Bütsants (0)

Kirik ja riik Bütsantsis
Bütsants ehk Ida- Rooma keisririik oli riik, mis tekkis Rooma Impeeriumi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa.
Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna  varasema nime ( Byzantion ) järgi.Pealinn oli Konstantinoopol . Ühiskonnas, kus usk läbi aegade suurt rolli mängis, oli Bütsantsi kirikul, mille keskus asus Konstantinoopolis, märkimisväärne mõjuvõim.Üldiselt said keiser ja patriarh hästi läbi. Konstantinoopoli patriarhist, sai väga mõjuvõimas isik. Tema oli see, kes kroonis keisri, ning ootas seepärast, et keiser on samuti ustav õigeusu kaitsja. Patriarh oli ka väga rikas, sest tema kontrolli all olid tohutud kirikuvarad. Tema vägevus tulenes nii tema autoriteedist loendamatute munkade hulgas kui ka mõjuvõimust ilmikute üle. Patriarh võis tihtipeale keisrile vastu hakata. Ta võis ähvardada keisri kirikuvande alla panna.Aeg-ajalt Bütsantsi keisririigi ajaloos kasutas keiser oma de facto õigust Konstantinoopoli patriarhi ametisse määrata. Niisugustel ajaperioodidel ei olnud kellelgi võimalik vastu keisri tahtmist patriarhiks saada või sellesse ametisse kauaks jääda.
Bütsants päris oma eelkäijalt Rooma impeeriumilt piiramatu keisrivõimu ja kristluse.
Bütsantsi kirik tegi 9.sajandil aktiivset misjonitööd slaavlaste hulgas.Patriarh valis selleks 2 kreeka munka kes olid vennad.Nad tõlkisid piibli vms slaavikeelde.
Nii said ka slaavid ristiusust aru ja said oma keeles teenistusi kuulata.