, lähtub reaalsuseprintsiibist, impulsside kontroll arvestades Superego reeglitega. biheiviorism – modelleerimine ja kinnitamine; kinnitus ja karistamine; vaatluslik õppimine – (7-8.a) internaliseerimine. Verbaliseerib normi: abstraktsioon korduvast tegevusest. 3
See võib tekkida nii liiga rangete kui ka liiga heade vanemate puhul. 2. Biheiviorism J. Watson alusepanija (ingl behaviour - käitumine). Biheivioristide loogika järgi saab uurida ainult seda , mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Vaadeldava käitumise uurimiseks sobivad ideaalselt loomad (tuvid, koerad, rotid). Biheivioristid keskendusid õppimisprobleemidele - kuidas käitumist omandatakse? Kasutatakse ka probleemkasti- katse ja eksituse meetodit. Watson oli kindel, et kui talle anda tosin last ja abilist, siis suudab ta iga lapse kasvatada just selliseks nagu soovitud (varas või arst). Stiimul- välismaailma objektid ja muutused organismis. Reaktsioon- inimolendi enda tegevus. Idee järgi uurisid biheivioristid kõike, mida inimolend päeas teeb ja selle järgi suuavad nad inimese käitumist ette näha ja suunata
Evolutsioon kas siksak-tants oli ka ogaliku eellastel. 7. Pilk käitumise väljakujunemise uurimisse. Etoloogid tuginesid põhiliselt vaatlustele looduses, samas kui psühholoogid keskendusid katsetele kontrollitud tingimustes. Psühholoogid uskusid, et loomade käitumise väljakujunemisel on määravaks kasvukeskkond, etoloogid uskusid, et tähtis on loomus. Tulemuseks oli süntees. 8. Varaste etoloogide ja biheivioristide konflikti juured ja olemus, selle tulemus. Biheivioristid ja etoloogid kasutasid loomade uurimiseks erinevaid meetodeid ja tulid erinevatele järeldustele. Etoloogid olid bioloogid-zooloogid ja aktsepteerisid evolutsiooniteooriat, huvitusid paljudest liikudest. Biheivioristid otsisid üldisi seaduspärasusi, mis kehtiksid kõigi liikide puhul. Uurisid põhiliselt rotte ja tuvisid. Etoloogid tuginesid põhiliselt vaatlustele looduses, samas kui psühholoogid keskendusid katsetele kontrollitud tingimustes
kohe tekkiva süsteemse, struktureeritud terviku tajuga - Tunnetatud kujund tekib n-ö antud hetkel {ad hoc), ilma et varasemal kogemusel oleks selle kujunemisel erilist mõju. Geštaldi taju kujutab endast ahaa-elamust ehk insaiti. Minevikukogemused võivad küll aktualiseeruda olevikulisena, ent neil pole kaugeltki seda tähtsust, mille andsid inimese varasemale elule nii psühhoanalüütikud kui ka biheivioristid. - Isomorfsuse printsiip postuleerib eri teaduste esile toodud seaduspärasuste põhimõttelist samasust. Sellest põhimõttest lähtudes võttis Lewin inimese hingeelu nähtuste kirjeldamisel laialt kasutusele mõisteid ja seletusskeeme keemiast, matemaatikast, topoloogiast ning füüsikast. Seegi arusaam on tekitanud nii mõneski vastuseisu. Teiselt poolt võimaldas psühholoogianähtuste avamine reaalteaduste keeles ning pinnalaotusliku ja ruumilise kaardistamise vahendusel Lewinil
Osaoskustest ei ole selle meetodi puhul ükski eriliselt rõhutatud. Meetodit saab kasutada nii laste kui ka täiskasvanute õpetamiseks. Audiolingvaalne meetod (ing The Audio-Lingual Method) töötati välja Ameerika Ühendriikides Teise maailmasõja päevil. Meetod saavutas kogu maailmas suure populaarsuse ja oli kuni 1980.aastateni kasutusel pajudes maades. Audiolingvaalse meetodi kujunemist on oluliselt mõjutanud biheivioristlik psühholoogia ja strukturaallingvistika. Biheivioristid kirjeldasid inimese käitumist (sh ka keelilist) lihtsustatult. Nad arvasid, et inimene reageerib ärritusele ja kui ärritustele anda positiivset tagasisidet, kujuneb sellest pikapeale harjumus. Keeleõppimist vaadeldigi kui harjumuste mehaanilist tekitamist, st dialoogide ja lausemudelite päheõppimist. Olulisele kohale tõusis keelte võrdlev analüüs, sest teadvustati, et keeltevahelised erinevused põhjustavad võõrkeeleõppimisel suuri probleeme. Audiolingvaalse
Intellektuaalne intuitsioon muudetakse tegutsemiseks. 4. transformatsioon kõige probleemsem on see, et suur osa klientidest jätab enne transformatsiooni pooleli. Eneseaktualiseerimise periood. On suurem valmidus inimesel saada unikaalseks ja iseseisvaks Patsiendi elukvaliteet peaks teraapia tagajärjel paranema, rohkem energiat, arendama loovust. Peab olema valmis introspektsiooniks ja koostööks terapeudiga. Biheivioristid: Watson, Skinner, Lazarus. Käitumisteraapia puhul on oluline kliendi aktiivsus ja motivatsioon. Motivatsiooni vähenemine ja vastupanu muutustele on põhjused, miks see ei pruugi õnnestuda. Kasutab palju biotagasisidet. Käitumisteraapia peamised lähtekohad 1 1. mittesoovitud käitumine seda on võimalik terapeutilises suunas mõjutada, arvesse tuleb võtta inimese ja keskkonna interaktsiooni. 2
Motivatsioon võib olla oma olemuselt positiivse või negatiivse suunitlusega. Positiivne motivatsioon seondub mingite eesmärkide reliseerimisega, negatiivne motivatsioon on seotud aga hirmuga ebaõnnestumiste ees. / 6, lk 132 / MOTIVATSIOONITEOORIAD Ülevaade tuntumatest motivatsiooniteooriatest Pavlovi ja Skinneri õpetused Esimesena uurisid, kuidas motiveerida inimesi äriliste eesmärkide saavutamiseks, biheivioristid Pavlov ja Skinner. Inimene liikus kiituse suunas ja karistusest eemale. 7 Kiitus konkreetse tööülesande täitmise eest pidi motiveerima töölist, andma paremaid tulemusi. / 2, lk 104 / Edward Tolman ja kognitiivsed psühholoogid Nad uskusid, et inimene on põhiolemuselt ratsionaalne, suudab oma eesmärke valida ja
kui neile tundub, et selle tulemus oli positiivne. Aga kui agressiivne käitumine näib olevat mittetulemuslik või negatiivsete tagajärgedega, käituvad lapsed agressiivselt väiksema tõenäosusega. Isiksus areneb teiste käitumise korduva vaatluse kaudu. Hinnag õppimisteooriatele. Muudavad isiksuse mõiste mõttetuks · Käitumise redutseerimine stiimulite ja reaktsioonide seeriateks, mõtete ja tundmuste välistamine isiksuse vallast jätab biheivioristid praktiseerima ebaadekvaatse vormiga teadusse · Seda kriitikat on pehmendanud sotsiaalse õppimisteooria teke, mis selgesti arvestab kognitiivsete protsesside osa isiksuses · Ühine see, et nad jagavad vaadet inimkäitumisele kui deterministlikule (põhjuslikkust omavale) nähtusele: inimese käitumine vormitud põhiliselt isiksuse kontrolli alt väljas olevate jõudude poolt. · Teisest küljest on õppimisteooriad aidanud muuta isiksuse uurimist objektiivseks,
ümbritseva maailmaga. 5) Põhilised õppimisteooriate liigid: Biheivioristlikud - biheivioristlik lähtealus käitumise ja õppimise uurimiseks; Kognitiivsed ja konstruktivistlikud - kognitiivsed protsessid käitumise ja õppimise uurimise lähtealusena; Sotsiaalkonstruktivistlikud - sotsiaalne interaktsioon õppimise lähtealusena; II Õppimise biheivioristlikud käsitused (Biheivioristid=käitumusliku psühholoogia koolkonna esindajad) 1) Klassikaline tingimine ja selle rakendused koolis. Seostub tavaliselt vene füsioloogi Ivan Pavlovi avastusega. Pavlovi avastatud klassikaline tingitus oli üks esimesi teaduslikult dokumenteeritud õppimise ilminguid. Klassikaline tingitus seisneb organismi võimes õppida reageerima orienteerumisreaktsiooni esilekutsuvale ärritajale samal viisil kui tingimatule ärritajale. Kooli oludes on palju võimalusi õppimiseks (pos.ja neg
9. Sekkumine. 10. Käitumuslikud sekkumised ei ole mõeldud insighti loomiseks, vaid käitumise muutmiseks, et tagada kohastumuslik funktsioneerimine. Kasutusvõimalused o Ärevushäired o Depressioon o Seksuaalelu häired o Interpersonaalsed ja abieluprobleemid. o Krooniliste psüühikahäiretega patsiendid o Lapseea psüühilised häired Kriitika 1. Biheivioristid tegelevad individuaalse käitumisega aga nad ignoreerivad individuaalsust. 2. Käitumuslik mudel ei saa kavandada adekvaatselt inimese probleeme komplekssena. 3. Õppimisprintsiibid, millele käitumuslikud mudelile põhinevad, pole hästi välja kujunenud ega kokkulepitud õppimisteoreetikute endi vahel. 4. Käitumuslik lähenemine kliinilises psühholoogias ei ole üheselt teaduslik või selgelt kinnitatud. Kognitiivkäitumuslik teraapia
Isiksuseomaduste klassifikatsioon; Arvas, et peaks olema vähem faktoreid- 3 "superfaktoriga" mudel (PEN). Ekstravertsus, neurootilisus, psühhotism Isiksuse bioloogiline mudel- võime isiksuse omadusi seletada aju mehhanismidega ja biol protsessidega; ekstravertsuse psühhobioloogia HJ Eysenck- Bioloogiline paradigma, PEN J Gray- kontseptuaalne närvisüsteem (ärevus ja impulsiivsus) Marvin Zuckerman- Avshalom Caspi- Kognitiivse paradigma algus -Watson, Skinner, Dollard, Miller- biheivioristid - sotsiaalne õppimine (social learning) (Eysenck ...) - Julian Rotter, väljast sõltuvus (field dependence); kontrollkese (locus of control) - George Kelly, personaalsed konstruktid - Albert Bandura, enesetõhusus - Walter Mischel Walter Mischel- 1930- Tasu edasilükkamine (delay of gratification)- vahukommi katse. Sellest sai alguse uurimine tasu edasi lükkamisest 1968 raamat "Personality and assessment"; isiku vs situatsiooni "debatt" Sotsiaal-kognitiivne isiksusemudel
Teoreetikud, kes on oma uurimise aluseks võtnud käitumise motiivid on huvitatud psühhoanalüüsist. Nad lähenevad ainele nagu Sigmund Freud ja Erik Erikson. Mehhaaniline seisukoht mõjutab uurijaid siis, kui nad arvavad, et inimene on reaktor nad näevad muutuste sisu kvantitatiivsetes muutustes. Kui keskpunktis on vaatluse puhul käitumine, siis biheivioristid ja sotsiaalse õppimise teoreetikud kirjeldavad reflekse kui mehhaanilisi muutusi. Biheivioriste huvitab käitumise vormimine ja selleks tingimuste määramine. Selle teooria järgi pinged jäljendavad õpitud mudelit. Orgaanikute seisukohalt on inimene kui aktiivsuse toetaja, kes sellega suunab oma arengut. Nad näevad arengut kui rida erinevusi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete astetena. Neid seisukohti
teadvuse varjatud protsesside kohta, vaid kirjeldame neid viise, kuidas inimesed väliselt käituvad või kalduvad käituma. Ryle samastas teatud vaimuseisundid käitumusliku dispositsiooni või kalduvusega. S-l on dispositsioon x-ida = S võib x-ida või kaldub x-imateatud sobivatel tingimustel Samasusteooria 50-60ndatel sai biheiviorismi asemel valdavaks lähenemiseks samasusteooria (J. J. C. Smart, U. T. Place). Dualismi eksimus polnud mitte loogiline (nagu väitsid biheivioristid),vaid faktiline: juhtumisi on vaimuseisundid samad, mis ajuseisundid. Samasusteooria tees ei seondunud vaimuseisundeid tähistavate väljendite tähendusega, definitsioonidega ega tõlgitavusega. See tees esitati empiirilise teesina: VAIMUSEISUNDID ON SAMASED AJUSEISUNDITEGA Samasus esineb tüübi tasemel, mitte eksemplari tasemel. Näiteks valu kui tüüp on samane c-kiudude ärrituse kui tüübi. Argumendid samasuse poolt 1. Pakub seletuse psühhofüüsilistele korrelatsioonidele
– Võimalik suund ja juhendajad: politoloogia, nt. Jakobson, Ruutsoo, Saarts. Rahvusvahelised suhted (Kirna) – omapärases võtmes. • Normatiivne lähenemine – Vetik, Selg. Sotsiaal-teaduste omapära • Sotsiaalteadused kui debatt – eri koolkonnad ja teooriad pole lõplikku tõde (nt. majandusarengu ja dem seos). • Püüab avada sotsiaalset mitmekesisust, seletada ühiskondlikult/ ajalooliselt/kultuuriliselt olulisi nähtusi/protsesse • Siiski väidatakse (nt. biheivioristid, positivistid), et sots.teaduses tuleb ja saab kasutada samu meetodeid kui loodusteadustes ja see teebki sots.teadused teaduslikuks • Ometi olulisi erinevusi: – Raske formuleerida seadusi ja üldisi seaduspärasusi, sest inimtegevust mõjutab kultuur, ajalugu kontekst – Raske korraldada eksperimente tugevate seoste tõestamiseks. – Raske ennustada ja üldse leida põhjuslikke seoseid, kuna sotsiaalne reaalsus nii keeruline ja mitmekihiline
asetamist. Läbi filtrite. Uus kontakt: võtmetunnuste kompimine. Välimus. Riietus. Kõne. Käitumine. Stiil. Teise inimese "lugemine" - verbaalselt, mitteverbaalselt. Grupikuuluvuse määratlemine - koos stereotüüpide ja eelarvamustega. Kuuluvusgrupp vs välisgrupp Tulemuseks - hinnang individuaalsele atraktiivsusele (tõmbab-tõukab) ja sotsiaalsele kuuluvusele (meie-nemad). Vaidlus: biheivioristid (pikk, praktiline, aus, meesterahvas, Koplist, taimetoitlane, Kaitseliitlane jne). Gestaltistid kuri-sõbralik, soe-külm, avatud-suletud Individuaalne tõmme-tõuge: eraldi SP uurimisvaldkond (inimestevahelised suhted) Kokkuvõte Taju sotsiaalsus. Kognitiivne paradigma sotsiaalpühholoogias, tegelikkuse konstrueerimine. Taju vahendatus: stereotüübid, eelarvamused, situatsioon, varjatud inimesekäsitlused, emotsioonid, empaatia,
määratletakse teise veel hüpoteetilisema kaudu, samast motiivist tekib palju erisuguseid käitumisi jms. s.t. ta annab väga vähe vastuseid, mille peale võiks kindel olla. 15 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST V. NORMI JA PATOLOOGIA KÄITUMUSLIK JA KOGNITIIVNE MUDEL Biheivioristid käsitlevad kõike vaid niivõrd, kuivõrd seda objektiivselt kirjeldada ja mõõta saab. “Behaviorism” inglise keeles võiks olla “käitumuslikkus” eesti keeles ja seda ta on: biheivioristide jaoks on psüühika ja käitumine sünonüümid. Nende põhiküsimus “Kuidas?” keskendub detailidele: “Kuidas inimene käitub ning millal? kelle juuresolekul? mis tingimuste olemasolul? mis tingimuste puudumisel?” Kui iseloomujoonte-teoreetikud
Biheivioristliku psühholoogia aluseks oli soov muuta psühholoogia tõeliseks teaduseks, kus saab uurida ja avastada põhjuslikke seoseid eksperimendimeetodit kasutades. Eksperimendimeetod eeldab sõltumatute ja sõltuvate muutujate sihipärast rakendamist uurimuses. Muutujate kasutamine on otstarbekas ainult siis, kui kui nende omadused on kontrollitavad. Parimaks kontrollitavuse tõendiks on muutuja omaduste mõõdetavus. Seega püüdlesid biheivioristid uuritavate psühholoogiliste nähtuste ja omaduste võimalikult täpsele ja usaldusväärsele mõõdetavusele. Biheivioristide arvates ükski puhtpsühholoogiline omadus sellistele mõõtmise kriteeriumidele ei vasta. Seetõttu nägid nad psühholoogia teaduseks muutmise idee ainsa võimaliku lahendusena loobumist igasuguste psüühiliste nähtuste uurimisest ning ainult käitumisega piirdumist. Käitumine on
(bioloogilised) ja kognitiivsed. Biheivioristlike teooriate tuntud esindajateks on Ch. Osgood ja B. Skinner. Teooria põhiseisukohad on järgmised: kõnelema õpitakse imiteerimise teel; keelenormile vastavad sõnad ja grammatilised vormid leiavad täiskasvanutelt positiivse või negatiivse kinnituse, mis määrabki nende omandamise; omandatavad operatsioonid on assotsiatiivset laadi (seosed: sõna-objekt, sõna-sõna); peamised omandamist vajavad keeleüksused on sõnad. Biheivioristid on enam huvi tundnud kõneloome vastu, kõne mõistmist on uuritud vähem. Rõhutatakse selliste operatsioonide nagu vaatlus, modelleerimine ja jäljendamine osatähtsust keele omandamisel. Nativistliku teooria esindajateks on mitmed muutegrammatika pooldajad, sh. N. Chomsky ja E. Lenneberg. Vastavalt teooriale on kõne baas bioloogilist päritolu ja ei ole lapse kogemustest sõltuv. Põhjenduseks tuuakse lapse esimeste kõnehäälikute sarnasus, sõltumata
klassi asetamist • Uus kontakt: võtmetunnuste kompimine. Välimus. Riietus. Kõne. Käitumine. Stiil. Teise inimese “lugemine” - verbaalselt, mitteverbaalselt. • Grupikuuluvuse määratlemine - koos stereotüüpide ja eelarvamustega. Kuuluvusgrupp vs välisgrupp • Tulemuseks - hinnang individuaalsele atraktiivsusele (tõmbab- tõukab) ja sotsiaalsele kuuluvusele (meie-nemad). • Vaidlus: biheivioristid (pikk, praktiline, aus, meesterahvas, Koplist, taimetoitlane, Kaitseliitlane jne). Gestaltistid – kuri- sõbralik, soe-külm, avatud-suletud • Individuaalne tõmme-tõuge: eraldi SP uurimisvaldkond (inimestevahelised suhted) Grupitaju, keskkonnataju • Grupieelarvamused ja stereotüübid • Meie-nemad • Keskkonna personaliseerimine kui tajufaktor. Tubade jaotus korteris, lilled naabri peenral!
käituvad või kalduvad käituma. Ryle samastas teatud vaimuseisundid käitumusliku dispositsiooni või kalduvusega. S-l on dispositsioon x-ida = S võib x-ida või kaldub x-imateatud sobivatel tingimustel 123. Samasusteooria 50-60ndatel sai biheiviorismi asemel valdavaks lähenemiseks samasusteooria (J. J. C. Smart, U. T. Place). Dualismi eksimus polnud mitte loogiline (nagu väitsid biheivioristid),vaid faktiline: juhtumisi on vaimuseisundid samad, mis ajuseisundid. Samasusteooria tees ei seondunud vaimuseisundeid tähistavate väljendite tähendusega, definitsioonidega ega tõlgitavusega. See tees esitati empiirilise teesina: VAIMUSEISUNDID ON SAMASED AJUSEISUNDITEGA Samasus esineb tüübi tasemel, mitte eksemplari tasemel. Näiteks valu kui tüüp on samane c-kiudude ärrituse kui tüübi. Argumendid samasuse poolt 1
Teadusliku mälupsühholoogia algus Hermann Ebbinghaus(1850-1909) näitas,et õppimist ja unustamist saab eksperimentaalselt ja kvantitatiivselt uurida Sveitsi psühholoog Claparede (1873-1940) näitas,et õppimine võib aset leida ka amneesiaga patsientidel,nii et kogemuse omandamiseks pole tarvis materjali teaduvstamisel.Nt 1911.a. töös avaldatud kuulsas ,, nõelatorke katses".Warrington ja Wiskrantz said ka Korsakovi sündroomi patientidega korduspraimingu Pavlov ja biheivioristid selgitasid tingitud seoste kujunemise ning operantse õppimise seaduspärasusi-Karl Lashley näitas ajukudede ekvipotensiaalsust õppimises.Donald O. Hebb (1904-1985) selgitas närvirakkude võrgustike taltisuse osa mälujälgede (engrammide) tekkes (sh nn. Hebbi sünaps) Sir Frederick Bartlett (1886-1969) oma raamatus Remembering jt töödes tõestas mälus varem kujunenud materjali organisatsiooni (skeemide) ning intellektuaalsete ettekujutuste määrava rolli inimomase mälu kujunemisel
annaabi.ee 
