Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"avaldumisele" - 59 õppematerjali

thumbnail
3
doc

Veiste geneetika

Hii ruut test. Tunnuste lahknemisel on statistilise iseloomuga, sest selles osaleb juhusliku iseloomuga tegur- gameetide paardumise juhuslikkus neis sisalduvate alleelide suhtes. Hii-ruut testi kasutatakse selleks et kontrollida kas faktiliselt saadud lahknemissuhe erineb teoreetiliselt oodatavast lahknemissuhtest statistiliselt usaldusväärselt v on erinevused juhuslikku laadi ja lahknemist võib lugeda vastavaks ootuspärasele. Kõrvalekalded teoreetiliselt oodatavatest lahknemissuhetest ilmnevad sagedamini väikese arvu vaatluste puhul. Tingitud on see juhuslike hälvete suuremast mõjust. 26.Suguliiteline pärilikkus. Sugupoolega piiratud tunnused. Tunnuseid, määravad geenid asuvad sugukromosoomides ja need päranduvad edasi kas X või Y kromosoomiga. nim.suguliitelisteks.Sellised geenid asuvad peamiselt X-kromosoomis. Seepärast avaldub retsessiivne aleel suguliiteliste geenide korral alati heterogameetsetel (XY) sugupoolel, sest vastav...

Aretusõpetus
40 allalaadimist
thumbnail
6
doc

11. klassi bioloogia

Om:universaalne, sünonüümne-ühele aminohappele vastab mitu koodonit), ühetähenduslik-ühele koodonile ei vasta kunagi mitu aminohapet, mittekattuv-ükski nukleotiid ei kuulu samal ajal 2kõrvuti olevasse koodonisse Geen avaldub kui mingilt geenilt toimub rna süntees. Erinevused rakkude ehituses ja talituses tulenevad geenidest,mis neis ühel v teisel ajahetkel avalduvad. 4gruppi geene vastavalt avaldumisele : 1)avalduvad üheaegselt org kõigis rakkudes(rRNA, tRNA ning mitmete ensüümide geenid) 2)avalduvad ainult ühe kindla koe rakkuds(nt kõhunäärmerakkudes-insuliini geenilt mRNA molekulide transkriptsioon) 3)avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil(loode) 4)ei avaldu mitte kunagi Valgusüntees-raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Lisaks mRNA mol vaja erinevaid tRNA mol, aminohappeid, ensüüme, energiaallikana ATP-d ja GTP-d....

Bioloogia
420 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Valgusüntees

Transkriptsioonil saadakse nii mRNA, rRna kui ka tRNA molekulid.RNA süntees on universaalne protsess, sest see toimub nii eel-kui ka päristuumsete organismide rakkudes. Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, siis öeldakse, et see geen avaldub.Erinevused rakkude ehituses ja talituses tulenevad geenidest, mis neis ühel või teisel ajahetkel avalduvad. Vastavalt avaldumisele eristatakse nelja gruppi geene : 1. Geenid mis avalduvad üheaegselt organismi kõigis rakkudes. 2. Geenid mis avalduvad aibnt ühe kindla koe rakkudes. 3. Geenid mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil. 4. Geenid, mis ei avaldu mitte kunagi. mRNA molekuli kolm järjestikust nuleotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis. Seda vastavust nimetatakse geneeliliseks koodiks. Morna molekuli nukleotiidses järjestuses oleva info lugemine algan...

Bioloogia
206 allalaadimist
thumbnail
91
doc

Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid

Sissejuhatus Metaboolne ja geneetiline regulatsioon bakterites Bakterirakkude efektiivseks kasvuks on vaja, et kõiki raku põhilisi ehitusblokke ja nendeks vajalikke makromolekule produtseeritaks õiges vahekorras. Selleks, et sünteesi lõpp-produktide kontsentratsioon rakus liiga kõrgele ei tõuseks, on rakus välja kujunenud kaks kontrollmehhanismi: 1. Ensüümiaktiivsuse tagasisidestuslik inhibitsioon (feedback inhibition) ­ metaboolne regulatsioon 2. Ensüümi sünteesi repressioon ­ geneetiline regulatsioon Tagasisidestusliku inhibitsiooni tulemusena inhibeeritakse rakus juba olemasoleva ensüümi aktiivsus reaktsiooni lõpp-produkti poolt. Inhibitsiooni võib esile kutsuda ka teatav metabolismiraja vaheprodukt. Geneetilise repressiooni korral inhibeerib tavaliselt lõpp-produkt metabolismiraja esimese ensüümi sünteesi vastava geeni avaldumise pärssimise kaudu. Metaboolne regulatsioon tagasisidestusliku inhibitsiooni kaudu ja geneetilin...

Mikrobioloogia
85 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Pärilikkus

Initsiaatorkoodon määrab geneetilise ingo lugemise alguse mRNA molekulis, stoppkoodon selle lõpu! Antikoodon ­ tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus(ehk mRNA puhul on see koodon, tRNA puhul ANTIkoodon) Biheeliks ­ DNA molekuli teist järku struktuur Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, siis öeldakse, et see geen avaldub! Üheaegselt avaldub 10% geenides, seega 90% on kogu aeg mitteaktiivsed. Raku elutegevuse eri etappidel toimub transkriptsioon eri geenidelt. Vastavalt avaldumisele eristatakse 4 gruppi geene: 1) geenid, mis avalduvad üheaegselt org kõigis rakkudes 2) geenid, mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes 3) geenid, mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil 4) geenis, mis ei avaldu kunagi. Transkriptsiooni reguleerimine : kui ensüüm ühineb promootoriga, siis transkripts toimub, kui ensüüm ei seostu siis ei toimu. Ensüümi ühinemist võib takisada repressor....

Bioloogia
158 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Iseloomu bioloogiline põhi

Kokkuvõtteks tahaksin rõhutada, et eluprotsessid ei põhine ainult geenidel, vaid on ka midagi muud, nimetatagu seda siis elujõuks, entelehhiaks, jumalikuks sädemeks või milleks tahes, ja see miski on sama oluline, kui geenides talletatav teave. Tänapäeva geneetika võimsa arengu taustal kipub kõik muu peale DNA kergesti ununema, kogu elu püütakse taandada vaid geenide avaldumisele . Aga vähemalt senikaua, kui teadlased ei ole võimelised elusrakku katseklaasis sünteesima, ei mõista me täielikult elu olemust. Siin seisab ees avar tööpõld tulevastele uurijatele, idealistidele ja vitalistidele! Enamik inimese omadusi seostub mitme geeni mõjuga, s.t nad on polügeensed. See, kuidas inimese pärilike tegurite kogum ehk genotüüp avaldub, sõltub keskkonnast. Inimese fenotüüp...

Psühholoogia
68 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eksami piletid

Enamasti eristatakse järgmisi geenide interaktsiooni tüüpe: komplementaarsus, epistaas, duplikaatsus (või multiplikaatsus) ja polümeersus e. aditiivsus. Komplementaarsus- täiendav domineerimine. Alleelsed geenid annavad heterosügootses olekus koostoime tulemusena uue väljundi uue omaduse või tunnuse näol. 8.Pleiotroopsus- nähtus kus üks geen mõjub mitme või paljude tunnuste avaldumisele . Polümeeria- eri kohtades asuvad geenid määravad ära sama tunnuse A 1, A2, A3 9.Genotüüp- kromosoomides paiknevate pärilikkuse diskreetsete determinantide ­geenide- summa. Koostoimivate geenide kogum Fenotüüp- isendi välistunnuste omaduste summa, genotüübi ja keskkonna koostoime tulemus. 10.retsipookne ristamine- kaksipidine ristamine, kus iga ristamispartner esineb kord emas-, kord isaspartneri rollis. Tagasiristamine- esimese põlvkonna hübriidi ristamine ühe vanemaga....

Geneetika
111 allalaadimist
thumbnail
45
doc

Karistusõiguse Üldosa

02.2008. a. Üldosa lõpeb kirjaliku arvestusega (10 küsimust, tuleb vastata laiemalt). Eksamil on ka 10 küsimust (51 punkti on miinimum). Kirjandus: ,,Karistusseadustik", Jaan Sootak, Priit Pikamäe. ,,Optiline karistusõigus", Jaan Sootak (üldosa on antud skeemidena). ,,Karistusõiguse üldosa skeemid". ,,Süüteomõiste ja delikti struktuur", Jaan Sootak. ,,Karistusõigus", Poigo Nuuma (konspekt). Kaasuste lahenduse metoodika. Analüüs, kas on need tunnused, mis on seaduses loetletud, kas on õigusvastane, kas on süüdi.....kuidas karistada. ,,Karistusõiguse kaasuseülesannete lahendamise metoodika", Jaan Sootak. 1. Sissejuhatus Õiguseallikas on õigusakt, mis paneb kohustusi või annab õigusi määramata hulga inimestele või väga suurele inimeste rühmale. Pretsedendiõigust ei ole meil. Meil annab kohus tõlgendusi. Aga menetlusõiguses Riigikohtulahendid on pretsedendid. Kaasus: pistise/allkäemaksu (ametniku sea...

Õigus
723 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Nimetu

Ometi ei ole ma endas kindel, kui on vaja mõtteid ja ideid jagada, kardan teiste inimeste hukkamõistvaid seisukohti. See on lausa hämmastav, kui harjunud olen ma selle ebakindlustundega, mida tekitab kõrvalseisvate inimeste arvamus. Ümbritsevate inimeste hinnang on igaühele väga oluline. See loob piire indiviidi 'mina' kujunemisele ning selle avaldumisele . Inimesed kardavad endaks jääda, kuna pelgavad teiste inimeste mõistmatust. Seda hirmu süvendavad kindlasti propageeritud ilu- ja stiiliideaalid. Hetke moeideaalid on enamikule inimestele malliks ja käitumisjuhendiks. Need on algselt on erilised, uuenduslikud ja silmapaistvad ideed, kuid lõpuks, kui kõik neid järgivad, kaotavad isikupärasuse täielikult. Võõraste vaadete või kultuuri omaksvõtmine võib tuleneda ka sellest, et enda kultuurilist tausta ei tunta piisavalt...

105 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kirjandiartikklid

mõistev ja tüdrukul agressiivne. Tegelikult Vaba tahe ja ettemääratus avaldub temperament alati väga Vabadusel on üks suur vaenlane ­ ettemääratus. konkreetsetes tingimustes, mis võivad Vaidlust selle üle, kas inimene anda temperamendi avaldumisele sadu on vaba või määrab kõik tema elus vorme. saatus, on peetud sajandeid, kui mitte Kõrvalepõikena seda, et naiivne determinism aastatuhandeid. Ühed koolkonnad rõhutavad ilmneb ka majanduses. Nüüd vaba tahet, teised determinismi. on juba pikka aega räägitud majanduse Tänapäeva peavoolu psühholoogia rõhub paratamatust jahtumisest ja muidugi...

Kirjandus
175 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Geneetika

Geneetika on suhteliselt noor teadus. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni puhastatud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid, et bakteriviiruse T2 geneetiline informatsioon säilub DNA-s. 1953-ndal aastal avaldasid James Watson ja Francis Crick DNA kaksikhelikaalse struktuuri. Need avastused ja geneetilise koodi deshifreerimine said aluseks molekulaargeneetika sünnile. Uute molekulaarsete meetodite väljatöötamin...

Üldbioloogia
118 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pärilikkus,replikatsioon,transkriptsioon,translatsioon

-promootor- DNA nukleotiidne järjestus, millega ühineb transkriptsiooni läbi viiv ensüüm -terminaator- DNA nukleotiidne järjestus, millel lõppeb RNA süntees -tulemus: saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul ; saadakse mRNA, rRNA ja tRNA molekulid. Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, öeldakse, et see geen avaldub. Erinevused rakkudes tulenevad geenidest, mis neis erinevatel ajahetkedel avalduvad. Vastavalt avaldumisele eristatakse nelja tüüpi geene: 1.Geenid, mis avalduvad üheaegselt organismi kõigis rakkudes Nt: rRNA ja tRNA geenid, mitmete ensüümide geenid 2.Geenid, mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes. Nt: insuliini geen 3.Geenid, mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapi. Nt: varases embrüogeneesis loote elundite ja elundkondade väljakujunemine 4.Geenid mis ei avaldu kunagi Transkriptsiooni kontrollimine : 1.Repressori abil 2...

Bioloogia
148 allalaadimist
thumbnail
61
pdf

Loomageneetika 1 osa

0779 ARETUSÕPETUS ÕPPEVAHEND EMÜ ÜLIÕPILASTELE Koostajad: A. Lüpsik E. Orgmets H. Viinalass TARTU 2009 GENEETIKA KUI TEADUS JA SELLE KOHT BIOLOOGIAS Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Mõiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tähendab sünnisse, põlvnemisse või tekkesse puutuvat. Tänapäeval on geneetika kujunenud bioloogia üheks keskseks haruks, sest ta uurib kõikidel organismidel esinevat nähtust ­ pärilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise seaduspärasusi organismi elutsükli jooksul. Geneetika arengust sõltuvad elusorganismide soovikohase muutmise, valkude biosünteesi kontrolli ja ka...

Aretusõpetus
154 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pärilikkus

2. Geneetilise koodi omadused: 1) Sünonüümsus ­ ühele aminohappele vastab mitu koodonit. 2) Ühetähenduslikkus ­ üks koodon määrab alati ära ühe kindla aminohappe. 3) Universaalsus ­ kõigis organismides on ühesugune koodonite ja aminohapete vastavus. 4) Mittekattuvus ­ ükski mRNA nukleotiid ei kuulu korraga kahe kõrvutiasetseva koodoni koostisse. 3. Geeni tüübid vastavalt avaldumisele : 1) Avalduvad samaaegselt kõigis organismi rakkudes 2) Avalduvad kindla koe rakkudes 3) Avalduvad elutegevuse kindlal etapil 4) Ei avaldu kunagi 4. Transkriptsiooni reguleerimine 5. Millise molekuli osast on jutt? Nukleotiid U ­ RNA molekul Stoppkoodon ­ RNA molekul Nukleotiid T ­ DNA molekul Aminohape ­ DNA ja RNA molekulid Geen ­ DNA molekul Promootor ­ DNA molekul Transleeritav piirkond ­ 6...

Bioloogia
31 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Muutlikkus/mutatsioonid

Kantserogeenid- Tegurid , mis kutsuvad esile vähktõbi. Generatiivne mutatsioonid- kui mut. Tekivad hulkrakse org. Sugurakkudes ja kanduvad järgmistele põlvkondadele. Somaatilised:- keharakkudes tekkinud mutatsioonid. Mittepärilik muutllikkus- ehk modifikatsiooniline muttlikkus- elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele. Modifik. Mu.- on määratud geenide ning keskkonna koosmõjuga ning viib konkeetsete tunnuste avaldumisele .Tunnsued ei pärandu päranduvad tunsute kujunemise piirid. Reaktsiooninorm- tunnuse muutumise määr .Variatsioonirida- tunnuste muutumise määr. Var.kõv. ­ graafiline esitus. Reak. Vorm. Geenifond(liigi kõikide geenialleelide kogum) määrab ära reaktsiooninormi laiades piiridies Genotüüp-(isendi geenide kogum) aga konkreetsete isendi rea.norm. Kui inimene haigestub, siis on se tingitud- pärilikkusest, keskkonnateguritest või mõlema koostoimest...

Bioloogia
68 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Üldbioloogia materjal

elus organisimides on 70 ­ 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid ­ 97 ­ 98% · C/O/H/N/P/S ­ mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 ­ 2,5,...

Üldbioloogia
54 allalaadimist
thumbnail
6
docx

11.klassi bioloogia mõisted + seletused

· Kromosoommutatsioonid - kromosoomi struktuuri ja pikkuse muutused (deletsioon; duplikatsioon; translokatsioon; inversioon). · Genoommutatsioonid - homoloogiliste kromosoomide arvu muutused. · Mittepärilik ehk modifikatsiooniline muutlikkus. Geenid + keskkond. Mittepärilik muutlikkus on määratud geenide ning keskkonna koosmõjuga ning viib konkreetsete tunnuste avaldumisele . Tunnused ei pärandu. Päranduvad tunnuste kujunemise piirid. Ühemunakaksikute tunnuste erinevused ja sarnasused võimaldavad eristada pärilikku ja mittepärilikku muutlikkust. 20.Mutatsioonid, nende tähtsus evolutsioonis Evolutsioonilise täiustumise ehk protsessi lähtekohaks on erilaadsed mutatsioonid - uute geenide teke ja geenide aktiivsust kontrollivate regulatsioonisüsteemide muutused. Täiustumine ehk organismide ehituse ja eluviisi keerustumine on...

Bioloogia
94 allalaadimist
thumbnail
4
docx

"Modifikatsiooniline muutlikkus arukase näitel" Uurimistöö

Heaks määramistunnuseks on ka oksad, mis on tihedalt kaetud kollakasvalgete täpikestega Modifikatsooniline muutlikkus Modifikatsiooniline muutlikkus on m ääratud ge enide ning keskkonna koos m õjuga ning viib konkre etsete tunnuste avaldumisele . Tunnused ei pärandu, päranduvad vaid tunnuste kujune mise piirid. Kase ning teiste taimede m odifikatsiooniline ( mittepärilik muutlikkus) on põhjustatud erinevatest keskkonnateguritest, näiteks asupaigast puul ning nende valgustatuse ja toitainetega varustatuse erinevustest...

Ajaloolised sündmused
19 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Paljunemine, areng, geneetika

Sügoodi tsütoplasma eri piirkonnad on geenide avaldumisele eri mõjuga. (NT: kannuskonna sügoodiga tehtud katsed, sügoodil pigmenteerunud ala- hall sirge, võeti sügoot ja peenikese siidiniidiga jagati pooleks, mõlemale poole jäi hall sirge, saadi kaks kullest; teine katse: võeti sügoot, ühele poole jäi hall sirge, teisele poole muu ala, halli sirgega alast tuli kulles, teisest tuli moorula.) Moorula tasandil: geenide valikulise avaldumisele aitavad kaasa järgmised tegurid: naaberrakkude mõju, hormoonmõjud, embrüonaalsed induktorid (peptiidid [väike molekulmass], mis toimivad kompetentsetele rakkudele ja määravad ära terve organsüsteemi kujunemise [seedekulgla, närvisüsteem]). Juba eristunud rakkudes (spetsialiseerunud) avalduvad 5-10% geenidest. Ülejäänud geenid on olemas kuid blokeeritud (ei tohi jätta muljet,et ülejäänud geenid on ära kaotatud!!!) KUDEDE KUJUNEMINE e. HISTOGENEES...

Bioloogia
33 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Pärilikkusega seotud mõisted

Seda võib takiststada repressorvalk, millel on sama seostumiskoht. Kui repressor vabastab promootori, algab RNA süntees uuesti) TRANSLATSIOON (3.) ­ valgu süntees. mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine, mis on peamine osa valgu sünteesist. Translatsiooniprotsess loob geneetilise koodi ehk vastavuse mRNAde nukleotiidahelate ja valkude polüpeptiidahelate vahel DNA RNA A -------- U T -------- A G -------- C C --------- G Vastavalt avaldumisele eristatakse nelja gruppi geene: 1) geenid, mis avalduvad üheaegselt organismi kõigis rakkudes : nendelt geenidelt sünteesitavaid RNA ja valgu molekule on kogu aeg vaja kõigis rakkudes. Siia gruppi kuuluvad nt rRNA ja tRNA geenid ning mitmete ensüümide geenid 2) geenid, mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes : nendega seostuvad vastavale koele iseloomilikud talitlused. Nt toimub insuliini geenilt mRNA molekulide transkriptsioon inimese kõhunäärmerakkudes...

Bioloogia
11 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun