Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Miks NSV Liidu mõjuvõim nõrgenes 70.-80? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks Nõukogude Liidu mõjuvõim nõrgenes 70-80 aastatel?
Miks Nõukogude Liidu mõjuvõim nõrgenes 70.-80. aastatel?
1970. aastate alguses hakkas Lääneriikides levima seisukoht, et kommunistliku süsteemi hävitamiseks puudub Läänel jõud ja neil tuleb õppida sellega koos eksisteerima. NSVL Liit näis aina tugevamana ning Lääs vajas hingetõmbehetke, et normaliseerida suhteid kommunistliku maailmaga , mis tähendas, et suhteid tuli hakata soojendama. Sellele pandi algus Nixoni võimuletulekuga USA-s. Ühendriigid kinnitasid NSVL -le, et toetavad pingete alandamist Euroopas, kuid hoopis olulisemateks teemadeks muutusid strateegilise relvastuse piiramine ja omavaheliste suhete küsimused.
Pingelõdvenduse algusele vaatamata jätkus kahe üliriigi vaheline vastasseis: konkureerivad oldi teaduses tehnikas, spordis, muusikas – kõiges, kus võimalik. 60.-70. vahetusel jõudis haripunkti kosmose võidujooks, milles osutusid ameeriklased tugevamaks, näidates oma edukust mitte ainult kosmose vallutamises, vaid teaduses ja tehnikas laiemalt. USA kasutas kavalalt Hiina ja NSVL vastasseisu , hakates ise Hiinaga järk-järgult suhteid parandama. 1972 . aasta veebruaris Nixoni visiidil Pekingisse, teatasid Hiina ja USA, et nende eesmärk pole Aasias oma võimu maksma panna, ning nad ei lase seda ka kellelgi teisel teha, mis oli otsene hoiatus Nõukogude Liidule, see aga omakorda muutis üliriikide konkurentsi Kolmandas Maailmas veel tulisemaks.
1960. aastate lõpul NSVL-is alanud stagnatsioon süvenes 70.-l veelgi. Nõukogude majandussüsteem oli end ammendanud ja selle päästis vaid juhus , et et NSVL-is avastati tohutud naftamaardlad. Saadud tulust osteti Läänest tarbekaupa ja toiduaneid. USA ja NSVL-i vaheline majanduslik koostöö tähendas lääneriikide investeeringuid ja laene Kesk – ja Ida-Euroopa sateliitriikidesse, mille tulemusena oli idablokk sõltuv läänest. Säilis näiline majanduslik stabiilsus, kuid tegelikult jääda üha rohkem arengust maha. Täisvõimsusel töötas ainult sõjatööstus, kuid ka see ei suutnud tegelikult Läänega sammu pidada. Kuigi NSVL oli sõjaliselt ja poliitiliselt üks maailma suurimaid, oli ta majandusliku efektiivsuse poolest võrreldav arenguriigiga.
Vaatamata oma majanduslikele ja poliitilistele probleemidele, jätkas NSV Liit välispoliitilisi avantüüre. 1979. Aasta 27. Detsembris tungisid Nõukogude väeüksused üle Afganistani piiri, et seal tekkinud segadust ära kasutada ja maa täielikult enda valdusesse saada. NSV Liit saatis Afganistani küll üle 50 000 mehe, kuid sellest ei piisanud, et võita Afganistanis tekkinud sisesõda. Maailm ei kavatsenud Nõukogude Liidu tegevusele reageerimata peale vaadata: 1980. aasta olümpiamänge boikoteeriti. Sõda kurnas NSVL-i nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka moraalselt ning oli selge, et ka Nõukogude Liit on haavatav.
Nõukogude Liidu nõrgenemist ei märgatud kõikjal, riiki peeti endiselt tugevaks ega aimatud, et supervõimu lõpp on lähedal. Nii Nõukogude Liit kui ka USA kartsid vastase võimalikku sõjalist rünnakut ning teineteist püüti hoida konstantselt hirmu all USA president Ronald Reagan oli kommunismi vastu võidelnud aastakümneid, olles veendunud, et Lääs ei pea mitte ainult kommunismi levikut piirama, vaid selle täielikult hävitama. Reagan uskus, et kui NSVL-ile peale suruda tõsine konkurents , siis variseb too kokku. USA „kuulutas“ Nõukogude Liidule majandussõja, alustades seda NSV Liidu peamiste sissetulekuallikate sulgemisega.
Ühendriigid veensid Saudi-Araabiat suurendama nafta hinda, mis langetas kõvasti selle väärtust. See avaldas negatiivset mõju nii NSV Liidule kui ka mitmele tema marionettrežiimile, kellel polnud enam raha relvade varumiseks, ning mille tõttu jäi NSVL ilma relvamüügist saadavast tulust. Reagan Viitas vägivallale Poolas ning seepärast keelati USA firmadel ja nende filiaalidel gaasijuhtme jaoks seadmeid müüa. Siberit ja Euroopat ühendama pidanud gaasiprojekt , mis oleks kujunenud NSV Liidu tähtsaks sissetulekuallikaks, oli sellega läbi kukutatud. Kõigele lisaks piiras USA oluliselt kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti Nõukogude Liitu. USA toetas vastupanuliikumisi Afganistanis ning sealne sõda mõjus samuti NSVL-ile väga kurnavalt. NSVL-i lõplikuks nurkasurumiseks alustas Reagan võidurelvastumist kõrgtehnoloogias, mis viis Nõukogude Liidu 1980. aastate keskpaigaks pankrotti .
Külma sõja ägenemine tabas NSV Liitu ootamatult. Nõukogude juhtkond oli alahinnanud Reaganit ega näinud tema võimuletulekus esialgu ohtu. Esimest korda seisis Nõukogude Liit vastamisi Lääne liidriga, kes oli sama järjekindel kui Kremli juhtkond ise. Jõulise vastuse andmist takistas NSVL-i sisepoliitiline kriis: vana ja haige Brežnev ei suutnud enam vastulööki anda ning suri 1982. Pärast teda valiti Andropov ja kohe pärast teda Tšernenko, kes samuti ei pidanud kumbki kaua vastu. Riik seisis silmitsi külma sõja kaotusega. Lühikese ajaga oli Nõukogude liit kaotanud palju: suure osa rahvusvahelisest autoriteedist, majanduses laiutas pankrot ning Ühendriikidest jäädi üha rohkem maha.
Miks NSV Liidu mõjuvõim nõrgenes 70 -80 #1 Miks NSV Liidu mõjuvõim nõrgenes 70 -80 #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor k2t Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Miks oli perestroika nsvl-is paratamatu
2
doc

Miks oli perestroika nsvl-is paratamatu

Ühendriigid veensid Saudi-Araabiat suurendama nafta hinda, mis langetas kõvasti selle väärtust. See avaldas negatiivset mõju nii NSV Liidule kui ka mitmele tema marionettreziimile, kellel polnud enam raha relvade varumiseks, ning mille tõttu jäi NSVL ilma relvamüügist saadavast tulust. Reagan Viitas vägivallale Poolas ning seepärast keelati USA firmadel ja nende filiaalidel gaasijuhtme jaoks seadmeid müüa. Siberit ja Euroopat ühendama pidanud gaasiprojekt, mis oleks kujunenud NSV Liidu tähtsaks sissetulekuallikaks, oli sellega läbi kukutatud. Kõigele lisaks piiras USA oluliselt kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti Nõukogude Liitu. USA toetas vastupanuliikumisi Afganistanis ning sealne sõda mõjus samuti NSVL-ile väga kurnavalt. NSVL-i lõplikuks nurkasurumiseks alustas Reagan võidurelvastumist kõrgtehnoloogias, mis viis Nõukogude Liidu 1980. aastate keskpaigaks pankrotti. Kasutatud allikad:

Ajalugu
NSVL lagunemine
3
doc

NSVL lagunemine

Stagnatsiooni süvenemine NSV Liidus. 1960. aastate lõpul Nõukogude Liidus alanud stagnatsioon süvenes 1970. aastail veelgi. 1970. aastateks toimus seisak NSVL majanduses ja ühiskonnna arengus. NSVL majanduse ulatuslik areng lõppes. Ebarentaabel majandussüsteem, lohakas suhtumine riiklikusse omandisse ning töötajate motivatsiooni puudus, ebakvaliteetse ja maailmaturgudel konkurentsivõimetu toodangu väljastamine olid viinud NSV Liidu majandusliku krahhi äärele. Kaupade puudus ehk defitsiit oli muutunud püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, mis viis korruptsiooni ja ,,letialuse kaubanduse" vohamisele. Siiski söandasid oma pahameelt nõukogude süsteemi üle väljendada vaid vähesed teisitimõtlejad ehk dissidendid. 1970. aastatel tugevnes dissidentide liikumine iga aastaga, levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine. Seetõttu hakati

Ajalugu
NSV Liidu lagunemise põhjused
5
docx

NSV Liidu lagunemise põhjused

Tallinna Tehnikaülikool NSV Liidu lagunemise põhjused Anastassia Beljajeva Tallinn 2013 Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu moodustamisele eelnesid mitmed koostöö etapid sotsialistlike nõukogude vabariikide vahel, kus kõrgemaks võimu organiks oli formaalselt Töörahva Saadikute Nõukogu, kuid tegelikku juhtimist teostas Kommunistlik Partei. · 1919. aasta 1. juunil allkirjastati dekreet Venemaa, Ukraina, Läti, Leedu, Valgevene ühinemiseks võitluses interventsiooni vastu. Moodustati ühine sõjaväeline juhtkond, ühinesid rahvamajanduse nõukogud, transport, rahanduse ja töörahvakomissariaadid.

Ajalugu
NSVL lagunemine-Saksamaa ühinemine-Baltimaade taasiseseisvumine
6
doc

NSVL lagunemine, Saksamaa ühinemine, Baltimaade taasiseseisvumine

punktist koosneva programmi Saksamaa ühendamiseks. 3. oktoobrist 1990 oli Saksamaa taas terviklik riik. Sõlmiti kaks-pluss-neli leping, ehk kõigepealt jõudku sakslased ise oma tuleviku suhtes kokkuleppele ja siis kooskõlastagu see Teise maailmasõja võitjariikidega.. Rahvusvahelise õiguse järgi ei ühinenud mitte kaks Saksa riiki, vaid taasühendati Saksa rahvas ja selle territooriumid ühise Saksamaa alla. Sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemine NSV Liidu ja tema mõjuvõimu nõrgenemine 1960ndate lõpul NSV Liidus alanud stagnatsioon süvenes 1970ndatel veelgi. 19070. aastate alguseks oli Nõukogude majandussüsteem ennast ammendanud ja selle päästis vaid juhus: samal ajal, kui Läänt tabas araabia maade naftaembargo(embargo-poliitilistel põhjustel kehtestatud kaubavahetuse keeld mingi riigiga), avastati NSV Liidus tohutud naftamaardlad. Nafta ja gaasi eest saadud rahaga ostis riik Läänest tarbekaupu ja toiduaineid, sh teravilja

Ajalugu
Kommunistliku maailma lagunemine
6
doc

Kommunistliku maailma lagunemine

Mitmed nõukogude teisitimõtlejad, nagu kirjanik Aleksandr Solzenitsõn ja akadeemik Andrei Sahharov, said tuntuks kogu maailmas. Solzenitsõn saadeti NSV Liidust välja ning Sahharov pagendati sundasumisele Gorkisse. Väljasaatmine tabas siiski vaid üksikuid kuulsamaid dissidente, ülejäänud pandi vangi või muserdati neid ja nende perekondi psühhoterroriga. Kuid teisitimõtlejate tagakiusamine ei võinud peatada NSV Liidu allakäiku. Sissetung Afganistani 1979. aastal Majanduslikele ning poliitiliste probleemidele vaatamata jätkas NSV Liit välispoliitilisi avantüüre. Pingelõdvenduse ajal oli NSV Liidu mõju Kolmandas Maailmas järk-järgult suurenenud ning Nõukogude Liidu juhtidel oli tekkinud karistamatuse tunne. Neid ei rahuldanud enam nukureziimidega manipuleerimine, vaid süvenes soov mõni naabermaa täielikult alla neelata. Sellega on seletatav NSV Liidu huvi Aasia

Ajalugu
NSVL JA TEMA MÕJUVÕIMU NÕRGENEMINE
4
doc

NSVL JA TEMA MÕJUVÕIMU NÕRGENEMINE

ründerelvade jaoks tabamatuks. Tähesõdade programm tekitas NSVL-s paanikat Reaganile olid abiks NSVL liidrid ise, kes pingete maandamise asemel neid hoopis suurendasid 1979 võttis NATO vstu ostuse alustada 1983 Euroopasse uute ülitäpsete keskmaarakettide paigaldamist. NSVL luure käivitas küll raketivastase liikumise, kuid see oli kasutu. 1980 keskpaigaks sai selgeks, et USA on relvastuse võidujooksu võitnud. Samal ajal NSVL armee nõrgenes, poldud võimeline enam isegi tavaliste relvadega võitlema, Afganistani avantüür lõpetati. NSVL kaotus külmas sõjas: NSVL liidrid seisid vastastiku Lääne liidriga, kes oli sama järjekindel kui Kreml ise. NSVL-s juurdus sisepoliitiline kriis. Breznev oli haige ja vaid vormiliselt võimul, 1982 ta suri. Tema järglane Andropov püüdis administratiivsete võtetega NSVL arengule uut hoogu anda, ta suri 1984. Järgmine president oli 72 aastane Tsernenko, kes suri 1985

Ajalugu
Pingelõdvendus 20 sajandil - õppematerjal
7
docx

Pingelõdvendus 20.sajandil - õppematerjal

strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks. Tähesõdade programm tekitas NSVL-s paanikat Reaganile olid abiks NSVL liidrid ise, kes pingete maandamise asemel neid hoopis suurendasid 1979 võttis NATO vstu ostuse alustada 1983 Euroopasse uute ülitäpsete keskmaarakettide paigaldamist. NSVL luure käivitas küll raketivastase liikumise, kuid see oli kasutu. 1980 keskpaigaks sai selgeks, et USA on relvastuse võidujooksu võitnud. Samal ajal NSVL armee nõrgenes, poldud võimeline enam isegi tavaliste relvadega võitlema, Afganistani avantüür lõpetati. NSVL kaotus külmas sõjas: NSVL liidrid seisid vastastiku Lääne liidriga, kes oli sama järjekindel kui Kreml ise. NSVL-s juurdus sisepoliitiline kriis. Breznev oli haige ja vaid vormiliselt võimul, 1982 ta suri. Tema järglane Andropov püüdis administratiivsete võtetega NSVL arengule uut hoogu anda, ta suri 1984. Järgmine president oli 72 aastane Tsernenko, kes suri 1985

Ajalugu
Külm sõda-raudne eesriie
3
doc

Külm sõda, raudne eesriie

mis paljudele ei meeldinud. Ta tapeti ja asemele tuli Hrustsov. Algas sulaperiood ehk liberaliseerimine (vabameelsus). Kriisid ja sõjad pärast II MS 1950-53 Korea sõda esimene suurem kokkupõrge külma sõja käigus, kui Põhja-Korea tungis NSVL ja Hiina mõjutusel kallale Lõuna-Koreale ja vallutas suure osa sellest. USA oli abis Lõuna-Koreal ja oma osa suudeti tagasi vallutada ja siis seisis rinne 2aastat kuni 1953 sõlmiti vaherahu, mis kestab tänini. NSVL mõjuvõim vähenes. 1953 Berliini ülestõus Ida-Berliin hakkas streikima halbade elutingimuste pärast ja lootuses vabaneda NSVL võimu alt. Lääs ei julgenud appi minna, sest hindasid NSV Liitu üle ja jätsid asja saatuse kätte. See võimaldas kommunistidel ülestõusu kiirelt maha suruda. 1956 NLKP XX kongress pidas Hrustsov kõne, kus mõistis osaliselt hukka Stalini isikukultuse ning kuriteod ja see vapustas teise kommuniste kogu maailmas.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun