Miks keha ei kasuta valke energia saamise eesmärgil?

Vastus leiad õppematerjalist: Pärilikkus,replikatsioon,transkriptsioon,translatsioon

Pärilikkus,replikatsioon,transkriptsioon,translatsioon (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks keha ei kasuta valke energia saamise eesmärgil?

PÄRILIKKUS
Pärilikkuseks nimetatakse looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega.
Geneetika – uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi.
Geen – DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi
Genoom – liigiomane ühekordne kromosoomistik.
Genotüüp – ühe isendi geenide kogum
Fenotüüp – isendi vaadeldavate tunnuste kogum
Fenotüübi kujunemist mõjutavad genotüüp + keskkond. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist.
Molekulaargeneetika- teadus, mis uurib pärilikkust molekulaarsel tasandil.
Matriitssüntees – uus molekul sünteesitakse olemasoleva molekuli järgi. Need on replikatsioon , transkriptsioon , translatsioon.
REPLIKATSIOON
-DNA kahekordistumine
-matriitssüntees
-toimub rakutuumas , interfaasis
-universaalne(toimub kõikides organismides ühtemoodi)
-tulemus: jagatakse tütarrakkudele sarnane pärilikkusinfo
TRANSKRIPTSIOON
-RNA süntees
-toimub rakutuumas, interfaasis
-universaalne protsess
-viib läbi ensüüm, mis peab seostuma vastava geeni alguosaga
-promootor- DNA nukleotiidne järjestus, millega ühineb transkriptsiooni läbi viiv ensüüm
- terminaator - DNA nukleotiidne järjestus, millel lõppeb RNA süntees
-tulemus: saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul ; saadakse mRNA, rRNA ja tRNA molekulid.
Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, öeldakse, et see geen avaldub. Erinevused rakkudes tulenevad geenidest, mis neis erinevatel ajahetkedel avalduvad.
Vastavalt avaldumisele eristatakse nelja tüüpi geene:
1. Geenid , mis avalduvad üheaegselt organismi kõigis rakkudes Nt: rRNA ja tRNA geenid, mitmete ensüümide geenid
2.Geenid, mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes. Nt: insuliini geen
3.Geenid, mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapi. Nt: varases embrüogeneesis loote elundite ja elundkondade väljakujunemine
4.Geenid mis ei avaldu kunagi
Transkriptsiooni kontrollimine :
1.Repressori abil
2.Aktivaatorvalgu abil (enne sünteesi peab ta aktiveerima promootori)
3.Regulaatorainete abil(vitamiinid, hormoonid)
4.Mittevajalike RNA-de lagundamine
*2 tüüpi geene rakuelutegevuse kontrollimiseks :
1.Struktuurigeenid(kontrollivad raku ehituses, talitluses osalevate valkude ja RNA sünteesi)
2.Regulaatorgeenid(kontrollivad repressor ja aktivaatorvalkude tootmist ning struktuurigeenide avaldumist )
TRANSLATSIOON
-valgu süntees
-tsütoplasmas, ribosoomides
-vajatakse : mRNA(määrab valgu aminohappelise järjestuse), ensüüme, energiat(ATP,GTP), ribosoome, tRNA, aminohappe jääke
-geneetiline kood- on mRNA molekuli kolm järjestikkust nukleotiidi, mis määravad ära ühe kindla aminohappe jäägi valgu molekulis.
-koodon- ühele aminohappele vastav nukleotiidikolmik mRNA-s. (nt: A-U-C on 1 koodon,vastab ühele ah-le)
Geneetilise koodi omadused:
1.Universaalne(sama kõigis elusorganismides)
2.Sünonüümsus(Ühele aminohappele vastab mitu koodonit nt: Leu=UUA ja UUG)
3.Ühetähenduslikkus(üks koodon määrab ära ainult ühe aminohappe)
4.Mittekattuvus(ükski mRNA nukleotiid ei kuulu samaaegselt kahte kõrvutiolevasse koodonisse)
-initsiaatorkoodon- mRNA nukleotiidne kolmik , millest algab valgu süntees (AUG)
- antikoodon - tRNA 3 nukleotiidi, mis on komplementaarsed mRNA koodoniga
-stopkoodon- mRNA nukleotiidikolmik, mis lõpetab valgu sünteesi.
-polüsoom- mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum
- denaturatsioon - hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur(mehaanilisel teel, kõrge temperatuuriga, kiirguse tomiel) nt:muna vahustamine või praadimine
- renaturatsioon - valgu kõrgemat järku struktuuride taastumine nt: vahustatud munavalge vedelaks muutumine
-peptiidside- kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel
Valkude ülesanded:
1.ensümaatiline : nt valk amülaas suus lagundab tärklist
2. struktuurne : karvad , küüned, suled, kabjad, sarved jne
3. trantsport ülesanne : hemoglobiin trantspordib hapnikku
4.regulatoorne : Hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis.
5. Varuaine :munavalge, piim
6. Kaitse : antikehad

Miks keha ei kasuta valke energia saamise eesmärgil?
Sest saadud (söödud) aminohapetest ehitatakse oma kehale vajalikud valgud .

Valkude lagundamisel vabaneb sama palju energiat kui süsivesikute lagundamisel.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 148 allalaadimist

Pärilikkus replikatsioon transkriptsioon translatsioon #1

Pärilikkus replikatsioon transkriptsioon translatsioon #2

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

148 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

monicaei Õppematerjali autor

konspekt bioloogiast, sisukas

rna dna transkriptsioon translatsioon replikatsioon valk valkude süntees valkude ülesanded

Sarnased õppematerjalid

odt

Valgusüntees

Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vane- matega. Pärilikkuse uurimisega tegeleb geneetika. Muutlikus organismide võime muutuda ja seeläbi erineda oma vanematest. Kromosoomid rakutuumas pärilikkust kandvad kehakesed. Geen kromosoomi lõik, mis määrab ühe või mitu pärilikku tunnust. Inimesel on keharakus 46 kromosoomi, millest 44 on autosoomid, mis ei osale soo määramisel ja 2 sugukromosoomi, mis osalevad soo määramisel( XX naine, XY mees ). Genoom liigiomane, ühekordne kromosoomi komplekt. Koosneb 24 kromosoomist 22 autosoomi ja 2 sugukromo-soomi. Genotüüp issendi geenide ja nende erivormide ( ehk alleelide ) kogum. Fenotüüp isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Genotüüp + keskkonnategurid. Need kas pidurdavad või võimendavad tunnuste avaldumist. Molekulaargeneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspätasusi molekulaarsel alusel. 1)Replikatsioon DNA kahekordistumine

Bioloogia

docx

Pärilikkusega seotud mõisted

HETEROSÜGOOTSUS geenipaari sesisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid HOMOSÜGOOT identsed alleelid, mis määravad ära kindlad tunnused (alleelid on kas dominantsed või retsessiivsed nt aa või AA) HOMOSÜGOOTSUS geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel INITSIAATORKOODIN e ALGUSKOODON mRNA nukleotoodne järjestus AUG, millest algab translatsioon (alati AUG) INITSIAATOR-tRNA tRNA molekul, mis seostub initsiaatorkoodonitega ja alustab valgusünteesi KOMBINATIIVNE MUUTLIKUS geneetilise (päriliku) muutlikuse vorm, mis tuleneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkomnineerumisest järglaste genotüüpideks. Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus KOODON mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohappele valgu molekulis

Bioloogia

odt

Pärilikkus

Saksa teadlane Fredrich Miescher eraldas 1869. rakutuumast aine , mida ta nimetas nukleiinhappeks. -- tänapäeval teame et see on desoksonukleiinhape ehk DNA pärilikkuse kandja. DNA molekuli teist järku struktuur on biheeliks. MOLEKULAARGENEETIKA teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel-- see aitab mõista kuidas avaldub isendi genotüübis paiknev pärilik info fenotüübi tasemel. ! Kolm tähtsat protsessi: DNA süntees ehk replikatsioon - > R.tuumas interfaasi keskel 1DNA -> 2DNA RNA süntees ehk transkriptsioon -> Rakutuumas , interfaasi ajal m-RNA, t-RNA, r-RNA valgu süntees ehk translatsioon ->Tsütoplasmas , ribosoomides valkude süntees.n / m-RNA -> valk Nende protsesside jaoks on vaja energiat ja ensüüme. DNA replikatsioon eelneb raku jagunemisel. !Pärilik info sisaldab DNA nukleotiidses järjestuses.

Bioloogia

docx

Molekulaargeneetika alused ja viirused

Geeniteraapia---geneetiliste haiguste ravimeetod Geneetika---teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi Geneetiline kood---mRNA molekul 3 järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappe jäägile valgu molekulis Genoom--- Liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Genotüüp--- Ühele isendile omased geenid ja nende erivormide kogum. Initsiaatorkoodon---mRNA nukleotiidide järjestus AUG, millest algab translatsioon Initsiaator tRNA-tRNA molekul, mis seostub initsiaalkoodoniga ja alustab valgusünteesi Kapsiid--- viiruse genoomi ümbritsev valguline kate Koodipäike- Selle abil saab valkudes aminohape järjestuse paika seada kui on teada DNA või RNA järjestus. NB! KASUTAMISEKS PEAB OLEMA EES mRNA!!! Kui pole, siis tuleb see leida. Koodon--- mRNA molekuli 3 järjestikust nukleotiidi mis vastavad ühele aminohappele valgu molekulis

Bioloogia

doc

Pärilikkus

Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Pärilikkus Pärilikkuseks nimetatakse looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Mittesuguliselt paljunevad organismid saavad alguse ühest vanemast ja võivad seetõttu olla temaga päriliku materjali poolest identsed. Ristviljastumisega sugulisel paljunemisel ühendab organism endas mõlema vanema tunnuseid

Bioloogia

doc

Molekulaargeneetika alused

Kordamisküsimused: Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused 1. Mis on pärilikkus? Pärilikkus on eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. 2. Millega tegeleb geneetika? Geneetika uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. 3. Kui palju on kromosoome a) inimese keharakkudes b) inimese sugurakkudes? a) Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi. b) Inimese sugurakkudes on 23 kromosoomi. 4. Mitmest kromosoomist koosneb inimese genoom? Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist.

Bioloogia

doc

Pärilikkus

promootorpiirkonnaga Antikoodon tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga Fenotüüp ühe organismi tunnuste kogum Geen kromosoomi lõik, mis määrab 1 valgu molekuli sünteesi (mRNA sünteesi) Geneetika teadus, pärilikkusest ja muutlikkusest Genotüüp ühe organismi geenide kogum Initsiaatorkoodon mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon Molekulaargeneetika teadus pärilikkuse uurimisest molekuli tasandil Muutlikkus organismide võime omandada uusi tunnuseid Polüsoom ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Promootor DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiviiv ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema Pärilikkusorganismide võime säilitada vanemate tunnused ja anda neid järglastele Repressor

Bioloogia

doc

Pärilikkus

enamikult geenidelt toimub informatsiooni-RNA molekulide süntees. DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahela alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse(nii tagatakse geneetilise info ülekanne). Replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli (eukarüootsetel toim. Rakutuumas vastavate ensüümide osalemisega). Replikatsioon on kõigis organsimides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päiliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. Transkriptsioon-matriitssüsteem, mille käigus saadakse molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne selle käigus keeratakse biheeliks lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõigu komplementaarne RNA molekul.seal saadakse nii m(r,t)RNA molekulid

Bioloogia

Rohkem sarnaseid