Eesti Taasiseseisvumine (0)

Sarnased õppematerjalid

1

rtf

Eesti Iseseisvumine

Kahe suuna lähenemine toimus kevadel 1990, kui Eesti NSV Ülemnõukogu tunnistas NSV Liidu riigivõimu Eestis ebaseaduslikuks. Kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi koostöös Eesti Kongressiga viima Eesti Vabariigi taastamiseni. Mais kaotati nimetus Eesti NSV ning asendati see Eesti Vabariigiga. Siiski ei olnud iseseisvus selleks ajaks veel kaugeltki saavutatud. NSV Liit käsitles Eestit ja teisi Baltimaid endiselt Moskvale alluvate liiduvabariikidena ning oli valmis oma ülemvõimu säilitamiseks kasutama äärmuslikke jõuvõtteid, nagu näitasid jaanuaris 1991 toimunud verised sündmused Vilniuses ja Riias. Mõlemas Balti riigi pealinnas püüdsid Nõukogude eriväelased hõivata rahvuslike jõudude kontrolli

Ajalugu

7

rtf

"Eesti uus algus"

"Eesti uus algus" Eva-Lotta Künnap 10K TKG 2010 Sissejuhatus Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja  on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. 1990ndate aastate alguses Eesti eemaldus järk-järgult NSV Liidust: riigi seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim lahutati NSV Liidu vastavatest süsteemidest, kommunistliku partei juhtiv roll kaotati ja kehtestati pluralistlik poliitiline süsteem. Teel täielikule iseseisvumisele rehabiliteeriti nõukogude repressioonide ohvrid, kehtestati Eesti majanduspiir, väikeettevõtete privatiseerimise ja talude taastamisega alustati üleminekut turumajandusele.

Ajalugu

4

doc

Eesti taasiseseisvumine

majandusblokaad jne.) kõige selle tulemusel oli NSV Liit minemas pankrotti 2. NSV Liidu tasand 1) Mihhail Gorbatsovi võimuletulek märtsis 1985 (Gorbatsov mõistis uuenduste vajalikkust) 2) perestroika-poliitika (eesmärk ­ sotsialismi parandada ja täiustada ­ tegelikult ei täitunud) 3) tagurlike jõudude riigipöördekatse augustis 1991 *** Eesti iseseisvumise (1918) ja taasiseseisvumise (1991) erinevused ja sarnasused Erinevused: 1) iseseisvumine käis sõja kaudu, taasiseseisvumine läks rahulikult 20. sajandi Euroopas oli 4 juhtumit, mil uus riik sündis veretult: 1) 1904 Norra lõi lahku Rootsist, 2) 1944 Island eraldus Taanist, 3) 1964 Malta lõi lahku Briti impeeriumist, 4) 1991 Eesti (NB! Eesti küll taasiseseisvus) 2) iseseisvumisel polnud eelnevat oma riigi kogemust, taasiseseisvumisel oli 3) iseseisvumisel oli 2 vaenlast ­ Nõukogude Venemaa ja Saksamaa, taasiseseisvumisel

Ajalugu

6

odt

Eesti ajaloo kokkuvõte

Eestis olid 1988.a kujunenud välja ka selgepiirilised poliitilised suunad: A) Radikaalid/ Rahvuslased: neid esindasid ERSP; EMS jne. Pooldasid omariikluse kiiret taastamist. NSVL keskvõimudega koostööd teha ei soovinud. 1989.a. panid need jõud aluse kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine õigusliku järjepidevuse alusel. Kodanike komiteede liikumine hakkas registreerima omaaegse Eesti Vabariigi kodanikke ja nende järeltulijaid, kes omakorda 1990.a. kevadel valisid Eesti Kongressi. B) Mõõdukad/Alalhoidlikud: neid esindasid RR, EKP nn. rahvuskommunistlik tiib jne. Moskvaga teravasse vastuollu astuda ei tahtnud; pooldasid mõõdukaid reforme; esialgu taasiseseisvumist ei tahtnud, vaid olid nõus sõlmima liidulepingu NSVL keskvõimudega, kui Eesti saab laialdase autonoomia. C) Impeeriumimeelsed jõud: neid esindasid Interrinne; Töökollektiivide

Ajalugu

13

doc

Nimetu

Värska Gümnaasium Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Kaidi Kattai 2008 Värska  Sisukord 1. Eesti taasiseseisvumise eeldused.............................................................................. 2. Taasiseseisvumisele eelnenud sündmused............................................................. 3. Eesti taasiseseisvumise (ehk ärkamisaja ehk laulva revolutsiooni) protsess............ 4. Gorbatsovi reformide algus ja uus ärkamisaeg......................................................... 5. Fosforiidikampaania.................................................................................................. 6. MRP-AEG ja miiting Hirvepargis................................................................................ 7. Ühiskonna politiseerumine................................................

Ajalugu

3

doc

Eesti Iseseisvumine ja taasiseseisvumine

ISESEISVUMINE 1985. aastal alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul. Põhjuseks oli avalikustatud Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas sundis aga fosforiidikampaaniaga ametkondi kaevamisest loobuma. Tekkisid sellised operatsioonid nagu MRP-AEG (Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, loodi 1987. aastal selleks, et tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sise ja selle tagajärjed Baltimaale), ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, loodi 1989. aastal, oli esimene poliitiline erakond), EMS (Eesti Muinsuskaitse Selts, loodi 1987. aasta lõpul, oli esimene demokraatlikele põhimõtetele põhinev massiorganisatsioon), Eesti RR (Eestimaa Rahvarinne, loodi 1988. aasta keskel). EMS ja ERSP pöörasid

Ajalugu

1

doc

Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise sarnasused ja erinevused

Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise sarnasused ja erinevused Eesti iseseisvumisel on väga palju sarnaseid ning erinevaid jooni taasiseseisvumisega, millest osa toon ma siin välja. Iseseisvumisel võideldi korraga mitme ründava välisvaenlasega, taasiseseisvumisel tuli jagu saada eelkõige riigisisesest okupatsioonist. Tallinnas 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Ajutine Valitsus. Kuid see rõõm ei jäänud pikalt püsima, sest juba varsti tuli uuel riigil oma vastupidavust tõestada ja seda juba väga võimsate vastasega nagu olid

Ajalugu

7

odt

Eesti Vabariigi taasiseseisvumine

Noarootsi Gümnaasium Ove Ojasalu Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Referaat Pürksi 2013 Sissejuhatus Käesoleva referaadi teemaks on "Eesti Vabariigi taasiseseisvumine". Teema valiti sellepärast, sest see teema on huvitav ning see teema on eesti rahvale tähtis ja oluline. Selles referaadis on ülevaade eeldustest, raskustest, tegevustest ja tulemustest Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel. Antud teemas käsitletakse ka eesti rahva ohtusi ning võimalusi.  1. Uue ärkamisaja algus 1985. aastal, kui Gorbatsov võimule tuli, algas perestroika, kuigi see ei saavutanud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuulvust ning sundisid protestiga ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Seda nimetati fosforiidikampaaniaks.

Eesti ajalugu

Kommentaarid (0)