Põhjus Vene pool soovis saksa mõisnike poolehoidu. III Eesti talurahva olukord 18. saj Rootsi ajal talupoegade olukord paranes, Vene ajal aga suurendati mõisnike võimu. Võisid suuri makse nõuda, aga see tähendanuks talupoegade laostumist. Katariina II ajal talupoegade olukord paranes koormistele seati piirid javõis mõisnikku kohtusse kaevata. Kehtis Liivimaa kubermangus (1765). IV Vaimuelu ja vennastekogudused Venemaa ei suutnud kultuuriliselt Baltimaid mõjutada. Mõjutas Saksamaa, kust tulid haritlased siia. Luteri kirik oli, kuigi mitmed kirikud olid hävinenud. Uued õpetajad Saksamaalt ja elavnes usulise kirjanduse välja andmine. 1739. a ilmus I eestikeelne piibel, tõlkija Anton-Thor Helle. Levis 18. saj keskpaik. Võrdsus ja ühtekuuluvustunne. Keelati ära maised lõbustused. V Valgustus Baltikumis ja poliitilised olud 18. saj lõpul 18. saj II p jõudis siia Valgustus kirikuõpetajad harisid talupoegi. Jagati kalendreid
Kahe suuna lähenemine toimus kevadel 1990, kui Eesti NSV Ülemnõukogu tunnistas NSV Liidu riigivõimu Eestis ebaseaduslikuks. Kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi koostöös Eesti Kongressiga viima Eesti Vabariigi taastamiseni. Mais kaotati nimetus Eesti NSV ning asendati see Eesti Vabariigiga. Siiski ei olnud iseseisvus selleks ajaks veel kaugeltki saavutatud. NSV Liit käsitles Eestit ja teisi Baltimaid endiselt Moskvale alluvate liiduvabariikidena ning oli valmis oma ülemvõimu säilitamiseks kasutama äärmuslikke jõuvõtteid, nagu näitasid jaanuaris 1991 toimunud verised sündmused Vilniuses ja Riias. Mõlemas Balti riigi pealinnas püüdsid Nõukogude eriväelased hõivata rahvuslike jõudude kontrolli all olnud meediakeskusi, mille käigus sai surma mitukümmend inimest. Analoogilisi sündmusi Eestis ei olnud
Liidu koosseisus. Kahe suuna lähenemine toimus kevadel 1990, kui Eesti NSV Ülemnõukogu tunnistas NSV Liidu riigivõimu Eestis ebaseaduslikuks. Kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi koostöös Eesti Kongressiga viima Eesti Vabariigi taastamiseni. Mais kaotati nimetus Eesti NSV ning asendati see Eesti Vabariigiga. Siiski ei olnud iseseisvus selleks ajaks veel kaugeltki saavutatud. NSV Liit käsitles Eestit ja teisi Baltimaid endiselt Moskvale alluvate liiduvabariikidena ning oli valmis oma ülemvõimu säilitamiseks kasutama äärmuslikke jõuvõtteid, nagu näitasid jaanuaris 1991 toimunud verised sündmused Vilniuses ja Riias. 13. jaanuaril saabus Tallinna Vene NFSV Ülemnõukogu esimees Boriss Jeltsin, kes koos Baltimaade juhtidega kirjutas alla ühisavaldusele, millega tunnustati üksteise riiklikku suveräänsust. M. Gorbatšov üritas ka pärast jaanuarikriisi hoida Baltimaid NSV Liidu koosseisus
Vene Euroopa kaubandussidemete vahendaja roll vahehaaval Narvale üle. XVI saj. teisel poolel, Liivi sõja ajal, vallutasid Narva Vene tsaari Ivan IV Julma vaed ja linnast sai 20 aastaks peamine merekaubanduskeskus Venemaaga Balti merel. Uus ja kõige tähendusrikkam õitseng Narva kui kaubalinna ajaloos toimus XVIII saj., kui linn kuulus võimsa Rootsi kuningriigi võimu alla. See oli kaubandusliku Narva "kuldajastu". Läbi Narva viisid sellal teed, mis sidusid Baltimaid mitte ainult Venemaaga, vaid ka Pärsia ja TagaKaukaasiaga.
antud niisama lihtsalt alla. Hoolimata visast vastupanust vallutajaile jäid eestlased kaotajateks. Peamiselt seetõttu, et nende relvastus oli viletsam, kui vallutajatel, ning jõud ei olnud kaugeltki võrdesd. Kokkuvõtteks jäid eestlased igas mõttes kaotajateks; kaotati vabadus, oma maa ja muistne usk. Saksa feodaalid tungisid Baltimaadesse kuna katoliku kirik tahtis siinsed rahvad ristida. Samuti oli feodaalidel soov saada uusi maid koos talupoegadega. Saksa kaupmehed soovisid baltimaid heade kaubateede ja uute kaubalinnade saamise eesmärgil. Seda kõike ka saadi, seega võib öelda, et Saksa ordu ja sakslased olid Muistses vabadusvõitluses kindlad võitjad. Ka taanlaste huvid olid head kaubateed ja uued valdused. Põhja-Eesti vallutasid Taani ristisõdijad kuningas Valdemar II juhtimisel, kes 1219 maabusid Lindanisa (praegune Tallinn) linnuse juures. Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri- Eesti allutatud
Tänu omakeelse usuteemalise kirjandus levikule võeti ka luterlus suhteliselt hästi vastu. Minu arvates oligi Rootsi ajal kõige parem see, et järjest rohkem pöörati tähelepanu hariduse edendamisele ja talurahva harimisele. Majanduses toimus Rootsi ajal nii mõndagi. Hakati looma esimesi manufaktuure. Manufaktuuritootmise põhikeskuseks kujunes Narva, mis just Rootsi ajal õitsele puhkes. Kõige suurem väljaveoartikkel oli teravili, mistõttu kutsuti Baltimaid Rootsi riigi viljaaidaks. Seepärast tegelesid ka mõisnikud ja talupojad kõige rohkem teravilja kasvatamisega. Võib väita, et Rootsi aeg mõjus Eesti aladele neutraalselt, ei toimunud midagi väga halba ega ka midagi erakordselt head. Talurahva olukorras muutus Rootsi ajal palju. 1645. aastal fikseeriti Põhja- Eestis sunnismaisus ja pärisorjus. 1680. aasta reduktsiooniga parandati talupoegade olukorda mõnevõrra. Seati sisse ka vakuraamatud, kuhu pandi kirja talupoegade
võitlesid usinasti oma vabaduse eest kuni 1227. aastani, mida loetakse kokkuleppeliselt vabadussõja lõpuks, kuigi sõda Katoliku kiriku esindajate ja eestlaste vahel jätkus periooditi veel aastakümneid. Kuid miks eestlased alistati? Kindlasti üheks tugevaks vastupanuks osutus Rooma paavsti toetus sakslaste tegevusel, mis oli Lääne-Euroopa tähtsaim poliitiline jõud, kellel oli soov levitada katoliku usku ja ristida ka viimased paganlikud rahvad Euroopas. Sakslased soovisid Baltimaid alistada ja kiiresti rikastuda, saades sõjakäikudest maad ja elatusvahendeid ning kasutasid selleks ära katoliku kiriku toetust. Selle tulemusena alistati ja ristiusustatigi Baltimaad. Eestlastel polnud ka erilist relvastust ning sõjamehi samal ajal, kui vaenlaste sõjajõud sai pidevalt täiendust ja abiväge. Selle tõttu olid eestlased valmis ainult üksikuteks sõjakäikudeks. Näiteks kui 1211. aastal toimusid vallutused Suure-Jaanis, siis ei suudetud kaitseks korralikku
Põhilised kombed ja talitused olid 17. sajandil seotud mõisa ja talurahvaga, kuna Eestis oli u 1000 mõisa. Kõige tähtsam osa oli talurahva elus muidugi töö, sest mõisale tuli koormised ära maksta. Mõisate majandamisel muutus 17. sajandil tähtsaks teraviljaeksport. Eestit ja teisi Baltimaid nimetati seetõttu rootsi ajal "Rootsi viljaaidaks". Teine suur sissetulekuartikkel mõisatel oli viinapõletamine, millega kaasnes hoogne metsaraie, et aina rohkem ja rohkem vilja kasvatada. Viinapõletamisest saadud tulu iseloomustasid kaasaaegsed "hõbevihma sajuna üle Eestimaa". Viinapõletamise luba oli vaid mõisatel ja talupoegadele oli viina valmistamine ja sellega kaubitsemine keelatud. Aga KaguEesti talunikud tegelesid siiski salaviinapõletamisega ning müüsid seda Venemaale
ümber paigutada. Punased nõustusid tunnustama äärealadel tekkinud riikide iseseisvust (rahulepingud Eesti, Läti, Leedu, Soomega). Valgete lüüasaamise põhjusteks olid liitlaste eemaletõrjumine ning koordineerimatus. 7. Millised olid Pariisi rahukonverentsi tähtsamad otsused ja seisukohad? Anna hinnang konverentsi tööle ja põhjenda seda. a) Töötati välja rahulepingud kaotanud ja võitnud riikide vahel. b) Loodi Rahvasteliit. c) Seisukoht Balti riikide osas: Baltimaid käsitleti kui tulevase mittebolsevistliku Venemaa autonoomseid osi. 8. Millised põhimõttelised muutused toimusid pärast I maailmasõda Euroopa pol. kaardil? Too näiteid. 1) Uute riikide tekkimine Näide: Soome, Leedu, Eesti, Läti, Poola, Tsehhoslovakkia, Iirimaa 2) Territooriumi vähenemine või suuremine Näide: Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa: Alsacee- Lorraine, Taani: osa Schlewigist, Belgia: Eupen ja Malmedy, Austria: osa aladest läks vastloodud Tsehhoslovakkia riigile. 9
14. mail 1702 alistus Varssavi võitluseta Rootsile. 9. juulil toimus Kliszowi lahing, kuid jälle jäid Poola ja Saksamaa Rootsile alla. Pärast kaotust pakkus August Karl XII rahu, kuid Karl loobus, sest August ei olnud nõus kuninga kohast loobuma. 24. septembril 1705 kroonita, aga uueks Poola kuningaks Stanislaw I Lescvnski. Rootslased olid sellega rahul ning kirjutasid 17. novembril alla Varssavi rahulepingule. Pärast Narva all lüüasaamist tugevdas Peeter I oma vägesid. Nüüd võis Baltimaid ründama minna. 29. juulil saavutas Peeter I rootslaste üle võidu Hummuli lahingus, seejärel kuulus venelastele Mõniste, Valmiera ja Alüksene. 22. oktoobril vallutasid venelased Nöteborgi kindluse ja 1703. aasta mais Nevanlinna, seega oli kogu Neeva Vene valdustes. 27. mail hakati Neeva deltale rajama Peterburi, millest sai hiljem Venemaa pealinn. 1704. aastal saavutasid venelased rootslaste üle võidu Kastre lahingus. 24. juulil alistus Tartu ja 20. augusti Narva. 3. veebruaril 1706
aastaks arvatakse Eestis olevat olnud isegi veidi üle 350 000 inimese. Maa oli pikkade sõdade tõttu harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahervaremetes. Rootsi ajal hakkas põllumajandus taastuma ning mõisasid hakati juurde rajama. Hakati rajama manufaktuure. Edukalt töötasid ettevõtted, milles töödeldi Venemaalt toodud lina ja kanepit Lääne- Euroopasse veoks. Baltimaid nimetati tol ajal Rootsi viljaaidaks, kuna Eestist viidi välja väga palju teravilja. Mõisate jaoks oli see muidugi hea, kuid talupoegade jaoks halb, kuna sellega kasvasid ka nende koormised ning näljahädal viidi teravilja välja selle asemel, et omasid aidata. Talupoeg vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus. Seda õigust tarvitas mõisnik tihti kurjasti. Kindlaks määratud
naabritega tülli ajada. Liivlaste vanema Kaupo meelitas munk Meinhart enda poolele, kes sai Riia piiskopi vasalliks. Latgalitele oli vaja kätte maksta, sest nad korraldasid sõjaretki Eestisse. Sõja II perioodil(1215- 1219) loodeti, et huvide kokkulangemisel võiks venelastega koostööd teha, kuid nagu hiljem selgus siis nendele ei saanud kindel olla. Kui kõik naabrid olid üksteise vastu üles ässitatud siis oligi ristisõdijatel olemas uhke plaan kuidas alistada Baltimaid ning sealhulgas Eestimaa ühed barbarid alistati teiste barbarite abiga. Kui Baltimaad oleksid teinud koostööd ning kokku hoidnud oleks olnud võimalik ristisõdijaid ka tagasi hoida. Baltimaade ristiusustamine oli Baltimaade ristisõja ja seega ka Muistse vabadusvõitluse üks peamisi eesmärke. Seda suudetigi teha tänu katoliku kiriku toetusele, kes algatas paavsti käsul ristisõja. Katoliku
alati kinni. Talupoegade õigus kaevata enamasti kasu ei toonud, sest peale ei jäänud õiglus vaid raha, mida mõisnikes oli kindlasti rohkem. Taolist olukorra muutust ei saa mingil määral positiivseks pidada. Majanduses toimus Rootsi ajal nii mõndagi. Hakati looma esimesi manufaktuure. Manufaktuuritootmise põhikeskuseks oli Narva, mida saatis just Rootsi ajal suur edu. Kõige hinnatuim väljaveoartikkel oli kuivatatud teravili, mistõttu kutsuti Baltimaid Rootsi riigi viljaaidaks. Seepärast tegelesid mõisnikud ja talupojad kõige rohkem teravilja kasvatamisega. Linnade ellu tõi 16.sajandi lõpp ja 17.sajand olulisi muutusi. Linnad, kus ei olnud sadamat ei omanud võimalust kaubanduses osaleda. Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimalusi üksnes sadamalinnadele, mis oli sisemaa linnadele väga ebasoodne. Keskajaga võrreldes kaotasid enamus linnadest oma majanduse korraldamise iseseisvuse. Rootsi riigivõim hakkas linnadele
korraldamine, Erinevate ühisprojektide algatamine ja koordineerimine. 31. Missuguseid teavikuid kogutakse, säilitatakse ja tehakse uurijatele kättesaadavaks Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus? EKM- i arhiivid koguvad, säilitavad ja teevad avalikult kättesaadavaks rahvuslikku kultuuripärandit. Eestikeelsed trükiseid, olenemata nende ilmumiskohast; Eesti ja Baltimaid käsitlevaid trükiseid; Soome- ugri rahvaid käsitlevaid trükitud materjale. 32. Missugune raamatukogu teenindab Eestis pimedaid ja vaegnägijaid? Eesti Pimedate raamatukogu 33. Nimeta muuseumiraamatukogusid Eestis. Eesti Ahritektuurimuuseumi raamatukogu Eesti Rahvamuuseumi raamatukogu Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu Eesti Kunstimuuseumi raamatukogu Kaitseväe Sõjamuuseumi raamatukogu 34. Nimeta rakenduskõrgkoolide raamatukogusid Eestis.
Samuti taheti pakti tagajärgi kaotada taastada Eesti iseseisvus. MRP pakti vastuseisuks moodustati selle 50.dal aastapäeval 600km pikkune katkematu inimekett Balti kett. 1988. aastal loodi Eestimaa Rahvarinne, see oli suurim kodanikualgatuslik rahvaliikumine. Liikumise ametlik nimi oli Rahvarinne Perestroika Toetuseks. Perestroika oli tugevaks ajendiks ja võimaluseks Balti riikide iseseisvuse taastamiseks. 1987-1988 aastatel toimus rida sündmusi mis viisid Baltimaid iseseisvuse poole. Neid sündmusi nimetatakse Laulvaks Revolutsiooniks, kuulus on see selle poolest, et selle käigus ei valatud piiskagi verd. Keeleseadus, mis võeti vastu 1989. Aasta jaanuaris, sätestas, et riigigi keeleks saab eesti keel. Mitmed sündmused ja liikumised viisid Eesti ja Baltimaad lõpuks iseseisvumiseni. 9 Kokkuvõte 1985. aastal sai võimule Mihhail Gorbatsov, kes alustas paljudele liidumaadele
Erakätesse jäänud mõisate talupoegade seisund ei muutunud. Mõisnikel oli kadukariõigus, nad võisid talupoegi füüsiliselt peksta, aga maksude ja koormiste suurendamise õigust neil ei olnud (see oli talupoegadele suureks plussiks) Majanduses toimus Rootsi ajal nii mõndagi. Hakati looma esimesi manufaktuure. Manufaktuuritootmise põhikeskuseks oli Narva, mida saatis just Rootsi ajal suur edu. Kõige hinnatuim väljaveoartikkel oli kuivatatud teravili, mistõttu kutsuti Baltimaid Rootsi riigi viljaaidaks. Seepärast tegelesid mõisnikud ja talupojad kõige rohkem teravilja kasvatamisega. Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimalusi üksnes sadamalinnadele, mis oli sisemaa linnadele väga ebasoodne.Vene võimu alla minek säilitas Baltikumi kuni asehalduskorra kehtestamiseni omaette majanduspiirkonna. Venemaa sisekubermangudest eraldas Eesti- ja Liivimaad tollipiir. Salakaubanduse tõkestamiseks seati
juhendmaterjalide väljatöötamine Elektroonilise teadusinformatsiooni ühishangete koordineerimine Liikmesraamatukogude nimel läbirääkimiste pidamine e-teenuste arendamiseks 31. Missuguseid teavikuid kogutakse, säilitatakse ja tehakse uurijatele kättesaadavaks Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus? Eestikeelseid trükiseid, olenemata nende ilmumiskohast Eestit ja Baltimaid käsitlevaid trükiseid Soome-ugri rahvaid käsitlevaid trükitud materjale 32. Missugune raamatukogu teenindab Eestis pimedaid ja vaegnägijaid? Eesti Pimedate Raamatukogu - Tallinnas 33. Nimeta muuseumiraamatukogusid Eestis. Viljandi Muuseumi raamatukogu Eesti Rahva Muuseumi raamatukogu Eesti Meremuuseumi raamatukogu Pärnu Uue Kunsti Muuseumi raamatukogu Eesti Arhitektuurimuuseumi raamatukogu 34
kataloogi ESTER ja Eesti artiklite andmebaasi ISE arendamine ja haldamine; Eesti märksõnastiku arendamine ja haldamine; Liikmesraamatukogude nimel elektroonilise teadusinformatsiooni ühishangete korraldamine; Erinevate ühisprojektide algatamine ja koordineerimine. 31. Missuguseid teavikuid kogutakse, säilitakse ja tehakse uurijatele kättesaadavaks Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus? Kõiki eestikeelseid trükiseid (olenemata nende ilmumiskohast); Baltimaid ja/või siin elanud ning elavaid isikuid käsitlevaid trükiseid, samuti eesti autorite kirjutatud, resp. koostatud, toimetatud, mujal ilmunud teoseid ja Baltimail elanud teistest rahvustest autorite töid; Fennougristika(soome-ugri keele ja kultuuri) alaseid teatmematerjale. 32. Missugune raamatukogu teenindab Eestis pimedaid ja vaegnägijaid? eesti pimedate raamatukogu 33. Nimeta muuseumiraamatukogusid Eestis Eesti Põllumajandusmuuseumi raamatukogu
kujunenud, siis juba paari aasta möödudes oli Venemaa suutnud uue olukorraga kohaneda ja üsnagi edukale vasturünnakule minna (McKinnoni ,,Kus roosid ei kasva" demokratiseerumiskatsete läbikukkumisest Valgevenes ja ,,Kreml annab vastulöögi"). Lucase arusaamist endise idabloki ja endiste liiduvabariikide tähtsusest kujunevas vastasseisus peegeldab peatükk ,,IdaEuroopa uue külma sõja rindejoonel". Olgu toodud sellest vaid üksainus Baltimaid puudutav lõik: ,,Kremli pehme jõu näitamine Moldovas ja Krimmis on seni olnud kõigest etendus kõrvallaval. Tõeline vägikaikavedu käib Balti riikidega. Kitsamas tähenduses on võitlusväljaks ajalugu, laiemas tähenduses aga nende riikide õigus ise määrata oma kultuuri ja keele tulevikku". Lucasele kuulub ka põhimõtteline ja kõige olulisem küsimus: kuidas võita uus külm sõda? See on
· 16.okt 1905 sõjaväe rünnak tlnas meeleavaldusel, ärevust leevendas Nikolai II 17.okt manif · Nov asutati tõnissoni algatusel eesti rahvameelne eduerakond, liberaal-dem reformipartei · Oma partei ka sotsdem, jäi rahvuslikule alusele · Ärevamates oluk kutsuti eestis ja lätis kokku rahvaesindajate nõupidamised · Eestiski hakati mõisu põletama · Tsaarivõim vastas sõjaseisukorra väljakuulutamise ja karistussalkade saatmisega · Baltimaid saatis siiski edu: emakeelsed erakoolid, keskkoolid, lihtsustus rahvuslike org ja ajakirj teevus Baltikumi areng 1907-1914: · Kasutati võidetud võimalusi · Arenes põllumaj ühistegevus, pol tegevus (est, lät) · Leedus levisid iseseisvust taastavad ideed, otsiti tuge saksalt KULTUUR JA ELUOLU 20. SAJ ALGUL Uus aastasada: · Maailm oli eur keskne · Usa ja jaapanil tuli oma võimsust alles tõestada · Usa põlvnes euroopast, jaapan võttis üle eur saavutusi
iseseisvus langes(v.a. Tallinn). · Raha vermiti Liivimaal nüüd ainult Riias. · Linlased moodustasid vaid 6% Eesti elanikkonnast. · Narva liigub palju Hollandi ja Briti kaupmehi. · Kõige suurem ostjaskond oli talurahvakaupmeestel. Pulli Hans- Tähtis eestlasest kaupmees, üks vähestest. Kaubateed: · Arhangelski sadam Valge meri · Pihkva Vatseliina Marienburg Riia · Narva Soome laht Kaubad Baltimaid hakati kutsuma Rootsi riigi viljaaidaks. Välja veeti: Sisse veeti: Teravili Sool Lina Metallitooted Kanep Luksusesemed Tõrv Tökat Vürtsid Mastipuit Alkohol Plangud Tubakas Lauad Paber Muu laevaehituseks vajalik Erinevad puuviljad Juhtnahk Tööndus
Johann Reinhold Patkul - maanõunik, Liivimaal aadliopositsiooni juht, reduktsiooni eiraja. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu, talupojad võisid minna Rootsi kuninga juurde kaebama. Enne Liivisõda oli umbes 500 mõisa, siis nüüd oli mõisade arv XVII sajandi lõpuks üle 100. Majanduslik õitseng oli Narvas ja Tallinnas. Tähtsaks olid ka Tartu ja Pärnu. Esikohal kõrgelt hinnatud kaupade seas välismaal oli teravili. Baltimaid nimetati Rootsi riigi viljaaidaks. Teine tähtis kaup oli lina ja kolmas kanep. Sisseveos oli tähtis sool, mida viidi edasi venemaale ja soome. Tähtis: Tartu eesti kaupmees oli Pulli Hansu arvamine linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks. Käsitöös olid tähtsad manufaktuurid - suurettevõtted, kus valitses tootmine käsitöö abil. Selle põhikeskuseks oli Narva. Tallinnas olid vaseveskid. 1695-1697 - näljahäda.ilmastikuolud olid väga halvad.Surdi massiliselt nälga,
§58-3A põhjal anti 7 aastat range reziimiga laagrit ja 3 aastat asumist koos kogu varanduse konfiskeerimisega. Minu süüks loeti osavõttu nõukogude võimu vastasest vandenõust, kuna ma olin varjanud selle üht juhti K. Liid akut. (Eesti Elulood I. Tartu, 2000.) Jälle algasid massilised repressioonid. Ainuüksi Leedus mõrvati 1944.-1945. aastal 12 000 ja vangistati 36 000 inimest ning aastail 1945-1952 saadeti Siberisse 130 000 inimest. Kõige suurem küüdita-misaktsioon tabas Baltimaid 26. märtsil 1949, mil saadeti Siberisse üle 20 000 inimese Eestist, 43 000 Lätist ja 33 500 inimest Leedust, enamik neist naised, lapsed ja vanurid. Kokku langes kommunistlike repressioonide ohvriks 20-25% Balti riikide sõjaeelsest elanikkonnast. Relvastatud vastupanuliikumine Repressioonidest vaevatud Balti rahvad lootsid endiselt, et Lääs hakkab nõudma okupeeritud riikide iseseisvuse taastamist
Keskmine kiviaeg. (9600–3900 a eKr) Mesoliitikum ehk keskmise kiviaja alguseks loetakse 8000 a. eKr . Kiviaja kultuur kujunes välja Śvidry kultuuri baasilt. Mida tuntakse ka, kui Kunda kultuurina ja mis hõlmas kõiki Baltimaid, Põhja-Valgevenet, Kirde-Poolat, Loode- Venemaad, Karjalat ja Soomet. Ühe seletuse kohaselt kujunes see välja Lõuna- Leedus ja Kirde-Poolas, jõudis sealt Läti ja Eesti alale koos uusasukate saabumisega. Vanim inimtegevuse jälg Eestis on Pulli asulakoht, u 9000–8550 eKr. Keskmisest kiviajast pärit juhuleide on välja tulnud üle kogu Eesti. Umbes 7100 a. eKr hakkas asustus levima mererannikul, kus tegeldi hülgeküttimisega . Hülgeküttide retkete
sõjaväeteenistust. Vabatalupoeg Osadest või kõigist koormistest end lahti ostnud. Vabadikud Maata või vähese maaga palgatööst elatuvad talupojad. Sulased ja teenjad Müüsid oma tööjõudu Träälid Sõjavangid, võlgnikud või karistustest lahti ostetud surmamõistetud Mõis : · Kokku umbes 1000 mõisa - Era- ehk rüütlimõisad - Riigi- ehk kroonumõisad - Kirikumõisad ehk pastoraadid · " Rootsi viljaait" Nii nimetati Baltimaid, kus oli veel võimalik vilja kasvatada. · Opman mõisavalitseja ehk mõisniku abi. · Kubjas Valvab, et töö saaks tehtud. · Kilter Abistab kubjast tööde järelvalves. · " Hõbedavihma saju üle Eestimaa" Nii nim.aega, kus saadi viinapõletamisest sissetulekuid. Talud: · Umbes 40 000 · Kasvatati Teravilja, hernest, naerist, lina, lambaid, kitsi, sigu, lehmi, härgu, hobuseid.
See tähendas majanduslikku õitsengut Narvale ning Tallinnale. Ebasoodsaks kujunes Tartu seisund. Riigivõim hakkas üha rohkem tegema ettekirjutusi linnadele. Tallinn säilitas oma iseseisvuse. Tuntava languse osaliseks oli saanud Viljandi linnaline ilme ja õiguslik seisund. Lääne-Euroopa majanduse elavnemine tõi kaasa suurema vajduse mitmete toiduainete ja laevaehitusmaterjalide järele. Neid vajadusi sai rahuldada Eesti sadmate kaudu. Kõrgelt hinnati siinset teravilja. Baltimaid nimetati Rootsi riigi viljaaidaks. Teiseks tähtsaks veetavaks kaubaks oli lina, veel veeti välja Vene päritolu kanepit. Eksporditi veel tõrva, mastipuid, planke, laudu. Vähenes karusnahkade tähtsus, aga kasvas jalanõude valmistamiseks vajaliku juhtnaha väljavedu. Sisseveos oli tähtsaim sool, mille peamiseks laopaigaks jäi Tallinn, kust seda veeti edasi Soome ja Venemaale. Linnades olid tähtsal kohal kindlale alale spetsialiseerunud poodnikud. Kõige laiem
Hannover.Põhjasõja esimene sõjakäik lõppes kiiresti ja peaaegu veretult. Taani väljus (ajutiselt) sõjast, nii et Rootsil oli üks vastane vähem. Venemaa võimsuse kasv ja võidud Rootsi üle Pärast kaotust Narva lahingus hakkas Peeter I oma sõjaväge tugevdama, näiteks asutati regulaararmee, sõjalaevastik, manufaktuure ja relvatehaseid. Kirikukelladest valati suurtükke ning erilist rõhku pandi väljaõpetatud jalaväele. Peeter ründas Baltimaid, kasutades ära Karl XII ja Rootsi peaväe seotust Poolas, kus püüti Augustit troonilt tõugata. Peeter sai kaks korda jagu ka väikesest Rootsi väest mis oli Balti provintside kaitseks Karl XII-st maha jäänud. 1702 aastal 9. Jaanuaril lõi Vene korpus Boriss Seremetevi juhatusel Erastvere lahingus Wolmar Anton von Schlippenbachi juhitud Rootsi väliarmeed ning saavutas 29.juulil Hummuli lahingus võidu rootslaste üle
a. Soome) kuulutavad sõja USA-le. 14.08.1941 - Atlandi Harta. USA ja Suurbritannia leppisid Atlandi Hartas kokku Saksamaa-vastase võitluse ja oma riikide tulevikupoliitika põhimõtetes. 1942 01.01 Ühinenud Rahvaste Deklaratsioon kinnitati Atlandi Harta põhimõtteid. 1943 november-detsember Teherani konverents NSVL, USA ja Inglismaa nõudsid Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni; leppisid kokku edasises sõjapidamises. Inglismaa ja USA nõustusid Baltimaid NSVL-ile jätma. 1944 06.06.1944 D-Day ehk algab Normandia dessant. Ameeriklased ja Inglased Prantsusmaa rannikule. Prantsusmaa põhjaosa oli sakslaste käes. 1945 4.-11.02 - Jalta konverents USA, Inglismaa ja NSVL (antifasitslikud liitlasriigid) kooskõlastasid Saksamaa lõpliku purustamise ning sõjajärgse maailmakorralduse; muuhulgas lepiti kokku ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht. 08.05.1945 Saksamaa kapituleerub tingimusteta.
See tähendas majanduslikku õitsengut Narvale ning Tallinnale. Ebasoodsaks kujunes Tartu seisund. Riigivõim hakkas üha rohkem tegema ettekirjutusi linnadele. Tallinn säilitas oma iseseisvuse. Tuntava languse osaliseks oli saanud Viljandi linnaline ilme ja õiguslik seisund. Lääne-Euroopa majanduse elavnemine tõi kaasa suurema vajduse mitmete toiduainete ja laevaehitusmaterjalide järele. Neid vajadusi sai rahuldada Eesti sadmate kaudu. Kõrgelt hinnati siinset teravilja. Baltimaid nimetati Rootsi riigi viljaaidaks. Teiseks tähtsaks veetavaks kaubaks oli lina, veel veeti välja Vene päritolu kanepit. Eksporditi veel tõrva, mastipuid, planke, laudu. Vähenes karusnahkade tähtsus, aga kasvas jalanõude valmistamiseks vajaliku juhtnaha väljavedu. Sisseveos oli tähtsaim sool, mille peamiseks laopaigaks jäi Tallinn, kust seda veeti edasi Soome ja Venemaale. Linnades olid tähtsal kohal kindlale alale spetsialiseerunud poodnikud. Kõige laiem
324 tööstushoonet. Autod, laevad ja raudteeveerem pea täielikult Venemaale viidud, kariloomade hulk järsult vähenenud. Eestlased tervitasid sakslasi vabastajatena. 55000 meest esimese hooga Omakaitsesse, politseisse või Saksa väejuhatuse poolt loodud ida- ja politseipataljonidesse. Aastail 1941-1943 oli Idarindel pidevalt u. 10000 eestlast. Eestlaste suureks pettumuseks omariiklust ei taastatud. Eesti kuulutati Baltimaid ja Valgevenet hõlmanud riigikomissariaati Ostland’i kuuluvaks kindralkomissariaadiks eesotsas kindralkomissar Karl Sigismund Litzmanniga. Oma plaane maskeerisid natsid hästikorraldatud poliitilise ja kultuuripropagandaga. Silmapetteks loodi kindralkomissari kõrvale väga piiratud volitustega Eesti Omavalitsus eesotsas ühe endise vapside juhi Hjalmar Mäega. Kogu Saksa okupatsiooni ajal hukati kuni 7000 EV kodanikku, neist eestlasi u. 5000
venelaste jaoks on riik ja territoorium kaks eraldi mõistet. Inimesed, kes identifitseerivad end Eesti territooriumiga, ei pruugi omada kodakondsust ning tunda lähedust Eesti riigiga. Aastatel 1993 ja 1996 läbiviidud kahe üle-eestilise sotsioloogilise uuringu tulemusena selgus, et Eesti venelaste hulgas on omaks võetud kindel Eesti territoriaalne identiteet . Territoriaalne identiteet hõlmab nii lähemat Eesti territooriumit kui ka Baltimaid. Ka kevadel vene rahvusest inimestega läbiviidud intervjuudes ilmnes tugev territoriaalne identiteet Eestiga. Näiteks /.../ siin on parem ja ma lihtsalt tunnen, et ei taha siit ära minna /.../ (nr 1). /.../ ma elan siin, tunnen, et kuulun siia, mul on ühist Eesti ühiskonnaga /.../ (nr 4). Kodumaa identiteet. Identiteedijuures on oluline ka kodumaa küsimus st millist maad peetakse enda kodumaaks. Uuringute andmetel on Eestit enda kodumaaks pidavate inimeste
miljonit krooni. Tarbimisse jõudvad kütusekogused on ootustele vastavalt vähenemas ning seda mõjutab nii eratarbimise kui transpordisektori kokkutõmbumine. Ettemaksukonto muutus mõjutas veebruaris tasutud maksusummasid 206,7 miljoni krooni ulatuses. Ettemaksukonto kajastab ettemakseid tulevaste perioodide maksukohustuste arvelt. Baltimaades vähe kinnisvaratehinguid Newseci Nordic Reporti kevadaruande kohaselt mõjutab ülemaailmne majanduskriis tugevalt ka Baltimaid. 2008. aastal vähenes kinnisvaratehingute maht nii Eestis kui Lätis, sest paljud tehingud lükati edasi. Leedus maht tõusis, seda tänu mõnele suurele Saksamaa kinnisvarafondide tehtud investeeringule 2007. aastal oli maht 100 miljonit eurot, 2008. aastal 250 miljonit eurot. Kindlasti ei saa seda aga võtta pikaajalise trendina. Turg on ostjakeskne ning pakub suurt tulu riskiinvestoritele.
Selleks olid kindlad paigad, hiied või puud jne. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid. Osadel ohvrikivide pealispinnal olid kas looduslikud või inimese uuristatud lohud.Olulisel kohal olid ka ohvriallikad. Ohverdamine toimus enamasti pühade ajal. Kõige sobivamaks päevaks peeti ,,Pühat päeva" neljapäeva. Andideks olid piim, liha, veri kuid on teateid, et vahel ka vangistatud vaenlased. 19.Kes ja miks tahtsid vallutada Baltimaid Eesti olipeaaegu kui ühtne riik, mille maakonnad tegutsesid enamasti ühiselt ja vanemad võidelnud vapralt kogu rahvas huvide eest. See oli reaktsiooniks baltisakslaste kontseptsioonile, kus Baltikumi ristimist peeti kultuuri toomiseks seni metsikule maale, kus varem sisuliselt mingit ühiskondagi ei olnud. 20.Kolme esimese piiskopi tegevus Esimeseks Liivimaa piiskopiks sai koorihärra Meinhard. Algul püüdis jätta muljet, et ta eesmärgiks on üksnes usukuulutamine
Selle tulemusena nimetas grupp singli valiku ekslikuks Peale kontserte Jaapanis ja Austraalias, algas vaikne ajastu. Rammstein istus stuudiosse maha ja hakkas kirjutama uut materjali uue albumi jaoks, mis pidi viitama nimele Mutter. 2001 ilmus album, mis oli seekord täiesti uus ja erines eelnevatest albumitest. Massiline austus Rammsteinile algas ka Eestis. Peale singlite "Links 2 3 4" ja "Ich will" väljumist läks grupp Euroopa tuurile, mille raames külastas ka Baltimaid, samuti Tallinnat. Kevadel ning suvel 2004 Rammsteini grupp reisis mööda erinevaid Euroopa maid, andes ka mitmeid intervjuusid massimeediale. Grupi osalised teatasid ka uue albumi valmimisest, mida tehti Hispaania päikese all. 4 Peale kaht aastat loomingulist vahepausi Rammstein ilmus tagasi koos uue singli, video ja album Reise Reise"-ga. Seekord uus singel ja video "Mein teil" hämmastas kõiki, isegi kõige pühendunumad
Rammstein istus stuudiosse maha ja hakkas kirjutama uut materjali uue albumi jaoks, mis pidi viitama nimele Mutter. Läks palju aega mööda, kuni 2001. aasta alguses ilmus TV'sse klipp "Sonne", mis alustas uute austajate laine. 2001 ilmus album, mis oli seekord täiesti uus ja erines eelnevatest albumitest. Massiline austus Rammsteinile algas ka Eestis. Peale singlite "Links 2 3 4" ja "Ich will" väljumist läks grupp euroopa tuurile, mille raames külastas ka Baltimaid, samuti Tallinnat. Peale kontserti grupp tunnistas, et on üllatunud sellisest väga mõnusast vastuvõtust austajate poolt ning nimetas Tallinna kontserdi üheks parimaks nende tuuril. Samuti esines Rammstein MTV auhindade jagamisel Saksamaal. Grupi populaarsus kasvas järsult peale Mutteri sõnade arvustust ja video ilmumist sellele laulule. Paljud inimesed, kellele ennem Rammstein ei meeldinud, hakkasid nüüd Rammsteini austama. Peale imepärast edu hakkas nende
Pariisi rahukonverents. Olulisemad küsimused, põhimõtted · Valmistati ette rahulepingute põhimõtted Saksamaa ja tema liitlastega · Sõlmiti rahuleping Saksamaaga (Versailles´i rahuleping) · Rahvasteliidu loomine · Uute rahvusriikide Austria-Ungari järglasriikide tunnustamine (Ungari, Tsehhoslovakkia). Poola tunnustamine. · Vene valgekaartlike jõudude toetamine interventsiooniga enamlaste kukutamiseks · Baltimaid käsitleti kui mittebolsevistliku Venemaa osi ei tunnustatud (Rahvasteliit ja enamus riike tegi seda alles 1921) · Konverentsil loodud poliitilist korraldust hakati nimetada Versailles`i süsteemiks (ka Versailles`i diktaat) Pariisi rahukonverents. Eriarvamused võitjate leeris rahulepingute suhtes. Saksamaa Pariisi rahukonverentsil · Klõpsake juhtslaidi teksti laadide red
· 1935.aastal sõlmitud Inglise-Saksa mereväeleping andis märku, et inglased on valmis jätma Läänemere piirkonna valitsemise Saksamaa ja Venemaa asjaks Suhted Venemaaga · Moskva oli ajutiselt loobunud maailmarevolutsiooni plaanidest ning ajas rahumeelse kooseksisteerimise poliitikat · Nõukogude liidrid püüdsid luua Saksamaa-vastast ühisrinnet ja kaasata sellesse ka Baltimaid liitumine ühega vaenupooltest halvendanuks Eesti suhteid Saksamaaga ja muutnuks ta võimalikuks rünnaku märklauaks. · Rahutust tekitas ka 1934.aastal päevakorrale tõusnud kavatsus sõlmida Eesti-Vene vastastikuse abistamise leping nõuti, et Eesti lubaks rajada oma territooriumile Punaarmee baasid (eesti juhtkond tõrjus kõik ettepanekud) Suhted Saksamaaga · ühelt poolt tähendas natside võimuletulek Saksamaal sõjaohu kasvu
aastal Vabadussõjalaste populaarsus järsult. 1933. aasta algul valmistas vabadussõjalastele suurt rõõmu Hitleri võimuletulek Saksamaal. Nende ajaleht ,,Võitlus" avaldas veebruaris- märtsis regulaarselt Hitlerit ja tema tegevust heakskiitvaid artikleid. Eelmisel aastal oli ajaleht kiitnud Mussoliinit ja fasistlikku korda Itaalias. Enamik teisi lehti olid Hitleri suhtes kriitilised. Mitmed lehed imestasid, kuidas vabadussõjalased saavad pooldada Hitlerit, kes kavatseb Baltimaid vallutada ja Saksamaaga liita. Sellele vaidles ,,võitlus" algul vastu: ,,Rahvussotsialistide programmis ei seisa kusagil punkti Baltimaade koliniseerimisest". Kuid siis selgus, et see punkt on kirjas ,,Mein Kamfis" ja pärast seda vabadussõjalased oma Hitleri- sümpaatiat ei reklaaminud. Pärast Riigikogu põhiseaduseelnõu teistkordset läbikukkumist jõudis järjekord vabadussõjalaste eelnõu kätte. See eelnõu andis
läänerindel otstustavat sõjategevust, vallutades Taani, Norra, Hollandi ja Belgia ning tungides Prantsusmaale. Juuni keskel langes Pariis ning 22. Juunil Prantsusmaa kapituleerus. Samal ajal algas Eesti-NSV Liidu suhete halvenemine. Baasivägede arv ületas tunduvalt lubatud piiri, Moskva esitas nõudmisi baaside territooriumi laiendamiseks (Paldiski linn anti täielikult Nõukogude mereväe kontrolli alla), nõukogude ajakirjandus süüdistas Baltimaid baaside lepingu rikkumises. 14. juunil 1940. a. Esitas Moskva Leedule ultimaatumi, nõudes Leedu valitsuse kohest väljavahetamist ja Punaarmee lubamist Leedu territooriumile. Samal päeval algas sõjaline agressioon Eesti vastu: Nõukogude õhujõud tulistasid alla Tallinnas startinud Soome reisilennuki, merevägi blokeeris Eesti sadamad, baasides olevad väed seati lahinguvalmis. 16. Juunil edastas NSV Liit Leedule esitatud ultimaatumi ka Eestile ja Lätile. Nõudmiste
Venemaa võimsuse kasv ja võidud Rootsi üle Venemaa keiser Peeter I. Jean-Marc Nattier' maal.Pärast lüüasaamist Narva all hakkas Peeter I tohutute pingutustega tugevdama oma sõjaväge: asutati regulaararmee, sõjalaevastik, manufaktuure ja relvatehaseid. Suurtükke valati kirikukelladest. Erilist rõhku pandi väljaõpetatud jalaväele. Kasutades ära Karl XII ja Rootsi peaväe seotust Poolas, kus püüti Augustit troonilt tõugata, ründas Peeter Baltimaid. Karli selja taga lõi ta kaks korda väikest Rootsi väge, mis Balti provintside kaitseks oli maha jäänud. 9. jaanuaril 1702 (Juliuse kalendri järgi 29. detsembril, Rootsi kalendri järgi 30. detsembril 1701) lõi Vene korpus Boriss Seremetevi juhatusel Erastvere lahingus Wolmar Anton von Schlippenbachi juhitud Rootsi väliarmeed ning saavutas 29. (18.) juulil (Rootsi kalendri järgi 19. juulil) Hummuli lahingus võidu rootslaste üle. Seejärel hõivasid
1302 kutsuti seepärast kokku generalstaadid. Viimane ei olnud siiski nii mõjukas kui Inglise parlament. Samuti ei tekkinud Inglismaal teravaid seisusevahesid kui Prantsusmaal. Viimaseks paganlikuks saarekeseks jäi Põhja-Euroopa (Baltimaad). Baltimaade ristiusustamine sai alguse 12. saj lõpul sakslaste, taanlaste ja rootslaste initsiatiivil. Sõjakäigus mood Mõõgavendade ordu, mis mängis otsustavat rolli Liivimaa vallutamisel. Hiljem valitses Baltimaid Saksa Ordu. Viimaseks paganlikuks piirkonnaks jäi Leedu (a-ni 1385). Leedu kujunes väga edukaks paganlikuks riigiks, olukorra raskuste kiuste. Täieliku ootamatusena mõjus Euroopas 13. saj-l mongolite sissetung. Tšingis khaan (1206 – 1227) vallutas suured territooriumid Vaiksest ookeanist Vahemereni. Tšingis khaani järglane Batu khaan tungis Läände, vallutades Vene vürstiriigid ning tungiti Kesk-Euroopasse Aadria mereni. Venemaa sattus mongolitest sõltuvusse 15. saj lõpuni
meest ja ohvitsere ei tohtinud olla yle 4K. Sõjaväekohustus keelati ja kindralstaap saadeti laiali, lenniväge ja allveelaevu ei tohtinud omada. Kehtisid piirangu ka sõjalaevastiu ja laevade suhtes. Saksamaa pidi tasuma reparatsioonimakse. Balti riikide delegatsioonid viibisid konverentsil mitteametlikult. 1919 aasta kevadel loodi Balti komsijon, mis pidi töötama välja liilasriikide ühise poliitika Baltimaade suhtes. Komisjon käsitles Baltimaid kui televase mittebolsevistliku Venemaa autonoomseid osi. Konkreetselt otsustati nii just eesti kohte, ent otsus laienes ka lätile ja leedule. Saksamaa oli kohustatud loobuma igasugustest pretensioonidest territooriumidele, mis asetsesid põhja pool sõjaeelset saksa-vene piiri. Saksamaa pidi tunnustama ka poola täieliku sõltumatust. Eesti läti ja leedu suhtes sellist nõuet polnud. Baltimaade valitsus kuulutati AJUTISEKS
ja prantsuse vägede tuurid, nende riismed suudeti vaevu Inglismaale evakueerida. Juuni keskel langes Pariis ja Prantsusmaal dekapituleerus pealinn. Suurriikidest jätkas avalikku võitlust Hitleri vastu ainult Suurbritannia. Mille peaministriks oli tõusnud Winston Churchill, Inglismaalt võitlust jätkavate prantslaste juhiks kerkis kindral Charles de Gaulle. Ajal, kui kogu maailma tähelepanu oli pööratud Prantsusmaa katastroofile, sundis nõukogudeliit Baltimaid laskma oma territooriumile täiendavaid punaarmeelasi, moodustas Eestis, Lätis ja Leedus marionettvalitsused ja annekteeris need riigid augustis 1940. Aastail 1940 - 1941 toimus põhiline võitlus Saksamaa ja Inglismaa vahel. Võimsa briti laevastiku tõttu ei olnud Hitleril võimalik Inglismaale tungida. Londonit üritati põlvili suruda bolshevnikute õhu- ja allveesõja abil. Peale selle kandus sõjategevus üha enam kolooniatesse --- eelkõige Põhja-
Ülejäänud linnad olid läänistatud mõnele võimsale aadliperekonnale ja muutusid niiviisi viimasest igati sõltuvaks. Eriti tuntava languse osaliseks sai Viljandi. Linlased moodustasid Rootsi ajal 6% rahvastikust. Läänemerel hakkasid liikuma ka Inglise ja Hollandi laevad ning seetõttu asus inglasi ja hollandlasti elama Narva linna. Endiselt oli Narvas palju vene kaupmehi. Eesti sadamate kaudu veeti välja siinsetes rehtedes kuivatatud teravilja. Tallinna väljaveost moodustas vili 2/3. Baltimaid hakati nimetama Rootsi viljaaidaks. Teiseks tähtsamaks läände veetavaks kaubaks oli lina, millest lõviosa toodi Venemaalt. Vene päritolu oli ka väljaveetav kanep. Nende peamine väljaveosadam oli Narva. Siseveos oli tähtsaim sool, mille peamiseks laopaigaks jäi Tallinn, kust veeti soola edasi Venemaale ja SoOme. Linnade majanduselus oli tähtis koht oma kindlale alale spetsialiseerunus poodnikel. Kõige laiem ostjaskond oli talurahvakaupmeestel. Kõigis linnades, v
Narva sõltus aga enamasti Rootsi võimudest. 4 Sinna kaaluti ka võimalust viia üks Rootsi riigi pealinnadest. Enamik linnu läänistati mõnele võimsale aadliperekonnale ja muutusid seetõttu sellest igati sõltuvaks. Läänemerel liikusid Rootsi laevade kõrval ka Inglise ja Hollandi laevad. Ka asusid mitmed kaupmehed nii Inglismaalt, Hollandist kui ka Venemaalt elama Narva. Baltimaid on nimetatu Rootsi riigi viljaaidaks, sest siinsetest sadamatest väljaveetud teravili oli number üks välismaale veetavatest kaupadest. Teiseks tähtsamaks kaubaks oli lina. Eesti kasvatati seda vähe ja seda toodi Venemaalt. Vene päritolu oli ka väljaveetav kanep. Peamiseks väljaveosadamaks neile oli Narva. Kohalikest saadustest eksporditi ka tõrva, mastipuid, planke, laudu ja muudki laevaehituseks vajalikku. Sisseveost oli tähtsaim sool. Seda veeti edasi nii Venemaale kui Soome
Kui mõisas oli kiireloomulisi hooajatöid, sunniti talupojad veel abiteole. Raskeim talvine kohustus oli osalemine mõisavooris. Eestimaa veed olid kalarohked (suur saagikus Peipsi järvest). Võrreldes keskajaga vähenes mesinduse osakaal.[Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse üksnes sadamalinnadele.XVII sajand tähendas majanduslikku õitsengut Narvale, oma positsioone säilitas siiski ka Tallinn. Narva oli tähtis linn, taheti teha isegi Rootsi teiseks pealinnaks. Baltimaid nimetati Rootsi riigi viljaaidaks. Eksport: teravili, lina,kanep,(tõrv, tökat, mastipuud, palngud, lauad-ja muu laevaehituse materjal). Import: sool, metallitooted, luksusesemed, vürtsid, alkohol. [Linnaelanike oluliseks tegevusalaks jäi kaubanduse kõrval käsitöö. Tsunftikord muutus rangemaks. Uue tsunfti moodustamiseks oli tarvis vähemalt 3 vastava eriala meistri olemasolu. 1675- kaotati Olevist gild. Käsitööndusliku tootmise teiseks vormiks olid manufaktuurid
Maagia põhines arusaamal, et asjade ja nähtuste vahel on seeosed, mida on võimalik mõjutada. Nt põua ajal oli vaja allikat puhastada, et vihma sadaks, liigsevihma tõttu aeti allikas umbe. Ravimaagia puhul ohverdati hõberaha jms, see vesi ravis nt silmanägemist, nahahaigusi jms. 12)Vabadusvõitluse põhjused, kes olid huvitatud Baltimaade vallutamisest? Kes ja miks tahtsid vallutada Baltimaid? 1) katoliku kirik (Bremeni peapiiskop) a) ideoloogiline huvi - paganate ristimine ja nende hingede päästmine b) pragmaatiline huvi kõik ristitud maksid kirikukümnist. Kirik oli vallutuste organisaator ja ta andis vallutustele ideoloogilise põhjuse. 2) hansakaupmehed (rahastasid kogu projekti) a) Ida-Baltikum oli rikas ja siin oli palju Euroopas vajalikke kaupu (karusnahk, vaha, teravili)
Eestimaal uuendatud maakorraldus, Liivimaal maapolitseikorraldus. Vakuraamat: Kõik talude koormised märgiti sinna ülesse, vastavalt talude kandevõimele. See piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi. Rakmetegu: Talumajapidamisele kõige koormavam, 3-6 päevaks nädalas tuli mõisasse saata mees hobuse või härjapaari ja rakendiga. Jalategu: Ainult mees, ilma loomadeta. Mõisavoor: Talvine. Hullem kui abitegu. Abitegu: Hooajaline kiireloomuline töö. Rootsi riigi viljaait: Nii nimetati Baltimaid, kuna siinsetest väjaveoartiklitest oli suurim teravili. Vahel isegi 85%. 1695.-1697. aasta näljahäda: Suur nälg. Ikaldus kahel aastal. Heina ei saand teha. Inimesed surid. Linnadest ka abi ei saand kuna seal valitsest ka näljaoht. 20% rahvast suri (70 000- 75 000) 25. Usu- ja hariduselu Rootsi ajal Luteri kiriku olukord peale Liivi sõda: Armetus seisus (purustatud hooned), õpetajaid polnud, muinasusk tuli tagasi, pastorid olid harimata. Konsistoorium: Luterlik kirikuvalitsus
eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 Riia asutamine 1202 Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo Liivlaste vanem Lembitu Eestlaste vanem 1206/07 Liivlased alistati ja ristiti 1210 Ümera lahing (võit) 1212-1215 Toreida vaherahu (Oldi sõjast väsinud ja puhkes katk) 1216-1217 Eestlaste-Venelaste võitlusliit toimis 1217. 21.sept Madisepäeva lahing (kaotus) 1219 Taanlased vallutavad Põhja-Eesti 1220 rootslased Lääne-Eestis 1227 Saaremaa alistamine 1238 Stensby leping (Taani sai Põhja-Eesti tagasi Saksa ordu käest)
Kuigi Euroopa keskpunkt asub Minski ja Vilniuse vahel. Teiste andmete kohaselt asub Euroopa maqailmajao keskounkt hoopis Saaremaal Kärla vakka Mõnnuste külas. Ilmselt see kuukuvus pärineb 20. Sajandi algult, kui eelpool nimetayud riigid olid Vene Impeeriumi koosseisus. Kuid nüüd elame juba 21. sajandil ja balti riigid kuuluvad Euroopa Liitu. Teiste määrangute kohaselt kuuölub Eesti Põhjamaade koossseisu. Selle kohaselt tuleks Baltimaid liigendada Kesk-Euroopasse. Eesti GP Eesti geopoliitiline kuukluvus on läbi ajaloo olnud palju vaidlust valmistatav. Eesti asub erinevate huvide ristteel, kus domineerivad nii läänekui Ida huvid. Viimasele, ehk Venemaale ön läbi ajaloo olnud vajadus Eestit puudutavad GP võtmed (väravala, ehk aken Euroopasse, Soome lahe koridor Läänemerre, Soome lahe suudmes olevad tugipunktid Soome lahe sissepääsude kaitseks. Läänermere lõunakalda valdamine ehk lõunakalda
annaabi.ee 
