juulil 1714 Lõuna-Saksamaal Erasbachis ja suri 15. novembril 1787 Viinis. C.W.Gluck oli metsniku poeg. Kasvas üles keset Tsehhia loodust. Lapsepõlvest peale oli ta harjunud tööd tegema ja jäi kogu eluks lihtsaks ja sõltumatuks inimeseks. Talle oli võõras kasuahnus. Muusikaga tegeles esialgu Prahas, seejärel Viinis. Viinis kohtus ta ka oma aja tuntuima libretisti Pietro Metastasioga, kelle libretodele kirjutasid ooperid kümned heliloojad. Metastasio elegantseile, tasakaalukaile ja südantlõhestavaile libretodele, kirjutaski ta oma esimesed ooperid, mis kahjuks ei väljunud traditsioonilise "opera seria" libreto raamidest.Ta tundis, et need ei vasta enam selle aja nõuetele. C.Wgluck rändas mitmetes maades, tundis huvi rahvamuusika vastu, lõi oopereid ja ballette. Maailmakuulsatest heliloojatest juhibki lavakomponistide edetabelit Christoph Willibald Gluck ja ta on kirjutanud 107 teost. Koos Calzabigiga kirjutasid nad balleti
et see tähistab muusikaloos üleminekut ühest ajastust teise. Ta komponeeris kokku 19 dramaatilist või pooldramaatilist heliteost, millest säilinud on 6, sh 3 ooperit. Veneetsia tähtsamad ooperiheliloojad olid Pier-Fransesco Cavalli (1602-1676) ja Antonio Cesti (1623-1669). Napoli koolkonna hinnatuim ja produktiivseim helilooja oli Alessandro Scarlatti (1660-1725), kes lõi üle saja ooperi. 18. Sajandi ooperile avaldas tohutut mõju ka Napolis alustanud ooperilibretist Pietro Metastasio (1698-1782), kes oli üle poolesaja libreto autor (4). 3. KASTRAATLAULJAD Igas ooperis oli peatähelepanu all nais- ja meespeategelane. Meespeaosad olid kirjutatud tavaliselt kastraatlauljatele, kelle juures hinnati nende kunstlikult säilitatud kõrge poisihääle puhtust ühenduses täiskasvanu hääle jõulisuse ja varjundirohkusega. Kastraadilaulu tava oli pärit Hispaaniast ja levis algul kirikumuusikas. 17. Sajandi
muusikalisi stseene 2) loobus vanast da-capo aariast ja saatega retsitatiivist ning püüdis neid ühendada dramaatiliseks kõnelauluks 3) kaasas üha enam koori ja balletti 4) sidus avamängu draamaga Tähtsaid isikuid Joseph Haydn (1732-1809) 1) Kujunemisaastad: sündis Alam-Austrias, sopranlaulja St Stephani kirikus häälemurdeni; vanemad ütlesid lahti temast; oli vaene; kohtus Metastasio kaudu Nicolo Porporaga; 1759 Morzini kapelli juht, kuid juba 1761 saadeti see laiali 2) Eszterhazy õukond: Ezterhazyd – Ungari aadliperekond; 1761. aastast alates kapellmeister; Haydni juhatusel regulaarsed ooperietendused; läks sealt ära peale seda, kui kapell laiali saadeti 1790. aastatel; pensionile 3) London ja Viin: kirjutas kontserte Londonis; 1792. aastal Haydn naasis kuulsana; II kord Londonisse 1794. a, saatis samuti menu; 1795. aastal
Seejärel hämmastava leidlikkusega vihma trummeldamist aknaklaasile, uiskude liuglemist, uisutaja ootamatuit kukkumist jääl . Jää pragunemine ja lõpuks raevukas võitlus põhjatuulega.Oma ideelt tõeliselt novaatorlik Aastaaegade tsükkel oli oma ajast märkimisväärselt ees, meenutades pigem 19. sajandi heliloojate - romantikute otsinguid programmilise muusika vallas. 1734.aastal esitatud uus ooper karnevali ajal st. Angelo teatris, mille libreto põhines poeedi ja näitekirjaniku Metastasio ühel kõige kuulsamal teosel Olympiadal. Vaatamata küllaltki vanale eale jäi ta ikka endiselt loominguliselt hämmastavalt produktiiveks.Veronas mängiti tema tamerlanot ja Ladelaide(1735),Firenzes ooperit Ginevra,Principessa di Scosia. Ent järgmisel aastal just Ferra karnevali ettevalmistuste haripunktis. 1737.aasta 16.Novemril keelati tal esineda resideeriva paavsti nuntsius tal kardinalil Rufol nimel keelati siseneda Ferrarasse. See häbistas teda väga vaimulike kui ka linnarahva ees.
Seejärel hämmastava leidlikkusega vihma trummeldamist aknaklaasile, uiskude liuglemist ja uisutaja ootamatut kukkumist jääl. Jää pragunemine ja lõpuks raevukas võitlemine põhjatuulega. Oma ideedet tõeliselt novaatorlik Aastaaegade tsükkel oli oma ajast märkimisväärselt ees, meenutades pigem 19.sajandi heliloojate romantikute otsinguid programmiluse muusika vallas. 1734. aastal esitati uus ooper karnevali ajal St. Angelo teatris, mille libreto põhines poeedi ja näitekirjaniku Metastasio ühel kõige kuulsamal teosel Olympiada. Vaatamata küllaltki vanale eale jäi ta ikka endiselt loominguliselt h Veronas mängiti tema Tamerlanot ja Ladelaidet, Firenzes ooperit Gi Ennt järgmisel aastal oli just Ferra karnevali ettevalmistusteharipunk 1737. aasta 16. novembril keelati tal esineda resideeriva paavsti nu
1650.a meeletu kultus Dekoratsioonid on suured ja on ka kirevad kostüümid. Intriigides on tüüptegelased. Ei otsi tegelase sisemist dünaamikat vaid säravat esitust. Etendus tüüpiline (drafaretne). Pasticco ooper-koosneb erinevatest ooperitest korjatud aariatest. Opera seria- tõsine ooper Opera buffa- koomiline ooper Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng Süseed allusid rangelt reeglitele. Libreto-ooperi tekstiline alus. Libretistid: Pietro Metastasio- 57 ooperilibretot Alessandro Scarlatti-kõige domineerivam helilooja 114 ooperit Barokiajastu instrumentaalmuusika Viiuli esilekerkimine soolo- ja ansamblipillina. Cremonas kujuneb välja klassikalise viiuli kujundus. Antonio Stradivari ja Andrea Guarnieriga suutis võistelda Matthias Kotz. 1 helilooja, kes avastas viiuli oli Monteverdi. 1700. sajandi alguses kirjutatakse viiulile juba muusikat. 1700
tragédie lyrique (tragédie en musique). Lully "Atis" (Atys) 1676 ja Armide 1686. 9. Teatrisituatsioon ja muusikalised etendused Inglismaal. Semiooper e. dramatick opera. Purcell "Dido ja Aeneas" (Dido and Aeneas) 1684(?). Saksa ooperisituatsioon. Ooper Tallinnas. Mederi "Kindlameelne Argenia" (Die beständige Argenie) 1680. SETTECENTO (1700ndad aastad): 10. Ooper Itaalias 1690-1770. Arkaadia Akadeemia. Napoli koolkond. Opera seria, eelklassitsistlik e. Metastasio ooper. 11.-12. Händel ja opera seria Hamburgis, Itaalias. Agrippina 1709. Händel Londonis: Rinaldo 1711, "Julius Caesar" (Giulio Cesare) 1724, Orlando 1733, "Xerxes" (Serse) 1738. Händeli-aegne teatripraktika. 13. Prantsuse muusikateater 18. sajandi I poolel (kuni 1764). Opéra-ballet. Rameau Pygmalion 1748. Tragédie lyrique. Rameau "Boreaadid" (Les Boréades) 1764. 14. Koomiline ooper Itaalias, k.a. intermezzo ja opera buffa e. dramma giocoso. Inglise sentimentalismi mõjud.
Draama jäi napoli ooperis tagaplaanile ning lavategevus oli väga napp, seda kompenseerisid toretsevad dekoratsioonid ja kostüümid. Napoli ooperis ei otsita draamategelase sisemist dünaamikat, vaid hinnatakse eelkõige kangelastüüpide ja teatud tundeseisundite võimalikult eredat ja sisendusjõulist muus.list esitust. Kooloknna juhtiv helilooja oli Alessandro Scarlatti, libretode autor Pietro Metastasio. · Kõrvuti domineeriva tõsise ooperiga (opera seria), mis võis sisaldada koomilisi tegelasi ja stseene, loodi mõnevõrra ka koomilisi oopereid (opera buffa) ning meelelahutuslikke vahemänge, intermediume, mida etendati opera seria vaatuste vahel. · Itaalia avamäng e sinfonia koosnes reeglina kolmest lõigust tempodega kiire-aeglane-kiire. Alessandro Scarlatti, Claudio Monteverdi ooperid, "Orpheuse" ajalooline tähtsus
Meespeaosad olid kirjutatud tavaliselt kastraatlauljatele. Draama jäi napoli ooperis tagaplaanile ning lavategevus oli väga napp, seda kompenseerisid toretsevad dekoratsioonid ja kostüümid. Napoli ooperis ei otsita draamategelase sisemist dünaamikat, vaid hinnatakse eelkõige kangelastüüpide ja teatud tundeseisundite võimalikult eredat ja sisendusjõulist muus.list esitust. Kooloknna juhtiv helilooja oli Alessandro Scarlatti, libretode autor Pietro Metastasio. Kõrvuti domineeriva tõsise ooperiga (opera seria), mis võis sisaldada koomilisi tegelasi ja stseene, loodi mõnevõrra ka koomilisi oopereid (opera buffa) ning meelelahutuslikke vahemänge, intermediume, mida etendati opera seria vaatuste vahel. Itaalia avamäng e sinfonia koosnes reeglina kolmest lõigust tempodega kiire-aeglane-kiire. 1.2.1. Alessandro Scarlatti, Claudio Monteverdi ooperid, "Orpheuse" ajalooline tähtsus
annaabi.ee 
