Kolme katku vahel Balthasar Russow aka Pall Rüsso- peategelane Annika Russow- Pallu vanem õde Siimon Rüsso- Pallu ja Annika isa Jakob- Siimoni noorem vend Tädi Kati- Jakobi naine Jürgen- Jakobi ja Kati poeg Meus Frolink- sakslasest kooliõpetaja, hiljem preester; naine Annika; nimi tähendab tõlkes rõõmus Tegelmeister- rektor Marsenkbmer Märten Bergkam- Pallu sõber, töötab vaenuajal laeval „Minerva” Juhan, Mikk, Peep- Siimoni sulased Mallo- Pallu ema Traani-Krõõt- Siimoni naabrinaine Balzer Vegesack- bügermeistri poeg (raehärrapoja), Pallu sai tema järgi nime Jakob Kimmepenning- pistemaaker (pudipadipoenik) Henrik Claesson Horn- Soome hertsogi nõunik Hermann- piiskop Johan- Soome hertsog Hans Holstein- Suur Gildi esimees Beelholt- raehärra Dr. Matthias Friesner- Pastoraadimaja omanik, kus Pallu koos Meusi ja Annikaga elasid ning tuntud arst Katharina- doktori naine Epp- Jakobi sulane, kellega Pallul arm...
Lektüürileht Kolme Katku vahel Jaan Kross Tegelased: Balthasar Russow, Härra Frolink, Annika, Härra Tegelmeister, Matthias Friesner, Antoniuse-Härra, Märten, Johann Topoff, koadjuutor, Pürjemeister Packebusch, Monnikhusen, Siimon, Katharina, Härra Horn, onu Jakob, Epp, Paavel, Hasse, Kati-tädi, Jürgen, Kaspar Buschmann, härra Sum, Härra Geldern, doktor Luthberg, Peep, Truuta, Kimmelpenning, Mündrik Mats, Oldekop, Härra Balder., Härra Beeholt jne. 1.Ülesanded. Millest võiks raamat rääkida? Millest tegelikult rääkis? Rääkis Balthasar Russowi ehk Pallu elust. Mingisugustest kolmest katkuepideemiatest, Balthasar oli voorimehe poeg ja õppis kohalikus koolis, kus Härra Frolink , kes
ja Ahja ümbruskonnad. Ajaloolise Võrumaa lääneosa hõlmas ka Hargla, Karula ja Kaagjärve ümbrusi, mis kuuluvad kaasaegse Valgamaa kooseisu. Ajaloolisse Võrumaasse kuulus 20. sajandi algul 8 kihelkonda. Ükski kaheksast kihelkonnast ei asu täies mahus kaasaegse Võrumaa alal. Kolme kihelkonna -- Urvaste, Rõuge ja Vastseliina -- keskused jäävad kaasaegse Võrumaa aladele. Urvaste kihelkonnal asub küll valdav enamik alasid kaasaegse Võrumaa aladel, kuid ta loodenurk Truuta ja Koigu mõisate ümbruses jääb kaasaegsele Valgamaale. Ka Rõuge kihelkonna valdav enamik alasid asub kaasaegsel Võrumaal, kuid ta kirdenurk Leevi mõisa ümbruskonnas jääb Põlvamaale. Vastseliina kihelkonna enamik alasid asub samuti kaasaegse Võrumaa aladel, kuid Orava mõisa suur piirkond ta põhjaosas jääb Põlvamaale. Kanepi kihelkond jääb täies mahus kaasaegse Põlvamaa aladele. Põlva kihelkonnast jääb Põlvamaa aladele umbes kolmveerand; kihelkonna
Salevere linnus Sangaste linnamägi Seli linnusekoht Sinialliku linnamägi Siidrilinnn oletatav muinaslinnus Kavilda vasallilinnuse kohal Somelinde linnus – Vaiga Soontagana maalinn – Pärnumaa Sõtke linnus ehk Sõtküla linnus – Märjamaa kihelkond Talimäe linnus Tammiku linnamägi Tarakvere linnamägi Tartu linnus Tarvanpää linnus (Rakvere) Tarvastu linnus Tilleoru Kantsimägi ehk Matsikants ehk Maakants Toolse linnamägi Toolse Ussimägi (linnus) Truuta linnamägi – Valga maakond Otepää vald Tubrilinn (linnus) Tõrva linnamägi (tantsumägi) Unipiha linnus Vahastu linnamägi – Rapla maakond Kaiu vald Valjala maalinn Varbola Jaanilinn,Varbola linnus Varangu linnus Vareste linnamägi Vehrulitsa linnamägi Vihula Linnamägi Vilina linnamägi Viljandi linnus Virussaare linnusease – Pärnumaa Vooremäe linnus Vooru linnamägi Voose linnamägi - Harjumaa Võuküla linnus Võhma maalinn – Saaremaa Mustjala vald
täiendas hiljem iseõppijana. Kitzbergi suguvõsas on palju rätsepaid. Rätsepatena töötasid Laatre vallas ja mõisas nii Augusti vaarisa Peeter, vanaisa Hendrik kui ka ta isa Peeter. Perekonna naisliikmetest olid Kitzbergi vanaema Rudo ja ema Leena töötanud enne abiellumist mõisas toatüdrukutena. Tema memuaarides oli vanaema Truuta. Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused". Nende algne perekonnanimi oli Kits. Aga kui Jaan sai õppevahendite konkursil auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, ta pani Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks. Hiljem vastuolude tõttu Penuja mõisniku Peeter Widriksiga, samuti majanduslikel
.. Otepää kõrgustik – künklik, kuhjeline saarkõrgustik. Samuti keeruka geoloogilise ehitusega nagu Haanjagi. Kõrgeim mägi on Kuutsemägi – 217 m. Kõrgustiku ida ja lääneosa lahutab Pühajärve nõgu, kus paikneb samanimeline järv. U poole kõrgustikust hõlmavad moreenkünkad ja moreenkattega mõhnad ning ligi 20% fluvio- ja limnomõhnastikud. Kõrgustiku servaaladel paiknevad, sageli järvederohked, ürgorud Kooraste, Urvaste ja Voki-Truuta. Kõrgustikul on u 130 järve. Otepää kõrgustikult saavad alguse Väike-Emajõgi, Elva, Ahja ja Pühajõgi (ed Võhandu). Karula kõrgustik – künklik, mandrijää serva esine kuhjekõrgustik, mis on geneetiliselt seotud Otepää kõrgustikuga. Kõrgustik on kirde-edela suunaline ja tekkinud jääliustiku servaalal viimase jääaja lõpus. Otepää kõrgustikust lahutab seda ürgorg. Kuna Karulas on palju korrapärase põhijoonisega
wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg). August käis Niitsaadu koolis, kus tema vend Jaan oli õpetaja. Niisiis kasvas ta üles oma venna Jaani juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Kitzbergi suguvõsas on palju rätsepaid - rätsepatena töötasid Laatre vallas ja mõisas nii kirjaniku vaarisa Peeter, vanaisa Hendrik kui ka ta isa Peeter. Perekonna naisliikmetest olid Kitzbergi vanaema Rudo (memuaarides Truuta) ja ema Leena töötanud enne abiellumist mõisas toatüdrukutena (http://www.hot.ee/kurvet/konspektid/AB/kitzberg.htm). Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused". Nende perekonnanimi oli alguses Kits. Aga kui Jaan sai õppevahendite konkursil auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks
mägedeks on Loku Kaldemägi (190 m) ja Kaltsimägi (163 m). Samuti ulatub naaberalast kõrgemale Kambja ja Pangodi järve ümbrus (Kambja Köstrimäed 153 m ja Palumäed) ning seljakute ahelik Luke ja Tamsa ümbruses (Luke mäed 127 m). Kõrgem ja reljeefilt vaheldusrikas on ka Vidrike ümbrus ning siit lõunaedelasse jääv ala. Kõrgustiku kaguosas, mis on üldiselt künklik-lainja reljeefiga, on tähelepandavamateks pinnavormideks sügavad (30 -40 m) ürgorud, nagu Kooraste ehk Truuta, Sirvaste, Jõksi-- Piigandi, Erastvere--Ahja, Urvaste ja Pühajõe ürgorg. Neis on rohkesti järvi. Pühajõe org paistab silma oruloogetega, mis on suurejoonelisemaid Eestis. Nende kujunemist on tõenäoliselt põhjustanud asjaolu, et kõrgustiku kõrgemast osast kagu suunas voolanud mandrijää sulamisveed olid sunnitud endale teed rajama kirde-edela-suunaliste moreen- küngastike ja mõhnastike vahel. Kõrgustiku mõlemat tiiba eraldava Pühajärve vagumuse madalam osa asub 120 - 130 m
Johnnyga Oxfordis- tahtis temaga abielluda, ei olnud kurb kui mees suri. John peksis nii, et kõrvast kurt. Kui naised saaks pühajutte kirjutada, oleks vähem neist halba kirjutatud. Bathi emanda lugu Mida naine tahab kõige enam? Oli aasta aega, et välja uurida. Kole eit ütleb, et naine tahab seda, et perekonnas meest võiks valitseda ning armsamastki ülemaks end saaks seada. Mees peab vanamutiga ühte heitma. Vanamutt annab ultimaatumi- kas ilus, aga ilma truuta või kole ja truu. Mees valib koleda ja naine muutub järsku ilusaks. Happy end. Oxfordi tudengi lugu Itaalia markii tahtis naist, leidis külast ilusa naise. Griselda naisel nimeks. Abielluvad, 2 last. Aga mees tahab naist proovile panna, saadab lapsed mujale elama ning lõpuks saadab ka naise minema. Naine on leplik ja ustav, tahab teenida markiid. Ühel päeval kutsutakse Griselda taas tagasi lossi, Walter näitab enda uut naist, tegelikult on see Griselda ja Walteri tütar, poeg ka
· Nõlvu liigestavad arvukad jäärakud (tsorid) · Jää sulamisvee äravooluorud HAANJA KÕRGUSTIKUL ON AINULT ORUD (?); MITTE ÜRGORUD (Kütiorg, Pärlijõe, Rõuge ja Piusa) · Kõrgem on keskosa, künagstikud Holstal, Meremäel, Luhamaal · Kütiorg kõige sügavam org Eestis Otepää kõrgustik · Piiritleb 100 m kõrgusjoon · Kõrgustiku jagab kaheks Pühajärve nõgu · Servaaladel suured orud, tihti järvederohked (kooraste, Voki-Truuta, Urvaste) · Geneetiliselt on Otepää kõrgustikuga seotud ka Karula kõrgustik/kuplistik. Kui poleks Otepääd, Eestis on voori väga palju.Voorte ehituses on teatud erinevusi. Aluspõhjaline tuum Lavamaa (platoo) · Ümbrusest kõrgem tasandik, mida enamasti ääristab astang. Lavamaa võib olla orgudest tükeldatud Põhja-Eesti (Kirde- ja Loode-Eesti või Viru ja Harju lavamaa) · Valdav kõrgus 30-70 m · Põhjast piirab Põhja-Eesti paekallas
annaabi.ee 
