Rooma (0)

Rooma ja Kreeka asusid Vahemere kaldal ja läestikku, Rooma asus Apenniini poolsaarel Itaalia nime all. Maa oli põlluharimiseks sobivav kui Kreekas ning merd sõideti kreeklastest vähem.
Rooma tekkis Latiumi maakonda, elanikud ( roomlased ) olid latiinid ja kõnelesid ladina keelt.
Vabariigi ajal oli Roomas eesotsas senat ja riigiametnikud ( konsulid ). Vabariik oli võimsaim V sajandil. 390. aastal tabas Roomat suur tagasilöök ning roomlased said hävitavalt lüüa itaallaste käest. Vabariigi ajal pidasid Rooma ja Kartaago omavahel kolm sõda, mis on tuntud kui Puunia sõjad.
Sõjavägi asendati palgaväega, algasid kodusõjad. Esile tõusid Antonius ja Octavianus , kelle vahel sai alguse kodusõda. Vabariigi lõpuks võib lugeda seda, kui Octavianus vallutas Egiptuse ja ühendas kõik maad oma ainuvalitsuse alla.
Keisririigi ajal võttis Octavianus endale nimeks Augustus. Tema valitsusajal oli rahuperiood ja majanduslik õitseng. Ta pühendus riigi sisemisele korrastamisele, vabariigi pooldajate hulk jäi tema valitsusajal aina vähemaks ning pärast Augustuse surma olid enamik juba ainuvalitsuse omaks võtnud. Mitmed Augustuse järglased olid ülekohtused, eriti kuulsaks sai keiser Nero. Oma võimsuse haripunkti saavutas Rooma keiser Traianuse valitsusajal, kui vallutati Daakia. Rooma riik tagas nn Rooma rahu. Peale seda hakkas olukord Riigis halvenema.
Etruskide koduks oli maakond Etruuria. Nende kultuurist võib leida nii foiniikia - kui ka kreekapäraseid jooni, nad kujundasid Kreeka alfabeedi järgi oma tähestiku. Nad olid suurepärased meresõitjad ja piraadid. Nende käsitöö, eriti metallitöötlus, oli kõrgelt arenenud, nende ehituskunsti matkiti hiljem. Hiilgeajal oli neil kujunenud 12 linnriiki, võim ulatus ka Etruuriast väljapoole. Ühiskonnas oli naiste positsioon kõrgel. Tõlgendasid jumalikke endeid, tähelepanu pöörati elule pärast surma, olulisel kohal olid hauakambrid .
Rooma vabariigi languse põhjused:

• Talupoegade laostumine (pidevad sõjad, latifundiumite teke)
  
• Riik oli kasvanud suureks ning kõik kodanikud ei saanud osaleda rahvakoosolekutel
  
• Palgaarmeele üleminek
  
• Rahvakoosolekul enamik otsustajatest olid proletaarid
  

Rooma keisririigi languse põhjused:

• Riigi kaheks jagunemine
  
• Suur rahvaste rändamine
  
• Kristlus riigiusuks
  

Divide et impera ehk jaga ja valitse põhimõte – roomlased sõlmisid alistatud maadega kokkuleppeid. Kõik roomapärane levis alistatud maades vaid niipalju, kuivõrd provintsielanikud seda omaks võtsid. Tavaliselt jätsid roomlased puutumata ka tavapärase riigikorra.
Ka roomlaste religioon ja kultuur sarnanesid kreeklaste ja etruskide omadega. Roomlased austasid loodusjõude ja vaime, nuumen. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius . Samuti olid neile olulised ka antropomorfsed jumalad, paneteoni tipus seisis Jupiter . Jumalate austamine oli riigi üks olulisemaid ülesandeid, preestrid olid riigiametnikud. Samuti esinesid augurid ehk preestrite määratud ennustajad. Ennete tõlgendamine oli tähtsal kohal.
Rooma esimeste keisrite valitsusajal sai alguse ristiusk . Kristlased ei tunnistanud teisi jumalaid peale Jeesuse. Ristiusk levis kogu Rooma riigis.
Kultuuris hakati vaimsele haridusele rohkem tähelepanu pöörama, õpiti kreeka keelt ja kultuuri. Korraldati teatrietendusi, hobuse võidusõite ja gladiaatorite võistluseid. Teatrietendused ei käsitlenud tõsiseid probleeme. Augustuse võimulolek lõi soodsad tingimused kultuuri arenguks. Hakati uurima ajalugu.