SUUREMÕISA PÕHIKOOL 9. klass Maria Paat August Kitzberg Referaat Juhendaja: Marika Mägi Suuremõisa,2006 SISUKORD AUGUST KITZBERG.................................................................................................4 LAPSEPÕLV...............................................................................................................4 VALIK TEOSEID:...................................................................................................... 7 DRAAMALOOMING:................................................................................................7 PROOSALOOMING:..................................
.......................................................10 Tuntumad näidendid..........................................................11 Tekstinäide.................................................................. Kokkuvõte.......................................................................12 Kasutatud kirjandus.......................................................13 3 Sissejuhatus August Kitzberg sündis 1855. aastal Pärnumaal, Puldre talus. Lapsena elas ta Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister. Nende perekonnanimi oli alguses Kits, aga Halliste pastor muutis selle Kitzbergiks. Ta on töötanud mitmel pool vallakirjutajana. Veel oli ta kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises". Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning aastast 1989 tegi ta Lätis kirjatööd vabrikute. Üldse töötas ta
jutud, valmid, luule. XVIII sajandil tehti ka viljakat tööd eesti keele materjalide kogumise ja süstematiseerimise alal, ilmusid mitmed sõnaraamatud (eesti-saksa), Hellet peeti 1720-30 parimaks keeletundjaks, tema õlul olid ka eesti grammatika süstematiseerimise ülesanded. Esimene eestikeelne ajakiri, mis ilmus nädalalehena aastatel 1766-1767. a Põltsamaal 41 numbrit - toimetajaks arst ja eratrükikoja omanik Peter Ernst Wilde, tõlkijaks August Wilhelm Hupel. Sisaldas arstlikke nõuandeid, ravimeid, ravimtaimi, majanduslikud nõuanded, soovitused, aiandus, elumajade ehitus. Väljaandja pooldas valgustusliikumise ideid, talupojad olid seega arenemisvõimelised, eestlased Jumala ees võrdsed sakslastega. Eestikeelse perioodika ajaloos oli ,,Lühhike öppetus..." rahvavalgustuslike traditsioonide rajaja. Esimene eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht" alustas ilmumist Tartus 1806. aastal, ilmus aastalõpuni, säilinud pole
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Kõik kommentaarid