Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kes võitis külma sõja? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes võitis külma sõja?
  • Mitmetel elualadel kuid kumb neist võitis?

Lõik failist

Kes võitis külma sõja?
Külm sõda kestis alates 1945. aastast kuni 1991. aastani. Külm sõda ei olnud aga sõda, kus armeed oleksid pidevalt võidelnud, see oli kõikehaarav poliitiline,ideoloogiline ja majanduslik võitlus kahe ideoloogia, kommunismi ja demokraatia vahel. NSV Liit ja USA võitlesid mitmetel elualadel, kuid kumb neist võitis?
Üldiselt pidasid Lääne eksperdid NSV Liidu majandust küll vähearenenuks, kuid siiski stabiilseks. USA president Ronald Reagan aga nii ei

Kes võitis külma sõja #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor etnies10 Õppematerjali autor
Arutlus

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

NSVL lagunemine

ameeriklastega sel ajal sammu pidada kukkusid läbi. 1980. aastate keskpaigaks sai selgeks, et Ühendriigid on relvastuse võidujooksu võitnud. Katse konkureerida Ühendriikidega kõrgtehnoloogia vallas sundis NSV Liitu pöörama vähem tähelepanu armeele, mis hakkas nõrgenema. Seetõttu polnu NSV Liit 1980. aastate keskpaigaks enam võimeline ka tavarelvadega sõda pidama ning Afganistani avantüür tuli lõpetada. NSV Liidu kaotus külmas sõjas. Külma sõja ägenemine tabas NSV Liitu ootamatult. Nõukogude juhtkond oli alahinnanud Reaganit. Esimest korda seisis NSV Liit vastamisi Lääne liidriga, kes oli sama järjekindel kui Kremli juhtkond ise. Jõulise vastuse andmist takistas NSV Liidus vinduv sisepoliitiline kriis. 1980. aastate keskpaigas hakati Kremlis mõistma, et riik seisab silmitsi külma sõja peatse kaotusega. Ootamatult lühikese ajaga oli NSV Liit kaotanud

Ajalugu
thumbnail
5
docx

NSV Liidu lagunemise põhjused

programm tekitas NSV Liidus paanika, katsed ameeriklastega sel ajal sammu pidada kukkusid läbi. 1980. aastate keskpaigaks sai selgeks, et Ühendriigid on relvastuse võidujooksu võitnud. Katse konkureerida Ühendriikidega kõrgtehnoloogia vallas sundis NSV Liitu pöörama vähem tähelepanu armeele, mis hakkas nõrgenema. Seetõttu polnu NSV Liit 1980. aastate keskpaigaks enam võimeline ka tavarelvadega sõda pidama ning Afganistani avantüür tuli lõpetada. NSV Liit kaotas külmas sõjas. Külma sõja ägenemine tabas NSV Liitu ootamatult. Nõukogude juhtkond oli alahinnanud Reaganit. Esimest korda seisis NSV Liit vastamisi Lääne liidriga, kes oli sama järjekindel kui Kremli juhtkond ise. Jõulise vastuse andmist takistas NSV Liidus vinduv sisepoliitiline kriis. 1980. aastate keskpaigas hakati Kremlis mõistma, et riik seisab silmitsi külma sõja peatse kaotusega. Ootamatult lühikese ajaga oli NSV Liit kaotanud suure osa oma rahvusvahelisest autoriteedist ning seisis vastamisi

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Miks NSV Liidu mõjuvõim nõrgenes 70.-80?

Siberit ja Euroopat ühendama pidanud gaasiprojekt, mis oleks kujunenud NSV Liidu tähtsaks sissetulekuallikaks, oli sellega läbi kukutatud. Kõigele lisaks piiras USA oluliselt kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti Nõukogude Liitu. USA toetas vastupanuliikumisi Afganistanis ning sealne sõda mõjus samuti NSVL-ile väga kurnavalt. NSVL-i lõplikuks nurkasurumiseks alustas Reagan võidurelvastumist kõrgtehnoloogias, mis viis Nõukogude Liidu 1980. aastate keskpaigaks pankrotti. Külma sõja ägenemine tabas NSV Liitu ootamatult. Nõukogude juhtkond oli alahinnanud Reaganit ega näinud tema võimuletulekus esialgu ohtu. Esimest korda seisis Nõukogude Liit vastamisi Lääne liidriga, kes oli sama järjekindel kui Kremli juhtkond ise. Jõulise vastuse andmist takistas NSVL-i sisepoliitiline kriis: vana ja haige Breznev ei suutnud enam vastulööki anda ning suri 1982. Pärast teda valiti Andropov ja kohe pärast teda Tsernenko, kes samuti ei pidanud kumbki kaua vastu

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Kommunistliku maailma lagunemine

julgeolekuüksused aga jõuga maha surusid. Võitlustes streikijate ning sõjaväe vahel hukkus üle saja inimese. Sõjaseisukorra kehtestamine Poolas hävitas küll näiliselt Solidaarsuse, tegelikult surus aga selle ainult põranda alla. Nõukogude võimu autoriteedile oli sõltumatute ametiühingute lühike tegutsemine andnud saatusliku hoobi. Kerkis küsimus, kui see oli võimalik Poolas, kas see pole võimalik siis ka mujal? LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA Uus strateegia külma sõja võitmiseks Nõukogude Liidu nõrgenemist ei märganud siiski kõik. Isegi paljud eksperdid pidasid riiki endiselt tugevaks ega aimanud, et supervõimu lõpp on lähedal. USA president Ronald Reagan oli teiselt arvamusel. Ta oli kommunismi vastu võidelnud aastakümneid, olles veendunud, et Lääs ei pea kommunismi levikut mitte ainult piirama, vaid kommunistliku süsteemi kui sellise hävitama. Reagan uskus, et kui NSV Liidule peale sundida tõsine konkurents, siis variseb too kokku

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Miks oli perestroika nsvl-is paratamatu

Miks oli perestroika NSV Liidus paratamatu? Kätlin Keinast 12c Perestroika algpõhjuseks oli teatavasti ülejõukäiv relvastatuse võidujooks jõuka NATO-ga, mis lõppes 1980. aastate keskpaigaks NSVL-i pankrotiga. Perestroikat ehk ümberkujundamist pidas Gorbatsov 1985. aasta aprillis toimunud NLKP Keskkomitee pleenumil majandusliku arengu kiirendamise päästerõngaks. Muutused olid vajalikud, sest NSV Liit oli väljapääsmatult suurtes majandusraskustes. Millised põhjused olid need, mis tekitasid vajaduse perestroika järele? Nii Nõukogude Liit kui ka USA kartsid vastase võimalikku sõjalist rünnakut ning teineteist püüti hoida konstantselt hirmu all. Ühendriikide president Ronald Reagan uskus, et kui NSVL-ile peale suruda pidev konkurents, siis variseb too kokku. USA ,,kuulutas" Nõukogude Liidule majandussõja. Alustati NSVL-i põhiliste sissetulekuallikate sulgemist. Ühendriigid veensid Saud

Ajalugu
thumbnail
6
doc

NSVL lagunemine, Saksamaa ühinemine, Baltimaade taasiseseisvumine

(Tegelikult oli tegemist santaaziga, et toob tangid kohale, aga Jaruzelski ei teadnud siis, et NSV Liit ei julgenud rünnata.) Seega 13. sept 1981 kehtestas kindral Jaruzelski Poolas sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks. Väga paljud vahistati, sh Walesa, Solidaarsus läks põranda alla. Rahvas hakkas sellele vägivallale vastu: parteipiletid saadeti tagasi, streigid. U sada inimest sai surma, kui streike maha suruti. Lääs võidab külma sõja USA president Ronald Reagan uskus, et kui NSV Liidule peale sundide tõsine konkurents, siis variseb too kokku. Eesimest korda seisis NSVL vastamisi Lääne liidriga, kes oli sama järjekindel kui Kremli juhtkond ise. USA uus poliitika: 1) USA peab takistama NSV Liidu võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas ja toetama võitlust kommunismi vastu kõikjal. 2) USA peab majanduslikult nurka suruma NSV Liidu, lõigates selleks ära tema sissetulekuallikad loodusvarade ning relvade müügist

Ajalugu
thumbnail
4
doc

NSVL JA TEMA MÕJUVÕIMU NÕRGENEMINE

Nõukogude süst lagunemise oht tekitas Kremlis hirmu. 1980 okt nõudis NLKP KK poliitbüroo Poola juhendajatelt ,,kontrrevolutsiooni" peatamist ja ,,korra" jaluleseadmist. Poola kompartei eesotsas olev Jaruzelski pandi valiku ette: kas ta surub AÜ-d ise maha või tulevad Poolasse NSVL tankid. 13. dets 1981 kehtestas Jaruzelski Poolas sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks. Tegelikult suruti nad lihtsalt põranda alla. LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA Uus strateegia külma sõja võitmiseks: Reagani plaan: USA pidi takitsama NSVL võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas momg toetama võitlust kommunismi vastu; tuli NSVL majanduslikult nurka suruda, lõigates ära tema sissetulekuallikad loodusvarade müügist ning relvakaubandusest; pidi NSVL-le peale suruma uue kõrgtehnoloogilise võidurelvastumise laine. Ainus toetaja oli Reaganil M. Tatcher. USA toetus nõukogudevastastele liikumistele: NSVL ja USA peamiseks võitlustasandiks kujunes Afganistan

Ajalugu
thumbnail
16
docx

Ajalugu: Maailm 1956-1985

NSV Liit ei suutnud alla neelata Lääne-Berliini. Kõige alandavam Moskva jaoks oli asjaolu, et Lääne-Berliin oli väravaks, mille kaudu idasakslased pidevalt läände valgusid. 1961. aastal otsustas Hruštšov selle värava sulgeda. 13. augustil rajasid Nõukogude sõjaväelased peaaegu ühe ööga Berliini müüri, mis Lääne-Berliini tihedalt sulges. Müüri tugevdati hiljem tunduvalt, sellele lisandus lai tõkkeriba, millele tunginud inimene ilma hoiatamata maha lasti. Müürist sai külma sõja sümbol, mis mõjus Läänes NSV Liidu mainele võib-olla halveminigi kui Ungari sündmused, mis ajapikku unustati. Kuid müür püsis ja tõestas oma okastraatide ja vahitornidega iga päev, et sotsialismileer kujutab endast vaid hiiglaslikku vanglat. Kuuba kriis 1956. aastal tõi laev nimega Granma salaja Kuuba rannale rühma revolutsionääre eesotsas Fidel Castroga, kes alustasid diktaator Batista vastu partisanisõda. See kujunes edukaks ja 1959. aastal tuli Castro võimule.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun