Janus sõjajumal jaanuarikuu Jupiter , Juno ja Minerva Kõige olulisem Mars märtsikuu Marsi väljak Jupiteri isa Saturnus saturnaalid Vesta vesta neitsid , surmanuhtlus Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Riigi edu jumalate heasoovlikkusest Pontifex maximus prontifeksid preestrid Flamenid Augurid Annetamine väärisesemed,toit,loomade ohverdamine Rituaalide täpne järgimine Ennustamine Riiklik tegevus augurid Jumalate märguannete kaudu nende tahte selgitamine Ennustamine lindude lennu järgi Tulevikku näitas kanade söögiisu Tähtsatel puhkudel Sibülliraamatud Idamaiste ja hellenistlike jumalate ning rituaalide levik Roomas Jumalate austamine võib kasuks olla Müsteeriumid Itaalia ja läänepoolsed vahemeremaad Lähedasem ja emotsionaalsem side Lootus paremale saatusele peale surma 2.saj eKr Dionysose kultus Bacchuse
Sageli määrati ratsanikke ka kohtunikeks. o Lihtrahva enamiku moodustasid linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad: väikemaaomanikud ning rentnikud. o Proletaarid ehk varatud linnaelanikud. Kõik nad olid Rooma kodanikud. 4. Kuidas ennustati VanaRoomas? Jumalad vihikust Roomlaste ennustuskunst põhines peamiselt etruskide eeskujudel. Sellega tegelesid peamiselt riigi poolt määratud preestrid augurid. Jumalad võisid ilmutada oma tahet väga erinevalt, seda sai välja lugeda ohvritalituse sujumisest, ohvriloomade käitumisest, loodusnähtustest, nagu näiteks pikselöögist, ja paljudest juhuslikest seikadest. Vahest kõige olulisem oli siiski lindude lennu järgi ennustamine, millele augurid erilist tähelepanu pöörasid. 5. Aastaarvud: Rooma linna asustamine 753 aastat eKr. Ristiusk võeti vastu LääneRooma langemine 476 aastat pKr. 6. Kuidas elas rikas roomlane?
Ajalugu: I periood, Vanaaeg KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSEKS (teemad, mille pärast eelmist kontrolltööd läbi oleme võtnud) NB. Sisse tulevad ka eelmised teemad, aga nendele olen kordamisküsimused juba saatnud! 1. Aastaarvud ja faktid, mida on vaja mäletada: · 8.-5.saj.eKr Etruski linnriigid · 5.-3.saj.eKr · Aleksander Suur vallutab Pärsia impeeriumi ja saab lisaks Makedooniale ja Kreekale seega ka kõikide Lähis-ida tsivilisatsioonide valitsejaks 330eKr · 2.-1.saj.eKr Kodusõjad Roomas · 1.-2.saj.pKr Rooma impeeriumi hiilgeaeg · 313 Roomas legaliseeritakse ristiusk · 476 germaanlaste hõimupealik Odoaker kukutab viimase Lääne-Rooma keisri, vanaaja lõpp 2. Lühikene lahti seletamine: 2.a. Mõisted: mis on? Hellenism; patriitsid; plebeid; proletaarid; senat; nuumenid; augurid; sibülliraamatud; pontifekside kollegium; leegion; latifundium; apostel; evangeelium; askees; klooster; a...
Juno Hera Apollo Apollon Poseidon Neptunus Diana Artemis Hades Plutio Mercurius Hermes Cares Demeter Venus Aphrodite Prosepina Persephone Bacchus Dionysos Minerva Athena b. Kuidas ennustati Roomas? Ennustasid enamasti määratud preestrid - augurid. Võis lugeda välja igast asjast: ohvritalituse sujumisest, ohvriloomade käitumisest, loodusnähtudest jne. 4. lk.170-171 Millal võeti vastu Roomas ristiusk? a. Aastaarvud: · Millal asutati Rooma linn? 753. eKr · Millal võeti vastu ristiusk? 395 ristiusust saab Rooma riigiusk · Millal oli Lääne-Rooma langemine? b. Kus elas rikas roomlane? aatriumis
provintsielanikud seda omaks võtsid. Tavaliselt jätsid roomlased puutumata ka tavapärase riigikorra. Ka roomlaste religioon ja kultuur sarnanesid kreeklaste ja etruskide omadega. Roomlased austasid loodusjõude ja vaime, nuumen. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius. Samuti olid neile olulised ka antropomorfsed jumalad, paneteoni tipus seisis Jupiter. Jumalate austamine oli riigi üks olulisemaid ülesandeid, preestrid olid riigiametnikud. Samuti esinesid augurid ehk preestrite määratud ennustajad. Ennete tõlgendamine oli tähtsal kohal. Rooma esimeste keisrite valitsusajal sai alguse ristiusk. Kristlased ei tunnistanud teisi jumalaid peale Jeesuse. Ristiusk levis kogu Rooma riigis. Kultuuris hakati vaimsele haridusele rohkem tähelepanu pöörama, õpiti kreeka keelt ja kultuuri. Korraldati teatrietendusi, hobuse võidusõite ja gladiaatorite võistluseid. Teatrietendused ei käsitlenud tõsiseid probleeme. Augustuse võimulolek lõi soodsad
ETRUSKI KULTUUR JA KUNST 8. 3. saj eKr Leviala praeguse Itaalia keskosa Tiberi ja Arno jõe vahel. Toscana maakond Itaalias (tusci etruskid) Tegevusalad: maaharimine, metallurgia ja meresõit. Etruskitel puudus ühtne riik, linnriike ühendasid kultuur ja religioon. 12 linna liit. Linnu valitsesid varasemal perioodil kuningad, hiljem sõjaväelaslik-preesterlik aristokraatia lukomoonid. Kultuuri kõrgaeg 7. 6. saj eKr. Peale 3. saj eKr sulandusid etruskid Rooma ühiskonda. Etruskite religioon oli sünge ja müstiline. Austasid loodusjõude ja mitmesuguseid deemoneid. Esivanemate kultus. Loodusnähtuste (n välk) järgi ennustati tulevikku ja saadi teada jumalate tahet. Preestrid e augurid, ennustajad e haruspeksid. Etruskitel oli oma keel ja kiri, mida ei osata täielikult tõlkida. ETRUSKI KUNST Säilinud on peamiselt matusekommetega seotud kunst. Kunst erines nii perioodide kui linnade kaupa. Leitud on tuhandei etruski hauakambreid ...
ETRUSKI KULTUUR JA KUNST 8. – 3. saj eKr Leviala – praeguse Itaalia keskosa Tiberi ja Arno jõe vahel. Toscana maakond Itaalias (tusci – etruskid) Tegevusalad: maaharimine, metallurgia ja meresõit. Etruskitel puudus ühtne riik, linnriike ühendasid kultuur ja religioon. 12 linna liit. Linnu valitsesid varasemal perioodil kuningad, hiljem sõjaväelaslik-preesterlik aristokraatia – lukomoonid. Kultuuri kõrgaeg 7. – 6. saj eKr. Peale 3. saj eKr sulandusid etruskid Rooma ühiskonda. Etruskite religioon oli sünge ja müstiline. Austasid loodusjõude ja mitmesuguseid deemoneid. Esivanemate kultus. Loodusnähtuste (n välk) järgi ennustati tulevikku ja saadi teada jumalate tahet. Preestrid e augurid, ennustajad e haruspeksid. Etruskitel oli oma keel ja kiri, mida ei osata täielikult tõlkida. ETRUSKI KUNST Säilinud on peamiselt matusekommetega seotud kunst. Kunst erines nii perioodide kui linnade kaupa. Leitud on tuhandei etruski hauakambreid ...
Puunia sõjad, Hadrianuse vall, Kapitooliumi emahunt, proletaarid, patriitsid, plebeid, patroon, klient, res publica, populus romanus, nobiliteet, magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid, senat, ,,jaga ja valitse", munitsiipium, leegion, 12 tahvli seadused, apelleerimisõigus, pretsedent, Colosseum, Circus Maximus, foorum, Panteon, cloaca maxima, termid, Ostia, Pompei, akvedukt, nuumen, laar, geenius, pontifekside kolleegium, pontifex maximus, augurid, sibülliraamatud, metseen, apostel, evangeelium, Vulgata, katoliiklus, sinod, diötsees, dogmaatika, ortodoksne usutunnistus, hereesiad, ariaanlus, kolmainsus, seitse vaba kunsti, pärispatt, corpus juris civilis. 3) Õpilane oskab võrrelda patriitside-plebeide staatust ühiskonnas (päritolu, ligipääs erinevatele riigiametitele, peamised tegevusalad, omavaheline võimuvõitlus ja selle tulemused). 4) Õpilane oskab seletada ja tuua näiteid patrooni-kliendi suhetest.
MÕISTED Kuningate aeg aeg, mil kokku valitses 7 kuningat, etruskide hiilgeaeg Itaalias Puunia sõjad Rooma ja Kartaago vahel peetud 3 sõda, roomlased kutsusid kartaagolasi puunialasteks Hadrianuse vall tugev kindlusevöönd Põhja-Inglismaal, keiser Hadrianuse rajatud Kapitooliumi emahunt müüt sellest, kuidas emahunt imetas kahte hüljatud kaksikvenda Romulust (Rooma riigi rajaja) ja Remust, nüüd etruskide pronksskulptuur Kapitooliumis Proletaarid riigi kõige vaesemad kodanikud Patriitsid suursuguste suguvõsade liikmed Plebeid ülejäänud kodanikud, enamuse moodustasid talupojad Patroon kliendi eestkostja Klient patroonist sõltuv kaitsealune Res publica nimetus, mida roomlased kasutasid oma riigi kohta, kuna kogu rahvas võis riigi valitsemisest osa võtta, avalik asi Populus romanus Rooma kodanikkond e Rooma rahvas, moodustasid patriitsid, plebeid (kõik roomlased) Nobiliteet valitsemises osalev perekond Magistraadid ig...
Ajaloo KT kordamine Rooma Keisririigi aeg 1. Keisririigi ajaloo perioodid: Varajane keisririik- 30 eKr-234 (235) pKr Sõdurkeisrite aeg- 234-284 pKr Hiline keisririik- 284-476 pKr 2. Printsipaat- Varajase keisririigi periood, tuletatud sõnast princepis (näitab seiust) ! Dominaat- Hilise keisririigi periood, tuletatud sõnast dominus (isand) ! kolonaat- talupoja ja suurmaaomaniku vaheline sõltuvusvorm, mille kohaselt rentija ei tohtinud elukohta vahetada monoteism- usk ühte jumalasse ! edikt- otsus valitseja pool 3. Igal aastal valiti magistraate ja senat, mis kujunes valitseja nõuandvaks organiks, pidas regulaarselt istungeid. Tegelik võim kuulus ühele isikule. Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad. Nad olid kõrgemates riigiametites. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlase...
Minerva, Apollon, Venus, Bacchus). Riik ja religioon: Need olid roomlaste silmis lahutamatud.Jumalate austamine oli olulisemaid ül.Preestrid olid riigiametnikud, kuid erinevalt teistest valiti nemad enamasti eluks ajaks.Oma ül järgi jagunesid nad mitmesse kolleegiumi.Tähtsaim oli 16-liikmeline pontifenkside kolleegium, mida juhtis riigi ülempreester.Nemad järgisid kalendrit, et pidustused korraldataks õigel ajal.Ennustuskunstiga tegelesid peamiselt riigi poolt määratud preestrid- augurid. Haridus:Laste kasvatamine oli R perek. ül.See sõltus rikkusest ja ühisk.positsioonist, kuid üldiselt oli sel praktiline ja poiste puhul ka sõjaline suunitlus. Vaimsele haridusele hakati tähelepanu pöörama.Enamik roomlasi saatis oma pojad ja vahel ka tütred kooli kirjatarkust õppima.Rikkamad võtsid koduõpetaja.Õpiti kreeka keelt ja kultuuri samuti rooma kirjandust .Üsna taval. oli saata noormees Kreekasse mõne tuntud õpetlase juurde kõnekunsti õppima
TERM Avalikud saunad, pesti ja arutati poliitikat. AKVEDUKT Mägistes piirkondades püstitatud veejuhtmed. ELAMU Like DAAA! TEMPEL Palvetati ´n´ shit. AATRIUM Hall, kus keskel oli bassein ja katises ristkülikukujuline ava. POMPEI Linn Itaalias, mille mattis enda alla Vesuuvi vulkaan (hea film). Usus võeti palju üle Kreekalt. Tähtsal kohal olid PREESTRID, kes valiti kogu eluks. Tähtis oli PONTIFEKSIDE kolleegium, keda juhtis PONTIFEX MAXIMUS. Ennustamisega tegelesid AUGURID, kes valiti riigi poolt. AUGUSTUSE ajal kultuur õitses, kirjutati palju raamatuid. Poeetide seast tõusis enim esile VERGILIUS. 20-date aastate keskel hakkas Juuda provintsides ringi liikuma jutlustaja JEESUS, kelle õpetused köitsid kiirelt tähelepanu. Tema õpetuse järgi saabub varsti suur lõpukohus, Jumal hävitab Maa ja loob uue riigi. Ta väitis, et tema ongi Vanas Testamendis mainitud MESSIAS, kes tuli rahvast päästma. Talle lisati hiljem lisanimi KRISTUS
Geenius maokujuline kaitsevaim,kes edendas soojätkamist ja tagas perekonna püsimise. Jupiter taeva-,pikse- ja tormijumal. Saturnus Jupiteri isa, põllutööde ja viljakasvu edendaja. Mars sõjajumal,kellelt oodati kaitset ka talupoegadele ja karjustele. Vesta kodukolde jumalanna. Pontifekside kolleegium 16-liikmeline preestrite kolleegium,mida juhtis ülempreester pontifex maximus.Pontifeksid jälgisid kalendrit,et õigel ajal pidustusi korraldada. Augurid riigi poolt määratud preestrid, kes tegelesid ennustamisega. Sibülliraamatud ennustaja Sibülli poolt Rooma kuningale müüdud riigi tulevikku käsitlevad papüürusrullid. Rooma haridus: Laste kasvatamine oli Roomas perekonna ül.Enamik roomlasi saatis oma pojad ja vahel ka tütred kooli kirjatarkust õppima.Rikkamad võtsid koduõpetaja.Õpiti kreeka keelt ja kultuuri, rooma kirjandust ja ajalugu.Sageli saadeti noormehi Kreekasse kõnekunsti õppimasellega kaasnes sõjaline
Linna rajamine Romulus rajas linna 753 a eKr Tiberi jõe äärde 7 künkale. Roomlased arvasid oma aega alates selle linna rajamisest. Kuningriik(753 510 a eKr) Esimene kuningas oli Romulus. Ühtekokku valitses 7 kuningat. Viimane kuningas oli etruski päritolu ja ta kukutati troonilt. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Rooma Vabariik(509-30 a eKr) Senat tegi seadusi, nimetas ametisse tsensoreid(rahvaloendajaid). Riiki valitsesid kaks konsulit. Magistraadid olid ametnikud. Rahvatribuunid(10) kaitsesid lihtrahva huve. Diktaator valiti(konsulite ja senati kokkuleppel) vaid siis, kui riik oli suures ohus. Ta valiti 6-kuuks ja sel ajal oli tal piiramatu võim, kuid pärast pidi oma tegude eest vastutama. Rooma keiserriik(30 a eKr 476 a pKr) Augustus rajas keiserriigi, kuid ametlikult ei lubanud ennast keisriks nimetada, tema tiitel oli imperaator. Caesar, kõige kuulsam väejuht Roomas, oli ...
· lubjamördi kasutuselevõtt aitas kaarte, võlvide ning kuplite ehitust veelgi keerulisemale tasandile viia · välispinnad kaeti sammaste ja poolsammastega Suhtumine jumalatesse ja ennete tõlgendamine. Riik ja religioon · suhtusid jumalatesse aupaklikult, tehes neile annetusi kuna riigi edu sõltus just jumalatest · kujutasid jumalaid panteoni sarnaselt · ennete tõlgendamisega tegelesid preestrid ehk augurid. Endeid tõlgendati ainult väga tähtsate sündmuste puhul. Endeid loeti välja nt ohvritalituse sujumist või loodusnähtusi · tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all · preestrid jagunesid kolleegiumiteks- tähtsaim 16-liikmeline pontifekside kolleegium, seda juhtis ülempreester · pontifeksid jälgisid riiklike tähtpäevi ning korraldasid pidustusi
Igal perel oli maokujuline kaitsevaim ehk geenius, kes tagas prekonna püsimise. Jumalad olid suuresti üle võetud kreeklastelt, nt Jupiter –Zeus, Mars –Ares (erinevalt kreeklastest oli austatud jumal), Juno –Hera. Preestrid olid riigiametnikud. Nad jagunesid kolleegiumitesse, tähtsaim oli 16 liikmeline pontifeks, mida juhtis ülempreester. Keisri austamine jumalana võeti üle idapoolsetest hellenistlikest riikidest. Ennustamiskunstiga tegelesid augurid, preestrid. Ennustati lindude lennu järgi, see oli kõige olulisem viis. 3. Kristluse teke Rooma võimu all oli Palestiina, kus usk oli monoteistlik. Nad uskusid messiasse, kes on päästja või lunastaja, kes toob Jumala riigi maa peale. Messia ootusel põhines ka I sajandil pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja Jeesuse õpetus. Tema õpetus leidis pooldajaid alamkihtides, tekitas umbusku ülemkihis. Tema suhted 4
ja metallitööd(eriti graveeritud pronksist peeglid). Kuid palju pole teade nende autorite stiilide kohta kuna pole eriti palju leitud või üldse väljastatud etruskide poolt. Religioon Etruskide kunst oli väga tihedalt seotud usu ja religiooniga. Religioon oli neil sünge, etruskid väärtustasid jumalatena loodusjõude ning mitmeid deemoneid. Suurt rolli mängis etruskidel ka esivanemate kultus. Au sees olid preetrid e. Augurid ja ennustajad keda nimetati haruspeksideks. Etruskidel oli olemas ka oma keel ja kiri, enamik neist säilinud hauakirjadena. Elu pärast surma oli etruskide kunstis väga kõrgel kohal. Selle tähtsust iseloomustavad nende kõige tuntumad ehitised hauakambrid. Etruskid ja metall Etruskid olid oma eelkäijatelt pärinud pronksi töötlemise oskuse ning omandasid varsti pärast 900.aastat eKr kiirest ka raua töötlemise kunsti. Järgneva sajandi jooksul loodi tihedad kontaktid
Vana-Rooma 1.Itaalia geograafilised olud ja rahvastik Suurt osa apennini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all;küllaltki mägine piirkond; Tegeldi valdavalt põlluharimisega; geograafilised olud lõid ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks; Itaaalia keskosas Latiumiu maakonnas hakkas VIII saj ekr esile kerkima Rooma linn. Rahvuselt Latiinid ja kõnelid ladina keelt. Roomlased võtsid palju üle Kreeka kultuurist: kujundasid Kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest. Rooma tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule. KRONOLOOGIA: Kuningate aeg roomas 753-509 aastat ekr (esimene kuningas Romulus; hiljem kehtsetati vabariik) Varane vabariik 509-265 a ekr (eesotas senat ja riigi ametnikud; sõjad etruskidega) Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 a ekr (Kartaagogoa sõjad; Puunia sõjad) Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 a ekr (Caesar;Pompeius) ...
haldusreform). Constantinus Suur (üldine usuvabadus /Milano edikt/, Konstantinoopol pealinnaks), 395 a. Lääne ja Ida-Rooma keisririigid, Suur rahvasteränne, 476. a Lääne-Rooma keisririigi langus. Rooma languse põhjused. 10. Usk Rooma riigis, õp lk 193-196. Laarid, nuumenid, Janus, Jupiter, Juno, Minerva, Neptunus, Venus, Diana, Mars, Vesta. Usukultusega seotud mõisted: pontifex maximus, pontifeks, flaamenid, pontifex maximus, ennustamine (kellelt roomlased üle võtsid?) augurid, mis olid sibülliraamatud, jumalate panteon. 11. Ristiusu ehk kristluse tekkimine; algkristlus. Õp. lk 198-200 (pluss vihik). Palestiina alade hõivamine. Miks tekib reisiusk just Palestiinas? Jeesuse sünd, ja surm, Torino surilina, judaismi sekt, kristluse kiire areng (mis oli selle peamine põhjus); konfliktid kristlastega (miks Rooma keisrid esialgu kristlasi ei sallinud?) ja kristlaste tagakiusamine; Milano edikt; Piibel ja selle struktuur. 12
kuidagi oma isadust tõestada ja Gnaeus Domitius Ahenobarbus kuulutas ennast avalikult lapse, tulevase keisri, isaks. Ka edasised kahtlused omavahelise kokkuleppe osas kummutati kiiresti, sest 15.detsembril 37 ilmale tulnud poisslaps oli täpselt kui oma isa suust kukkunud. Järjest vanemaks saades hakkas poiss üha enam sarnanema oma isa peegelpildiga. Poiss tuli ilmale varastel 5 hommikutundidel, päikesetõusu ajal, jalg ees. Augurid arvasid, et see ei saa midagi head tähendada. Ja ka Ahenobarbus ise ei käitunud õnneliku isana. ‟Minu ja Agrippina sigitis tähendab riigile ainult koletist ja katku,„ oli olnud tema vastus õnnesoovidele, see annab aimu, et beebi ei olnud pärast üheksaaastast abielu enam sugugi soovitud laps, igatahes mitte Ahenobarbusele. Pärast üheksa päeva väldanud valimist jõuti üksmeelele – lapse nimeks sai, isa järgi, Lucius Domitius Ahenobarbus. Agrippina hellitava ja
6 Athena, Apollo Apollon, Diana Artemis, Mercurius Hermes, Venus Aphrodite, Baccus Dionysus, Saturnus Kronos, Vesta Hestia. Preestrid olid riigiametnikud. Jagunesid kolleegiumitesse, tähtsaim oli 16 liikmeline pontifeks, mida juhtis ülempreester. Keisri austamine jumalana, võeti üle idapoolsetest hellenistlikest riikidest. Ennustamiskunstiga tegelesid augurid, preestrid. Ennustastid lindude lennu järgi, see oli kõige olulisem viis. Kasutati ka sibülliraamatuid Kapitooliumil, mille Sibüll, kreeka ennustajanna, kes kuulutas Itaalias, oli Rooma kuningale müünud. 4.5 Haridus: Laste kasvatamine oli pere peamine ülesanne, sõltus rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist. Poiste puhul oli kõuge praktilisem sõjalise suunitlusega. Kreeka kultuuri mõjul hakati tähelepanu pöörama vaimsele haridusele: kreeka keel, kultuur, rooma
1.Muistne itaalia: Itaalia asub Apenniini ps. Põlluharimiseks sobivaid piirkondi rohkem kui Kreekas, meresõiduga vähem. Latiinid- Latiumi elanikud, kõnelesid ladina keelt. Itaalias räägiti ladina keelt, tähestiku kujutati Kreeka Alphabeedi eeskujul. Etruskid: Etruskid elasid Apenniini ps kesk-ja põhjaosas, Etruuria maakonnas. Nad olid väga head meresõitjad, metallitööd, ehituskunst, ennustuskunst olid nende peamised tegevusalad. Nad ennustasid ohverdatud loomade siseelundite järgi, linnude lennu järgi. Nende päritolu ei ole teada. Nad olid Itaalia võimsaim rahvas 7-6 saj. eKr. Nende hiilgeaeg langeb 6 saj lõpus, kuna etruski valitseja aeti roomast minema. Rooma linn: Tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Kapitoolium- küngas, kuhu rajati kindlusehitis, Kreeka akropol. Ostia sadam- Rooma sadamalinn Ostia, seal oli palju odavaid puust, kivist tehtud üürimajad vaesemate majutamiseks. Foorum- turuplats 2.Rooma linna...
7) Venus – Aphrodite (armastusjumalanna) 8) Diana – Artemis 9) Mars – Ares 10) Vesta – kodukoldejumalanna 11) Pontifexid – „sillaehitajad“ või „teeehitajad“ Kandsid hoolt üleriigiliste pidustuste eest, hoidsid korrast kalendrit ja pidid arvestust riiklike tähtpäevade üle. 12) Pontifex maxiums – riigi ülempreester. 13) Ennustamise võtsid Roomlased üle etruskidelt. 14) Augurid – vastav preester ennustamiseks. 15) Sibülliraamatud – (sibüll on naisennustaja) raamat, milles on ennustatud Rooma tulevikku. 8. Kristlus 1) Palestiina alade hõivamine: 2) Jeesuse sünd: 3) Jeesuse surm: Juuda prokuraator Pontius Pilatus lasi 30. pKr Jeesuse vahistada ning seejärel Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel risti lüüa. 4) Torino surilina on väidetavalt Jeesuse surnukeha katmiseks kasutatud lina,
Vana-Rooma 2000 eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal 800-500 eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruskite linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas Langeb kokku etrusikite hiigelajaga Itaalia. 753-509 eKr Pärimuse järi oli Rooma esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Rooma valdused ulatusid Tiberi suudmeni, kus oli Ostia sadam. Viimased 3 kuningat olid etrusikid. Sel ajal muutus rooma li...
Mars olulisem kui kreeka Ares, samuti Saturnus, Vesta. Saturnuse auks saturnaalid - pidustused, orjad tohtisid peremeestega kood pralletada. Riik ja religioon tihedalt seotud. Usuti et riigi edu sõltub jumalatest - pöörati suurt tähelepanu. Preestreid valiti nagu riigiametnikke. Pontifeks - preester, pontifex maximus - ülempreester, keisririigi ajal keiser. Hooltsesid üleriigiliste pidustuste jms eest. Flaamenid - konkreetsete jumalate pühamute, rituaalide eest hoolitsejad. Augurid - ennustajad. Preestrid eluaegsed, suur mõju. Augustusest hakati keisrit jumalustama. Jumalatesse suhtuti asjalikult, teeniti kohusetruult, annetused, ohverdused. Palved konkreetsed. Ennustamine oluline - lindude lendamine, ohvriloomade käitumine, sisikond, sibülliraamatud (Kreeka naisennustaja, kes need Rooma kuningale müüs). Rooma riigis segunesid mitmed usud. Nende algne religioon hakkas kaduma, säilis vaid formaalse riigiusuna
Jupiter = Zeus; Mars = Ares; Vesta = Hestia · Usu seotus riigiga o riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest (seetõttu jumalate austamine riigi olulisemaid ülesandeid) o pühamud riiki kontrolli all, usupidustused riiklikud ettevõtmised o preestrid olid riigiametnikud valiti eluks ajaks o Augustuse ajal austati keisrit kui jumalat · Ennustamine o põhines etruskide eeskujudel o riigile ja riiklikel huvidel o augurid ennustamisega tegelevad preestrid o sibülliraamatud Kreeka pärisolu ennustajanna Sibülli poolt kirjutatud riigi tulevikku käsitlevad papüüruserullid · Kreeka kultuuri mõju o (usk eelpool mainitud) o haridus pöörati tähelepanu vaimsele haridusele; õpiti kreeka keelt ja kultuuri; Kreekas kõnekunsti õppimine o teater rahvapärastesse naljamängudesse sulandati Kreeka eeskujusid;
ja selle eesotsas pontifex maximus (keisririigi ajal oligi keiser ise). Pontifeksid jälgisid kalendrit , et õigel ajal pidustusi korraldada ja tähtpäevi tähistada. Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama. Keisritele toodi ohvreid ja püstitati altareid.See komme tuli hellenistlikest riikidest ida pool. Ennete tõlgendamine Samuti nagu religioongi, oli ka ennete tõlgendamine allutatud riigi huvidele. Seda tegid augurid. Ennete tõlgendamine kuulus iga ohvritoomise juurde, jumalad võisid ilmutada oma tahet erinevatel viisidel. Kõige kriitilisematel hetkedel pöörduti Kapitooliumil säilitatud sibülliraamatute poole (kreeka päritolu ennustajanna; Itaalia, Kyme; 3 papüüruserulli, mis ennustasid riigi tulevikku). Haridus Rikkamad inimesed võtsid endale koduõpetaja, vaesemad saatsid lapsed kooli. Enamasti õppisid poisid. Õpiti kaua, sest neist pidid sirugma silmapaistvad inimesed riigis
ja selle eesotsas pontifex maximus (keisririigi ajal oligi keiser ise). Pontifeksid jälgisid kalendrit , et õigel ajal pidustusi korraldada ja tähtpäevi tähistada. Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama. Keisritele toodi ohvreid ja püstitati altareid.See komme tuli hellenistlikest riikidest ida pool. Ennete tõlgendamine Samuti nagu religioongi, oli ka ennete tõlgendamine allutatud riigi huvidele. Seda tegid augurid. Ennete tõlgendamine kuulus iga ohvritoomise juurde, jumalad võisid ilmutada oma tahet erinevatel viisidel. Kõige kriitilisematel hetkedel pöörduti Kapitooliumil säilitatud sibülliraamatute poole (kreeka päritolu ennustajanna; Itaalia, Kyme; 3 papüüruserulli, mis ennustasid riigi tulevikku). Haridus Rikkamad inimesed võtsid endale koduõpetaja, vaesemad saatsid lapsed kooli. Enamasti õppisid poisid. Õpiti kaua, sest neist pidid sirugma silmapaistvad inimesed riigis
Tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all, kultusepidustusi korraldati riiklikult ja preestreid valiti samuti kui riigiametnikke. Nende seast olid ühed tähtsamad pontifeksid (,,sillaehitajad" või ,,teerajajad" - selle termini täpne algupära pole selge), kelle eesotsas seisis pontifex maximus (,,suurim pontifeks") - riigi ülempreester. Peale pontifekside määrati ametisse ka konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitsevad flaamenid ja tuleviku ennustamisega tegelevad augurid. Keisririigi ajal kuulus pontifex maximus'e tiitel ainuvalitsejale. Kuid lisaks hakati Augustusest alates keisrit jumalustama. Esialgu kuulutas Augustus jumalaks oma kasuisa Caesari, muutudes niisiis ise formaalselt jumala pojaks. Seejärel hakati nõudma Augustuse jumalikku austamist väljaspool Itaaliat, tema järglaste ajal aga kohaldati keisri jumalustamise nõuet juba üle kogu Rooma riigi. ÜL 8 Selgita kirjalikult ja argumenteeritult, miks olid avalikud mängud roomlaste
Marsi järgi sai nime märtsikuu. Kodukolde jumalanna Vesta kehastas terve Rooma riigi koldetuld, mis põles lakkamatult foorumil jumalanna ümara põhiplaaniga templis. Tule eest kandsid hoolt suursugustest suguvõsadest pärit preestrinnad Vesta neitsid. Roomlaste ennustuskunts põhines pemaiselt etruski eeskujudel ja kandis ka nimetust disciplina etrusca. Kuid nagu kogu religioon, nii oli ka ennustamine allutatud riigile ja riiklikele huvidele. Sellega tegelesid augurid, kes olid riigi poolt määratud preestrid. Ennete tõlgendamine kuulus iga ohvritalituse juurde. Kõige olulisem oli lindude lennu järgi ennustamine. Kõige kriitilistemal hetkedel pöörduti aga Kapitooliumil säilitatud sibülliraamatute poole. Haridus Laste kasvatamine oli Roomas perekonna ülessanne. Kasvatus sõltus perekonna rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist. Enamik roomlasi saatis oma pojad ja vahel ka tütred kooli kirjatarkust õppima
Preestrite sakraalsed kohustused jagunesid kahte peamisse valdkonda, vastavalt sellele, kas preester viis läbi ja korraldas riitusi, mis lõid sideme jumalatega, või kas ta oli mõne jumaliku funktsiooni füüsiliseks kehastuseks. Preestrite tegevuse eesmärk oli luua kogukonna side jumlatega, seda hoida ja tihendada. Flaamenid konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitsevad preerestid. Augurid tegelesid tuleviku ennustamisega. Ori Orjastati vallutatud alade inimesi, nende haridutase ja kasutusalad olid erinevad. Haritumaid kasutati isegi koduõpetajatena. Omanikul oli õigus orja tappa müüa, nad olid justkui rääkivad tööriistad. Orja välimuse määras perekonna jõukus. Maal elavate orjade elu oli raskem, rohkem füüsilist tööd. Orjasid võis ka vabaks lasta, tavaliselt jäid vabakslastud orjad oma endise omaniku kliendiks. Talupoeg Talupoegi esines rohkem Ida-Roomas
Hestia Vesta Pühakute jum Dionysos Bachus Vein, viinamarjakasvatajate Preestrid olid riigiametnikud ja nad valiti rahvakoosolekutel. Valitud preestri tiitel oli pontifeex. Need korraldasid üleriigilisi usupidustusi ja hoolitsesid kalendri eest. Konkreetse jumala preestrit nimetati flaameniks, kes hoolitses pühamute ja rituaalide eest. Augurid olid ennustamisega tegelevad preestrid. Hiljem oli ülempreestriks keiser. Ennustamises vöeti üle etruskide öpetus. Ennustasid ka sibüllid kreeklastest naidprestrid. 1.saj pKr hakkasid levima mitmed idamaised öpetused, nende hulgas ka ristiusk. Köige popullaarsemad olid müsteeriumid. § 28 Rooma kunst // Etruski kunst Etruskide ehituskunstist võtsid roomlased üle linnade,templite ja elumajade planeeringu, tänapäevaks on olulisemaiks etruskide kunstis hauakambrid
a. Looduse hingestamine kaitsevaimude kultusena: · Nuumen (=hing) igale asjale omane jõud. · Algselt oli üks nuumen ka Janus kahenäoline hea alguse ja lõpu jumal (jaanuar tähendas aasta algust). · Iaarid esivanemate hinged maja kaitsevaimudena, millele tähtpäevadel annetusi toodi. · Geenius maokujuline kaitsevaim, kes edendas soojätkamist ja tagas perekonna püsimise. b. Ennustamine võeti üle etruskidelt: · Augurid riigi poolt määratud preestrid, kes tegelesid ennustamisega. · Endeid tõlgendati kui märguandeid jumalate tahtest. · Ennustati lindude lennu, kanade söögiisu ja ohvrilooma sisikonna järgi. · Eriti tähtsatel juhtudel pöörduti Kapitooliumil säilitavate sibülliraamatute juurde. c. Jumalate panteon võeti üle etruskidelt ja kreeklastelt: · Jupiter = Zeus taeva ja tormijumal, kelle peatempel asus Kapitoolimuis. · Juno = Hera
järjest kindlamaks muutuma Caligula ei üritanud kuidagi oma isadust tõestada ja Gnaeus Domitius Ahenobarbus kuulutas ennast avalikult lapse, tulevase keisri, isaks. Ka edasised kahtlused omavahelise kokkuleppe osas kummutati kiiresti, sest 15.detsembril 37 ilmale tulnud poisslaps oli täpselt kui oma isa suust kukkunud. Järjest vanemaks saades hakkas poiss üha enam sarnanema oma isa peegelpildiga. Poiss tuli ilmale varastel hommikutundidel, päikesetõusu ajal, jalg ees. Augurid arvasid, et see ei saa midagi head tähendada. Ja ka Ahenobarbus ise ei käitunud õnneliku isana. Minu ja Agrippina sigitis tähendab riigile ainult koletist ja katku,,, oli olnud tema vastus õnnesoovidele, see annab aimu, et beebi ei olnud pärast üheksaaastast abielu enam sugugi soovitud laps, igatahes mitte Ahenobarbusele. Pärast üheksa päeva väldanud valimist jõuti üksmeelele lapse nimeks sai, isa järgi, Lucius Domitius Ahenobarbus.
(familia) - patriarhaalne, naistel puudusid poliitilised õigused, kuid siiski teatud avalik roll, laste harimine kodus (orjadest koduõpetajad), koolid algkoolid kõikide kodanike poegadele, ka tütardele; kõrgemad koolid vaid jõukamatele · Religioon - Kreekla, etruski, egiptuse religioonide mõjutused, loodusjõudude ja vaimude austamine nuumen, laar, geenius, Pontifex maximus, flaamenid, augurid, jumalad · Kristlus- 1.saj. eKr Palestiina Rooma võimu alla, divide et impera põhimõte -> Rooma usku peale ei surutud, Kristluse teke - 1. saj. Jeesus Naatsaretist messias (kr. `christos') õpetus, siiras usk, armastus Jumala ja ligimese vastu, maine rikkus ja seisus ei anna inimesele Jumala silmis eeliseid, vastuolu juudi aristokraatliku preesterkonna ja Rooma ametivõimudega, kristluse levik - Apostlid (`saadik'), nt.
Tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all, kultusepidustusi korraldati riiklikult ja preestreid valiti samuti kui riigiametnikke. Nende seast olid ühed tähtsamad pontifeksid (,,sillaehitajad" või ,,teerajajad" - selle termini täpne algupära pole selge), kelle eesotsas seisis pontifex maximus (,,suurim pontifeks") - riigi ülempreester. Peale pontifekside määrati ametisse ka konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitsevad flaamenid ja tuleviku ennustamisega tegelevad augurid. Keisririigi ajal kuulus pontifex maximus'e tiitel ainuvalitsejale. Kuid lisaks hakati Augustusest alates keisrit jumalustama. Esialgu kuulutas Augustus jumalaks oma kasuisa Caesari, muutudes niisiis ise formaalselt jumala pojaks. Seejärel hakati nõudma Augustuse jumalikku austamist väljaspool Itaaliat, tema järglaste ajal aga kohaldati keisri jumalustamise nõuet juba üle kogu Rooma riigi. Ennustamine
k suur sillaehitaja). Keisririigi ajal kuulus see amet keisrile. Alates Augustuse ajast hakati hellenistlike riikide eeskujul ka keisreid jumalikustama. Tähtsal kohal oli Rooma polüteistlikus religioonis ennustamine (ld k disciplina etrusca), millega tegelesid riigi oolt määratud preestrid augurid. Ennustamine kuulus ohvritalituste juurde ning selle käigus üritati ohvriloomade käitumise, loodusnähtuste või lindude lennu järgi välja lugeda jumalate tahet. 4.2. Juudid Rooma riigis: Palestiina aladel elanud juudid kaotasid omariikluse 6. saj eKr. Rooma väepealik Pompeius alistas Palestiina ala 1. saj keskel eKr
Preestrid olid riigiametnikud ning nende hulgas tähtsaimaks oli riigi ülempreester – pontifex maximus (ld k suur sillaehitaja). Keisririigi ajal kuulus see amet keisrile. Alates Augustuse ajast hakati hellenistlike riikide eeskujul ka keisreid jumalikustama. Tähtsal kohal oli Rooma polüteistlikus religioonis ennustamine (ld k disciplina etrusca), millega tegelesid riigi oolt määratud preestrid – augurid. Ennustamine kuulus ohvritalituste juurde ning selle käigus üritati ohvriloomade käitumise, loodusnähtuste või lindude lennu järgi välja lugeda jumalate tahet. 4.2. Juudid Rooma riigis: Palestiina aladel elanud juudid kaotasid omariikluse 6.saj eKr. Rooma väepealik Pompeius alistas Palestiina ala 1.saj keskel eKr. Juutidel säilitati laialdane autonoomia ning selle põhjuseks oli nende usundi – judaismi eripära
Preestrid olid riigiametnikud ning nende hulgas tähtsaimaks oli riigi ülempreester pontifex maximus (ld k suur sillaehitaja). Keisririigi ajal kuulus see amet keisrile. Alates Augustuse ajast hakati hellenistlike riikide eeskujul ka keisreid jumalikustama. Tähtsal kohal oli Rooma polüteistlikus religioonis ennustamine (ld k disciplina etrusca), millega tegelesid riigi oolt määratud preestrid augurid. Ennustamine kuulus ohvritalituste juurde ning selle käigus üritati ohvriloomade käitumise, loodusnähtuste või lindude lennu järgi välja lugeda jumalate tahet. 4.2. Juudid Rooma riigis: Palestiina aladel elanud juudid kaotasid omariikluse 6.saj eKr. Rooma väepealik Pompeius alistas Palestiina ala 1.saj keskel eKr. Juutidel säilitati laialdane autonoomia ning selle põhjuseks oli nende usundi judaismi eripära
üks olulisemaid ülesandeid. Preestrid olid riigiametnikud ning nende hulgas tähtsaimaks oli riigi ülempreester pontifex maximus (ld k suur sillaehitaja). Keisririigi ajal kuulus see amet keisrile. Alates Augustuse ajast hakati hellenistlike riikide eeskujul ka keisreid jumalikustama. Tähtsal kohal oli Rooma polüteistlikus religioonis ennustamine (ld k disciplina etrusca), millega tegelesid riigi oolt määratud preestrid augurid. Ennustamine kuulus ohvritalituste juurde ning selle käigus üritati ohvriloomade käitumise, loodusnähtuste või lindude lennu järgi välja lugeda jumalate tahet. 4.2. Juudid Rooma riigis: Palestiina aladel elanud juudid kaotasid omariikluse 6.saj eKr. Rooma väepealik Pompeius alistas Palestiina ala 1.saj keskel eKr. Juutidel säilitati laialdane autonoomia ning selle põhjuseks oli nende usundi judaismi eripära. Judaismile on
Iseloomusta Itaalia geograafiat ja selle seost majandusega. Rahvad, kes Itaalias elasid. Itaalia asub Apeniini poolsaarel ja võrreldes Kreekaga ei ole ta nii mägine ja liigendatud. Tänu sellele on Itaalias palju kergem põlde harida ja teiste linnadega ühendust hoida. See soodustas ka ühtse riigi teket, samas kasutasid itaaliased merd vähem kui kreeklased ja olid kehvemad meremehed. Itaalias elas palju erinevaid rahvaid, kes alati ei saanud ka üksteisega hästi läbi ja toimus palju sõdasid. Keskel ja lõunas elasid itaalikud, kes jagunesid väiksemateks gruppideks, aga nad sarnasesid üksteisele. Itaalial on väga tugev mõju Kreeka kultuurist, nende kolooniate tõttu . Itaaliased võtsid kreeklastelt üle ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, eeposed, jumalad, müüdid ja aritokraatliku eluviisi. Etruskid Etruskide päritolu on tundmatu, aga arvatakse, et nad on pärit Väike-Aasiast, aga mõned arvavad, et nad on Itaalia põliselanikud. Nad v...
Riik ja religioon olid roomlaste silmis lahutamatud. Riigi edu sõltus jumalatest, seetõttu oli jumalate austamine üks riigi olulisemaid ülesandeid. Ka peestrid olid riigiametnikud, kuid erinevalt teistest ametnikest valiti nemad eluks ajaks. Ülesannete järgi jagunesid nad mitmesse kolleegiumi. Tähtsaim oli 16-liikmeline pontifekside kolleegium. Ennustamine oli lubatud riigile ja riiklikele huvidele, seega tegelesid sellega peamiselt riigi poolt määratud preestrid augurid. Jumalad võisid ilmutada oma tahet väga erinevalt, seda sai välja lugeda ohvritalituse sujumisest, ohvriloomade käitumisest, loodusnähtustest. Kõige kriitilistemal hetkedel pöörduti Kapitooliumil säilitatud sibülliraamatute poole. Sibüll oli kreeka päritolu ennustajanna. Omal ajal olevat ta müünud Rooma kuningale kolm riigi tulevikku käsitlevat papüüruserulli, mida roomlased sajandeid senati vastava otsuse korral uurisid.
Vana-Rooma Vana-Rooma referaat. Apenniini poolsaar kandis Itaalia nime juba vanaajal. Ainult tänapäeva Põhja- Itaalia-- Lombardia maakond- jäi toona Itaalia piiridest väljapoole. Poolsaart pikuti läbivast Apenniini mäeahelikust hoolimata on Itaalia Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem. Kliima on soe ja niiske, Alpi mäed kaitsevad külmade põhjatuulte eest, mäenõlvadel asuvad niidud sobivad karjakasvatuseks. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud nagu Kreekas. Selle tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega, pidasid omavahel ühendust eelkõige maismaad mööda ja sõitsid merd märgatavalt vähem kui kreeklased kuna neil puudusid sopised rannajooned, nagu Kreekas neid leida võis. Elanikud suhtlesid omavahel tihedalt. Itaalia geograafiline terviklikkus lõi paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. ~ 2000.a. eKr rändasid Apenniini poolsaarele indo-eurooplased. Itaalia ...
Loodus, üleüldine ema. Riigi ja religiooni seotus oli lahutamatu, usuti jumalate osasse riigi võimus ning seetõttu pöörati nende austamisele suurt tähelepanu: tähtsamaid pühamuid reguleeris riik, kultuuripidustused olid riiklikud ning ka pontifexid, preestrid, ,,sillaehitajad", ka pontifex maximus riigi ülempreester, olid riiklikult valitavad. Peale nende olid ametis ka flaamenid konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitsejad ning augurid, kes ennustasid tulevikku. Ennustamist mõisteti kui jumalate märguannete kaudu nende tahte selgitamist. Levinud oli ennustamine lindude lennu järgi.Eriti tähtsatel puhkudel võeti appi sibülliraamatud kreeka soost naisennustaja. Keisririigi ajal kuulus pontifex maximuse tiitel ainuvalitsejale, keda hiljem hakati jumalikustama Augustuse Ceasari jumalaks kuulutamise tõttu. Jumalatelt millegi saamiseks tõid roomalsed neile andameid, värtusesemeid, toitu või ohvriloomi
Poseidon, Pluto Hades, Ceres Demeter, Prosepina Persephone, Minerva Athena, Apollo Apollon, Diana Artemis, Mercurius Hermes, Venus Aphrodite, Baccus Dionysus, Saturnus Kronos, Vesta Hestia. Preestrid olid riigiametnikud. Jagunesid kolleegiumitesse, tähtsaim oli 16 liikmeline pontifeks, mida juhtis ülempreester. Keisri austamine jumalana, võeti üle idapoolsetest hellenistlikest riikidest. Ennustamiskunstiga tegelesid augurid, preestrid. Ennustastid lindude lennu järgi, see oli kõige olulisem viis. Kasutati ka sibülliraamatuid Kapitooliumil, mille Sibüll, kreeka ennustajanna, kes kuulutas Itaalias, oli Rooma kuningale müünud. 4.5 Haridus: Laste kasvatamine oli pere peamine ülesanne, sõltus rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist. Poiste puhul oli kõuge praktilisem sõjalise suunitlusega. Kreeka kultuuri mõjul hakati tähelepanu
(sillaehitajat või teerajajat – selle termini täpne algupära pole selge), kelle eesotsas seisis riigi ülempreester – pontifex maximus (suurim pontifex). Pontifexide ülesanne oli kanda hoolt üleriiklike pidustuste eest ning sellega seoses pidada arvet ka kalendri ja riiklike tähtpäevade kohta. Pontifexidele lisaks määrati ametisse konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitsevad flamenid ja tuleviku ennustamisega tegelevad augurid. Enamus preestriameteid olid eluaegsed. Preestritel oli suur mõju Rooma riigi poliitika kujundamisel ja nendesse ametitesse valiti sageli tuntud riigimehi. Roomlased suhtusid oma jumalatesse asjalikult. Selleks, et jumalatelt midagi saada, tuli neid kohusetruult teenida, mis tähendas eelkõige annetuste toomist. Kõige olulisemak peeti loomade ohverdamist. Ohvriloom tapeti altari jures, osa tema siseorganitest põletati altaritulel jumalatele, liha söödi aga kohapeal ise ära
Janus uste, piiride ning lõpu ja alguse jumal oli kahe vastassuunas vaatava näoga, oli ka sõjajumal. Rooma riigi pühamud olid riigi kontrolli all, preestreid valiti kui riigiametnikke nende seast olid olulisemad pontifeksid ehk sillaehitajad. Riigi ülempreester oli pontifex maximus. Pontifeksid pidid hoolt kandma üleriigiliste pidustuste eest ja korras hoidma kalendrit. Konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitsesid flaamenid. Tuleviku ennustamisega tegelesid augurid. Selleks, et jumalatelt midagi saada, tuli neid teenida, st tuua annetusi. Ohvriloomi tapeti altari juures, siseorganeid põletati, liha söödi kohapeal ise ära. Mõne asja viltuminekul tuli ohvrit korrata. Patriitsid ja plebeid Patriitsid olid poliste suguvõsade liikmed, kellest usuti, et nad põlenevad kuulsatest esiisadest. Ainult patriitsid võisid olla riigiametnikud, preestrid, kohtunikud ja senatiliikmed. Kodanikke, kes patriitside hulka ei kuulunud, nimetati plebeideks
nõidusejumalanna • Hephaistos(rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal Ennustuskunst võeti üle etruskidelt, seepärast seda kutsuti ka terminiga Disciplina etrusca. Sibülliraamatud- tuleviku ennustamise raamat, mis pärinevad kuningate ajast. Augur- Vana- Rooma preester-ennustaja, kes ennustas auspiitside järgi jumala tahet. Auspiits- lindude lennu jt. loodusmärkide vaatlus ning nende järgi ennustamine Vana- Roomas. Augurid ennustasid auspiitside järgi. 11. Ristiusu ehk kristluse tekkimine,; algkristlus. Õp. lk 198-200 (+vihik) 1. saj eKr allutati Rooma ülemvõimu alla ka Palestiina- Juudamaa (juutide piirkond, Palestiina Vahemere idarannikul) Pikka aega ei nõutud neilt rooma jumalate austamist ja ka Juuda valitsejatele jäeti esialgu nimeline iseseisvus ning koos sellega tavapärasest suuremad volitused oma maa siseasjade üle otsustamiseks. Juudid aga rahulolematud oma seisukorra suhtes ja ootasid Taaveti
nõidusejumalanna · Hephaistos(rooma mütoloogias Vulcanus) Hera poeg, tule- ja sepatööjumal Ennustuskunst võeti üle etruskidelt, seepärast seda kutsuti ka terminiga Disciplina etrusca. Sibülliraamatud- tuleviku ennustamise raamat, mis pärinevad kuningate ajast. Augur- Vana- Rooma preester-ennustaja, kes ennustas auspiitside järgi jumala tahet. Auspiits- lindude lennu jt. loodusmärkide vaatlus ning nende järgi ennustamine Vana- Roomas. Augurid ennustasid auspiitside järgi. 11. Ristiusu ehk kristluse tekkimine,; algkristlus. Õp. lk 198-200 (+vihik) 1. saj eKr allutati Rooma ülemvõimu alla ka Palestiina- Juudamaa (juutide piirkond, Palestiina Vahemere idarannikul) Pikka aega ei nõutud neilt rooma jumalate austamist ja ka Juuda valitsejatele jäeti esialgu nimeline iseseisvus ning koos sellega tavapärasest suuremad volitused oma maa siseasjade üle otsustamiseks. Juudid aga rahulolematud oma seisukorra suhtes ja ootasid Taaveti
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
