NSVL lagunemine (1)

Stagnatsiooni süvenemine NSV Liidus.
1960. aastate lõpul Nõukogude Liidus alanud stagnatsioon süvenes 1970. aastail veelgi. 1970. aastateks toimus seisak NSVL majanduses ja ühiskonnna arengus. NSVL majanduse ulatuslik areng lõppes. Ebarentaabel majandussüsteem, lohakas suhtumine riiklikusse omandisse ning töötajate motivatsiooni puudus, ebakvaliteetse ja maailmaturgudel konkurentsivõimetu toodangu väljastamine olid viinud NSV Liidu majandusliku krahhi äärele. Kaupade puudus ehk defitsiit oli muutunud püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, mis viis korruptsiooni ja „letialuse kaubanduse“ vohamisele. Siiski söandasid oma pahameelt nõukogude süsteemi üle väljendada vaid vähesed teisitimõtlejad ehk dissidendid . 1970. aastatel tugevnes dissidentide liikumine iga aastaga, levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine. Seetõttu hakati dissidente taga kiusama- saadeti riigist välja, pagundati, pandi vangi ning muserdati neid ja nende perekondi. Kuid teisitimõtlejate tagakiusamine ei võinud peatada NSV Liidu allakäiku.
USA toetus nõukogudevastastele liikumistele .
Olulist osa USA kavades etendas toetus kommunismi vastu võitlevatele liikumistele kogu maailmas. NSV Liidu ja Ühendriikide peamiseks võitlustandriks kujunes Afganistan . Pakistani kaudu varustas USA Afganistani vastupanuvõitlejaid ehk modžaheede moodsate relvadega ning õpetas neid välja. Võitluseks Nõukogude soomuskopterite vastu saadeti afgaanidele tõhusaid õhutõrjerelvi – Stingeri rakette. Stingerite kasutuselevõtt kallutas jõudude tasakaalu vastupanujõudude kasuks, sundides NSV Liitu alustama ettevalmistusi Afganistanist lahkumiseks. Teiseks oluliseks vastasseisu tandriks kujunes Kesk- ja Ida-Euroopa, eriti Poola. Reagan andis USA salateenistusele korralduse varustada põranda alla läinud Solidaarsus moodsa side- ja trükitehnikaga. Saadud abi aitas Solidaarsusel raskemad ajad üle elada ning taas aktiivselt tegevusse astuda. Oluliselt aitas Poola vastupanuliikumist ka Ühendriikide avalik välispoliitiline toetus Ühendriigid hakkasid senisest tõhusamalt toetama vastupanuliikumisi ka mujal Kesk- ja Ida-Euroopas ning NSV Liidus. Sellega andis USA tõuke suurtele muutustele, mis mõne aasta pärast kukutasid kommunistide võimu Euroopas ning rebisid maha raudse eesriide.
Ühendriikide majandussõda NSV Liidu vastu.
Reagan asus takistama uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, sest see oleks kujunenud NSV Liidule oluliseks sissetulekuallikaks ning tal õnnestuski gaasijuhtme projekt läbi kukutada . Veelgi enam kahju tekitas NSV Liidule Reagani edu naftahindade allasurumisel. See mõjus laastavalt nii NSV Liidule kui ka mitmele tema marionettirežiimile, viimastel polnud enam raha relvi osta ning NSV Liidul jäi saamata tulu relvakaubandusest. Lisaks suutsid Ühendriigid oluliselt piirata kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti NSV Liitu. Kokkuvõttes viis USA majandussõda NSV Liidu 1980. aastate keskpaigaks pankrotti .
Võidurelvastumise uus etapp.
NSV Liidu lõplikuks nurkasurumiseks alustas Reagan võidurelvastumist kõrgtehnoloogias, siin ei suutnud NSV Liit Ühendriikidega sammu pidada. Eriti laastavalt mõjus NSV Liidule 1983. aastal välja kuulutatud strateegilise kaitsealgatuse kava. Tähtede sõjaks ristitud programm tekitas NSV Liidus paanika, katsed ameeriklastega sel ajal sammu pidada kukkusid läbi. 1980. aastate keskpaigaks sai selgeks, et Ühendriigid on relvastuse võidujooksu võitnud. Katse konkureerida Ühendriikidega kõrgtehnoloogia vallas sundis NSV Liitu pöörama vähem tähelepanu armeele, mis hakkas nõrgenema. Seetõttu polnu NSV Liit 1980. aastate keskpaigaks enam võimeline ka tavarelvadega sõda pidama ning Afganistani avantüür tuli lõpetada.
NSV Liidu kaotus külmas sõjas.
Külma sõja ägenemine tabas NSV Liitu ootamatult. Nõukogude juhtkond oli alahinnanud Reaganit. Esimest korda seisis NSV Liit vastamisi Lääne liidriga, kes oli sama järjekindel kui Kremli juhtkond ise. Jõulise vastuse andmist takistas NSV Liidus vinduv sisepoliitiline kriis. 1980. aastate keskpaigas hakati Kremlis mõistma, et riik seisab silmitsi külma sõja peatse kaotusega. Ootamatult lühikese ajaga oli NSV Liit kaotanud suure osa oma rahvusvahelisest autoriteedist ning seisis vastamisi käärimisega nii kodus kui ka võõrsil. Nõukogude majandus oli pankrotis , relvastus neelas tohutuid ressursse, Ühendriikidest jäi NSV Liit aga üha rohkem maha. Hädasti vajati reforme, selleks tuli riigi etteotsa seada uut tüüpi liidrid . See arusaam pani aluse NSV Liidu uuendamise programmile, mis läks ajalukku perestroika nime all.
Mihhail Gorbatšovi tõus NSV Liidu etteotsa.
1985. aasta märtsis kinnitas NLKP Keskkomitee pleenum partei peasekretäriks Mihhail Gorbatšovi. Gorbatšov oli veendunud, et NSV Liit vajab ümberkorraldusi, ning oli valmise neid tegema. Tema eesmärk oli käsumajanduse ning impeeriumi päästmine. Gorbatšov uskus kommunistlikesse ideedesse ning oli veendunud, et nii usuvad paljud NSV Liidus ja sotsialismimaades. See eksiarvamus läks Gorbatšovile kalliks maksma. Nähes NSV Liidu uute liidrite soovi vastasseisu leevendada, sai Reagan aru, et tema taktika on hakanud tulemusi andma. Seetõttu ta mitte ei nõrgendanud, vaid hoopis tugevdas survet NSV Liidule. Esimese kommunistliku diktatuuri langemine vallanduks doominoefekti, mille lõpptulemuseks pidi olema nõukoguliku sotsialismi kokkuvarisemine Kesk- ja Ida-Euroopas.
Muudatuste algus NSV Liidus.
Gorbatšov algatas perestroika e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine , et tuua riik välja majanduslikust kriisist. Perestroika läbiviimiseks ning oma võimupositsioonide kindlustamiseks vanameelsete jõudude vastu algatas Gorbatšov avalikustamise ehk glasnosti . Kindlasti ei olnud Gorbatšovi eesmärgiks sotsialistliku süsteemi lagundamine ja täielik sõnavabadus, milleni tegelikult tema poliitika viis. Järk-järgult kaotas ta kontrolli sündmuste üle, mille ta ise oli algatanud ning need viisid 1990-ndate alguseks NSV Liidu ja kommunismi kokkuvarisemiseni Idablokis. Gorbatšov algatas suhete parandamise Läänega, et tagada majandusreformide läbiviimine: taaselustati riigipeade tippkohtumisi, alustati läbirääkimisi võidurelvastuse lõpetamiseks ning desarmeerimise alustamiseks, loobuti 1987.a. Brežnevi doktriinist.