Prantsuse revolutsioon (4)

PRANTSUSE REVOLUTSIOON
Pr. rev-i põhjused.

• valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika(valitseva kuningapaari saamatus riigi ja enese maine kujundamisel ning nende täielikku ükskõiksus selles suhtes; lisaks paljastatio kuninga seotus välisvaenlastega)
  
• sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused
  
• majanduskriisi, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust
  
• talurahvas ei olnud rahul oma kohustustega ja feodaalsete privileegidega
  
• seisuste süsteem jättis osa elanikkonnast poliitiliste õigusteta
  

2. ”In. ja kodaniku õiguste deklarats.” 3 põhimõtet:

• Põhilised inimõigused(õigus vabadusele, omandile, julgeolekule & vastupanule).
  
• Kaitse võimukandjate omavoli vastu, kodanike turvalisuse põhimõte.
  
• Sõnavabaduse põhimõte(mõtete ja arvamuste vaba väljendamine on üks kõige kallihinnalisemaid õigusi).
  

3.Miks kukutati kuningavõim?
Üleminekuga turumajandusele kaasnes viljahindade tõus, mis tekitas rahva seas rahutusi. Ka teised uued reformid kutsusid esile rahulolematuse. Kui kuningas vallandas rahanduse peakontrolöri, tõlgendati seda kui tagurliku riigipöörde algust. Ka rahva hirmutamiseks avaldatud manifest ei andnud häid tulemusi, vastupidi – paljastas kuninga seotuse välisvaenlastega.
4. Jakobiinide diktatuur. Kuivõrd õigustatud oli terror ühiskonnas?
Peale žirondiinide kukutamist, saavutasid jakobiinid Konvendis enamuse. Rahva kaasatõmbamiseks viidi läbi olulisi reforme(emigrantide maade müük, kogukonna ühismaade jagamine, kõikide feodaalkohustuste kaotamine, maksimumhinnad toiduainetele jm)
Arvan, et terror ei old õigustatud, kuna tegutseti justkui ajendatuna sellest, et kätte maksta ühe oma peamise looja surma eest. Terror muutus suht. Valimatuks, tapeti kõiki keda taheti.
5.Seadusandlikud kogud Pr-l rev. Ajal ja nende tegevus.
Seadusandlik Kogu – 1789-1791 in ja kod.õiguste dekl, munitsipaliteetide loom, terror vana korra vastu
Rahvuskonvent – rev.aegne rahvaesindus, parteiline koosseis. Esim . istungil võeti avstu seadus, millega kaotati kuningavõim. , Rahvapäästekomitee loom,
Seadusandlik Korpus
6.Kuidas muutus kiriku positsioon rev. ajal?
Kiriku arvel lahendati riigivõla ja pankroti probleem. Võõrandatud kirikumaad läksid müügile. Lisaks sellele võeti kirikult ära mitmed ühiskondl. funktsioonid(sünni/surma reg-ne riigiametnike kätte), enamus kloostrid suleti, toimus vaimulikkonna lõhenemine. Vastuhakanud vaimulikud vallandati. Peale jakob. Kukutamist võeti vastu dekreet kiriku lahutamise kohta riigist( kirik jäi välja riigieelarvest).
7. Igapäevaelus toimunud muudatused rev. ajal. Millised jäid püsima?

• Aadlike elulaad ei olnud enam eeskujuks
  
• Pöördumaks üksteise poole kasutati lihtrahvalikku sina
  
• Aupaklikkust väljendavaks kõnetlussõnaks kujunes kodanik
  
• Inimeste ellusuhtumise muutmiseks kasut. sõna voorus
  
• Patriotismi rõhutamine, prostitutsiooni keelamine
  
• Mõõtühikute süsteem, uus kalender
  

8.Millist kahju tõi rev. Pr kultuurile ja teadusele?
Viha vana korra vastu ja mineviku eitamine viis selleni , et hakati hävitama kõike, mis on seotud kirikuga.Hävitati kuningaid ja kõrgfeodaale kujutavad kunstiteosed , valitsejate säilmeid.

• Notre-Dame 78 s/12v skulptuuride allaviskamine
  
• St. Denis ’ katedraalis purustati paljude valitsejate sarkofaagid, säilmed visati välja.
  
• Hävitamisele määrati juriidilised, ajaloolised, filosoofilised väljaanded (ligi 5 milj)
  
• Vana korra likvideerimiseks põletati arhiive.
  

Maalikunsti säilitamiseks loodi kunstimuuseum .
Dekreet avalike raamatukogude võrgu loomise kohta.
Vana korra aegsete dokumentide säilitamiseks – Rahvuslik Arhiiv.
9.Tähtsamad revolutsionäärid ja nende tegevus.
Georges Jaques Danton – tema algatusel puhkes rahvaülestõus, mille käigus vallutati Tuileries’ kuningaloss. Etendas Rahvapäästekomitees algul juhtivat osa.
Maximlien Robespierre – juhtiv roll Rahvapäästekomitees. Astus välja dekristianiseerimise ja ateismi vastu, kaitses ristiusku. Kõrgema Olevuse kultus . Konvent vahistas koos 21 kaaslasega.
Paul de Barras – direktooriumi esimene president , etendas olulist osa 9. Termidoori riigipöörde ettevalmistamisel
Emmanuel Joseph Sieyes
Jean Paul Marat - Revolutsiooni populaarne juht, radikaalne jakobiin. Toimetas revolutsioonilist ajalehte. Tema tapmine ajendas kehtestama terrorit.
10. Miks oli Pr. Kuningate küsimus kogu Euroopa kun.kodade jaoks oluline?
Sest rev. liikumine ja vastuolud olid eeskujuks kogu Euroopale . Küsimus kuningavõimu autoriteedist eeskujuks ka teistele kuningakodadele, kuidas ühiskonnas vastuolusid lahendada.
11.Kuidas muutus mood Pr. rev. ajal? Muutuste põhjused.
Põhjusteks: 1)aadlike emigreerumine(aadlike elulaad ja toretsev rõivastusmood ei olnud enam eeskujuks)
2)aristokraatia eitamine, rõhutati kõigi inimeste ühetaolisust

• Üldiseks muutus sankülottide riietus
  
• Meeste rõivastuses kindlasti rahvusvärvid
  
• Püksid taljejoonest kõrgemal – traksid, jalas kanti puukingi
  
• Naistemood algul konservatiivne, eeskuju antiikajast
  
• Radikaalsed muutused soengutes – kadusid parukad, juuksed kammiti lihtsalt siledaks
  

12.Napoleoni tõus võimule. Tema ümberkorraldused keisrina.
9. nov 1799 viis kindralina läbi sõjalise riigipöörde(pr. Rev. lõpp).Võim pidi üle antama 3le konsulile, kellest esimene pidi olema tema ise. Mõne päeva jooksul dikteeris ta uue konstitutsiooni . Tema kätte koondus tohutu võim : ta nimetas kõik tähtsad ametiisikud, oli sõjaväe ülemjuhataja.
Ümberkorraldused:

• Konstitutsioon , mille kohaselt võim koondub tema kätte
  
• Kohaliku halduse muutmine – parandatakse kohalikul tasandil valitsemine
  
• Kehtestab tsiviilkoodeksi – seadused, mis panevad aluse tänapäevastele seadustele
  
• Minnakse üle vabale turumajandusele – Pr. Majandus hakkab kiiremini arenema
  
• Kasutusele võetakse tööraamat – märgib ära eluaegse karjääri ja võimaldab in-st paremini jälgida
  

13.Miks puhkesid rev. sõjad? Kui edukad need olid? Kuidas mõjutas Pr-d kontinentaalblokaad?
Põhjused: 1)teised kuningriigid organiseerisid ühistegevust et Pr rev lämmatada
2)Pr. Rev aegsed tegelased soovisid oma ideid levitada mujal Euroopas
Suurbritannia vastu väljakuulutatud kontinentaalblokaad küll soodustas tööstuse arengut, kuid põhjustas raskusi teistele riikidele. Pr tööstusharud aga vajasid ka välismaist toorainet.
Esimene keisririik hävis sõdades Euroopa riikide koalitsioonite vastu. Pr väed said lüüa Leipzigi lahingus, lõplikult purustati pr armee Waterloo lahingus.
14. Napoleon Bonaparte ja tema saatus.
Kui Pr. Väed said lüüa Leipzigi lahingus loobus Napoleon troonist, kuid pöördus siis tagasi, saades valitseda vaid 100 päeva. Uuesti loobus troonist pärast Pr armee lüüasaamist Waterloo lahingus, saadeti St. Helena saarele , kus ta suri 1821. aastal.
Tõestage 3 nt-ga, et kuigi val. 3 konsulit , hakkas susuliselt val 1.
*tegelik (sõjal) võim oli bonaparte kontrolli all
*põhiseadus Napoleoni dikteeritud
*põhiseaduse kohaselt on Napoleon võrreldes teistega kõige tähtsam
Kontinentaalbl. kuulutati Ingl nõrgestamiseks. Ingl sõltus sisseveetavast toorainest .
Miks Napoleon ei kuulutand end keisriks kohe pärast 18. Brümääri pööret?
Vabariigiaegsed arusaamad oleks veel tugevad ja au sees ja keisrivõimu väljakuulitamine oleks tähendanud Napoleoni autoriteedi langust. Napoleonil puudusid struktuurid , kudias oma võimu teostada.
MÕISTED
Assignaat-revolutsiooni aegne paberraha
Asutav Kogu- Rahvuskogu ümbernimetus, millega rõhutati soovi luua uus kord
Bastille ’ kindlus - oli 14.- 18. sajandil kindlus Pariisis, mida kasutati ka vanglana
Departemang-suurim administratiivterritoriaalne üksus(maapiirkond)
Direktoorium-valgekaartlikud valitsused,kes toimisid imperalistlike interventide käsilastena
Generaalstaadid - olid seisuste esinduskogu Prantsusmaal
Jakobiinid- Suure Prantsuse revolutsiooni aegse poliitilise klubi liikmed, pooldasid rev. jätku
Kokard -metallist sõjaväemütsimärk sõjaväelastel
Konstitutsioon- riigi põhikord, võimu funktsioneerimise üldine korraldus ning tavaliselt ka inim- ja kodanikuõigusi riigis sõltumata sellest, kas need on põhiseadusega sätestatud
Kontinentaalblokaad-majandusblokaad, mille kohaselt lõpetatakse mingi riigiiga kaubandussuhted , püüe eraldada muust maailmast
Küree-külavaimliku nimetus
Montanjaarid-Mäe rühmitus, kes olid radikaalsed vasakpoolsed . Rühmitus, mis mood. 1791 a Seadusandlik kogu, rõhutasid vajadust kaitsta lihtrahva huve.
Munitsipaliteedid- rahva poolt välja valitud haldusorganid, kes asendasid üle maa tagandatud vanaid ametnikke.
Pariisi Kommuun - Pariisi omavalitsus , mis püüdis kaasa rääkida ka üldpoliitiliste küsimuste otsustamisel .
Patriotism -isamaa-armastus
Prefekt -maakonnaülem
Rahvapäästekomitee- 12 liikmest koosnev diktatuuri tähtsaim osa
Rahvuskaart - kodanike relvastatud organisatsioon
Rahvuskogu- kolmanda seisuse esindus , kes muutis oma nime 17. juunil abt Sieye’si ettepanekul.
Sankülott-Pariisi alamrahva nimetus
Seadusandlik Kogu- ühekojaline, kaks aastat võimul seadusandlik võimuorgan (pärast 1791.a konstitutsiooni.)
Seadusandlik Korpus- uus rahvaesindus 1795.aastal, mis koosnes kahest kojast.
Žirondiinid- ehk parempoolsed , ehk vabriigi pooldajad , pooldasid rev. lõpetamist
Tsensuur – sõnavabaduse piiramine