August Kitzberg - elulugu (0)

Kool
Referaat
AUGUST KITZBERG
Autor:
Juhendaja :
2011
Elulugu
August Kitzberg sündis Pärnumaal, Puldre talus . Ta sündis 1855. aastal. Tal oli kaks venda Ado ja Jaan. Tema oli oma pere poegadest kõige noorem. Ta elas lapsena Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister ning ta käis samas koolis, kus ta vend oli õpetaja. Niisiis kasvas ta üles oma venna Jaani juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana.
Venestusperioodil 1893 lasti Kitzberg vallaametist puuduliku vene keele oskuse pärast lahti ning aastast 1894 töötas kontoriametnikuna Daugavpilsi lähedal Kalkūne mõisas. Kitzbergil oli peale selle veel mitu ametit. Ta oli kohtukirjutaja, Tartus "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises" ning aastast 1989 tegi ta Lätis kirjatööd vabrikutele.
Rännuaastad ei olnud loominguliselt tootlikud, kuid neil aastail saavutas kirjanik laialdasema tuntuse ning teadvustas endale oma kirjanikukutsumuse. Üldse töötas ta Viljandimaal , Lätis ja Tartus ametnikuna. Ta oli kaks korda abielus. Esimesena abiellus 24-aastasena, kuid see lõppes kurvalt, sest naine pettis teda. Teises abielus oli üks poeg. Kitzberg elas koos oma teise naisega elu lõpuni.
Ta suri 1927. aastal ja ta maeti Tartu Raadi kalmistule.
Tema auks on püstitatud mälestusmärgid:

• Tubamuuseum Karksi vallas Leeli külas
  
• Monument Karksi-Nuias ürgoru serval
  
• Mälestustahvel majal Viljandis Posti tn 23
  
• Mälestuskivi sünnikohas Puldre Alatarel
  

Looming
Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid.Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid.
Draamalooming:

• 1984 "Punga Mart ja Uba Kaarel"
  
• 1903 "Rätsep Õhk"
  
• 1906 "Tuulte pöörises"
  
• 1912 "Libahunt"
  
• 1915 "Kauka jumal"
  
• 1919 "Enne kukke ja koitu"
  

Komöödjad:

• 1910 "Püve talus"
  
• 1915 "Kosjasõit"
  
• 1923 " Neetud talu"
  

Tekstinäide
MARGUS (on Tiinale näkku vaadanud, südantlõhestavalt): Tiina!
JAANUS (kohkunult, nagu Marguse hüüu vastukaja): Tiina!
MARI (ahastades): Tema! Ikka tema!
VANAEMA (ägades): Ma teadsin! Ma tundsin, ta oli lähedal!
MARGUS (Tiinat kandes): Oh jumal! Tiina! Tuled sa nõnda! Ja mina... (hääl murdub) m i n a olen su tapja!
TIINA (peaga jaatades): Jah! Ma tänan sind, Margus!
MARGUS (on Tiina õrnalt istuma pannud , tema ette maha langedes, meeleheitlikult): Kõigest sest, mis seni oli, ei olnud veel küllalt! Nüüd olen ma sind ka veel püssiga lasknud!... ( Nutab .)
TIINA: Ära nuta , Margus! Sina – sina ei ole ju süüdi!... Vellekesed!... Vellekesed olid näljas, ei tahtnud enam sõna kuulda! Siis... (Toibudes ja igaühele otsa vaadates.) Oh! Nüüd olen ma jälle siin, kus ma... kus ma õnnelik olin! Ja... kõik olete jälle mu ümber! (Püüab naeratada.) Ah, Margus, mul ei ole enam palju aega... Ma tänan sind! Kõige eest! See on minu viimane õnn... et sinu käsi minu viletsusele ja vaevale otsa peale tegi!...Margus, ma armastansin sind ja armastan sind ikka ja igavesti ! (Tema silmad vajuvad kinni, kõne muutub sonimiseks.) Kus ma siis olen? Ema! Ema, ma olen ju jälle sinu juures! Kust ma tallekese sain? Metsapeni tuli tallekesega, tahtis pesasse viia. Metsapeni andis tallekese minule . Mina andsin ju vahel tema poegadele leiba... (Suures erutuses.) Mis te tahate minu emast! Mis te tahate... (Karjatades.) Ära löö! (Kõne asemel valus inisemine, pea langeb longu.)
MARGUS (meeleheitel): Tema sonib!
VANAEMA (raskelt): See on surm!
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=32&table=Persons
http://www.slideshare.net/ailuj123/august-kitzberg-2436274
http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/kirjandus/kitzberg.ht m