Ajalugu - Venemaa (0)

1. Nimeta 3 tähtsamat sündmust Venemaa ajaloost 1917.a-1918.a. Dateeri need. Põhjenda nende tähtsust.
a) Veebruarirevolutsioon - 1917.a veebruar
Tähtsus: Nikolai II loobus troonist ning võim läks üle Ajutisele valitsusele.
b) Oktoobripööre - 1917.a oktoober
Tähtsus: Pea kogu võim läks enamlastele.
c) Bresti vaherahu - 3.märts 1918.a
Tähtsus: Venemaa astus I maailmasõjast välja.
2. Iseloomusta sõjakommunismi poliitikat.
* toitu ja esmatarbekaupu jagati tsentraliseeritud korras * konfiskeeriti toiduvarusid
* kaotati palgad ja tasu suurema osa teenuste eest * majanduselu allutati riigikorrale
3. Millega on ajalukku läinud II Nõukogude Kongress Venemaal? (3)

• rahudekreet - ettepanek sõdivatele riikidele alustada rahuläbirääkimisi
  
• maadekreet - tühistati mõisnike suurmaaomand
  
• Moodustati esimene Nõukogude valitsus
  

4. Tõmba loetelust maha sobimatu isik. Põhjenda! KOLTŠAK, DENIKIN , PETAIN , JUDENITŠ
Loetelust tuleb maha tõmmata Petain, sest ta oli Prantsusmaa sõjaväelane. Ülejäänud isikud on Venemaa valgekaartlased.
Koltšak - Venemaa admiral, polaaruurija ning valgekaartlik väejuht Vene kodusõjas ja Venemaa ülemvalitseja aastatel 1918–1920.
Denikin - Vene sõjaväelane, üks valgekaartlaste relvastatud üksuste Vabatahtlike Armee ja Lõuna-Venemaa Relvajõudude juhte Venemaa kodusõjas.
Petain - Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal , 1918) ja riigipea aastail 1940–1944.
Judenitš - Vene jalaväekindral (1915) ja Venemaa valgekaardi juhataja Baltimaades Vene kodusõja ajal 1918–1920.
5. Milles avaldus sisepoliitiline kriis 1917.a Venemaal?

• Majanduslik kaos (nt. tööjõu- ning toorainepuudus, transpordi- ja kütusekriis, toimusid näljamässud)
  
• Rahutused sõjaväes (nt. Venemaa oli kaotanud üle 6 miljoni sõduri)
  
• Rahulolematuse üldine kasv (nt. rahvuslikud vastuolud)
  
• Keisrivõimu autoriteedi langus
  

6. Millised olid punaste võidu ja valgete ebaedu põhjused Venemaa kodusõjas?

• Punaarmee oli hästi organiseeritud. Suudeti oma ressursse maksimaalselt ära kasutada. Nende käes olid tööstuspiirkonnad ja raudteesõlmed, mis võimaldasid vägesid kiiresti ümber paigutada. Punased nõustusid tunnustama äärealadel tekkinud riikide iseseisvust ( rahulepingud Eesti, Läti, Leedu, Soomega).
  
• Valgete lüüasaamise põhjusteks olid liitlaste eemaletõrjumine ning koordineerimatus.
  

7. Millised olid Pariisi rahukonverentsi tähtsamad otsused ja seisukohad? Anna hinnang konverentsi tööle ja põhjenda seda.
a) Töötati välja rahulepingud kaotanud ja võitnud riikide vahel.
b) Loodi Rahvasteliit .
c) Seisukoht Balti riikide osas: Baltimaid käsitleti kui tulevase mittebolševistliku Venemaa autonoomseid osi.
8. Millised põhimõttelised muutused toimusid pärast I maailmasõda Euroopa pol. kaardil? Too näiteid.
1) Uute riikide tekkimine
Näide: Soome, Leedu, Eesti, Läti, Poola, Tšehhoslovakkia, Iirimaa
2) Territooriumi vähenemine või suuremine
Näide: Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa: Alsacee- Lorraine, Taani: osa Schlewigist, Belgia: Eupen ja Malmedy, Austria: osa aladest läks vastloodud Tšehhoslovakkia riigile.
9. Milline oli Versailles ' rahulepingu sisu? Anna sellele hinnang koos põhjendusega.
a) Territoriaalsed piirangud: Saksamaa pidi Prantsusmaale loovutama Elsass -Lotringi piirkonna. Pidi loovutama ka osa alasid Belgiale, Taanile , Leedule, Poolale ja Tšehhoslovakkiale ( Sudeedimaa ). Paljud loovutatud alad olid asustatud sakslastega.
b) Saksamaa kohustused teiste riikide ees: Reparatsioonimaksud.
Hinnang rahulepingule - Ebaõiglane.
Põhjendus - Sõjas laostatud Saksamaa ei olnud võimeline maksma reparatsioone. Üldse kogu vastutus I maailmasõja puhkemise pärast pandi saksa rahvale, kuigi maailmasõja puhkemise ajendiks oli ju Serbia rahvuslaste atentaat Austria-Ungari troonipärijale (28. juunil 1914. aastal tappis Sarajevos serbia rahvusest tudeng Gavrilo Princip ertshertsog Ferdinandi).
Millega püüti tagada lepingu täitmist? Loodi Reini demilitariseeritud tsoon.