1) Romantism - Romantiline liikumine sai alguse Saksamaalt, laienes 1830. Aastatel üle kogu Euroopa. Ülistas intuitsiooni, tundeid ja kirgi. Uuriti meelte maailma, tunti huvi üksikisiku kogemuste ja läbielamiste vastu. Tekkis mina - kultus. Romantism kaldus unistuste-ja fantaasiamaailma.Romantikuid huvitas ka olemise hämaram poolõudused, müstika, surm Hakati nägema paralleele inimese sisemaailmas ja looduses toimuvate protsesside vahel. 2) Uuendused: vormiline mõtlemine - vormiosade piirid avardusid ja hägustusid; harmooniat rikastati kromatismidega; rütmika muutus vaheldusrikkamaks; tempo - armastati suuri äärmusi, kasutati agoogikat; dünaamika - nüanssiderikas; hakati huvi tundma vanamuusika vastu; suurenes ilmaliku muusika tähtsus; süvenes huvi rahvamuusika vastu; pillid said tänapäevase kuju; kammermuusika lemmikpilliks klaver; tekkis virtuoosikultus; tähelepanu keskmes 3) Uued zanrid: soololaul, sümfooniline poeem; kammerlikud väik...
Järjest sagedamini palgati aga jõukamates kodudes ka eramuusikaõpetajaid. Tekkisid uue zanrina väikevormid ja esile kerkis mängutehniliselt nõudlik kontsertetüüd. - Romantismiajastu kunsti iseloomustavad esteetilisus, zanrite segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. - Olulisemad muusikazanrid: sümfooniline poeem, soololaul, operett, sümfoonia, oratoorium, kantaat ja paljud teised. Virtuoosid (Eestis ja välismaal) - Üha enam leviv virtuoosikultus esitas interpreetidele erakordselt kõrgeid tehnilisi nõudmisi ja mõne särava kontserdi esiettekanne võis muusiku teha üleöö kuulsaks terves Euroopas. - Virtuoosikultus oli solisti proovile panek. - Kuulsad virtuoosid Eestis ja välismaal: - Sergei Stadler (Venemaa) - Marcel Johannes Kits (Eesti) - Vladimir Spivakov (Venemaa) Programmiline muusika ja sümfoonia - Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja
orkestrikoosseis täienes vaskpuhkpillide ja löökpillidega. Hakati rohkem korraldama avalikke kontserte kontsertsaalides. Muusikaõpetus kuulus hea kasvatuse juurde tekkisid konservatooriumid ja muusikakriitika tekkis ka teadlikkus muusikaajaloost, hakati esitama varasemaid teoseid. muusika liikus kirjandusele ja kunstile palju lähemale kui kunagi varem kuna romantismi ajastu inimene soovis tunnetada kõiki kogemusi maksimaalsel tasemel. Mida tähendab virtuoosikultus? Too näiteid. Virtuoosikultus on väga meisterliku esitaja imetlemine ja austamine. Tuntumad virtuoosid olid: Nicolo Paganini, Ferenc Liszt ja Frederic Chopin Nimeta ja iseloomusta romantismiajastu olulisemaid muusikazanre. Romantiline ooper-Peegeldusid tollased ühiskondlikud suundumuse Operett- Lõbusasisulised ja kergesti meeldejäävad meloodiad. Olulised suunad romantismilises muusikas olid: Klaverimuusika - Klaverist sai üks armastatumaid soolopille. Klassikalise sonaadi
11. KLASSI KONTROLLTÖÖ NR.2 KÜSIMUSED 1.Mida nimetatakse instrumentaalkontserdiks? Iseloomusta instrumentaalkontserti! Instrumentaalkontsert on konstert soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Kolm osa, mis on järj vastavalt tempodele kiire aeglane kiire, kasutati topeltekspositsiooni: esimeses kõlab peateema ainult orkestrilt ja teises esitab seda olist orkestri saatel. Repriisi lõpus kõlab kadents. Populaarsemad soleerivad pillid olid klaver ja viiul. Tekkis virtuoosikultus. 2.Kes oli Nicolo Paganini? Nicolo Paganini (1782-1840) oli itaalia viiuli-, vioola- ja kitarrimängija ning helilooja, kes jäi ajalukku enda virtuoosse viiulimängu oskusega ning vastavalt ka keerukate teostega. 3.Kes oli Johannes Brahms? Johannes Brahms (1833-1897) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent, üks juhtivaid romantismiajastu muusikuid. 4.Mis muutused toimusid sümfooniaorkestris 19. sajandil?
Virtuoosikultus - klaverimängija pandi viimase piirini proovile Deklamatsiooniline stiil tihe side tekstiga Animism tihe side loodusega Davidsbund mõttekaaslaste rühmitus Schubertiaad Muusikaõhtu Schuberti sõprade seas, mängiti tema muusikat, tehti väljasõite Programmiline muusika pealkirjastamine Monotematism kõik teemad lähtuvad ühest peateemast Lied vokaalizanr Operett lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. Soololaul - klaverihääle saatel, prog. tsüklid ( pealkirjad) Koloriit Värvigamma Küroplast Mehhaaniline harjutusvahend Schumann - (8. juuni 1810 Zwickau (Saksamaa) 29. juuli 1856 Endenich (Bonni lähedal)) oli saksa pianist, helilooja jamuusikakriitik. Ta oli romantik ja 19. sajandi kuulsamaid pianiste. 7 aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Õppis Leipzigi ülikoolis juurat. 1834 asutas muusikaajakirja. Florestas tema kirglik pool, Eusebius lüüriline pool. 1...
Uuendused: · Kammermuusikas kujunesid välja klaverisaatega soololaulud. · Väikevormid klaverile. · Populaarseks muutus programmiline muusika (instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks). · Läbivaks muusikazanriks oli ooper (ajalugu, müstika, salapärane loodus, inimtunded). · Richard Wagneri ooperiuuendused. · Eriline tähelepanu oli dünaamikal. · Virtuoosikultus (legendiks kujunes viiuldaja Niolo Paganini). Kammerlaul ehk Lied · Tunnusjooneks soolohääle ja saatepartii ühtsus ja terviklikkus. · Instrumendiks klaver. Instrumentaalkontsert ehk kontsert soolopillile ja sümfooniaorkestrile · Kolmeosaline (kiire-aeglane-kiire). Sonaadivorm, repriis, kadents. Orkestrimuusika · Vaskpillidele lisati ventiilid. · Puupillidele Böhmi klapisüsteem. · Keelpillidel pikenesid sõrmlaud ja poogen.
Vaskpillidele lisandusid ventiilid. Böhm leiutas puupillidele klappidesüsteemi. Keelpillidel pikenes sõrmlaud ja poogen. Võeti kasutusele uusi pille: oboerühma lisandus inglisav; klarnetirühma lisandus pikolo- ja bassklarnet; 1835 paiku konstrueeriti tuuba; 1840 nägi ilmavalgust saksofon. Berlioz tõi sümfooniaorkestrisse harfi. Kammermuusikas sai lemmikpilliks klaver. Tihti pandi romantikutele klaverikontserdi esitaja tehniline võimekus proovile, tekkis virtuoosikultus. Programmiline muusika laenas süzeesid kirjandusteostest, kujutavast kunstist, ajaloosündmustest või mõtles helilooja need välja. Ajastu põhizanr oli ooper. Tekkisid ka uued zanrid: Soololaul- häälele instrumendi, enamasi klaveri saatel. Klaverisaated olid tehniliselt nõudlikud ja virtuoossed. Tihti ühendati soololaule programmilisteks tsükliteks. Sümfooniline poeem- emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile(Liszt).
Eugene Delacroix´“Vabadus viib rahva barrikaadidele“ Muusika ● Muutunud on helilooja mõtlemisviis, muusikasse ilmub uus poeetiline ja metafüüsiline tasand ● Viini klassikutelt võeti üle iseloomulikud žanrid ja muusikavormid, kuid vormiosade piirid avardusid ja hägustusid ● Huvi tunti vanamuusika ja rahvamuusika vastu ● Suurenes ilmaliku muusika osatähtsus ● Täiustati sümfooniaorkestri pille ● Virtuoosikultus – instrumendi täiuslik tehniline valdamine Uued žanrid ● Soololaul – häälele instrumendi, enamasti klaveri saatel, mis ühendati tihti programmilisteks tsükliteks ● Sümfooniline poeem – emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile ● Klaverimuusika – kammerlikud väiketeosed ja klaveritranskriptsioonid – suurteoste „ümberkirjutused klaverile“
Arvestustöö Romantism 1. Romantismi üldiseloomustus. Romantism sai alguse Saksamaalt 19.saj. ja laienes üle Euroopa. Romantikud tõstsid esile tundeid. Väga kirglik ja tundeküllane stiil. Huvi hakati tundma surma ja müstika vastu. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerumine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Märksõnadeks: peen hingeelu, madal valulävi, liialdamine, romantiline kunstnik on traagilise loomuga, usk imesse, unistamine, huvi mineviku vastu, oma rahvuse väärtuse toonitamine. Varem olid kunstnikud/muusikud seotud õukondade ja kirikutega ning jäid ühiskondlikust konfliktidest kõrvale. 19.saj. võtavad kunstnikud otseselt osa oma loomingu kaudu ka revolutsioonilisest võitlusest. 2. Romantism muus...
OOPER- tähtis ülevat lugu jutustav poeetiline tekst. Eeskuju vanakreeka tragöödia. Tekkis vana kreeka kult huv haritlastest. Idee olipanna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse. Algul nim muusikalised draamad. Esimene suur ooperimeister Claudio Monteverdi tõeline terviklik ooper- Orpheus. 17. saj ooperikeskus veneetsia. Avati ooperiteater teatro san casiano. Tekkis ka napoli koolkond. Ideaaliks oli kõrge laulukultuur ehk nn bel canto.kaunis laul. Kaunis ja nüansirikas. Arenes virtuoosikultus. Meespeaosad kirj kastraatlauljatele. Kastraadid pärit hispaaniast. Napoli koolkonnas jäi tagaplaanile draama, lavategevus napp. Seda kaalustasid dekoratsioonid ja kostüümid. Tõsine ooper- opera seria. Naljakas ooper- opera buffa. INSTRUMENTAALMUUSIKA Keelpillidest viola da gamba. Basspill. Meloodiapill oli oboe. Bassipill ol fagott. Ka plokkfööt. Klahvpillidest oli klavessiin-erinevata võimalustega soolopill aga ka harmooniapill. Hilisbarokk-itaalia orkester
kunstnikke toetas, said heliloojatest vabakutselised muusikud, kes pidid end ise ära elatama. Selle tarbeks asutati mitmeid koori- ja orkestriühinguid ning korraldati rohkesti avalikke kontserte, mille piletitulu ja annetused läksid muusikutele. Kui varem said aadlike lapsedmuuskahariduse eraõpetaja käest siis nüüd asutati avalikud muusikakoolid. Ühed Euroopa vanimad konservatooriumid asutati Pariisis ( 1784), Milanos (1808) ja Leipzgis (1843). Levis virtuoosikultus, st. Pillimängijat jumaldati ja ülistati tema meisterliku mänguoskuse tõttu. Ka paljud heliloojad olid ise virtuoosid nt Paganini viiulil, Chopin klaveril. Samas meeldis rahvale ka ajaviitemuusika. Moodi läks kodus musitseerimine, eriti klaverimäng ja selle saatel laulmine. Muusikaõpetus oli endselt hea hariduse ja kasvatuse osa.
Muusika kordamine 1.Millised olulised muutused tõi romantismiajastu muusikaellu? Väljendusrikas ja tundeküllane meloodia, Muusikal oli tihe seos kirjanduse ja kunstiga. Pöörduti fantaasiamaailma, tekstiga seotud muusika: soololaulud ja ooperid. Tõsise ooperi kõrvale astus peagi meelelahutuslik operett. Instrumentaalmuusikas olid armastatumad programmilised lühipalad, orkestrimuusikas programmilised sümfooniad. Orkestrikoosseis täienes vaskpuhkpillide ning löökpillidega. Tekkis mitmete maade rahvuslikke koolkondi. Sageli kasutati rahvaviise ja teostele võeti ainest muinasjuttudest ning legendidest. Armastatumaks seltskonnatantsuks kujunes valss. 2. Nim. 5-7 märksõna mis iseloomustavad romantismiajastu kunsti? Tunnete rõhutamine, maastikumaalid, Rahulolematus kaasaja vastu, Puutumatu looduse imetlus, Keskaja ja eksootiliste maade imetlus, ilusat ilusamana- inetut inetumana 3. Mida mõistad virtuoosikultuse all 19.sajandi kontekstis? Vi...
1.Millal oli romantismiajastu? Romantismiajastu oli 19. Sajandil. 2.Kuidas mõjutas pillide arengut tööstusrevolutsioon? Too näiteid. Tööstuslik revolutsioon tõi enesega kaasa oskuse ehitada odavamaid ja vastupidavamaid pille, ning tehnilised avastused muutsid tugevasti romantilise muusika kõla. Näiteks puupuhkpillide klapisüsteem ja ventiilisüsteem, mis lisati vaskpuhkpillidele, muutis oluliselt pillide mängutehnikat ja võimalusi. 3.Missugused uued instrumendid leiutati? Tuuba ja saksofon ning täiendati ka klaverit. 4.Kus ja millal avati Euroopa esimene konservatoorium? Esimene nüüdisaegne konservatoorium avati 1795. a. Pariisis. 5. Mis nimetust kannab Eesti kõrgeim muusikaline õppeasutus? Mis aastal see avati? Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, mis avati 1919 aastal. 6.Õukondade ja kirikute asemel anti kontserte kontsertsaalides ja teatris. 7.Seleta lahti “dünaamika“ mõiste. Dünaamika tähendab muusika kõlajõu tugevust ning selle ulatus...
Konspekt 1. Euroopaliku kultuuri põhisuundumus 18.saj lõpp ja 19.saj algus, mis lähtub looja tunnetest. Vastandub teravalt klassitsismile, mis seadis esikohale inimmõistuse. 2. Kunst avaldus peamiselt maalikunstis ja graafikas, kasutati vähem skulptuure. Ainestik: kirjandus teosed, eksootilised maad. Ei moodusta ühtset stiili. Nt. William Turner (1775-1851) „Matused merel”. Kirjandus: sõna „romantism” tuleneb 17.-18.saj kirjandusest, seondus nüüdki romaaniga.(fantastika, tundelisus) Saksamaal tegutsesid kirjanduslikud liikumised. Huvi rahvapärimuste vastu. (Vennad Grimmid) Kirjanikud: Balzac, K.J. Peterson, A. Puskin. 3. Muusikas valitses romantism 1820-1880. Avardas teoste sisulist ja tunnetuslikku külge. Mitmekesistati harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvakultuuri ja ajaloo vastu. Peavool seotud saksakeelse Euroopaga: Schubert, Schum...
(lavamuusika meelelahutuslik zanr) ning arenesid välja klassikalise balleti traditsioonid (koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil). Populaarseks muutus programmiline muusika (muusika, mis põhineb kindlal teemal või süzeel, mida peegeldab helitöö pealkiri), mille aine võeti ajaloosündmustest, kirjandusteostest või oli sündmustiku autoriks helilooja ise. 19. sajandit iseloomustab nn virtuoosikultus, kus ettekande keskmeks sai instrumendi täiuslik tehniline valdamine. Elavaks legendiks kujunes viiuldaja Nicole Paganini, keda võrreldi deemonlikus meisterlikkuses saatana endaga. Samuti tekkisid rahvusromantilised koolkonnad nt Soomes Jean Sibelius, Norras Edvard Grieg, Venemaal Pjotr Tsaikovski. 1.3. Kammerlaul ehk Lied Saksamaal tekkis uus vokaalmuusikaline zanr 19. sajandi alguses kammerlaul e lied, mis on klaverisaatega soololaul. Sellega seoses arenes
OOPERI KUJUNEMINE 17. SAJANDI ITAALIAS SISUKORD Ooper (itaalia sõnast opera 'teos') on muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Mõnikord nimetatakse ooperiks ka ooperiteatrit ehk ooperimaja. Ooperi esitamisel kasutatakse teatri vahendeid, sealhulgas lavakujundust, kostüüme ja näitlemist. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis ulatub kammeransamblist sümfoonia- orkestrini. Traditsioonilises ooperis kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiivi ja aariaid. retsitatiivi kasutatakse tavaliselt dialoogides ja süzee arendamisel. Aariate laulmise ajal süzee sageli peatub ning lauljad keskenduvad ühele teemale, laules täie häälega. Lühemaid vahepalasid retsitatiivide vahel või lõpul nimetatakse arioosodeks. Laulul on alati instrumentaalsaade (2). 1. OOPERI KUJUNEMINE Ooper hakkas kujunema 17. Sajandi Itaalias. Uutest zanridest, mis on seotud 1600. aasta paiku sündinud soololaulu stiiliga, on ooper kõige ...
a paiku konstrueeriti tuuba ning u 1840 nägi ilmavalgust saksofon. Berlioz tõi ka sümfooniaorkestrisse harfi. Jätkuva sümfooniaorkestrivaimustuse kõrval sai kammermuusikas lemmikpilliks klaver. Tänu Ferenc Liszti ja Fryderyk Chopini loomingule ja ülesastumistele pianistina sai klaverist ka kontsertlik sooloinstrument. Tihti panid romantikute klaverikontserdid esitaja tehnilise võimekuse viimse piirini proovile, tekkis virtuoosikultus. Tähelepanu keskmesse tõusis programmiline muusika, mis laenas süzeesid kas kirjandusteostest, kujutavast kuntsist, ajaloosündmustest või mõtles helilooja need ise välja. Tihti samastus helilooja peategelasega, süzees oli konflikte ja traagilisi lahendusi, sageli oli üldine kõlapilt jõuliselt nukker. Sajandi keskel vallandus poeleemika programmilise ja absoluutse muusika e väljendusesteetika ja formaalesteetika pooldajate vahel
Tüüpilisele ooperile Veneetsias olid omased: lihtsad retsitatiivid meeldejäävad meloodiad virtuoossed kaunistused Neis olid ka iseloomulikult pikad ansamblitseenid, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid. Napoli koolkond Kujunes välja 17. sajandi lõpul. Keskendub laulule ja muusikale, ideaaliks on kõrge laulukultuur nn. Bel canto (ilus laul) Tähtsaimad jooned: kaunis virtuoossne kaunistusi täis väljendusrikas Areneb virtuoosikultus. Peatähelepanu all naistegelane (prima donna) meestegelane (primo uomo) Meespeaosa kastraatlauljatel kunstlikult säilitatud poisihääl ja hea kopsumaht. Kastraadilaulu tava pärineb Hispaaniast ja levis kirikumuusikas. 1650.a meeletu kultus Dekoratsioonid on suured ja on ka kirevad kostüümid. Intriigides on tüüptegelased. Ei otsi tegelase sisemist dünaamikat vaid säravat esitust. Etendus tüüpiline (drafaretne).
meisterlikkust, selle tekitas publiku ootusi toitev võidukäiku klaver. Rahmaninov (Vene) virtuoosikultus. XX saj Teadusliku, tehnoloogilise, tööstusliku progressi ajastu. Infosüsteemide Nii looja kui interpreet peavad uute muusikaliste Jätkuvalt sümfooniaorkestri klassikaline Kasutusel on kõik klassikalis-romantilisest ajastust Richard Strauss, Claude Debussy, Maurice MITMEKESISU plahvatuslik areng. Kultuuri globaliseerumine
balletti aga vähe ning ka orkester oli väike. Iseloomulik on dramaatiline väljenduslaad pikkades ansamblistseenides, aga ka suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid, mis loodi teravmeelse lavatehnika abil. Põhisisult tõsistes ooperites on enamasti ka koomilisi tegelasi ja stseene. 17. sajandi lõpul kujunes Napoli ooperikoolkond. Ideaaliks on siin kõrge laulukultuur, nn bel canto (it. k. kaunis laul). Sellest arenes tõeline virtuoosikultus. Igas ooperis olid peatähelepanu all nais- ja meespeategelane. Meespeaosad olid kirjutatud tavaliselt kastraatlauljatele, kelle juures hinnati nende kunstlikult säilitatud poisihääle puhtust ühenduses täiskasvanu hääle jõulisuse ja varjundirohkusega. Draama jäi Napoli ooperis tagaplaanile ning lavategevus oli väga napp. Seda kompenseerisid toretsevad dekoratsioonid ja kostüümid. Instrumentaalmuusika Tüüpilised koosseisud: · Barokktrio (solist, solist, BC)
tundeid, võeti kasutusele "erilisi" dünaamikamärke. Heliloojad otsisid uusi tämbreid (kõlavärve). Selleks kasutati suuri orkestrikoosseise ja lisati mitmeid uusi pille, samuti hakati rohkem kasutama puhkpille (puupuhkpillid ja vaskpuhkpillid). 19. SAJANDI MUUSIKAELU Heliloojatest said vabakutselised muusikud, kes pidid end ise ära elatama. Selle tarbeks asutati mitmeid koori- ja orkestriühinguid ning korraldati rohkesti avalikke kontserte. Asutatu avalikud muusikakoolid. Levis virtuoosikultus, st pillimängijat jumaldati ja ülistati tema meisterliku mänguoskuse tõttu. Samas meeldis rahvale ka ajaviitemuusika. Moodi läks kodus musitseerimine, eriti klaverimäng ja selle saatel laulmine. Mõiste programmiline muusika - instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. FRANZ SCHUBERT (1797-1828) Sündis Viini lähedal ja oli kogu elu Viiniga seotud (austria helilooja)
Kasutati suurejoonelisi dekoratsioone ja lavaefekte. Napoli stiil valitses 18.saj esimesel poolel peaaegu kõikjal Euroopas. Keskenduti rohkem muusikale ja laulule. Ideaaliks oli kõrge laulukultuur, nn BEL CANTO (kaunis laul), mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, virtuoosne kaunistuste improviseeimine ning esituse väljendusrikkus. Lõpuks arenes sellest tõeline virtuoosikultus. Meespeategelane (prima uomo) nais- (prima donna) Tähtsaim helilooja: Alessandro Scarlatti ( üle 100 ooperi) BAROKIAJASTU PILLID JA INSTRUMENTAALMUUSIKA 10) Missugune instrument kujunes 17. sajandil ansambli- ja soolopilliks? Missuguseid uusi pille konstrueeriti, mis pille edasi arendati? Lk.104 17.sajandil kujunes ansambli- ja soolopilliks viiul. Konstrueeriti: viola da gamba, oboe, fagott, plokkflööt, klavessiin, positiivorel ja klavikord.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
