Bütsantsi kirikul, mille keskus asus Konstantinoopolis, märkimisväärne mõjuvõim.Üldiselt said keiser ja patriarh hästi läbi. Konstantinoopoli patriarhist, sai väga mõjuvõimas isik. Tema oli see, kes kroonis keisri, ning ootas seepärast, et keiser on samuti ustav õigeusu kaitsja. Patriarh oli ka väga rikas, sest tema kontrolli all olid tohutud kirikuvarad. Tema vägevus tulenes nii tema autoriteedist loendamatute munkade hulgas kui ka mõjuvõimust ilmikute üle. Patriarh võis tihtipeale keisrile vastu hakata. Ta võis ähvardada keisri kirikuvande alla panna.Aegajalt Bütsantsi keisririigi ajaloos kasutas keiser oma de facto õigust Konstantinoopoli patriarhi ametisse määrata. Niisugustel ajaperioodidel ei olnud kellelgi võimalik vastu keisri tahtmist patriarhiks saada või sellesse ametisse kauaks jääda.
KOGUDA MAKSE KASUTADA VÄGIVALDA OTSUSED ON KOHUSTUSLIKUD KORRALDADA IGAPÄEVAELU ESINDADA RIIKI RAHVUSVAHELISES SUHTLEMISES SELGE VÕIMUASUTUSTE HIERARHIA RIIGIVÕIMU KOMPONENDID SOTSIAALSED ASUTUSED JA INSTITUTSIOONID INIMESED, KES ON KOOLITATUD VALITSEMISÜLESANNETE TÄITMISEKS (BÜROKRAATIA) KIRJALIKUD ÕIGUSNORMID VÕIM MAJANDUSES JA KULTUURI VALLAS A JUHIPOSITSIOON OLENEB EDUKUSEST PIGEM SÜMBOOLNE B VEELGI RASKEM NÄHA SAAB RÄÄKIDA AUTORITEEDIST POPULAARSUSEST PRESTIIzIST KUULETUMINE VABATAHTLIK VÕIMU HIERARHIA KLASSIKALINE RIIGIVALITSEMINE LÄHTUB VÕIMU HIERARHILISEST EHK ÜLALT ALLA SÕLTUVUSEST BÜROKRAATLIK VALITSEMINE PÄDEVUSED ON PAIGAS JUHID ON TÄHTSAMAD, OLENEMATA NENDE TEGELIKUST VÄÄRTUSTEST ÜLEASNDED ON JAOTATAUD PARTNERLUS Peale riigiametnike kaasatakse ka huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab. 2-3 partnerit. Tööandjate Liit A/Ü VÕRGUSTIK 1. Partnerlusidee laienemine
ajastamine. 11. Millal tekivad inimlikud vead? Kui müra on liiga kõva, valgustuse puudumine, õhutemperatuuri tõus. 12. Kuidas toimub info vastuvõtmine ja meeldejäämine? Inimese info vastuvõtt on piiramatu. Kui ta võtab liiga palju infot vastu siis ta eemaldab ülemäärase info välja . 13. Mis on motivatsioon ja millistest teguritest see sõltub? Sõltub mitmetest teguritest: töö autoriteedist, palgast, töökeskkonnast, töötaja isikuseisundist. 14.Miks on vaja töötajaid täiendavalt koolitada? Sest aja pikku võivad asjad ununeda. 15. Millised on inimese mäluliigid? Purskemälu, lühimälu. 16. Milliseid stressitegurite liike teate? Stress ja stressirektsioon. 17.Kuidas stressi vähendada ja heaolu parandada? Võimalus palju uut õppida, peab saama tagasi sidet tööandjalt.
lootusetult. Ühendriikidega sammu pidada üritades, pööras NSV Liit üha vähem tähelepanu oma armeele, mis oli nõrgenemas. 1980. aastate keskpaigaks oli selge, et Ühendriigid on relvastuse võidujooksu võitnud ning NSV Liit polnud enam võimeline isegi tavarelvadega sõda pidama. 1980. aastate keskpaigaks oli selge, et NSV Liit on kaotanud ootamatult lühikese ajaga suure osa oma rahvusvahelisest autoriteedist, majandus oli pankrotti läinud ning relvastus neelas tohutuid resursse. NSV Liit ei suutnud USA-ga enam ühes rütmis käia. Külma sõja võitjaks võib nimetada Ühendriike, kuid ka paljusid väiksemaid riike, kes saavutasid iseseisvuse. Varises kokku sotsialismileer ning langes Berliini müür.
KESKAEGNE FILOSOOFIA Iseloomulik seotus religiooniga, minevikku vaatav, petlikkus, kasvatuslik suunitlus Seotus religiooniga- jumalakesksus- inimliku elu lim eesmrk on jumala teenimine Kreatsionism- maailm on loonud jumal eimillestki Jumala ettengelikus- kigel on mte Usaldusvrseim allikas teks on jumalik ilmutis Jumala teod on mistetamatud iglus vidab teispoolsuses Platon+Aristoteles+ Piibel vrdub kristlik filosoofia AUGUSTINUS 3-4saj pKr Ristiusk ei ole filosoofia Jumal li maailma, Jeesus on eksisteerinud Kik mis on oluline, rgib Jeesus, filo targutamine on mttetu Kik mis lheb kristlusega vastuollu, on ketserlus Prgu ja paradiis AQUINO THOMAS 13saj. Mistus ja usk on erinevad asjad Kas maailm on loodud: jah vi ei Usuga: jah Meie teadmised prinevad meelelisest teadmisest Tabula rasa Jumala olemasolu testamine Kas ldse vimalik tajuda? I ontoloogiline testus ontoloogia- petus olemisest Autor: pha anselm (11-12saj) Kes on jumal?- tius...
lugenud paljud keskajahuvilised. Kui tegu ei ole just isiklike memuaaridega, siis paneb ka nüüdisajal eluloo kirja eelkõige kõrvalseisev isik, kas mõni sugulane, ajakirjanik või kirjanik. Võib eeldada, et sugulase kirja pandud elulugu loevad peamiselt teised sugulased, kuid kirjaniku meistriteos omandab kunstilise väärtuse, mistõttu on ka lugejaid rohkem. Loo kirjapanija sõltub jällegi eluloo omaniku autoriteedist. Kui tegu on omas ajas väljapaistva inimesega, siis on ka suurem tõenäosus, et eluloo eesmärki täitev tekst hakkab kunagi kasutuses olema ajalooallikana.
16. Õpitud optimist Martin Seligman : Pigem seletada oma ebaõnnestumist optimistlikult ning minna edasi, kui hoida kinni pessimistlikust seletusviisist ja enam üldse mitte katsetada. 17. Aktiivne kuulamine Jutu sisu ümbersõnastamine. Tunnete peegeldamine. 18. Mis sisaldub heas kuulamises Tähelepanelik vaikus. Empaatiline näoilme ja zestid. Sõbralikud ,,mõminad". ,,Ukseavajad" (,,Jutusta veel ...", ,,Ja siis...?"). Aktiivne kuulamine. 19. Sõltuvusfaas-inimene on sõltuvuses autoriteedist. Sõltutakse juhtidest, keda ülistatakse .Ei ole suurt koostööd. , konfliktifaas-pettutakse juhis, kuid orienteerutakse ikkagi tema järgi. Grupis on võimuvõitlus ja rahulolematus. Otsitakse süüdlast., eraldumisfaas-omaarvamus on olemas, teiste omasid ei taheta teada. Üksteist hakatakse tunnustama. Suureneb isiklik vastutus. Asjadega tegeletakse põhjalikult. ,koostööfaas-tööjaotus toimub vastavalt vajadustele ja võimetele. Hakatakse üksteist aktsepteerima
oleneb majanduslikust edukusest. Äriedu võib aga muutuda palju kiiremini kui seadustega paika pandud riigivõimukorraldus. Majandusvõimu keskused omavad pigem sümboolset kui kohustavat tähendust( Näiteks börsimaailma keskuseks peetav Wall Street New Yorgis omab vaieldamatult majanduslikku võimu, kuid ükski ärimees pole kohustatud astuma samme tulenevalt aktsiakursside kõikumisest.) Kultuuri valdkonnas on võimu tunda ja näha veelgi raskem. Siin saab rääkida pigem populaarsusest, autoriteedist ja prestiizist. Kuuletumine on kultuurivallas vabatahtlik, mitte kohustuslik nagu riigivõimu puhul. Isegi kui autoriteetne moeajakiri teatab, et sel hooajal on moes punane ja mini, ei tähenda see sugugi, et kõik naised peaksid hakkama kandma ainult punaseid miniseelikuid. 6. Võimu võib leida peaaegu kõikidest inimsuhetest ja ühiskonnasfääridest, näiteks ei ole ka väga üksmeelses peres kõik selle liikmed absoluutselt võrdsed, vaid kellelgi, näiteks vanaisal või
Kuid mõlemad pühenduvad nii öelda iseendale, inimese mõttemaailmale ja olemusele, mitte niivõrd maailma asjadele. Empirism ja ratsionalism on valgustuse kaks suunda. Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisusest alaealisusest. Alaealisus on võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta. Seda iseloomustab usk mõistuse kasutamisse ja mõtleva indiviidi võimesse iseennast juhtida., ning distantseerumine traditsioonist ja autoriteedist. Empirismi põhiseisukoht on see, et kõik teadmised tegeliku maailma kohta pärinevad kogemustest. Tunnetuse alusena nähakse siin meelelist kogemust. Tõelised on vaid üksikud objektid ja fenomenid. Teiselt poolt on ratsionalismis seisukoht see, et meie tõsikindlad teadmised pärinevad mõistusest endast ning on tihtipeale kaasasündinud. Ratsionalism on filosoofias tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas
Esimest korda seisis Nõukogude Liit vastamisi Lääne liidriga, kes oli sama järjekindel kui Kremli juhtkond ise. Jõulise vastuse andmist takistas NSVL-i sisepoliitiline kriis: vana ja haige Breznev ei suutnud enam vastulööki anda ning suri 1982. Pärast teda valiti Andropov ja kohe pärast teda Tsernenko, kes samuti ei pidanud kumbki kaua vastu. Riik seisis silmitsi külma sõja kaotusega. Lühikese ajaga oli Nõukogude liit kaotanud palju: suure osa rahvusvahelisest autoriteedist, majanduses laiutas pankrot ning Ühendriikidest jäädi üha rohkem maha.
infot väikeste kildudena ja lisanud mõned kommentaarid/repliigid asjaosalistelt, mitte hakanud teemat pikemalt analüüsima. Loo kommentaaride diagrammilt on selgelt näha, et välispoliitilised teemad pakuvad vähestele huvi, et ise sõna võtta. Kõige suurem osakaal on vahemikel 1-5 ja järgmine on 6-15 kommentaari. Kõige rohkem on sõna võetud teemadel: Venemaa agressiivsus sunnib Euroopat ja Ameerikat koostööle(20 kommentaari); Venemaa on maha mänginud suure osa oma autoriteedist (64 k); Venemaa teatas sõjalise koostöö peatamisest Eestiga (76 k); Rusudes maa ootab Vene väe lahkumist (42 k). Tundub, et enim pakub eestlastele huvi kõik meie idanaabritega seonduv. Kõikide artiklite juures oli ka teemaga seonduv pilt. Artiklite illustreerimiseks on kasutatud kaheksal korral analüüsitava isiku portreed, kaheteistkümnel korral teemaga otseselt seotud TLÜ Haapsalu kolledz 3
- *USA pidi takistama NSVL võimutsemist Kesk-ja Ida-Euroopas ning toetama võitlust kommunismi vastu nii mainitud regioonis kui ka NSVL ja kogu maailmas.*NSVL tuli majanduslikult nurka suruda,lõigates ära tema sissetulekuallikad loodusvarade müügist ja relvakaubandusest. *NSVL pidid peale suruma uue, kõrgtehnoloogilise võidurelvastumise laine, millega NSVL ei oleks suutnud sammu pidada. Miks NSVL kaotas külma sõja? - Lühikese ajaga oli NSVL kaotanud suure osa oma rahvusvahelisest autoriteedist ning seisis vastamisi käärimisega nii kodus kui ka võõrsil. NSVL majandus oli pankrotis, relvastus neelas tohutult ressursse, Ühendriikidest jäi NSVL aga üha rohkem maha. Taasiseseisvumise eeldused - * perestroika-ehk muutused, ümberkorraldused. *Glasnost- ehk avalikustamine, hakati rääkima ajaloost nagu see tegelikult oli. Isikud: Juri Andropov- oli Nõukogude Liidu poliitik ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee pikaaegne juht
kõigile, kohustus korraldada riigi igapäevaelu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises, üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. Komponendid- asutused ja institutsioonid, riigibürokraatia, õigusnormid. Majandusliku võimu puhul on mõni firma ja kompanii küll teistest mõjukam, ent tema juhtpositsioon oleneb majandulikust edukusest. Kultuuri valdkonnas on võimu tunda ja näha veelgi raskem. Siin saab rääkida pigem populaarsusest, autoriteedist ja prestiizist. Parempoolsed ideoloogiad: libearism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Indiviididel peab olema nii et oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Riigi vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Majanduses pooldatakse vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud. Lähtutakse heaolu
NSV Liidu kaotus külmas sõjas. Külma sõja ägenemine tabas NSV Liitu ootamatult. Nõukogude juhtkond oli alahinnanud Reaganit. Esimest korda seisis NSV Liit vastamisi Lääne liidriga, kes oli sama järjekindel kui Kremli juhtkond ise. Jõulise vastuse andmist takistas NSV Liidus vinduv sisepoliitiline kriis. 1980. aastate keskpaigas hakati Kremlis mõistma, et riik seisab silmitsi külma sõja peatse kaotusega. Ootamatult lühikese ajaga oli NSV Liit kaotanud suure osa oma rahvusvahelisest autoriteedist ning seisis vastamisi käärimisega nii kodus kui ka võõrsil. Nõukogude majandus oli pankrotis, relvastus neelas tohutuid ressursse, Ühendriikidest jäi NSV Liit aga üha rohkem maha. Hädasti vajati reforme, selleks tuli riigi etteotsa seada uut tüüpi liidrid. See arusaam pani aluse NSV Liidu uuendamise programmile, mis läks ajalukku perestroika nime all. Mihhail Gorbatsovi tõus NSV Liidu etteotsa. 1985. aasta märtsis kinnitas NLKP Keskkomitee pleenum partei peasekretäriks Mihhail
" 1740 ütleb üks autoriteetne leksikon: "Filosoof on inimene, kes oma vabaduse-usus asetab end kõrgemale tavakodaniku kohustustest ja kristlikust elust." "Filosoof tähendab inimest, kes ei keela endale midagi ega austa ka mingeid piiranguid." Valgustust iseloomustab niisiis usk mõistuse kasutamisse ja mõtleva indiviidi võimesse iseennast juhtida. eejuures on iseloomulik distantseerumine traditsioonist ja autoriteedist. Ülistatakse vabadust ja kõigile küsimustele mõistuspärase lahenduse leidmist. 1600 a.paiku läheb inglise (criticism) ja prantsuse (critique) keeles ladina keelest võetuna käibele mõiste kriitika. See kujuneb 17. 18. sajandi keskseks mõistet. Alul tähendab ta lihtsalt asjatundlikku antiiksete tekstide hindamist. Tööd tekstidega. Alul oldi kriitiline ja kristlik üheaegselt. Seejärel pöördutakse kiriku vastu, edasi riigi vastu ja lõpuks ka vabaduse ja valgustuse enda vastu.
kunstnik, kes Charles I st portreesid maalis. Inglismaal tabas teda kohene edu. Ta maalis lühikese aja jooksul suure hulga portreesi kuningast ja kuninganna Henrietta Mariast ning nende lastest. Van Dyck on teinud umbes 40 portreed Charles I ja 30 portreed tema naisest. Inglismaal arenes van Dyckil välja uus varjant oma stiilist, mis oli kombinatsioon kergest elegantsist ning tema maalitateva alatähtsustatud autoriteedist, mis jäi juhtivaks inglise portreekunstis 18. sajandini. 1638 aastal abiellus ta Mary Lord Ruthveni tütrega, see võis olla õhutatud kuninga poolt, et van Dyck ei lahkuks Inglismaalt. 1640-1641 aastal Inglise kodusõja ajal oli ta mõnda aega Prantsusmaal ja Flandrias. 1640. aastal saatis ta ka mõnda aega Poola printsi John Casimiri, kes oli vabanenud prantslaste vangistusest ning maalis printsist portree. 1641 aastal jäi ta Prantsusmaal raskelt haigeks
Toetas võotlust kommunismi vastu kogu maailmas. Surus NSV Liidu majanduslikult nurka lõigates ära tema sissetulekuallikad (nafta, gaas, relvad). Surus NSV Liidule peale kõrgtehnoloogiline võidurelvastumine, millega kaasa minna ei NSV Liit poleks suutnud. Haaras kõrgtehnoloogias võimu. Reagan kukutas läbi gaasijuhtme projekti, mis oleks ühendanud Siberit ja Euroopat. 4.Miks NSV Liit kaotas külma sõja? NSV Liit kaotas suure osa oma rahvusvahelisest autoriteedist ning seisis vastamisi käärimisega nii kodus kui ka võõrsil. Riigis vallandus sisepoliitiline kriis. Nõukogude majandus oli pankrotis, relvastus neelas tohutuid ressursse, Ühendriikidest jäi aga NSV Liit aga üha enam maha. Reagan tekitas segadust NSV Liidu liidrites, sest ta osutus sama järjekindlaks kui Kremli juhtkond. Brežnev oli pikalt haige, seega polnud tõsiselt võetav. Juri Antropov üritas karmide
toimetanud, seega tuli hiljem Vana Testamendi tõlkega otsast peale hakata. Tõendiks eesti keele kasutamise kohta ülikoolis on eestikeelne juhuluule, mida kastutati pühendussalmikutena väitekirjade algul. Kuna Tartus professorid puudusid, siis kutsuti neid mujalt maailmast. Ka olid professoriteks Õuekohtu kohtunikud, et suuremat palka saada. Õppetegevuse aluseks oli Petrus Ramuse õpetus, mille kohaselt teadus peab vabanema teoloogia ja Aristotelese autoriteedist. Skytte eestvõttel üritati tõsta Ramuse õpetust peaaegu ametliku filosoofia staatusesse. Täppisteaduse alal on Tartu Ülikool väga tähtis selle poolest, et see oli esimene ülikool, kus hakati õpetama Newtoni teooriat ja loenguid pidas Sven Dimberg. Samal ajal 3 ülikooli avamisega loodi Tartusse ka trükikoda, millest on alguse saanud raamatutrükkimine Eestis
Õpetus peab olema loomulik. Mõte, et inimene on loomuselt hea.Propageerib looduslähedast eluviisi ja ei kiida heaks õpetaja sekkumist. Dewey-Leidis, et õppimisprotsessis on olulised õppija enda kogemused. Õppimine läbi tegevuse. Õpetaja peab olema rühma tegevuse juhendaja, mitte väljaspool seisev juht ja otsustaja. Õppimine on kollektiivne protsess. (ameerika progressiivne kool) Neill- vabakasvatus ja summerhilli kool. Pedagoog loobub täielikult oma autoriteedist ega sea kasvatusele mingeid nõudmisi. Summerhill: Iga indiviid oma vaba tegema seda mida ta tahab, kuni ta ei riku teiste vabadust. Õppimine on küpsemine oma aktiivsuse kaudu. Kollektiivsus. Montessori- Kasvatus on kõige olulisem eelkoolieas. Töötas välja õppimist arendavad õppevahendid. Õppis tundma lapse tundlikkus perioode. Steiner- waldorfpedagoogika. Sotsiaalnepäedevus saavutatakse läbi koosõppe. Õppimine tegevuse kaudu
kultus. Konvent vahistas koos 21 kaaslasega. Paul de Barras direktooriumi esimene president, etendas olulist osa 9. Termidoori riigipöörde ettevalmistamisel Emmanuel Joseph Sieyes Jean Paul Marat - Revolutsiooni populaarne juht, radikaalne jakobiin. Toimetas revolutsioonilist ajalehte. Tema tapmine ajendas kehtestama terrorit. 10. Miks oli Pr. Kuningate küsimus kogu Euroopa kun.kodade jaoks oluline? Sest rev. liikumine ja vastuolud olid eeskujuks kogu Euroopale. Küsimus kuningavõimu autoriteedist eeskujuks ka teistele kuningakodadele, kuidas ühiskonnas vastuolusid lahendada. 11.Kuidas muutus mood Pr. rev. ajal? Muutuste põhjused. Põhjusteks: 1)aadlike emigreerumine(aadlike elulaad ja toretsev rõivastusmood ei olnud enam eeskujuks) 2)aristokraatia eitamine, rõhutati kõigi inimeste ühetaolisust · Üldiseks muutus sankülottide riietus · Meeste rõivastuses kindlasti rahvusvärvid
toodangu valmistamise või tarbijatele teenuste osutamisega. 4 Juhi rollid On selgitatud kümme juhtide erinevat kuid omavahel seotud rolli, mida võib jaotada kolme rühma: suhtlemisega seotud rollid, informaatsiooniga seotud rollid ja otsustaja rollid. Suhtlemisega seotud rollid seonduvad inimestevaheliste suhetega ja tulenevad juhi ametikoha formaalsest autoriteedist. Nende kaudu saab juht toimida ka infovahendajana ja selle alusel otsustajana. Esindaja rollis korraldab juht mitmesuguseid üritusi, demonstreerib hoolitsust töötajate, klientide ja teiste oluliste isikute ees, tutvustab oma ettevõtet huvigruppidele jne. Juhtija ja eestvedaja ehk liidri rollis juht suunab ja koordineerib alluvate tegevust. See võib hõlmata alluvate paigutamist (töölevõtmine, koolitus, edutamine, vallandamine) ja ergutamist.
naabruskonna päritoluga, endast tulenevad või suurima heakskiiduga naabrist tulenevad. Heakskiidud teistel agentidel on lähima tegevuse tarbimine, lähima tegevuse sagedus või lähima tegevuse tarbimine ja sagedus. Agendid on hinnatud sarnasuse järgi teistele agentidele. Valitud tegevused on need, millel on kõige suurem heakskiit kõrgeimas klassis. Igale agendile on iga heakskiidumärk valitud juhuslikult. Soovitud tagajärg on see, et mõned agendid oleksid rohkem mõjutatud välisest autoriteedist, mõned erinevate naabrite poolt ning mõned oleksid peamiselt ise suunatud. Veetarbimise mudel keskendub majapidamiste käitumisele, täpsemalt, kuidas majapidamine-majapidamisele käitumuslik mõju mõjutab kogu veenõudlust. Seega, mudeli südameks on agentide võrgustik, kellest igaüks esindab üht majapidamist. See häälestus oletab, et individuaalid kalduvad stabiilsetele suhetele isikutega, kellega neil
NSV Liit kaotas külmas sõjas. Külma sõja ägenemine tabas NSV Liitu ootamatult. Nõukogude juhtkond oli alahinnanud Reaganit. Esimest korda seisis NSV Liit vastamisi Lääne liidriga, kes oli sama järjekindel kui Kremli juhtkond ise. Jõulise vastuse andmist takistas NSV Liidus vinduv sisepoliitiline kriis. 1980. aastate keskpaigas hakati Kremlis mõistma, et riik seisab silmitsi külma sõja peatse kaotusega. Ootamatult lühikese ajaga oli NSV Liit kaotanud suure osa oma rahvusvahelisest autoriteedist ning seisis vastamisi käärimisega nii kodus kui ka võõrsil. Nõukogude majandus oli pankrotis, relvastus neelas tohutuid ressursse, Ühendriikidest jäi NSV Liit aga üha rohkem maha. Hädasti vajati reforme, selleks tuli riigi etteotsa seada uut tüüpi liidrid. See arusaam pani aluse NSV Liidu uuendamise programmile, mis läks ajalukku perestroika nime all. NSV Liidu etteotsa astub Mihhail Gorbatsov. 1985. aasta märtsis kinnitas NLKP Keskkomitee
President on parempoolne, aga peaminister ja valitsus on vasakpoolsed. Viienda vabariigi ajal on see juba kolmas cohabitation. Kaks esimest korda olid president F. Mitterand'i ajal, mil peaministriteks olid parempoolsed. Prantsusmaa konstitutsiooni järgi on välispoliitika nn jagatud ala (domaine partagé). Pole täpselt kindlaks määratud, mis kuulub presidendi, mis valitsuse kompetentsi. Palju sõltub presidendi isikust ja tema autoriteedist. Elatustase: 1999.a. keskmine neto aastapalk oli 131 160 FRF, meestel 140 640 ja naistel 112 320 FRF, kusjuures erasektori keskmine netopalk oli 128 220 FRF ja avaliku sektori oma 145 360 FRF. Madalaim sissetulek oli kvalifikatsioonita töölistel - 96 720 FRF, kõrgemalt tasustati firmajuhte- 251 160 FRF. Minimaalne tunnitasu 169 töötunni puhul kuus on 43,72 FRF (alates 01.07.2001.a., ja seda korrigeeritakse kord aastas 1. juulil vastavalt tarbijahindade muutumisele). Seega on
"kasvatus" alla ka psüühika arendamine, isegi kui peaksime nii eemalduma kasvatuse pedagoogilisest moistest. Psüühika arendamine tähendab funktsioonide pidevat treenimist nii kodus kui lasteasutuses. (47.lk) Interaktsioonivõime loomiseks ei tohi unustada, et meil on tegemist lastega, keda tuleb ka kohelda kui lapsi. (55.lk) Ühest küljest tähendab see armastavat ja hoolivat kohtlemist, teisest küljest täiskasvanu arusaamist juhtimise ja kontrolli vajadusest ehk autoriteedist positiivses mõttes. Teisisõnu: lastel tuleb lasta olla lapsed ning täiskasvanud peavad tahtma olla täiskasvanud. (samas:55) Lapsed saavad areneda ainult tänu emotsionaalsele sidemele oma vanematega. (60.lk) On tähtis, et just vanemad peegeldaksid lastele nende emotsioone. (samas:60) Esimestel eluaastatel on vaja anda lapsele võimalus teiste tundeid kogeda. Teiste tunnetele tuginedes saab ka enda tundeid lahterdada. Seejuures on oluline, et ka täiskasvanu väljendaks
Akkadi maale, kuningas, kes teeb kuulekaks neli kaldaäärset, Ištari armastatu olen ma. Sellal kui Marduk käskis mind maa inimeste õigeks juhatuseks, hea käekäigu juhiseks seada tõde ja õigus maa keeles, rahva liha rõõmustuseks, Sel ajal :3 Siin on selgelt näha nii Hammurapi saavutuste, tema kuninglikku päritolu ülistamises ja tema jumaliku õiguse maapeale edasi andmise rolli- milleks on koodeks. Epiloogis räägitakse enamasti seaduste autoriteedist inimeste üle ja needuse ärhvardusega keelab Hammurapi tulevastel põlvedel seadusi muuta. Epiloogi näide: Kui see mees minu sõna, mille ma oma sambale olen kirjutanud, ei austa, halvustab minu needusi, jumalate needusi ei karda, minu mõistetud kohtud teeb tühjaks, muudab minu sõnu, eemaldab minu reljeefi, minu kirjapandud nime kustutab ja kirjutab oma nime või needuste pärast paneb teise seda tegema-see mees, olgu ta kuningas või isand või valitseja või mees
hierarhilisus · Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonnas vasallid · Konglomeraatriigid: riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest · Dualism: vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem; võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel Uusaegne riik: 16.-17. saj jooksul arenes välja suveräänne riik; keskne omadus impersolnaalsus: riigi autoriteeti eristatakse valitseja autoriteedist ja kogukonna autoriteedist; võim on seaduste ja institutsioonide struktuuris, mida administreerivad/valitsevad inimesed; valitsejad muutuvad, riik jääb 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) · Aristoteles (4. saj eKr): polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm · Skolastiline aristoteliaan Aquino Thomas (13. saj): poliitilise elu põhivormiks on "perfektne kogukond", mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid; need
lihttööline, kes hobusel kapates külaelanikele ja maapiirkondadele kaitset pakkus. 1 Ilmselt tänu sellele ongi rahvusteadvusesse kinnistunud rüütel pigem positiivse tegelasena, olid nad ju maa- ja lihtrahva kaitsjad ja hoidjad, kes sissetungijaid eemal hoidsid. Rüütlite haldusalasse kuulus ka seaduskuulekuse järgimine, mis omakorda tingis nende tugeva positsiooni rahva seas, kes neid austas ja alt üles vaatas. Tulenevalt üleüldisest staatuslikust autoriteedist, värvati rüütleid kaitsma oma valduseid, mille eest tasuti maa eraldamisega, kuhu paigutati talupojad, kes maa eest hoolt kandsid. Vastutasuks pidid talupojad andma rüütlitele osa oma saagist, mis kulus rüütlil tema jaoks 1 James Barter. 2005 tähtsaima vara - hobuse ja sõjavarustuse peale. Ka nende hooldaminenõudis oma osa. 2 Seega moodustasid rüütlid ja talupojad omamoodi terviku, kuna üksteise heaolu ja edukas toimetulek oli vastastikkuses sõltuvuses
Apelleerib vastase varasematele vastupidistele väidetele.) Autoriteet on propaganda subjekti propagandasõnumit edastama volitanud kõrgem instants ( idee, valitseja, Jumal), kes oma volitusega on sõnumi edastajale andnud autoriteetsuse. Autoriteet on alati personifitseeritud. Autoriteedi nimel antakse vandetõotus. Autoriteeti eitab anarhism. Propagandasõjas kehtib autoriteedi relatiivsuse printsiip. AUTORITEEDI RELATIIVSUS on propagandasõja printsiip, mille kohaselt igast autoriteedist leidub ikka ning alati veel üks suurem autoriteet. Se järeldub asjaolust, et ka autoriteedi autoriteetsus peab olema kelleltki saadud.AUTORITAARSUS- on autoriteedi vaidlustamatu ilming AUTORIKUJUND on publiku personifitseeritud kontsept propaganda subjektist. See kontsept võib personifitseeruda kaheti: 1 kollektiivina (ametiühing) 2 isikuna (Anton Hansen kui Tammsaare ja Marie-Henri Beyle kui Stendhal)
väljendamine o oskus paluda abi ja seda vastu võtta Argument on see, mida ise usun ja põhjendan miks ma seda usun. Läbirääkimiste argumendid tulenevad: · definitsioonist · analoogiast · põhjuse-tagajärg seostest · faktidest · situatsioonist · autoriteedist Kuidas reageerida vastuväidetele: · Ennetamine · Bumerang · "jah, aga" · Miinus-pluss · Muundamine · vastuküsimine Kuidas võita läbirääkimisi: · Hoiduge positsioonilisest kauplemisest ja · Hind ei ole alati hind
Sissejuhatus Tegin referaadi Roman Ljagu ja Ita Sermani koostatud raamatu ,,Venelased" põhjal. Akadeemik Dimitri Lihhatsov on oma rahvuskaaslaste venelaste kohta öelnud nii :"Venelased on hingelised, sõbralikud, suuremeelsed, usaldavad ja julged inimesed. Neile on iseloomulikud elurõõm ja tagasihoidlikus, ausus ja usu austamine. Nad on peaaegu ühtviisi aktiivsed ja inertsed, töökad ja laisad, peavad lugu autoriteedist ja on kindlad eneses, on keevalised ja tasakaalukad. Samas on neile omased distsiplineerimatus, ebapunktuaalsus ja korratus." 3 Paiknemine ja kujunemine Maailma pindalalt suurim riik - Venemaa Föderatsioon - paikneb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil. Kagus piirneb Venemaa Põhja-Koreaga, lõunas Hiina, Mongoolia, Kasahstani, Aserbaidzaani ja Gruusiaga, edelas Ukrainaga, läänes Valgevene, Läti, Eesti, Soome ja Norraga
Riikluse tekkimist seostatakse inimese loomusega, samuti ka riikluse iseloomu. Riiklus on inimeste teadliku otsuse või kokkuleppe tagajärg, mille eesmärgiks on ühiskonna tõusmine metsluse astmelt tsiviliseeritud kooselu tasemele. Ühiskondlik leping sõlmitakse inimeste agressivsuse ja oma saamahimu kontrollimiseks ja ohjamiseks Riigiteooriad Võim tähendab võimet allutada võõras tahe s.o rakendada selle suhtes jõudu. Teokraatlik teooria tuletab riigivõimu legitiimsuse religioossest autoriteedist-jumalast. Antiikühiskonnas ja keskajal. Patriarhaalne teooria Riiklik võim on tekkinud ühiskondliku kooselu ürgsetes vormides valitsenud sotsiaalsete suhete iseloomoga. Personaalne võim kujunes riigivõimuks. Lepinguteooria Tuletab riigivõimu õiguspärasuse loodusõiguse seisukohast, mille kohaselt kõik inimesed on sünnilt võrdsed, riigivõim aga sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. Riigi tekkimine on inimeste vaba, teadliku ja sihipärase tegevuse tulemus.
tegevusetus) *kohustus hõlmab koondava mõistena nii õigustusi, käske kui ka keeldusid *sotsiaalse kohustuse kolm kvalitatiivselt erinevat tasandit on: 1. autonoomne ( inimese enda poolt võetud vabatahtlikust -isiklike tõekspidamiste, soovide kohaselt just nii - st see on üksikisiku vaba tahte akt) 2. autonoomne imperatiivne (on teiselt inimeselt kas käsuna, keeluna või muu mõjutusena saadud kohustus, mida täidetakse kas autoriteedist või tunnustusest käsu, keelu andja vastu, N: lukustage alati õhtul maja uks) 3. heteronoomne (on organiseerunud sotsiaalselt grupilt (nt ajalooliselt: sugukond, hõim), mis kehtestatakse normatiivse reguleerimise tulemusena, kuid mitte kokkuleppega, ning avaldab mõju väljaspoolt, sest on garanteeritud vähemalt mitteformaalse sanktsiooniga; reguleerib suhteid kogu ühiskonnas; realiseeritakse vajadusel sotsiaalse surve abil) 4. Sotsiaalsete normide tunnused: 1
kogu Lääne-Euroopas. Legendijärgi tegelnud Gregorius kirikulaulu uuendamisega ja keskaegsetel piltidel kujutatakse teda üles kirjutamas laule, mida valge tuvi, Püha Vaimu sümbol, talle kõrva sosistab. Laulmisega Gregorius siiski otseselt seotud polnud, ent ta ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. Seega ei tulene 7.-8. sajandijooksul kujunenud kirikulaulu nimetamine regooriuse lauluks üksnes Gregorius Suure tohutust autoriteedist. Lääne-Euroopa kultuuri sünd on tihedaimalt seotud ka siinse kloostrikorraldusega, millele pani 6. sajandi algul idapoolsete eeskujudejärgi aluse püha Benedictus Nursiast (u 480 - u 543). Ta koostas kloostrireeglid, mis said eeskujuks kõigile hilisematele lääne kiriku ordudele, ning asutas 529. aastal benediktlaste ordu, mis oli eriti keskajal üheks tähtsamaks institutsiooniks Lääne-Euroopa kultuuripildis. Väga oluline on benediktlaste panus
teadmiste otsinguil ning eeldab, et me oleme võimelised kaasasündinud teadmisi saama sisekaemuse kaudu. Reduktsionism püüe seletada kõike ühe lihtsa hüpoteesi abil, taandades kõik teooriad ühele põhiteooriale. Reegel väide selle kohta, mida võib teha või mida tuleks teha (või mitte teha). Reegel on ettekirjutus, mis püüab reguleerida või juhtida seda, mida me teeme. Reeglid määratlevad meie kohustused ja lähtuvad mingist "seadustatud" autoriteedist (näit. vanemad, kirik, kool, valitsus). Reeglid loovad olukorra, kus asjadele, tegevustele või arvamustele saab omistada ainult kaks iseloomustavat väidet, s.t. nad võivad olla "õiged" või "valed". Reeglideontoloogia moraaliteooria, mis nõuab, et mistahes moraalireegel, olemaks moraalselt siduv, peab olema kohaldatav kõikidele inimestele. Selle näiteks on Kanti kategooriline imperatiiv: "Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid
2) Valik 3) Otsuste ellu rakendamine 15. Otsustamisalused Põhimõtteline tugipunkt, millele toetudes otsus tehakse. 1) Faktid ehk tõsiasjad Tegelikkusele vastavad ja hästi iseloomustavad sündmused, olukorrad, andmed, näitajad. 2) Kogemused Minevikus toimuvad sündmuste, toimingute, tagajärgede põhjal talletatud teadmiste ja oskuste pagast. Kvalitatiivne, sisult väärtuslik teave. 3) Ametiseisund - Ametikohast tulenevatest õigustest. - Saavutatud autoriteedist. 4) Intuitsioon ehk sisekaemus Tõetabamine loogilist arutelu ennetaval viisil. 16. Grupiotsuste meetodid Gruppi võib defineerida kui inimühendust, kes on regulaarses koostegevuses ja vastastikkuses sõltuvuses ühe või enama ühise eesmärgi saavutamiseks teatud perioodil. Sõltuvalt grupi iseloomust võib eristada kolme otsustamismudelit: 1 Bürokraatlik 2 Professionaalne-kolleginaalne 3 Poliitiline Bürokraatlik lähenemine otsustamisele on iseloomulik organisatsioonile, millel on
Ülevaade valgustusajast 17-18 sajand. I.Kant: mingis mõttes on valgustusaeg see aeg, mil inimene väljub alaealisusest, peab hakkama ise otsustama. 1740st aastast 1 leksikon ütleb, et filosoof on inimene kes oma vabaduseusus asetab end kõrgemale tavakodaniku kohustusest, ei keela endale midagi, ei austa piiranguid. Tähelepanu keskpunktis asub mõtlev inimene, inimene, kes kasutab oma mõistust, indiviid kes suudab end oma mõistuse abil ise juhtida. Toimub eemaldumine traditsioonist ja autoriteedist. 17.saj alguses tuleb käibele mõiste, mida keskajal väga ei kasutatud: KRIITIKA- esialgu tähendas asjatundlikku antiiktekstide analüüsi, kuid hiljem muutub hinnanguks ka muude elunähtuste kohta. 17.-18. Sajand pöördub kiriku vastu, siis riigi vastu, siis ka valgustusja enda vastu. Kriitika püüab olla erapooletu, aga hiljem pöördub valgustuse enda vastu. Valgustus Euroopas liigub 2 suunas:
kõige enam kehtivad. inimene muudab oma hoiakuid, et sarnaneda kellegi teisega. 24. Juhi ja alluva omavahelist sobivust määravad tegurid ja suhete vormid. Alluvuses täidetakse autoriteetse inimese korraldusi. Suurem lähedus soodustab allumist. Konformsuse suurenedes suureneb alluvus. Allumist saab vähendada kui muuta tegevuse ja tagajärgede eest vastutamine isiklikuks. Sõltuvus autoriteedist, kui isik valdab inimesele olulist ressurssi. Kui ühe inimese vajadused sõltuvad teisest, siis tekib emotsionaalne sõltuvus, mida olulisem on vajadus, seda suurem on sõltuvus. Abistav käitumine on kellegi teise eest hoolitsemine. Altruism- kellegi abistamine vastutasu lootmata. empaatia- rõõmu tundmise mudel, võrdsuse mudel- kohustus vastuteeneks, positiivne mulje- kaotan oma hea maine kui ei aita, hea tuju- kui ei aita tuju muutub,
Eesti elanikest aastal 2007 u 226 007 elanikku kirikutes, kogudustes. Maagia vs loits, loits vs palve, teism, deism, polüteism, monoteism, ateism, agnostsism. LOODUSUSUNDID: loodust nähakse vaimsena animism, animatism. Ühtekuuluvustunne loodusega totemism. Läbiv põhimõte on, et võta nii palju kui vajad! Suhtlemine vaimsega maagia ja riituste läbi. Tolstoi ütles, et ilma usuta ei saa olla tõelist moraali! Valgustusaeg tõi kaasa loobumise Jumala autoriteedist. Hakati tähtsustama inimest. Teonoomiline käsitlus: Jumala tahe on meile ette antud (käsk, keeld, juhis) ja me peame seda täitma. Hea on see, mida Jumal käsib, halb see, mida ta keelab. Loomuseaduslik käsitlus: Inimese sisemises loomuses on olemas arusaam sellest, mida me peame tegema. Meis olev "moraalne kompass" näitab, mis on hea/halb, mis õige/väär. Religiooni moraalinormid on põhjendatud jumaliku autoriteediga. Moraalinormide täitmiseks on
kavatsustega. • Võimu teostatakse teiste üle (konflikti ja vastupanu võimalus). Tuleb uurida, kuidas see täpselt käib. • Põhineb eeldusel, et võimu omava ja mitteomava (grupi või indiviich) huvid on erinevad, teineteisega vastuolus' • Võim on negatiivne: teiste tegevuse piiramine, sunduse kasutamine. Meenutame eelmist loengut: kui võimu kasutamine on alluvate poolt heaks kiidetud, räägime juba autoriteedist. MARXISTLIK SUUND Kui Weberi jaoks on võim seotud eelkõige indiviidide või isikute tahtega, siis Marxi jaoks oli see eelkõige ühiskonnastruktuuri omadus ning individuaalsest tahtest sõltumatu. Võim - klassistruktuuri tagajärg, ühe klassi võimalus oma huvide teostamiseks teiste klasside huvide vastu ja nende arvelt (Nicolas Poulantzas, 1978). Seega, kui räägime võimust nagu klassikalised marxistid, sits võtame üldjoontes omaks järgnevad eeldused:
Retrospektiivsus: 1)Valitseb veendumus, et mida vanem ja iidsem, seda algupärasem ja ehtsam, aga mida algupärasem ja ehtsam, seda tõesem. 2)Kõige iidsem on Piibel. 3)Alati viidatakse autoriteedile: ''Õpetaja on nii öelnud'' (id.Magister dixit). 4)Saranasus autoriteediga on tõesuse kkriteerium. Mõistet plagiaat (inimese röövimine) tänapäevases mõttes ei tuntud. 5)Igasugune uuendlslikkus oli märk upsakusest, täehndas taganemist autoriteedist ja järelikult ka tõest. 6)Valitseb mimeetiline kultuur. 7)Suurim väärtus keskaja õpetlasel on eruditsioon (paljuteadmine), mitte loomingulisus. Kasvatuslik suunitlus: Peaaegu kõik keskaja filosoofid olid õpetajad või ülikoolides lektorid. Põhilised probleemid: 1) Usu ja mõistuse vahekorra probleem: a)usun, sest see on absurdne. Usutõdesid ei saagi mõistusega haarata. Tertullianus (u. 160- 220). b)Usun selleks, et mõista. Anselm Canterburyst(1033-1109)
elanikkonnast. Missuguseks aga peavad ennast venelased ise? Ehk kõige objektiivsema vastuse suudab sellele anda akadeemik Dmitri Lihhatsov. Tema portreteerib oma rahvuskaaslasi nii: ,,Venelased on hingelised, sõbralikud, suuremeelsed, usaldavad ja julged inimesed. Neile on iseloomulikud elurõõm ja tagasihoidlikkus, ausus ja usu austamine. Nad on peaaegu ühtviisi aktiivsed ja inertsed, töökad ja laisad, peavad lugu autoriteedist ja on kindlad eneses, on keevalised ja tasakaalukad. Samas on neile omased distsiplineerimatus, ebapunktuaalsus ja korratus." Paiknemine ja kujunemine Maailma pindalalt suurim riik Venemaa Föderatsioon paikneb Ida- Euroopa ja Aasia territooriumil. Arvatakse, et V sajandil saabusid lääne poolt Venemaa praegusele territooriumile slaavi hõimud. Esimene slaavlaste riik tekkis neis paigus IX sajandil ja selle keskuseks sai Novgorod
lahkarvamuste põhjusi. Seda tuntakse kui kiirendatud delfitehnikat. Sel viisil on võimalus teemasid välja hääletada, õppida teineteise kogemustest ja jätkata hääletamist. Lõpuks jõutakse konsensuseni. See on kiireim viis selle tõttu, et grupi liikmete vaheline suhtlus on vahetu ja efektiivne. Probleem tekib siis, kui üks või mitu isikut domineerib grupi üle. Domineerimine võib olla tingitud professionaalsest autoriteedist (nt vanemanalüütik, kellel on rohkem tehnilisi oskusi, mõjutab vähemkogenumaid), ametialasest võimust ( nt osakonnajuhataja mõjutab analüütikut) või personaalsest üleolekust (nt dominantne osaleja domineerib nõrgemate üle). Kui on tõenäoline, et ükski neist probleemidest võib avalduda, on parimaks lahenduseks siiski traditsioonilise delfitehnika kasutamine. [3] 1.3. Delfi meetodi kasutamine suuremates riikides
harjumusest (näiteks patriarhaat, kuuletumine sugukonna pealikule, hõimujuhile). · karismaatilisus põhineb juhi erakordsel võimel või ideede erakordsusel, korraldust täidetakse, sest usutakse ja usaldatakse juhti. Majandusliku võimu puhul on mõni firma ja kompanii küll teistest mõjukam, aga tema juhtpositsioon oleneb majanduslikust edukusest. Kultuuri valdkonnas saab rääkida populaarsusest, autoriteedist ja prestiizist. Kuuletumine on vabatahtlik. Hierarhilise võimu alternatiivid Klassikaline riigivalitsemine lähtub võimu hierarhilisusest e ülevalt-alla sõltuvusest. Iga osaleja tegutsemispiirid ja pädevused on rangelt paigas; ülevalpool olevate asutuste ja juhtide otsused on alati tähtsamad. Hierarhilise võimumudeli kõrval on hakatud väärtustama sotsiaalset partnerlust seaduse või muu õigusakti väljatöötamisse kaastakase peale riigiametnike ka neid huvigruppe, keda
harjumusest (näiteks patriarhaat, kuuletumine sugukonna pealikule, hõimujuhile). karismaatilisus põhineb juhi erakordsel võimel või ideede erakordsusel, korraldust täidetakse, sest usutakse ja usaldatakse juhti. Majandusliku võimu puhul on mõni firma ja kompanii küll teistest mõjukam, aga tema juhtpositsioon oleneb majanduslikust edukusest. Kultuuri valdkonnas saab rääkida populaarsusest, autoriteedist ja prestiižist. Kuuletumine on vabatahtlik. Hierarhilise võimu alternatiivid Klassikaline riigivalitsemine lähtub võimu hierarhilisusest e ülevalt-alla sõltuvusest. Iga osaleja tegutsemispiirid ja pädevused on rangelt paigas; ülevalpool olevate asutuste ja juhtide otsused on alati tähtsamad. Hierarhilise võimumudeli kõrval on hakatud väärtustama sotsiaalset partnerlust – seaduse või muu õigusakti väljatöötamisse kaastakase peale riigiametnike ka neid huvigruppe, keda
*Me ise ei ole meile ette antud, vaid meil tuleb luua ennast kui kunstiteost. Endaga peavad olema loomingulised suhted. Tuleb luua oma elu, andes sellele stiili. 15. Uusaja filosoofia. Ratsionalism ja empirism. Descartes ja Hume. Uusaja filosoofia (17-20 saj) saab alguse tööstusliku pöördega. Inimesse ei suhtutud enam kui üksikusse indiviidi, vaid ühiskonna liikmesse. Filosoofia keskmeks polnud enam inimene vaid ühiskond. Inimest hakati võrdsustama jumalaga, loobuti jumala autoriteedist. Jõuti arusaamiseni, et inimene on ise võimeline endale seadusi looma. Nähtustele ja asjadele hakati vaatama kasusaamise pilgu läbi, st. mis on hea on ka kasulik. Ratsionalismi tunnetuse aluseks on mõtlemine, tähtis koht oli efektiivsusel(filosoofid,ärimehed). Empirism uskus et kogemus on allikaks tõsikindlate teadmiste saamiseks, kõike peab järgi proovima. Neil mõlemail vaadetel on omad puudused, sest empiirikud koguvad ainult fakte, oskamata nendega midagi
kolmandal või neljandal eluaastal võivad lapse õppimisprotsessis toimuda kahjulikud pöördumatud muutused, kui me eirame tema pingutusi ise mõistatada ja ära arvata, mis toimub tema ümber. Laps peab saama õppida seda, et vastused küsimustele võivad olla peidus temas eneses, mitte lapsevanema/õpetaja peas. Sellisel juhul areneb temas oskus otsida, seostada, võrrelda ja töödelda informatsiooni. Vastasel juhul muutub laps passiivseks ning teiste inimeste autoriteedist sõltuvaks. Kuna hariduse üheks väljakutseks on valmistada lapsed ette eluks kiiresti muutuvas maailmas, siis on selge, et neid tuleb õpetada mõtlema loominguliselt. Haridus, mis keskenduks ainult ühele mõtlemistüübile, poleks ammendav ega tasakaalustatud. Iga laps on teatud piires loominguline ja sellepärast on väga tähtis hakata nende loomingulisust arendama juba varakult. Kui loomingulisele suhtumisele
Inimene on ratsionaalselt võimeline tundma head ja kurja, elama omaksvõetud ideaalide kohaselt ja moraal on tähendusrikka elu osa. Nowell-Smith ja Rachels on väitnud, et religioon on alamat sorti moraal ja takistab sügavat moraalset arengut. Rachels argumenteerib, et usklikud loobuvad autonoomiast kummardamise kasuks, mis on vastuolus inimväärikusega. Nowell-Smith kirjutab, et religioon on infatiilne reeglit järgimine pimesi. Religioon lähtub pigem autoriteedist ja ilmutusest, samas kui eetika toetub mõistusele, ratsionaalsusele. Kuid religioon võib anda täiendavat jõudu moraalsele elule, pakkudes inimesele suhet Jumalaga, kes tema tegusid hindab. 10. Milles seisneb Jumaliku käsu teooria? Milles seisneb Euthyphroni dilemma? JKT on teooria, mille järgi eetika printsiibid on lihtsalt Jumala käsud. Need ammutavad oma jõu tõsiasjast, et Jumal on need käsud andnud
Endaga peavad olema loomingulised suhted. Tuleb luua oma elu, andes sellele stiili. 15. Uusaja filosoofia. Ratsionalism ja empirism. Descartes ja Hume. Uusaja filosoofia (17-20 saj) saab alguse tööstusliku pöördega. Inimesse ei suhtutud enam kui üksikusse indiviidi, vaid ühiskonna liikmesse. Filosoofia keskmeks polnud enam inimene vaid ühiskond. Inimest hakati võrdsustama jumalaga, loobuti jumala autoriteedist. Jõuti arusaamiseni, et inimene on ise võimeline endale seadusi looma. Nähtustele ja asjadele hakati vaatama kasusaamise pilgu läbi, st. mis on hea on ka kasulik. Ratsionalismi tunnetuse aluseks on mõtlemine, tähtis koht oli efektiivsusel(filosoofid,ärimehed). Empirism uskus et kogemus on allikaks tõsikindlate teadmiste saamiseks, kõike peab järgi proovima. Neil mõlemail vaadetel on omad puudused, sest empiirikud
Inimene on ratsionaalselt võimeline tundma head ja kurja, elama omaksvõetud ideaalide kohaselt ja moraal on tähendusrikka elu osa. Nowell-Smith ja Rachels on väitnud, et religioon on alamat sorti moraal ja takistab sügavat moraalset arengut. Rachels argumenteerib, et usklikud loobuvad autonoomiast kummardamise kasuks, mis on vastuolus inimväärikusega. Nowell-Smith kirjutab, et religioon on infatiilne reeglit järgimine pimesi. Religioon lähtub pigem autoriteedist ja ilmutusest, samas kui eetika toetub mõistusele, ratsionaalsusele. Kuid religioon võib anda täiendavat jõudu moraalsele elule, pakkudes inimesele suhet Jumalaga, kes tema tegusid hindab. 10. Milles seisneb Jumaliku käsu teooria? Milles seisneb Euthyphroni dilemma? JKT on teooria, mille järgi eetika printsiibid on lihtsalt Jumala käsud. Need ammutavad oma jõu tõsiasjast, et Jumal on need käsud andnud
annaabi.ee 
