10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
dips
Õppematerjali autor
aastal, kuid ka kuni selle ajani teostas reaalset valitsusvõimu seal Liivi ordumeister. Liivi ordu valdused jagunesid komtuur- ja foogtkondadeks. Esialgu olid esimesed tähtsamad, kuid hiljem kadus nende vahel põhimõtteline vahe. Liivi ordu oli korporatiivne organisatsioon ja lisaks ordumeistrile oli valitsemises suur roll ka käsknikel ehk komtuuridel ja foogtidel. Olulisimad Liivi ordu käsknikud Eesti alal olid Viljandi komtuur, Tallinna komtuur, Järva foogt, Pärnu komtuur ja Narva foogt. 16. sajandil oli osa Eesti aladest, endine Karksi foogtkond, ka ordumeistri otsealluvuses. Piiskopkondi juhtisid piiskopid koos toomkapiitli ja alates 15. sajandi teisest poolest ka rüütelkondadega (vasallide korporatsioonidega). Olulisimad võimumehed olid toomdekaan ja toompraost, kes aitasid piiskoppi enamasti kiriklikes asjades, ja stiftifoogt, kes administreeris piiskopi ilmalikku valdust. Tavaliselt oli piiskopkondades vaid üks
Võimalikuks tegi selle juba linnaliste asulate olemasolu enne sakslaste tungi. Linnadeks kujunesid kaubateedel asumad keskused, kus linnus kaitses soodsat kaubitsemiskohta. 1230 kutsus mõõgavendade ordu Ojamaalt Tallinna ja P-Eestisse 200 saksa kaupmeest. Hakati ehitama elamuid ja kaubaladusid. Linnaõiguse sai Tallinn 1248 aastal XIV sajandi keskpaigaks kujunes Eestisse 9 linna: Tallinn, tartu, Uus- ja vana Pärnu, Paide, Haapsalu, Narva, Rakvere, Viljandi turuklapsi ja kiriku ümber koondunud kaupmeheeste ja käsitööliste majapidamised vajasid kindlat kaitset. XIII sajandil kerkis Tallinnas paekivist müür, mida Taanlased tugevdasid ja pikendasid. Samal ajal hakati Tartusse ka ehitama müüri ning Viljandis, Uus-Pärnus, Narvas ja Haapsalus tehti seda XIV sajandil. XII kirikutes kajastum tomaani ehitusstiili, kuhu hakkab gooti stiil sisse tungima. XIV sajandil pääses võidule kõrggootika
kehtima alles 5 aasta pärast, sest siis lõppes Vene-Poola vaherahu Sõja algus 22. jaanuaril 1558. a. tungisid Vene väed Tartu piiskopkonda. See retk kujunes rohkem luure-, rüüste- ja hirmutamisretkeks. Vastupanu osutasid talupojad, kes Jõhvi kiriku juures rüüstajatega verise lahingu maha pidasid. Kui venemaale tagasi mindi, lubas Sig-Alei (Vene vägede juht) Liivimaale raha äramaksmisel rahu. Kuna raha ei tulnud, ei tulnud ka rahu. 1558. a. kevadel mindi uuesti, algas Narva pommitamine ja piiramine. Tekkis palju kahjusid ja otsustati alistuda. Tingimused olid, et kes tahtsid, võisid vabalt lahkuda, linn säilitas oma kaubandusõigused. Ka Tartu alistus varsti Vene armeele. Tartu säilitas algul oma õigused, aga linn langes ja Tartu piiskopkonnaga oli lõpp. Tartu ja Narva kerge langetamine andis venelastele julgust juurde. Varsti vallutati veel väiksemaid linnuseid. Mingi Tallinna alla, aga piirama veel ei asutud, 1558. a. prooviti vastupealetungi, aga
Saksa Ordu ja P-Eesti vassallid. Saadi üks moment pihkva küll endale. Aga vidi hiljem tuli jäälahing, kus Pikva poolel olnud Andrei ja Aleksandr. 20 Sakas ordu oma suri, 6 pantvangi. Hiljem tehti rahu ja pantvangid vabastati. 1260 Seoses Vadja ja Karjalavabastamisega tuli rakveres sõda. Rakvere all oli eestlastest Saksa ordu, Taani kuninga Vasallid ja Tartu piiskop om ameestega vs. venelased. Lõpuks tehti rahu ja 1269, kus n-ö eesti pool loobus Narva jõest. Peapiiskop Albert Suerbeer ja tema vastasseis Saksa orduga. Albert Suerbeer oli esimene Riia peapiiskop.Kaotas üks moment oma Preisi alad Saka ordule. Peapiiskopi toolile ei saanud Albert aga kohe asuda, sest Saksa ordu oli tema Preisimaale asumise vastu. Albertil tekkis Liivimaal aga peagi konflikt Saksa orduga, mis seisnesid erimeelsustes Leedu ristiusustamisega ning peapiiskop ei toetanud seetõttu kuigivõrd ka ordu
katoliiklaste vastu vaenulikult meelestatud Tartus oli esimeseks protestantlikuks jutlustajaks 1523. aasta lõpul tegevust alustanud üks Lutheri õpilastest Hermann Marsow (sai hiljem üheks usu-uuenduse peamiseks kandjaks) Tartusgi leidis uus usutunnistus kodanike seas kiiresti poolehoidu ja seepärast sundis ärritatud piiskop jutlustaja Marsowi linnast lahkuma (läks ära Tallinnasse) 1525. aastaks levis reformatsioon ka Narva, Viljandisse ja Uus-Pärnusse, väiksematesse linnadesse aga hiljem Protestantluse levimisega tekkis jõuline liikumine munkade ja katoliku preestrite vastu, kelle kaitseks astus välja maa-aadel (seda tingis aadlike vanameelsus) Kõige visamateks katoliku kiriku kaitsjateks olid ordumeister Wolter von Plettenberg ja Riia peapiiskop Johannes Blankenfeld Plettenberg kirjutas Tallinna raele karmis toonis manitsuskirja, mille ettelugemine vallandas
piiskopkond, Tartu piiskopkond Mõju – MV mõjul seoti Eesti Lääne-Euroopa kultuuriruumiga; pärast JÜ tekkis teoorjus ja koormised raskenesid 3. Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel: Liivisõda ja Põhja Liivi sõda (1558- 1583) Põhjused: tugevad naaberriigid; pinged naaberriikide vahel; sõja ettekäändeks oli nn Tartu maks Sõja käik: sõja algus (piiskopkondade hävimine) Venelased rüüstasid Tartu piiskopkonda, vallutasid Narva ja Tartu > Tartu piiskopkonna lõpp, teiste feodaalriikide hirm venelaste ees. Venelased vallutasid väiksemaid linnuseid, eesmärgiks jõuda Tallinna alla. Ordu asus pealetungile → Taani vahendusel vaherahu, Taani kuningas ostis vennale hertsog Magnusele Saaremaa Liivi Orduriik alistub Poolale ja Rootsile Venelaste pealetung, ordu hävitamine (Härgmäe lahing 1560). Eesti talurahva ülestõus. Aadlikud tundsid hirmu. Venemaa & Taani koostöö
1230 suvel saabus ta Riiga, tal oli ka kõrvalül: kahjustada keiserlikult meelestatud Mõõgavendade ordut, võtta talt Põ-Ee paavsti nimel oma valitsemisele või anda kellelegi teisele. Sügisel võttis vormiliselt oma valdusesse Viru ja Järva. Rooma lootis Ida-Baltikumis luua paavstlik kol ja laiendadad rooma-kat kiriku mõjukonda ka edasi Vene alale. Balduin hakkas spitsema plaani luua Ida-Baltikumis paavstlik kirikuriik, mis pidi hõlmama maad Preisist Narva jõeni. Ordu hakkas tema vastu rinnet kujundama > kutsus 1230 Ojamaalt hulga sakslasi Tlnna, kes panid siin aluse linn-asundi kujunemisele. Konflikt kurelaste alade pärast Balduini ja riialaste ja Ordu vahel > lahenes, kui saabus Riia ppks saanud Nicolaus >Kuramaa jagati võrdselt Ordu, Riia kiriku ja Riia kodkonna vahel; Järva ja Viru langesid Mõõga ordule. 1231 lahkus Balduin Liivimaalt Rooma, kus talle anti rohkelt volitusi(Kuramaa eluks ajaks,
arhiivid, seal dokumendid on hästi säilinud, arhiivi süsteemiga organiseeritud, säilinud ilma lünkadeta. Materjali hulk on sedavõrd suur, et seal on Livoonika asju mida pole keegi vaadanud ega kasutanud. Tallinna linnaarhiiv on hästi säilinud - Mõne kaupmehe materjalid olid säilinud, kuid juhuslikult, sest kaupmees jäi pankroti ja jäi linna erakätesse. Tänu Tallinna linnaarhiivile pilt keskaegsest Liivimaast annab ülevaate kindlate linnade kohta: Tallinn, Narva, Tartu. Tartus on säilinud üksikud dokumendid. Lüübeki arhiiv läks II MS ajal kaduma, kuni 1980ndatel aastatel ilmus välja Nõukogude Liidus. 1944. aastal sakslased viisid endaga kaasa osaliselt Tallinna linnaarhiivi. Tulemuseks Saksamaal intentsiivselt tegeleti Tallinna uurimsiega 1950- 1960ndatel. Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch- Liivi-, Eesti- ja Kuramaa Ürikuteraamat. Esimesed köited ilmusid aastail 1853-1875, mis olid koostatud F. Bunge poolt
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid