Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"augurid" - 56 õppematerjali

thumbnail
2
doc

Rooma

Jupiter ­ taeva-,pikse- ja tormijumal. Saturnus ­ Jupiteri isa, põllutööde ja viljakasvu edendaja. Mars ­ sõjajumal,kellelt oodati kaitset ka talupoegadele ja karjustele. Vesta ­ kodukolde jumalanna. Pontifekside kolleegium ­ 16-liikmeline preestrite kolleegium,mida juhtis ülempreester pontifex maximus.Pontifeksid jälgisid kalendrit,et õigel ajal pidustusi korraldada. Augurid ­ riigi poolt määratud preestrid, kes tegelesid ennustamisega. Sibülliraamatud ­ ennustaja Sibülli poolt Rooma kuningale müüdud riigi tulevikku käsitlevad papüürusrullid. Rooma haridus: Laste kasvatamine oli Roomas perekonna ül.Enamik roomlasi saatis oma pojad ja vahel ka tütred kooli kirjatarkust õppima.Rikkamad võtsid koduõpetaja.Õpiti kreeka keelt ja kultuuri, rooma kirjandust ja ajalugu.Sageli saadeti noormehi Kreekasse kõnekunsti õppimasellega kaasnes sõjaline...

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vana-Rooma

o Lihtrahva enamiku moodustasid linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad: väikemaaomanikud ning rentnikud. o Proletaarid ehk varatud linnaelanikud. Kõik nad olid Rooma kodanikud. 4. Kuidas ennustati VanaRoomas? Jumalad vihikust Roomlaste ennustuskunst põhines peamiselt etruskide eeskujudel. Sellega tegelesid peamiselt riigi poolt määratud preestrid ­ augurid . Jumalad võisid ilmutada oma tahet väga erinevalt, seda sai välja lugeda ohvritalituse sujumisest, ohvriloomade käitumisest, loodusnähtustest, nagu näiteks pikselöögist, ja paljudest juhuslikest seikadest. Vahest kõige olulisem oli siiski lindude lennu järgi ennustamine, millele augurid erilist tähelepanu pöörasid. 5. Aastaarvud: Rooma linna asustamine ­ 753 aastat eKr. Ristiusk võeti vastu LääneRooma langemine ­ 476 aastat pKr. 6. Kuidas elas rikas roomlane?...

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
22
doc

11 klassi konspekt

Rooma riigi pühamud olid riigi kontrolli all, preestreid valiti kui riigiametnikke ­ nende seast olid olulisemad pontifeksid ehk sillaehitajad. Riigi ülempreester oli pontifex maximus. Pontifeksid pidid hoolt kandma üleriigiliste pidustuste eest ja korras hoidma kalendrit. Konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitsesid flaamenid. Tuleviku ennustamisega tegelesid augurid . Selleks, et jumalatelt midagi saada, tuli neid teenida, st tuua annetusi. Ohvriloomi tapeti altari juures, siseorganeid põletati, liha söödi kohapeal ise ära. Mõne asja viltuminekul tuli ohvrit korrata. Patriitsid ja plebeid Patriitsid olid poliste suguvõsade liikmed, kellest usuti, et nad põlenevad kuulsatest esiisadest. Ainult patriitsid võisid olla riigiametnikud, preestrid, kohtunikud ja senatiliikmed. Kodanikke, kes patriitside hulka ei kuulunud, nimetati plebeideks...

Ajalugu
558 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Vana-Rooma (konspekt)

Looduse hingestamine kaitsevaimude kultusena: · Nuumen (=hing) ­ igale asjale omane jõud. · Algselt oli üks nuumen ka Janus ­ kahenäoline hea alguse ja lõpu jumal (jaanuar tähendas aasta algust). · Iaarid ­ esivanemate hinged maja kaitsevaimudena, millele tähtpäevadel annetusi toodi. · Geenius ­ maokujuline kaitsevaim, kes edendas soojätkamist ja tagas perekonna püsimise. b. Ennustamine võeti üle etruskidelt: · Augurid ­ riigi poolt määratud preestrid, kes tegelesid ennustamisega. · Endeid tõlgendati kui märguandeid jumalate tahtest. · Ennustati lindude lennu, kanade söögiisu ja ohvrilooma sisikonna järgi. · Eriti tähtsatel juhtudel pöörduti Kapitooliumil säilitavate sibülliraamatute juurde. c. Jumalate panteon võeti üle etruskidelt ja kreeklastelt: · Jupiter = Zeus ­ taeva ja tormijumal, kelle peatempel asus Kapitoolimuis. · Juno = Hera...

Ajalugu
185 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Ajalooreferaat: Vana-Rooma

Nende seast olid ühed tähtsamad pontifeksid (,,sillaehitajad" või ,,teerajajad" - selle termini täpne algupära pole selge), kelle eesotsas seisis pontifex maximus (,,suurim pontifeks") - riigi ülempreester. Peale pontifekside määrati ametisse ka konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitsevad flaamenid ja tuleviku ennustamisega tegelevad augurid . Keisririigi ajal kuulus pontifex maximus'e tiitel ainuvalitsejale. Kuid lisaks hakati Augustusest alates keisrit jumalustama. Esialgu kuulutas Augustus jumalaks oma kasuisa Caesari, muutudes niisiis ise formaalselt jumala pojaks. Seejärel hakati nõudma Augustuse jumalikku austamist väljaspool Itaaliat, tema järglaste ajal aga kohaldati keisri jumalustamise nõuet juba üle kogu Rooma riigi. Ennustamine...

Ajalugu
403 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Vana-Rooma riigi konspekt

Saturnuse auks saturnaalid - pidustused, orjad tohtisid peremeestega kood pralletada. Riik ja religioon tihedalt seotud. Usuti et riigi edu sõltub jumalatest - pöörati suurt tähelepanu. Preestreid valiti nagu riigiametnikke. Pontifeks - preester, pontifex maximus - ülempreester, keisririigi ajal keiser. Hooltsesid üleriigiliste pidustuste jms eest. Flaamenid - konkreetsete jumalate pühamute, rituaalide eest hoolitsejad. Augurid - ennustajad. Preestrid eluaegsed, suur mõju. Augustusest hakati keisrit jumalustama. Jumalatesse suhtuti asjalikult, teeniti kohusetruult, annetused, ohverdused. Palved konkreetsed. Ennustamine oluline - lindude lendamine, ohvriloomade käitumine, sisikond, sibülliraamatud (Kreeka naisennustaja, kes need Rooma kuningale müüs). Rooma riigis segunesid mitmed usud. Nende algne religioon hakkas kaduma, säilis vaid formaalse riigiusuna...

Ajalugu
154 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Vana-Rooma 10. klass täielik kokkuvõte

Vana-Rooma 2000 eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal 800-500 eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruskite linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas Langeb kokku etrusikite hiigelajaga Itaalia. 753-509 eKr Pärimuse järi oli Rooma esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Rooma valdused ulatusid Tiberi suudmeni, kus oli Ostia sadam. Viimased 3 kuningat olid etrusikid. Sel ajal muutus rooma li...

Ajalugu
538 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Etruskide kunst

­ 3. saj eKr Leviala ­ praeguse Itaalia keskosa Tiberi ja Arno jõe vahel. Toscana maakond Itaalias (tusci ­ etruskid) Tegevusalad: maaharimine, metallurgia ja meresõit. Etruskitel puudus ühtne riik, linnriike ühendasid kultuur ja religioon. 12 linna liit. Linnu valitsesid varasemal perioodil kuningad, hiljem sõjaväelaslik-preesterlik aristokraatia ­ lukomoonid. Kultuuri kõrgaeg 7. ­ 6. saj eKr. Peale 3. saj eKr sulandusid etruskid Rooma ühiskonda. Etruskite religioon oli sünge ja müstiline. Austasid loodusjõude ja mitmesuguseid deemoneid. Esivanemate kultus. Loodusnähtuste (n välk) järgi ennustati tulevikku ja saadi teada jumalate tahet. Preestrid e augurid, ennustajad e haruspeksid. Etruskitel oli oma keel ja kiri, mida ei osata täielikult tõlkida. ETRUSKI KUNST Säilinud on peamiselt matusekommetega seotud kunst. Kunst erines nii perioodide kui linnade kaupa. Leitud on tuhandei etruski hauakambreid...

Kunstiajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Vanaja usundid

Kõik tpühamud olid riigikontrolli all ja preestriteks valiti riigiametnikke.Preestritest tähtsaimad olid Pontifexidkelle eesotsas seisis Pontifex maximus-riigi ülempreesterPeale Pontifexide olid ametisse määratud ka konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitsevad flaamenid ning ennustamisega tegelevad augurid .Preestiamet oli enamasti eluaegne.Roomlased suhtusid oma jumalatesse asjalikult. Selleks ,et neilt midagi saada tuli neid kohusetruult teenida mis tähendas ennekõike annetuste toomis.Annetada või toitu,vääris esemeid kuid jumalate lemmikuks pidasid nad siiski loomade ohverdamist. Kristluse levik Muude Vahemere idarannikumaade hulgas allutati 1 sajandil eKr Rooma ülemvõimule Ka Palestiinas.Roomlased olid teadlikud ka juutide randlikust monoteistlikust religioonist ja...

Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vana-Rooma ühiskond ja eluolu

Itaalia geograafilised olud ja rahvastik Suurt osa apennini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all;küllaltki mägine piirkond; Tegeldi valdavalt põlluharimisega; geograafilised olud lõid ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks; Itaaalia keskosas Latiumiu maakonnas hakkas VIII saj ekr esile kerkima Rooma linn. Rahvuselt Latiinid ja kõnelid ladina keelt. Roomlased võtsid palju üle Kreeka kultuurist: kujundasid Kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest. Rooma tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule. KRONOLOOGIA: Kuningate aeg roomas 753-509 aastat ekr (esimene kuningas Romulus; hiljem kehtsetati vabariik) Varane vabariik 509-265 a ekr (eesotas senat ja riigi ametnikud; sõjad etruskidega) Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 a ekr (Kartaagogoa sõjad; Puunia sõjad) Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 a ekr (Caesar;Pompeius)...

Ajalugu
95 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kordamine arvestuseks

Sisse tulevad ka eelmised teemad, aga nendele olen kordamisküsimused juba saatnud! 1. Aastaarvud ja faktid, mida on vaja mäletada: · 8.-5.saj.eKr Etruski linnriigid · 5.-3.saj.eKr · Aleksander Suur vallutab Pärsia impeeriumi ja saab lisaks Makedooniale ja Kreekale seega ka kõikide Lähis-ida tsivilisatsioonide valitsejaks 330eKr · 2.-1.saj.eKr Kodusõjad Roomas · 1.-2.saj.pKr Rooma impeeriumi hiilgeaeg · 313 Roomas legaliseeritakse ristiusk · 476 germaanlaste hõimupealik Odoaker kukutab viimase Lääne-Rooma keisri, vanaaja lõpp 2. Lühikene lahti seletamine: 2.a. Mõisted: mis on? Hellenism; patriitsid; plebeid; proletaarid; senat; nuumenid; augurid ; sibülliraamatud; pontifekside kollegium; leegion; latifundium; apostel; evangeelium; askees; klooster; a...

Kunstiajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Vana-Rooma kokkuvõte

Riigi edu sõltus jumalatest, seetõttu oli jumalate austamine üks riigi olulisemaid ülesandeid. Ka peestrid olid riigiametnikud, kuid erinevalt teistest ametnikest valiti nemad eluks ajaks. Ülesannete järgi jagunesid nad mitmesse kolleegiumi. Tähtsaim oli 16-liikmeline pontifekside kolleegium. Ennustamine oli lubatud riigile ja riiklikele huvidele, seega tegelesid sellega peamiselt riigi poolt määratud preestrid ­ augurid . Jumalad võisid ilmutada oma tahet väga erinevalt, seda sai välja lugeda ohvritalituse sujumisest, ohvriloomade käitumisest, loodusnähtustest. Kõige kriitilistemal hetkedel pöörduti Kapitooliumil säilitatud sibülliraamatute poole. Sibüll oli kreeka päritolu ennustajanna. Omal ajal olevat ta müünud Rooma kuningale kolm riigi tulevikku käsitlevat papüüruserulli, mida roomlased sajandeid senati vastava otsuse korral uurisid....

Ajalugu
68 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vana-Rooma mõistete ja isikute seletused

MÕISTED Kuningate aeg ­ aeg, mil kokku valitses 7 kuningat, etruskide hiilgeaeg Itaalias Puunia sõjad ­ Rooma ja Kartaago vahel peetud 3 sõda, roomlased kutsusid kartaagolasi puunialasteks Hadrianuse vall ­ tugev kindlusevöönd Põhja-Inglismaal, keiser Hadrianuse rajatud Kapitooliumi emahunt ­ müüt sellest, kuidas emahunt imetas kahte hüljatud kaksikvenda Romulust (Rooma riigi rajaja) ja Remust, nüüd etruskide pronksskulptuur Kapitooliumis Proletaarid ­ riigi kõige vaesemad kodanikud Patriitsid ­ suursuguste suguvõsade liikmed Plebeid ­ ülejäänud kodanikud, enamuse moodustasid talupojad Patroon ­ kliendi eestkostja Klient ­ patroonist sõltuv kaitsealune Res publica ­ nimetus, mida roomlased kasutasid oma riigi kohta, kuna kogu rahvas võis riigi valitsemisest osa võtta, avalik asi Populus romanus ­ Rooma kodanikkond e Rooma rahvas, moodustasid patriitsid, plebeid (kõik roomlased) Nobiliteet ­ valitsemises osalev perekond Magistraadid ­ ig...

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vana-Rooma konspekt kontrolltööks

Puunia sõjad, Hadrianuse vall, Kapitooliumi emahunt, proletaarid, patriitsid, plebeid, patroon, klient, res publica, populus romanus, nobiliteet, magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid, senat, ,,jaga ja valitse", munitsiipium, leegion, 12 tahvli seadused, apelleerimisõigus, pretsedent, Colosseum, Circus Maximus, foorum, Panteon, cloaca maxima, termid, Ostia, Pompei, akvedukt, nuumen, laar, geenius, pontifekside kolleegium, pontifex maximus, augurid , sibülliraamatud, metseen, apostel, evangeelium, Vulgata, katoliiklus, sinod, diötsees, dogmaatika, ortodoksne usutunnistus, hereesiad, ariaanlus, kolmainsus, seitse vaba kunsti, pärispatt, corpus juris civilis. 3) Õpilane oskab võrrelda patriitside-plebeide staatust ühiskonnas (päritolu, ligipääs erinevatele riigiametitele, peamised tegevusalad, omavaheline võimuvõitlus ja selle tulemused). 4) Õpilane oskab seletada ja tuua näiteid patrooni-kliendi suhetest....

Ajalugu
105 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Ajaloo kokkuvõtte-Roomast

Riik ja religioon: Need olid roomlaste silmis lahutamatud.Jumalate austamine oli olulisemaid ül.Preestrid olid riigiametnikud, kuid erinevalt teistest valiti nemad enamasti eluks ajaks.Oma ül järgi jagunesid nad mitmesse kolleegiumi.Tähtsaim oli 16-liikmeline pontifenkside kolleegium, mida juhtis riigi ülempreester.Nemad järgisid kalendrit, et pidustused korraldataks õigel ajal.Ennustuskunstiga tegelesid peamiselt riigi poolt määratud preestrid- augurid . Haridus:Laste kasvatamine oli R perek. ül.See sõltus rikkusest ja ühisk.positsioonist, kuid üldiselt oli sel praktiline ja poiste puhul ka sõjaline suunitlus. Vaimsele haridusele hakati tähelepanu pöörama.Enamik roomlasi saatis oma pojad ja vahel ka tütred kooli kirjatarkust õppima.Rikkamad võtsid koduõpetaja.Õpiti kreeka keelt ja kultuuri samuti rooma kirjandust .Üsna taval. oli saata noormees Kreekasse mõne tuntud õpetlase juurde kõnekunsti õppima...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...

Ajalugu
202 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Rooma

Muistne itaalia: Itaalia asub Apenniini ps. Põlluharimiseks sobivaid piirkondi rohkem kui Kreekas, meresõiduga vähem. Latiinid- Latiumi elanikud, kõnelesid ladina keelt. Itaalias räägiti ladina keelt, tähestiku kujutati Kreeka Alphabeedi eeskujul. Etruskid: Etruskid elasid Apenniini ps kesk-ja põhjaosas, Etruuria maakonnas. Nad olid väga head meresõitjad, metallitööd, ehituskunst, ennustuskunst olid nende peamised tegevusalad. Nad ennustasid ohverdatud loomade siseelundite järgi, linnude lennu järgi. Nende päritolu ei ole teada. Nad olid Itaalia võimsaim rahvas 7-6 saj. eKr. Nende hiilgeaeg langeb 6 saj lõpus, kuna etruski valitseja aeti roomast minema. Rooma linn: Tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Kapitoolium- küngas, kuhu rajati kindlusehitis, Kreeka akropol. Ostia sadam- Rooma sadamalinn Ostia, seal oli palju odavaid puust, kivist tehtud üürimajad vaesemate majutamiseks. Foorum- turuplats 2.Rooma linna...

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Põhjalik kokkuvõte Vana-Roomast

Riigi ja religiooni seotus oli lahutamatu, usuti jumalate osasse riigi võimus ning seetõttu pöörati nende austamisele suurt tähelepanu: tähtsamaid pühamuid reguleeris riik, kultuuripidustused olid riiklikud ning ka pontifexid, preestrid, ,,sillaehitajad", ka pontifex maximus ­ riigi ülempreester, olid riiklikult valitavad. Peale nende olid ametis ka flaamenid ­ konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitsejad ning augurid , kes ennustasid tulevikku. Ennustamist mõisteti kui jumalate märguannete kaudu nende tahte selgitamist. Levinud oli ennustamine lindude lennu järgi.Eriti tähtsatel puhkudel võeti appi sibülliraamatud ­ kreeka soost naisennustaja. Keisririigi ajal kuulus pontifex maximuse tiitel ainuvalitsejale, keda hiljem hakati jumalikustama Augustuse Ceasari jumalaks kuulutamise tõttu. Jumalatelt millegi saamiseks tõid roomalsed neile andameid, värtusesemeid, toitu või ohvriloomi...

Ajalugu
88 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rooma

Tavaliselt jätsid roomlased puutumata ka tavapärase riigikorra. Ka roomlaste religioon ja kultuur sarnanesid kreeklaste ja etruskide omadega. Roomlased austasid loodusjõude ja vaime, nuumen. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius. Samuti olid neile olulised ka antropomorfsed jumalad, paneteoni tipus seisis Jupiter. Jumalate austamine oli riigi üks olulisemaid ülesandeid, preestrid olid riigiametnikud. Samuti esinesid augurid ehk preestrite määratud ennustajad. Ennete tõlgendamine oli tähtsal kohal. Rooma esimeste keisrite valitsusajal sai alguse ristiusk. Kristlased ei tunnistanud teisi jumalaid peale Jeesuse. Ristiusk levis kogu Rooma riigis. Kultuuris hakati vaimsele haridusele rohkem tähelepanu pöörama, õpiti kreeka keelt ja kultuuri. Korraldati teatrietendusi, hobuse võidusõite ja gladiaatorite võistluseid. Teatrietendused ei käsitlenud tõsiseid probleeme. Augustuse võimulolek lõi soodsad...

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Vana - Rooma referaat

6 Athena, Apollo ­Apollon, Diana ­Artemis, Mercurius ­Hermes, Venus ­Aphrodite, Baccus ­Dionysus, Saturnus ­Kronos, Vesta ­Hestia. Preestrid olid riigiametnikud. Jagunesid kolleegiumitesse, tähtsaim oli 16 liikmeline pontifeks, mida juhtis ülempreester. Keisri austamine jumalana, võeti üle idapoolsetest hellenistlikest riikidest. Ennustamiskunstiga tegelesid augurid , preestrid. Ennustastid lindude lennu järgi, see oli kõige olulisem viis. Kasutati ka sibülliraamatuid Kapitooliumil, mille Sibüll, kreeka ennustajanna, kes kuulutas Itaalias, oli Rooma kuningale müünud. 4.5 Haridus: Laste kasvatamine oli pere peamine ülesanne, sõltus rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist. Poiste puhul oli kõuge praktilisem sõjalise suunitlusega. Kreeka kultuuri mõjul hakati tähelepanu pöörama vaimsele haridusele: kreeka keel, kultuur, rooma...

Ajalugu
187 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun