Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muistne vabadusvõitlus (1)

1 HALB
Punktid
Arutlus
Muistse vabadusvõitluse võitjad ja kaotajad
Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Balti ristisõdade, mis toimusid 1180. – 1290 . aastatel, üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 1208–1227. Liivimaa ja Eesti vallutamist seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste aktiviseerunud tegevusega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Kuid kes olid Muistse vabadusvõitluse võitjad ja kes kaotajad?
Eestlased ei alustanud Muistset vabadusvõitlust, nad olid vaid sõja ohvrid . Kuid siiski ei antud niisama lihtsalt alla. Hoolimata visast vastupanust vallutajaile jäid eestlased kaotajateks. Peamiselt seetõttu, et nende relvastus oli viletsam, kui vallutajatel, ning jõud ei olnud kaugeltki võrdesd. Kokkuvõtteks jäid eestlased igas mõttes kaotajateks; kaotati vabadus, oma maa ja muistne usk.
Saksa feodaalid tungisid Baltimaadesse kuna katoliku kirik tahtis siinsed rahvad ristida . Samuti oli feodaalidel soov saada uusi maid koos talupoegadega. Saksa kaupmehed soovisid baltimaid heade kaubateede ja uute kaubalinnade saamise eesmärgil. Seda kõike ka saadi, seega võib öelda, et Saksa ordu ja sakslased olid Muistses vabadusvõitluses kindlad võitjad.
Ka taanlaste huvid olid head kaubateed ja uued valdused . Põhja-Eesti vallutasid Taani ristisõdijad kuningas Valdemar II juhtimisel, kes 1219 maabusid Lindanisa (praegune Tallinn) linnuse juures.
Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eesti allutatud. Järelikult võib ka taanlasi pidada selles sõjas võitjateks.
Samuti üritasid meie valdustest tükki saada ka rootslased. Nad tungisid 1220.a. Läänemaale ning süütasid Lihula linnuse. Siiski võib rootslasi pidada pigem kaotajateks, kuna Saksa ordu Taani tegid üpriski “puhta vuugi,” järelikult Läänemere võimuvõitluse rooslased kaotasid.
Venemaad võib Muistses vabadusvõitluses pidada lihtsalt pealtvaatajaks. Samas kaotasid venelased võimaluse kasutada ise eesti hüvesid ning ka võimaluse saada endale uusi valdusi, kindlustada ülemvõimu Läänemerel.
Leian, et eestlased on läbi ajaloo olnud peksupoisid ning tallaalused. Kes on tahtnud see on meid aga vallutanud. Samas oleme me läbi aegade olnud väike, kuid visa rahvas. Muistses vabadusvõitluses võisime küll kaotada küll oma maa ja vabaduse, kuid me terav meel ja viha vallutajate vastu säilis ja on säilinud tänapäevani.
Muistne vabadusvõitlus #1 Muistne vabadusvõitlus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mmust Õppematerjali autor
Arutlus teemal "Muistse vabadusvõitluse võitjad ja kaotajad"

Sarnased õppematerjalid

EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS
6
doc

EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS

Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Balti ristisõdade, mis toimusid 1180. ­ 1290. aastatel, üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 1208­1227. Nimetuse ja hinnangute problemaatika Termin 'eestlaste muistne vabadusvõitlus' tuli kasutusele 1920. aastate Eesti Vabariigis. See mõiste tekkis seoses Vabadussõjaga, sest tekkiv rahvuslik eesti ajalookirjutus nägi võimalust siduda kokku kaks suurt eestlaste võitlust: muistse vabadusvõitluse, mis kaotati, ja kaasaegse vabadussõja, mis võideti. Selle kontseptsiooni selgrooks oli seisukoht, et eestlased on juba alates 13. sajandist pidevalt vabaduse taastamise poole püüelnud ning sellega seoti nii Jüriöö ülestõus, 1560

Ajalugu
Eestlaste Muistne vabadusvõitlus
1
doc

Eestlaste Muistne vabadusvõitlus

EESTLASTE MUSTNE VABADUSVÕISTLUS Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Balti ristisõdade, mis toimusid 1180. - 1290. aastatel, üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 1208­1227. Eellugu Kaupmeeste ja nende toetuseks ka ristisõdijate suurem huvi Baltimaad vastu tärkas 12. sajandi keskel. Teame Lundi piiskopi Fulco retkest Eestimaale, et siinseid paganaid ristida. Kuigi Fulco määrati piiskopiks juba 1167 aastal, võis retk toimuda ajavahemikus 1172 - 1177. Fulco sai endale kaasa mehe nimega Nicolaus Stavangerist,

Ajalugu
Muistne vabadusvõitlus
9
doc

Muistne vabadusvõitlus

MUISTNE VABADUSVÕITLUS Referaat Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................... 3 1. Muistne vabadusvõitlus...................................................................................3 KOKKUVÕTE................................................................................... .........8 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................... ..9 2 SISSEJUHATUS Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli 1180. ­ 1290. aastatel

Ajalugu
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
7
docx

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

kunagist Pihkvasse suundunud saksa kaupmeeste varade röövimist. konflikti ei suudetud rahumeelselt lahendada, sest sakslased ja latgalid nõudsid eestlastelt lisaks kaupade tagastamisele ka latgalitele eelnevatel aastatel sooritatud röövretkede ajal tehtud kahju korvamist ja eneste ristida laskmist. Sellega ugalased aga ei nõustunud ning samal aastal toimus Ugandisse latgalite ja sakslaste rüüsteretk, mida tihti loetakse muistne vabadusvõitluse alguseks. Muistne vabadusvõitlus Taanlaste 1206. aasta retk Saaremaale Kuigi Henriku kroonikal põhineva saksa misjoni keskse ajalookäsitluse järgi algas eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208. aastal, siis mõnikord on selle alguseks peetud ka taanlaste kaks aastat varasemat sõjaretke Saaremaale. 1206. aastal purjetas kuningas Valdemar II koos Lundi peapiiskopi Anders SunesenigaSaaremaale, kättemaksuks saarlaste kolm aastat varem toimunud rüüsteretke eest, ning hakkas seal ehitama linnust. Kuid et keegi taanlastest ei

Ajalugu
Muistne Eesti Vabadusvõitlus
2
docx

Muistne Eesti Vabadusvõitlus

kunagist Pihkvasse suundunud saksa kaupmeeste varade röövimist. Konflikti ei suudetud rahumeelselt lahendada, sest sakslased ja latgalid nõudsid eestlastelt lisaks kaupade tagastamisele ka latgalitele eelnevatel aastatel sooritatud röövretkede ajal tehtud kahju korvamist ja eneste ristida laskmist. Sellega ugalased aga ei nõustunud ning samal aastal toimus Ugandisse latgalite ja sakslaste rüüsteretk, mida tihti loetakse muistne vabadusvõitluse alguseks ning mis tipnes Otepää linnuse süütamisega. Ugalased kogusid end aga kiiresti ning tungisid veel samal aastal koos sakalastega omakorda latgalite alale, piirates sisse Beverini linnuse, mille piiramine aga nurjus. Sakslastele latgalite selline isetegevus ei meeldinud, sest nad kartsid eestlaste ulatuslikku kättemaksu. Seetõttu sõlmiti nende nõudmisel üheltpoolt eestlaste ning teiselt poolt sakslaste ja latgalite vahel

Eesti ajalugu
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
16
ppt

Eestlaste muistne vabadusvõitlus.

Allikas:http://et.wikipedia.org/wiki/M %C3%B5%C3%B5gavendade_ordu Sõnastik Paganad ­ rahvad, kes ristiusku vastu ei võtnud. Ordu ­ rangete reeglitega kinnine katoliiklik ühing. Vaimulik rüütliordu ­ keskaja rüütlite ühendus, mille liikmed olid korraga nii mungad kui ka sõjamehed. Nende ülesanne oli katoliku kiriku eest sõdida. "kuni kas või põlvepikkune poisikegi elus on" Mõiste: Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast (Liivimaa ristisõjast), mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Eestlaste võitlus algab. algab 1208. Aastal tungisid sakslased koos latgalitega Ugandisse. Järgnesid vastastikused tasuretked. 1210. aasta ­ Ümera lahing.

Ajalugu
Eesti keskaeg
7
docx

Eesti keskaeg

6. Piiskop Albert, tema tegevus Liivimaal Albertist sai ristiusustamise peaorganisaator Liivimaal. 7. Latgalite ja liivlaste vägivaldse ristiusustamise algus Alberti ajal. Maale toodi ristirüütlid, kes latgaleid ja liivlasi vägisi ristiusustasid 8. 1201 Riia linna rajamine. 1206 liivlaste alistamine ning 1208 latgalite alistamine. Liivlased ning latgalid alistusid ristirüütlitele ning said Saksamaa liitlasteks. 9. Muistne vabadusvõitlus Eestis ­ selle algus 1208. Selle käik üldiselt. Sakala ja Ugandi alistamine. Novgorodi ja Pihkva vägede sekkumine. Lembitu isik ja Lembitu tegevus. Muistset vabadusvõitlust alustati eelkõige Sakala ja Ugandi vastu, kuna need muinasmaakonnad olid tihti käinud latgalite alasid rüüstamas. Ugandi sõdis samal ajal Novgorodi ja Pihkvaga, kes pidasid Ugandit oma mõjualaks. Lembitust sai eestlaste väejuht, kelle eestvedamisel võeti ette mitmeid sõjaretki. 10

Ajalugu
Liivimaa ristisõda-Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227
8
doc

Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227

Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 1) Muinas-Eesti kaart (maakonnad) enne Liivimaa ristisõda; Vana-Liivimaa kaart pärast Liivimaa ristisõja lõppu (Eesti, Läti alad ­ vallutajate riigid). ALUMISEL KAARDIL ON PUUDU VANA-PÄRNU!!! 1 2) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika.

Eesti ajalugu




Kommentaarid (1)

caramelll profiilipilt
caramelll: nats lahja
13:22 03-10-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun