mõistele 19. sajandil. Programmiliseks nim muusikat, mis on seotud kas kirjandusliku või muu muusikavälise ainestikuga, programm võib väljenduda teose pealkirjas või teosele lisatud kommentaaris. FS programmi autor on Berlioz ise ning see kannab alapealkirja "Episood kunstniku elust". Peategelane on noor kunstnik romantiline kangelane, üksik ja kannatav, "haiglaselt tundlik", lootusetult armunud, kuid oma armastatust lahus. Masendusest võtab ta suure annuse oopiumi, langeb uima ja näeb nägemusi. Iga osa läbib "armastuse teema", mis on kui idée fixe (tõlkes: kinnisidee), kuid vastavalt sündmustele muudab see oma karakterit, rütmi ja laadi seda nimetatakse teema transformatsiooniks. See idee vaimustas hiljem Liszti, Wagnerit ja Francki. Teose muusikas on tunda Beethoveni mõjusid (Berlioz oli selleks ajaks jõudnud kuulata 3. ja 5. sümfooniat): 2-ne koosseis + vaskpillid ja löökpillid
Helena Ruud 12B Kristiina Ehin Ta sündis 18. juulil 1977 Raplas Ta on eesti luuletaja ja proosakirjanik Ta on õppinud eesti filosoofiat ja spetsialiseerinud rahvaluulet Ta on kuulunud kirjandusrühmitusse Erakond Tal on 6 luulekogu ja 5 proosakirjandust Kristiina Ehin “Viimane Monogaamlane” Raamat ilmus välja 2011 aastal Seal on kirjas 2009-2011 aasta luuletused Raamat räägib armastusest Minu aravtes räägib see raamat kahest armastatust, aga tegelikult räägib puust ja unistajast Raamatu põhimõtte on armastus ei tule kergelt “Viimane Monogaamlane”
Mees ja naine kohtuvad: ööklubis, facebookis, juhuslikult, koolis. Armumine ´ • Armumine on tugev tundeseisund, milles armunu tunneb end teise inimesega väga lähedasena • Armastus on inimeste vaheline sügav ja kestev kiindumus Suhte areng Kui hakatakse teineteisele meeldima ja suhe hakkab muutuma lähedasemaks Pettumused • Armastuses kogetakse nii rõõmu kui ka pettumust nagu armukadedus, liigne sõltuvus oma armastatust Lahkuminek • Iga armumine ei kujune pikaajaliseks armastuseks • Suhte lõppemine on raske suhte lõpetajale kui ka mahajäätule Leppimine • Lühema või pikema aja jooksul tuleb teadmine, et elus võib ette tulla veel mitmeid armumisi ja ka vastastikkust armastust • Leppimine oma partneriga võib kujuneda vägagi keeruliseks
Juhan Smuuli näidend „Lea“ – kas mustvalge maailmanägemus? Kokkuvõte Referaat on üles ehitatud Juhan Smuuli näidendile „Lea“, keskendudes eelkõige retsensioonidele, mis ilmusid näidendi lavale tuleku järel. Esimeses peatükis saab ülevaate „Lea“ süžeest – noor neiu, Lea, jäädes ilma oma armastatust otsustab vabasurma kasuks, kuid ema suudab teda takistada. Sellele järgnevad sündmused, kus Lea on maailmavaateid totaalselt muudab, seda peamiselt uue meeskangelase tõttu, kuid ka see armastuslugu ei lähe plaanipäraselt, Lea kaotab ka selle mehe. Esimene peatükk annab ka mõned pidepunktid, millele toetuda, et leida „Lea“ ainestiku taust ja ehk ka põhjused. Nimelt on välja toodud teise Smuuli teose „Jäine raamat“, kust võib leida Lea, kui tegelase, põhiprobleemid.
maailmas rõõmu. · Dies, nox et omnia Tagasihoidlikku armastust on samuti raske püsivana hoida. Armunu laulab: "Päev, öö, kõik teeb mind kurvaks"; "Ma kannatan väga... ...suudlus sinult ärataks mind ehk ellu". Siin on kasutatud kõrvuti keskaegset prantsuse keelt ja ka ladina keelt. · Stetit puella "Stetit puella rufa tunica" "Seal ta seisis punases kleidis". Armunu räägib oma armastatust, kes seisis, nagu "tamquam rosula" väike roos. See motiiv sai ka hiljem populaarseks. · Circa mea pectora "Circa mea pectora multa sunt suspiria" "Minu rinnas on palju ohkeid". Laulab armunu oma armastatust tüdrukust, kelle "silmad on säravad nagu päike ja välk". · Si puer cum puellula Lauldakse rõõmsalt sellest, mis kõik juhtuks, kui kena neiu ja noormees oleksid ühes ruumis koos ("Felix coniunctio" "Milline õnnelik liit").
Armastada või olla armastatud? Armastusel on tegelikult väga mitmeid definatsioone, millest enda jaoks see õige välja leida on väga raske. On palju erinevaid filosoofe ja teisi tarku kes on leidnud mingid mõtted ning need kirja pannud, mida me enda omadega saame samastada. Kuid nagu ka kõige muuga ei pruugi me asjast aru saada nii nagu on seda inimene mõelnud, kes selle kirja pani. Mida meile siis vaja on, kas armastust või armastatust ? Kas kõik, kus on sõnatüvi armas sees, on tähenduselt sama võimas? Näiteks kui ma kohtan kedagi uut ning tunnen et olen armunud, ei ütle et see on armastus. Armastus on pikaajaline tunne, armastan ma oma ema, oma perekonda, mind ümbritsevaid inimesi. Armun ma vaid ühte inimesse ning see ei ole eriti pikaajaline. Olla armastatud soovin ma oma lähedaste, sõprade, sugulaste poolt. Enamasti teen ma kõik selleks, et olla nii endale kui ka teistele hea.
raske alla suruda. Armastus lihtsalt tekib ja sinna ei saa midagi parata. Teoses ,,Triumfikaar" tärkas Ravicis armastus väga ootamatult. Ta hoidis pigem omaette, uitas omapäi ja sai iseendaga suurepäraselt hakkama.Ta justkui ei oodanudki ega vajanduki kedagi enda kõrvale. Mõnes mõttes pidi Ravic isegi hoiduma armastusest, sest pagulasena ei tea kunagi, mis järgmiseks saab ja milliseid keerdkäike elu ette toob. Vangi sattudes ja maalt lahkudes tekitab oma armastatust eemalolek tohutut südamevalu. Ravici armastus Joani vasti ei alanud küll esimesest silmapilgust, esialgu tahtis ta sellest naisest hoopis vabaneda, kuid armastus tekkis peale mitmeid kohtumisi ning aina süvenes. Lõpuks kujunes see tunne väga tugevaks ja avaldas mõju Ravicu tegudele ja käitumisele, mis tundus vahel talle endalegi võõrana. Joani jaoks tärkas armastus üsna imelikul ajal. Ta oli äsja kaotanud oma elukaaslase
õnnelikku ja rahulikku elu. Tänapäeval ei kiirusta noored pereeluga vaid esikohal on siiski töö. Kahjuks on eestlastel siiski komme end tööga matta. Tavalistes peredes on vanemad hommikust õhtuni tööl ning perekonnaga veedetakse vähe aega. Tundub, et eestlane ei ole kunagi rahul sellega, mis tal on, vaid tahab alati saada rohkem ja rohkem. Ka praegu tahetakse parem olla oma naabritest, nagu tahtsid seda Pearu ja Andres. Sellise n.ö võistluse pärast kaob varem armastatust tööst rõõm ning tööd tehaksegi vaid selle nimel, et olla teistest parem. Muutunud on varasemast see, et lapsi ei sunnita enam nii palju tööle, kuid ka nendega koos olemiseks ei jätku vanematel palju aega. Usun, et siiski armastuse nimel tuleb töötada ning vaeva näha, kuid tuleb pöörata suurt tähelepanu ka oma perele, et ei kaoks rõõm ning naeratused suult. Kui avada silmad ja pöörata tähelepanu rohkem pisiasjadele leiame õnne ja armastuse palju kiiremini
MAIKELLUKE Maikelluke on kevadistest lilledest paljude inimeste lemmik. Sellest räägivad ka mitmed kuulsate inimeste mälestused, muusikud on oma tunded tema vastu pannud heliteostesse. Armastatust inimeste hulgas näitavad maikellukese arvukad rahvapärased nimed, vaid vähestel taimedel on neid rohkem. Põhjuseid selleks on mitmeid. Esmalt on ta muidugi väga ilus. Pikad ühekülgsed lumivalged õiekobarad väikeste armsate kellukakujuliste õitega sügavrohelisel taustal ei jäta kedagi külmaks. Teiseks on tal kaugelt tuntav väga tugev ja meeldiv lõhn. See lõhn on nii vapustav, et on rajatud peaaegu et parfümeeria eriharu, mis on spetsialiseerunud just maikellukese lõhnadele
on ta sõnatu ning ennastohverdavalt lubab Cyrano teda aidata andes talle kirja, mille ta ise oli tütarlapsele kirjutanud. Christian ei olnud oma tunnete kirjeldamises just väga osav. Teises vaatuses aitab Cyrano noortel isegi abielluda ning kolmandas vaatuses noor ja ilus Christian sureb. Mõne aja pärast mõistab neiu, et oli armunud hoopis Cyrano hinge ja olemusse. Teose lõpp on traagiline, sest sureb ka Cyrano ja Roxane, kes oli elanud vaid illusioonides on ilma jäänud oma mõlemast armastatust. Ooperi muusikaline ja lavaline pool oli väga osavalt ja huvitavalt üles ehitatud. Saatvat orkestrit oli minu jaoks kõige huvitavam kuulata, sest erinevad partiid suutsid igas olukorras välja tuua õige meeleolu ja palju pingeid, kuid samas ei summutanud nad ära lauljaid. Kui lauljatest ja osalistest rääkida, siis kõige sümpaatsemana tundus Roxane'i osatäitja, sest ta mängis oma rolli väga puhtalt ja siiralt välja. Eriti siis, kui
õhust. Inimene vajab enda kõrvale teist inimest kellele loota ja kellesse ta on juba kiindunud. Inimene vajab teadmist, et ta ei ole siin ilmas üksinda ja see vajadus panebki inimest kellestki sõltuma. Inimesed sõltuvad üksteisest vastastikku. Isik, kellesse ollakse kiindunud ja tema peale loodetakse, peab teadma samuti seda, et ka tema võib kellegi peale loota siin ilmas. Inimene on loodud armastama ja olla armastatud. Sageli lähebki kiindumus üle armastuseks ja oma armastatust sõltutaksegi nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Inimesel on vaja sõltuda ja ka kiinduda, kuna muidu kaob ka elumõte.
kuidas varsti temagi oma armastatu juurde naaseb: aeg möödub kiiresti. Liiva ja kivide jaoks on aga ajataju olematu ning nemad on igavesti Ingi haua juures. ,,Carpe diemis" on sarnane meeleolu: aeg on lühike ning saab varsti otsa... ,,Carpe Diem" erineb ,,Ingi hauast" aga selle poolest, et sõnum on teine: Visnapuu õhutab meid oma aega nautima. 5) Luuletuses ,,Igavesti" Visnapuu räägib oma armastatust ning sellest, kui väga ta temaga olla tahab. Minu arust võib hea luuletaja olla heas igas stiilis. Oli ju Leonardo da Vinci absoluutselt suurepärane nii marmori vormimises, piltide maalimises kui ka keeruliste masinate kavandamises! Ma ei saa öelda, et Visnapuu oleks üheski stiilis halb olnud. Mulle meeldivad ta luuletustest need kõige rohkem, kus on ajataju kujutatud, sest see tuletab meelde, et mitte miski ei ole püsiv ning peaksime elama kõiki oma päevi nii,
Suureks takistuseks sai aga mehe naine Marta Petrovna. Armastatu eest ollakse ju tavaliselt kõigeks valmis ja nii jätkus mehel julgust oma naise tapmiseks. Dunja aga ei tahtnud mõeldagi tööandja naiseks saamisest. Ta kolis emaga Peterburi ja pidas plaani hoopis Luziniga abielluda, kuid see ei meeldinud neiu vennale Raskolnikovile sugugi. Kui pulmaplaanid lõpuks katki jäid, sõitis linna ka Svidrigailov, kes ei olnud harjunud mõttega, et ta peab armastatust ilma jääma. Dunja poolehoidu püüdis ta võita rahaga. Neiu jäi aga oma otsusele kindlaks. Nüüd ei olnud vaesel mehel midagi teha. Koos Dunjaga kadus ka tema elu mõte. Surnud oli ka Marta Petrovna, kelle ülalpidamisel ta varem oli elanud. Nii valmiski mehe alateadvuses hirmus otsus sooritada enesetapp. Selline oli minu isiklik arvamus Svidrigailovist ja tema ootamatu enesetapu põhjustest.
Henry ja Catherine põgenevad järve mööda Sveitsi. Nad elasid Montreux'si lähedal mäenõlvakul.Nad kolisid mäenõlvakult alla linna. Nad elasid hotellis. Catherine oli valmis sünnitama. On raske sünnitus ning laps sureb. Mõned tunnid peale sünnitust sureb ka Catherine. Probleemid teoses armastus, igatsus, sõda, vigastused, alkoholism, põgenemine, surm. Tegelaste kirjeldus Henry Friedric- Leintnant, on ükskõikne valu suhtes mida põhjustab sõda, hoolib väga oma armastatust, on täiskasvanulikum kui teised sõdurid tema ümber, ta teeb oma tööd hoolikalt. Ta on hea ja õiglane suhetes. Catherine Barkley Medõde, mõistev, armastav, abivalmis ning emotsionaalne. Näeb kaunis välja , on pikka kasvu, blondide juustega ja hallide silmadega. Rinaldi - Kirurg, usaldatav, emotsionaalne, hea sõber, armastab alkoholi. Helen Ferguson- Catherine'i sõbranna ja kaastöötaja. Emotsionaalne, pisut kade. Tegelase areng teoses
Armastusel on mõnikord ka pahupool sellega võib kaasas käija armukadedus ja soovimatus oma armastatu lähedust teistega jagada. Enamik inimesi tunneb aeg-ajalt armukadedust näiteks kui tekib ettekujutatav või tõeline rivaal või kui armastatu pühendab ennast liialt sõpradele. Armukadedus, mida väljendatakse ähvarduste, vägivalla, kontrollimise või manipuleerimisena, on käitumine, mis ei ole omane armastusele, vaid väljendab omamissoovi ja võimuiha. Liigne sõltuvus oma armastatust võib mõnda aega isegi meeldiv olla, kuid aja jooksul võib see hakata suhet koormama. Seetõttu on armastussuhtes oluline, et mõlemad partnerid säilitaksid oma isiklikud huvialad ja teised olulised suhted, sest see üksnes rikastab paarisuhet. Nii armunud olla kui armastada võib ka vastuarmastust leidmata. On loomulik, et oma armastusele oodatakse vastuarmastust. Samas ei saa mõnigi kord kindel olla, et tunnetele
järeldub, et inimesel pole enam oma mõtteid, sõnu, tegusid – ta on tulvil teisest elust. Luuletus on pärit Kareva valikkogust „Armuaeg“, kus puudub enamikel luuletustel pealkiri, küll aga loetakse sisukorras pealkirjaks luuletuse esimest rida: „Viib sünnieelsest unest surmaunne…“. Mina loeksin luuletuse meeleolu pigem kurvaks, kuna räägib sellest, et armastus ei olegi üks ilus tunne, vaid kõigest viibimise viis ning sellest, kuidas viimseni veel armastatust kinni hoitakse. Meeleolu on saavutatud sõnade ja fraasidega (nt „arvasin, et armastus on tunne“). Luuletaja püüab luuletusega edasi anda ilmselt seda, et armastuses ei ole kõik nii lihtne ning see ei tule alati nii kergelt ja ei pruugi olla vastastikune. Luuletuses on kasutatud mõnda epiteeti nagu „sünnieelsest“ ja „vikerkaarevärviline“. On kasutatud võrdlusi: „Sust hoian nagu ihu hoiab valust“, „Ja hoian Sinust nagu vili puust“.
otsinud. Sel hetkel saab Violetta osatäitja näidata oma võimast häält. Pidevalt kõigub meloodia kõrgetelt nootidelt madalamatele nootidele ning samas kord on muusika vaiksem ja õrnem ning teine hetk kirglik ja vali. Irina Dubrovskaja suutis seda esitada minule kui võhiku kõrvadele veatult. Ta tegi seda tõelise dramaatilisusega ning kirglikkusega ja ta hääl oli vapustav. Samas aga ei saa nii hästi rääkida teisest peategelasest, Violetta armastatust Alfredo osatäitjast Alexander Schulzist. Hääle poolest sobis ta väga hästi oma rolli ning koor ega orkester ei kõlanud tast üle, kuid puudu jäi tema poolsest keemiast. Oli see siis keemia puudumine kaasnäitleja Irina Dubrovskajaga või lihtsalt kehv näitlejameisterlikkus, kuid publikule kahjuks muljet ei jäänud kui teineteisse pööraselt armunud paarist. Dubrovskaja andis enda poolt kõik, kuid nõrgaks jäi Schulzi panus ning kokkuvõtteks oli nõrk armastuslugu.
emotsionaalselt Lotte mõju alt vabaneda. Tema pingutused lüüa läbi aadliseisuses linlasena ei anna tulu terava klassidevahega ühiskonnas,. Ebaõnnestunult naaseb ta mõisa, kus elab Lotte oma uue abikaasaga. Ta tõukub eemale oma endistest sõpradest ning kihutatakse seltskonnast välja. Enesetapuidee ilmub mitmel korral. Wertheri vaimne tervis muutub veelgi ebastabiilsemaks ületamatu barjääri tõttu mis eraldab teda oma armastatust. Ta eelistab väljamõeldud Keldi poeeti Ossiani Homerosele ning valmistab tõlke tema luulest. Lotte ususb, et ta on haige ja palub ennast rahule jätta. Albert on Wertheri suhtes närviline ja soovib, et ta ei külastaks neid nii palju. Lotte lõpuks palub, et Werther ei tuleks uuesti enne Jõuluõhtut, aga ta tuleb ikkagi ühel õhtul kui Albertit pole. Lotte palub, et Werther loeks talle oma tõlked Ossiani lauludest. Ta teeb seda ning Lotte on pisarateni liigutatud, kirg saab
võimaldas tal koos olla Carmeniga, mida ta nii väga ihkas. (,,Kelmiks võib muutuda endale märkamatult.") 3. Kas selles teoses oli midagi, mis sind vihastas? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Ei saa öelda, et vihastas, kuid pahaseks tegi Carmeni käitumine. Ta lollitas ja võrgutas kõiki mehi, et vaid ise ära elada. Ühel ja samal ajal oli tal olemas armastatu ning ka päris oma mees, kes ei olnud kunagi üks ja sama isik. Kui jõudis kätte aeg, mil armastatust sai tema mees, Carmen teda enam ei armastanud ning andis teada, et tal on uus armastatu. (,,Koera ja hunti ei saa kauaks paari panna.") 4. Kas selles teoses oli midagi, mis pani sind rõõmu tundma? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Rõõmu pani tundma rändur, kes ei hinnanud inimesi kohe esimese pilgu ega kuulujuttude järgi. Mundat otsima minnes, peatusid rändur ja tema teejuht mäestikus, kus nad tutvusid Josega. Teejuht pidas
võita. Suureks takistuseks sai aga mehe naine Marta Petrovna. Armastatu eest ollakse ju tavaliselt kõigeks valmis ja nii jätkus mehel julgust oma naise tapmiseks. Dunja aga ei tahtnud mõeldagi tööandja naiseks saamisest. Ta kolis emaga Peterburi ja pidas plaani hoopis Luziniga abielluda, kuid see ei meeldinud neiu vennale Raskolnikovile sugugi. Kui pulmaplaanid lõpuks katki jäid, sõitis linna ka Svidrigailov, kes ei olnud harjunud mõttega, et ta peab armastatust ilma jääma. Dunja poolehoidu püüdis ta võita rahaga. Neiu jäi aga oma otsusele kindlaks. Nüüd ei olnud vaesel mehel midagi teha. Koos Dunjaga kadus ka tema elu mõte. Surnud oli ka Marta Petrovna, kelle ülalpidamisel ta varem oli elanud. Nii valmiski mehe alateadvuses hirmus otsus sooritada enesetapp. Selline oli minu isiklik arvamus Svidrigailovist ja tema ootamatu enesetapu põhjustest. Midagi täiesti kindlat ei saa ma aga väita, sest inimese loomus on
ära. See tegu tundus raamatus kuidagi positiivsena oli ju Carmeni mees üks üdini paha ja ebameeldiv tegelaskuju. Don Josést sai Carmeni päris mees, kuid kohe peale seda leidis viimane omale uue kiindumusobjekti. Carmenist jäi ebameeldiv mulje. Ta võrgutas mehi, et ära elada, kuid need ei tähendanud temale midagi. Samas oli tal kogu aeg olemas oma armastatu ning päris oma mees, kes ei olnud kunagi üks ja sama isik. Niipea, kui ta armastatust sai ta mees teatas Carmen, et ei armasta teda enam ning tal on uus armastatu. Selline käitumine viis don José armukadeduse viimase piirini. Raamatu lõpus annab ta Carmenile valida: ta tapab ta ära või Carmen põgeneb temaga koos ning alustavad uut elu. Carmen ajab põikpäiselt põgenemisele vastu jutuga, et ta on tulevikku näinud ja tema saatus ongi saadid surmatud läbi don José käe läbi. Seepeale tapabki don José Carmeni ära ning
Kuradi õpetuste järgi püüdis mees neiu armastust ehetega. Ta pani hinnalise ehtelaeka Margareta kappi, millest tüdruk oli suures vaimustuses. Tal polnud kunagi midagi sellist olnud, tema elu oli üsna raske ja vaene ning lõpuks tundis ta ennast ilusana ning tähtsana. Hoolimata oma ema soovitusest ehteid mitte vastu võtta, kuna need olevat kindlasti patused, kandis Margareta neid salaja ikka edasi. See on tüüpiline armunud naise käitumine, ei kuulata oma lähedasi ning arvatakse oma armastatust ikka ainult head. Tunne on kui taevas, kõik tundub ilus. Kuid Fausti armastuse siiruse rikkus ära salakaval kurat. Ta mõtles välja alatu vale, et Fausti ja Margaretat kokku viia. Samal ajal kui Margareta naabrinaisel Martal külas oli, läks Mefistoteles sinna halbu uudiseid viima. Ta valetas, et Marta mees on õnnetult surnud ning asja ametlikuks tegemiseks on vaja veel ühte tunnistajat, kelleks oleks Faust. Nii kohtusidki
Hamlet oli kannatlik ja aus ning armastas lihtsust. Ta ei osanud arvata, et on ka ebaausaid ja omakasupüüdlikke inimesi. Seepärast ta ei kahtlustanudki oma isa mõrva. Alles peale vaimuga kohtumist, hakkas ta asju selgemini taipama. Ta oli kaval, kuna ta sai oma teatrieksperimendi abil oma isa mõrvari teada. Hamletil oli võimalus saada omale armastatud naine Ophelia ja oma eluga edasi minna. Kuna ta oli aga niivõrd kättemaksuhimuline, oli ta valmis loobuma oma armastatust, et saaks oma isa mõrvarit piinlemas näha. See saigi talle saatuslikuks. Claudius oli Taanimaa kuningas, kes oli niivõrd auahne, et tappis eelmise kuninga tema tiitli nimel. Peagi peale seda abiellus ta Gertrudiga, kes oli talle pigem aksessuaari eest kui naise eest. Kogu oma edasise perioodi pidi ta kannatama Hamleti terrori all ja veel oma tapatööd varjama, mis muidugi polnud enam Hamletile saladus. Ta teadis, et tal polnud enam lootust oma mõrvatööd
· Elus on asju, mille eest tasub võidelda lõpuni. · Uued kingad ikka vahel hõõruvad. Eluga on üsna samamoodi : ta üllatab meid ja sunnib meid liikuma tundmatuse poole isegi kui me seda ei taha ega vaja. · Aga elus tuleb ette kannatusi. Tuleb ette ka kaotusi. Neist ei pääse keegi. Kuid parem kaotada mõned lahingud võitluses oma unistuste eest, kui saada lüüa, ilma et oleksid kunagi teadnud, mille eest võitled. · Alguses mõtled armastatust kaks minutit ja siis unustad ta kolmeks tunniks. Siis aga vähehaaval harjud sa selle inimesega ja hakkad temast täielikult sõltuma. Nüüd mõtled temast kolm tundi ja unustad ta kaheks minutiks. · Niisiis peaksime armastama ainult neid, keda saame enda lähedal hoida. · Armastus on iga kord uus. Pole tähtis, kas oleme armastanud elu jooksul üks, kaks või kümme korda, sest alati seisame silmitsi täiesti tundmatu olukorraga.
järgmised päevad oma kallite inimestega, sest võib-olla neid homme pole või pole mind. Linnarahvas lootis, et taud läheb ise üle, et ohvrite arv ei kasva suureks ja haigus hääbub. Kahjuks, läheb kõik vastupidi, paari nädala pärast on ohvrite arv kasvanud üle kolmesaja. Linn pannakse karantiini. Kroonikas on kirjeldatud inimeste erinevaid reaktsioone, kuidas inimesed üritavad elada oma uue valitseja „katkuga“. Kõige suuremaks raskuseks inimestel oli lahus olemine oma armastatust. See muutus lõppude lõpuks kõige valusamaks piinaks, mida pidi linn kanntama. Ajakirjanik Rambert, kes oli tulnud Pariisist reportaaži tegema, kel polnud mitte ühtegi tuttavat selles linnas. Ta ei suutnud oma kallimast lahus olla ning mõtles põgenemisplaanile. Ta nägi tohutult vaeva, et põgenemist organiseerida ning pidi suhtlema kahtlaste inimstega. Lõpuks suutis ta asja nii kaugele ajada, et lahkuda, kuid viimasel hetkel otsustas ta siiski ümber ning jäi Rieux`le ja
Saavutamaks seda läbime nii head kui halba. Tähtis on vaid ise lõpptulemusega rahule jääda. Aleksandr Puskini raamatu `` Jevgeni Onegin'' peategelane armastab elu ning usub, et vabaduses peitub tema eluõnn. Äraütlemine naisele, et end mitte siduda, maksab Oneginile kätte. Mees ei mõista õigel ajal, et teeb elu suurima vea, lastes käest libiseda naisel, kellega võiks õnnelikuks saada. Hiljem ei jää muud üle, kui leppida kurva saatusega ning armastatust ilmajäämisega. Jevgeni tegi otsuse, mis ei lasknud tal elust enam rõõmu tunda. Oscar Wilde on öelnud: `` Igaüks elab enda elu ja peab selle eest ise maksma. Kahju ainult, et üheainsa eksimuse pärast tuleb korduvalt tasuda.'' Kindlasti on sel tõepõhi all. Albert Einstein on öelnud: ``Ainult teiste heaks elatud elu on väärt elamist.'' Et rõõm, mida tunneme teistele head tehes, on suurim, oleme me kõik kuulnud. Õnneks on säilinud inimesi,
aastast 1845. Teos annab hea ülevaate tolleaegsete Hispaania mustlaste kommetest ja iseloomust. Tegevuse keskpuntis on kolm peategelast : mustlanna Carmen Helen Lokuta, kapral Don Jose Mart Madiste ja toreadoor Escamillo Jassi Zahharov. Carmen, kõigi meeste ihaldusobjekt, on üsnagi nooruslik, kirglik ja muidugi ilus. Ta kasutas oma ilu meeste võrgutamiseks ning ta oli harjunud saama oma tahtmist. Laulus ,,Habaneera" tuleb välja tema arusaam, et armastatust ei saa peale sundida ega taltsutada. Tema tujud on kiiresti vahelduma ning samamoodi on tal lugu armastusega. Kui ta ühel hetkel armastab kedagi, siis järgmine päev võib ta teda juba vihata. Tema soov on olla vaba hing ning ta jääb alati kindlaks oma põhimõtetele. Don Jose, keda võib pidada Carmeni ohvriks, on kapral Hispaania armees. Pärast seda, kui Carmen talle lilleõie viskab, jääb ta nagu nõiutud mustlanna lummusesse
Näiteks Stendhali teoses ,,Punane ja must", kus Mathilde armastas Julieni tohutult. Mathilde armastus oli mingl määral kinnisidee aga teiselt küljelt hakkas ajapikku Julien kohutavalt meeldima. Neiu saatis mitmeid kordi noormehele armastuskirju, aga Julien vastas neile viisakalt ja külmalt. Hiljem küll Julien kiindus Mathildesse ja oli temaga koos, aga lõpuks ta jättis Mathilde ja läks proua de Rénali juurde, kes oli noormehe südames igavesti. Nii Mathilde jäigi ilma oma armastatust, kuna vastu armastus puudus. Inimeste eelarvamused mõjutavad hoiakut ja suhtlemist teiste inimeste suhtes. Victor Hugo teoses "Jumalaema kirik Pariisis" aasiti Quasimodot tema välimuse pärast. Kui Quasimodo julges rahva sekka tulla, olid inimesed jahmunud tema välimusest tema küüru ja mädapunnide pärast näos. Rahvas valis ta narride kuningaks. Quasimodo sai pidevalt põhjuseta karistada, peamiselt oma välimuse tõttu. Kus on see õiglus
Anna Karenina Talvi Kaja 1. L. Tolstoi romaan ,,Anna Karenina" räägib põhiliselt ühe naise, Anna, elust kaasates paljusid teisi teemasid, mida filmis ja etenduses toodi minimaalselt välja. Anna on noor abielus naine, tal on poeg. Tema abikaasa on rikas ja tuntud kõrgklassi mees. Anna ilus elu leiab pöördepunkti kui ta armub noorde Vronskisse ja laseb end tunnetel kanda. Anna jääb oma uuest armastatust rasedaks ja sünnitab lapse oma mehe, Aleksei Karenini nimele kuna mees ei anna talle lahutust nii, et nende ühine poeg jääks Anna hooldada. Anna on põlatud oma endiste kõrgklassi sõbrannade ja tuttavate poolt. Kõik, mis talle jääb on Vronski armastus, milles ta lõpuks ka kahtlema hakkab. Oma raske olukorra ja ühiskonna halvakspanu tõttu Anna murdub ja hüppab rongi alla. 2. Anna Karenina on südamlik ja korralik naine, kes armastab väga oma poega ja
´Nii unenägudeta tutval teel üksteise kõrval kõndisime veel ja rändasime jalad ainult rakku.´ ,,Valge käsi" tõrjub unevaevas noormees kiusavaid meelelisi ja kiitvaid kujutusi. ,,Maikellukesed" - esiplaanile tõuseb ajaluuleline alge, armastusmotiivi käsitlus areneb meenusmuslikul foonil. Mu tuba on küllastatud lõhnadega Maikellukestest tillukestest. ,,Inspiratsioon" kõneleb vahekorra hellast usaldavusest, selle puhastavast toimest ning loob armastatust madonnalikult vaigistava kujutuse. ´See on nii imelik, nii imelik ja hää! Kui laps su sülle heita, peita tahaks pää ja ainult kuulata su hääle tasast, pehmet kõla, kui laps, kes tahab jälle hääks ja vagaks saada.´ ,,Kerkokell" ema mälestuseks loodud, avaldub hingehelluse teema. Kodumurdeline keelekuju, sõnastuse valitult maalähedane lihtsus ja meeleolu süvendavad kordused tunduvad selles luuletuses ainuvõimalikus. Elu ja surma lahutamatus, emahool, poja tänutunne ja
armastussuhetesse. Tundeelu poolest jäädakse 2-5 aastaseks, mõistus ja sotsiaalne areng aga on tegeliku vanuse tasemel. Ebaküpsus segab sotsiaalset suhtlust kergematel jääb see konflikt intiimsuspiiridesse. On inimesi, kes emotsionaalses arengus säilitavad lapseliku kiindumuse. Tahavad armastust, aga ise ei anna. Leidnud naise, on nad õnne tipul, nad on südamlikud ja võluvad. Kui see ei täida lootusi, nt naine tahab ka armastatust, siis koguneb vihavimma. Tuntakse, et naine on võimukas ja pettutakse. Ajavad sassi armastuse ja armastusväärse käitumise, omaenda kujutluses on suured armastajad ja hindavad teise poole tänamatuks. Kodu, kus vanemad ei armasta, aga ei tülitse, muudab suhted ebasiiraks. Tuntakse ainult viisakust ja elu jääb mõistatuseks, õhu on alati teadmatust, tekivad kartused. Hiljem tõmbutakse omaenese maailm, jäädakse eluvõõraks, ka armastuses.
tema küpsusest. Seega on mõttekas enne lapse muretsemist kooselu alustamist võtta aega kurameerimiseks. ARMUMISE TEOORIAD. Armastuselt oodatakse võimalusi kogeda õnnetunnet läbi teise inimese. Nii sõprus- kui ka armastussuhtes tuntakse kaaslasest rõõmu, teda usaldatakse ja aktsepteeritakse, tema pärast muretsetakse ja temast hoolitsetakse. Armastust eristab sõprusest kirg ja see mil viisil armsama eest hoolitsetakse. Kirg peegeldub pidev mõtlemises armastatust, seksuaalses ihas ja soovis tema füüsilise läheduse järele. Kirg muudab suhte olulisimaks suhteks elus. Armastaja hoolitsust ja teisest hoolimist iseloomustab valmisolek kaitsta armastatut tema enda võimalike eksimuste eest ning soov anda endast kõik teise õnnelikuks tegemiseks. Uurimused on näidanud, et pikaajalistes armusuhetes on hoolitsus väga oluline, kirg jääb tahaplaanile. Armastuse mudel .
Pärast Napoleoni langust oli Itaalias ühel vähetähtsal ametikohal kuni elu lõpuni. Kirjanduslooming hakkab pärast sõjaväest lahkumist. Biograafiad, esseed, reisikirjad. Kiindumus Itaaliasse. Ka romaanid. · Romaan "Parma klooster". "Kirjandusteoses peab olema kõik selge ja loogiline nagu Napoleoni koodeksis." Üllameelne; tung mitte olla labane, madal inimene; ei ole edevust ega auahnust. Traktaat armastusest. Armastuse 4 vormi: * tõeline armastus kui kirg (mõtled ainult armastatust); * armastus kui iha (huvitutakse armastatust kuid teistestki lõbudest); * füüsiline armastus; * armastus kui edevus (et tähelepanu saada, ennast paremini tunda). Tüüptegelased Stendhali loomingus: * mees, kes Stendhal tahtnuks olla (noor, ilus, väärib armastust, kuid on uje; kuid ujedus on märk võimest armastada ja olla kohmetunud selle ees, keda armastab; armastus muudab hulljulgeks ja
Sotsiaalpsühholoogid Zick Rubin ja Keith Davis on proovinud selgitada sõpruse ning armastuse erinevusi. Kuigi mõlemad on lähedussuhted, sõlmitakse ja hoitakse neid eri põhjustel. Nii sõprus- kui ka armastussuhtes tuntakse kaaslasest rõõmu, teda mõistetakse, usaldatakse, aktsepteeritakse, tema pärast muretsetakse ja tema eest hoolitsetakse. Armastust eristab sõprusest kirg ja see, mil viisil armsama eest hoolitsetakse. Kirg peegeldub pidevas mõtlemises armastatust, seksuaalses ihas ja soovis tema füüsilise läheduse järele. Kirg muudab suhte olulisimaks suhteks elus. Armastaja hoolitsust ja teisest hoolimist iseloomustab valmisolek kaitsta armastatut tema enda võimalike eksimuste eest ning soov anda endast kõik tema õnnelikuks tegemiseks. Uurimused on näidanud, et just hoolitsus on pikaajalises armusuhtes väga oluline, mitte niivõrd kirg. ARMASTUSE TÜÜBID Armastus erineb sõprusest
4. Analüüsi Heathcliffi nelja tüüpi suhtegruppide järgi. Suhe loo jutustajaga- teos on tehtud vormis kus lugu jutustab naabri teenijatüdruk Heathcliffile. Temaga on Heathcliff alati hästi läbi saanud ja ei ole tema suhtes mingeid kättemaksuhimusid. Teeniatüdruk on üks väga väheseid kellega Heathcliff läbi saab. Suhe iseendaga- Ta on väga julm ja enesekindel inimene. Ta ei hooli mis teistest saab või mis tagajärgi võib olla tema kättemaksul. Ta hoolib ainult iseendast ja oma armastatust Cathrinest. Teiste tegelastega läbi saamine- Külarahvas kartis ja vihkas teda. Läbi ei saanud ta kellegiga peale naabertalu teenijannaga. Ümbritsev maailm- Maailm on tema jaoks väga negatiivne. Ta ei näe mitte kuskil midagi heaad ja ilusat. Ainuke eessmärk temal on kiusata Vihurimäe elanikke. 5. Iseloomusta Cathy ja Haretoni suhteid. Ei saanud Cathy Haretoniga läbi alguses. Kuid kui aeg edasi läks siis hakkas tasapisi Cathy Haretoni armuma. 6. Mina neli palet ehk johari aken
· 27. sonett räägitakse armastusest, kellele mõeldakse · 71. sonett palve, et kallim leinama ei jääks, sest muidu maailm peab teda narriks · 91. sonett et armastatu teda ei hülgaks · 93. sonett armastatu on liiderlik · 109. sonett räägib armastusest, mille tõttu on verd valatud, truuduse vanne · 121. sonett autor arvab, et on parem olla halb Shakespeare sonetid räägivad enamasti armastusest ja armastatust, kellega ei saa kahjuks õnnelikult koos olla. Sonettides on palju ridade vahele peidetud. Kasutatakse rohkelt kõnekujundeid. Shakespeare draama Komöödiad liikuvad ja elurõõmsad Olulisemad: 1. ,,Suveöö unenägu" - noorte õigus vabale armastusele, selgelt selle vastu, et vanemad püüavad laste elu korraldada. 2. ,,Veneetsia kaupmees" - vastandamine (ühelt poolt rõõm, sõprus, suuremeelsus, teisalt raha, ahnus ja tigedus) 3
Staatuse olulisus ühiskonnas. Eduard VILDE 1. romaan “Mäeküla piimamees” - Oscar WILDE 1. romaan “Dorian Gray portree” - Jutustused: 2. “Õnnelik prints” - 3. “Ööbik ja roos” - Vahel pole armastus ohverdusi väärt. 4. “Tähelaps” - 5. “Rakett” - Tunnustusvajadus, uhkeldamine, liigne kiitlemine ja siis põrumine. 6. kiri “De Profundis” - Viha tapab armastuse, inimene unustab end kedagi vihkama ja unustab hoolida oma armastatust, sest mõtleb vaid vihale. Tuleb jääda iseendaks, tähtis on see, mis ees seisab. Kuidagi peab enda jaoks õigeks muutma need teod ja seadused, mis sulle endale ülekohtused tunduvad ja tuleb juhtunu endale kasulikuks muuta. Lavastused: ALBEE draamad 1. “Kes kardab Virginia Woolfi?” - Geroge ja Martha, Honey ja Nick (abielus raha pärast, Honey vanemad rikkad). Kõike juhib armastus, inimesed kaotavad enesekontrolli,
Pärast Napoleoni langust oli Itaalias ühel vähetähtsal ametikohal kuni elu lõpuni. Kirjanduslooming hakkab pärast sõjaväest lahkumist. Biograafiad, esseed, reisikirjad. Kiindumus Itaaliasse. Ka romaanid. · Romaan "Parma klooster". "Kirjandusteoses peab olema kõik selge ja loogiline nagu Napoleoni koodeksis." Üllameelne; tung mitte olla labane, madal inimene; ei ole edevust ega auahnust. Traktaat armastusest. Armastuse 4 vormi: * tõeline armastus kui kirg (mõtled ainult armastatust); * armastus kui iha (huvitutakse armastatust kuid teistestki lõbudest); * füüsiline armastus; * armastus kui edevus (et tähelepanu saada, ennast paremini tunda). Tüüptegelased Stendhali loomingus: * mees, kes Stendhal tahtnuks olla (noor, ilus, väärib armastust, kuid on uje; kuid ujedus on märk võimest armastada ja olla kohmetunud selle ees, keda armastab; armastus muudab hulljulgeks ja tahtekindlaks); * naine, keda Stendhal tahaks
ära. See tegu tundus raamatus kuidagi positiivsena oli ju Carmeni mees üks üdini paha ja ebameeldiv tegelaskuju. Don Josést sai Carmeni päris mees, kuid kohe peale seda leidis viimane omale uue kiindumusobjekti. Carmenist jäi ebameeldiv mulje. Ta võrgutas mehi, et ära elada, kuid need ei tähendanud temale midagi. Samas oli tal kogu aeg olemas oma armastatu ning päris oma mees, kes ei olnud kunagi üks ja sama isik. Niipea, kui ta armastatust sai ta mees teatas Carmen, et ei armasta teda enam ning tal on uus armastatu. Selline käitumine viis don José armukadeduse viimase piirini. Raamatu lõpus annab ta Carmenile valida: ta tapab ta ära või Carmen põgeneb temaga koos ning alustavad uut elu. Carmen ajab põikpäiselt põgenemisele vastu jutuga, et ta on tulevikku näinud ja tema saatus ongi saadid surmatud läbi don José käe läbi. Seepeale tapabki don José Carmeni ära ning
• Kosmos loodi kaosest muna kujul • Nähakse teed, millel ühiskonda liidavad kokku ühised väärtused ja suhtumised ning usukombed on kui küis, mis ajastu kokku köidab • Traditsioonilised rituaalid ja pidustused templites ja kodus • Vanad palved on lihtsad ja otsesed 6. Budismi peamised uskumused: neli üllast tõde, kaheksaosaline tee, nirvaana, karma NELI ÜLLAST TÕDE 1) Mis on kannatus? • Sündimine, vanadus, haigus ja surm, samuti armastatust lahusolekut ja asjatuid püüdlusi 2) Mis põhjustab kannatust? • Kannatuste tekkimist põhjustab olemistung, mis viib taassünnist taassünnini ning millega kaasneb rõõm ja kirg. Olemistung tähendab lõbujanu, karmaliku saamise ja saamise tühistumise janu 3) Kuidas kannatusest vabaneda? • Kannatusel lõppevad, kui janu surutakse alla või muudetakse olematuks 4) Mis tee viib kannatusest vabanemiseni? • Kannatuste lõppemiseni viib kaheksaastmeilne pääsemistee
tahtis olla oma mehe elav mälestussammas. Ääretu püüdlikuse ja heldusega viis ta lõpule mehe mälestuse jäädvustamiseks mõeldud hauamonumendi ehitamise. See oli nii kaunis, et seda loeti üheks seitsmest maailmaimest. Ta pühendas hauamonumendi Mausolose hingele ja käskisluua oma armastatust kiidulaule. Legendi kohaselt suri ta kurbusesse. Mausoleum oli mõeldud valitseja hauakamriks, kus pidi tema auks mälestusteenistusi korraldama. Tänapäeva arhitekte paneb ahhetama mitte mausoleumi suurus ja kulutused, mis selle valmistamisele läksid, vaid eelkõige kunstilise kujunduse täiuslikkus. Esimese korruse moodustas vägev põletamata tellistest alus, milles asus Mausolose ja Artemisia viimne puhkepaik, ainult marmoriga kaetud. Selle laiuseks annab Plinius 19,
Tegelikkuses on nad ahned ja isekad. Wickham mustab valelikult Darcyt, kellele ta tegelikult on hoopiski tänuvõlglane. Anne Elliot (“Veenmine”) ja mr Bingley (“Uhkus ja eelarvamus”) - mõlemale karakterile on väga oluline neile lähedase inimese arvamus, Anne’ile on selleks talle ema eest olnud leedi Russell ja Bingleyle hea sõber mr Darcy, kellele ta alt üles vaatab. Mõlemaid tabab nukker saatus, kui neid erinevatel põhjustel raamatu alguse poole armastatust eraldatakse. Anne’i ja kapten Wentworthi puhul ei uskunud leedi Russell noorte majanduslikku edukusse ja nägi seda kihlust väga ebavõrdsena. Noore ja mõjutatavana kuulas Anne tookord vanema sõbratari arvamust ja noored lahutati järgnevaks kaheksaks aastaks. Bingley ja Darcy puhul on asjaolud teised - Bingley lahutati Jane’ist, kuna Darcy arvab oma tähelepanekute põhjal, et Jane’il puuduvad sügavamad tunded sõbra vastu. Kiiret lahutust kannustab ka Jane’i pere
Praegu kullerkupp veel looduskaitse alla ei kuulu, aga kui teda igal kevadel sama hoogsalt edasi korjatakse ja aedadesse ümber istutatakse, võib temaga nii juhtuda küll. (lisa 5. pilt kullerkupust). Maikelluke (Convallaria majalis) piibeleht, lambakeel, karikelled, lillikas, villvallikas Maikelluke on kevadistest lilledest paljude inimeste lemmik. Sellest räägivad ka mitmed kuulsate inimeste mälestused, muusikud on oma tunded tema vastu pannud heliteostesse. Armastatust inimeste hulgas näitavad maikellukese arvukad rahvapärased nimed, vaid vähestel taimedel on neid rohkem. Põhjuseid selleks on mitmeid. Esmalt on ta muidugi väga ilus. Pikad ühekülgsed lumivalged õiekobarad väikeste armsate kellukakujuliste õitega sügavrohelisel taustal ei jäta kedagi külmaks. Teiseks on tal kaugelt tuntav väga tugev ja meeldiv lõhn. See lõhn on nii vapustav, et on rajatud peaaegu et parfümeeria eriharu, mis on spetsialiseerunud just maikellukese lõhnadele
mis sõlmitakse kogu eluks, peab ka eleegiku mitteabieluline suhe oma armsamaga kestma surmani. Armastuses nähti ka eluviis, mis on võrdne teiste Rooma ühiskonnas normaalseks peetud eluviisidega. Eleegikud ei leidnud tavapärastest elukutsetest mingit rahuldust, kuigi need olid Roomas kõrgelt hinnatud (sõdur, kaupmees vms), vaid lõid endale ise igapäevategevuse armuvõitluse. Armastus oli kui orjus. Eleegik, kes on reeglina oma armastatust kõrgemal ühiskondliku positsioonil, kujutab end kui alamat orja oma emanda/käskijanna tujude teenistuses ning loobub isegi vabast arvamuse avaldamisest. Selle zanri tekke ühiskondlikud taustapõhjusteks olid Rooma abielunaiste juriidiline ja ühiskondlik emantsipeerumine 1. saj eKr, samas perekondlikult endiselt vaid soojätkaja roll. Matrooni kõrval ka uue naisetüübi, haritud ja jõuka hetääri, jõudmine Rooma, kes osutas nii seksuaalseid kui ka vaimseid naudinguid
Roomas sooviga võita oma armastatu poolehoid) 4) (armu)kannatuse ja kurbusemotiivid 5) erootiliste müütide jutustamine Rooma armueleegia teemad 1) Luuletaja armumine ja armastus a) Armastus kui püsiseisund (foedus aeternum), igavesti kestev suhe armastatuga. b) Armastus kui eluviis, eleegiku igapäevategevus armuvõitluse (militia amoris). c) Armastus kui orjus (servitium amoris): eleegik ise on reeglina armastatust kõrgemal ühiskondlikul positsioonil, kujutab end kui orja oma käskijanna tujude teenistuses. 2) Eneserefleksioon armueleegiate luuletajana. Rooma armueleegia sotsiaalsed tekkeeeldused 1) Rooma abielunaiste juriidiline ja ühiskondlik emantsipeerumine 1. saj eKr (perekondlikult endiselt vaid soojätkaja roll). 2) Matrooni kõrval uue naisetüübi haritud ja jõuka hetääri jõudmine Rooma (pakkus nii seksuaalseid kui ka vaimseid naudinguid)
Armastuslugu, kus üks armastajatest hülgab teise. Kuid ta kujutab seda onma Itaalia olustikus. Aadlidaam, kes on abielus, kuid tal on armasm Panfilo(?) (ja Fiamme). Teos on kirjutatud Fiammetta vaatepunktist, see on tema kõne, teos on mina-vormis, kus naine taastab oma armasutse loo, jutustab seda oma seltsidaamidele. Armastuse ärkamine, ülim õnn, kohtumised, armuõnn. Kuid siis peab mees minema ära teise linna isa ravima, siis tekib naises igatsus ja meenutab helgemaid hetki oma armastatust. On ka naise unenägusid, mis toob sisse alateadvuse. Siis hakkavad naisele tulema teated, et mees ei läinud isa ravima, vaid tal on seal hoopis teine naine, mis vallandab Fiammettas armukadeduse, tekib soov endalt elu võtta. Psühholoogiline proosa. "DEKAMERON". Juttude, novellide kogu. On dateeritud erinevalt. Praego on u 1349-53.aastal. sel ajal oli must surm, katk 1348.aastal. enne seda ta ei saanud seda kirjutada
Ta ei näe tulevikus midagi helget, vaid ainult surma. Palju kasutab sümboolikat. Oma luules on Liiv küllalt kriitiline, eelkõige enese suhtes, öeldes otse välja, et tema luule on kole. Ta lükkab tagasi kõik kiitused. Liivi luule on aus, kurvameelne ja ilustamata. Realistlik. Luuletustes tunnistab Liiv, et tema haigushood on segav faktor. Sellest koguneb valu. Väidab, et ta on lihtne mees. Autobiograafilises luules kajastub ka kuidas pidi oma armastatust loobuma. ,,Raudteel" surmaminek. ,,Tulevik" merega seotud, ootab tulevikku, kuid ei tea, mida see toob. Õnn või surm? ,,Kangas" omaenese haiguse tunnistamine. Nüüd katki kärisend, õnnelik leides tükkigi. ,,Kes meeldida tahab" Liivile polnud tähtis, et ta teistele meeldib. Kes meeldida tahtis pidi kõike taluma: peab roomama, tänama, nuttes naeratama. ,,Helin" Liivi looming, juba noorena hakkas luuletama. Surma eelaimus selgelt sees.
Kuid, ei ühtegi grimassi..mitte ühtegi häält.. kui üks hetk kamm kukub käest ja tüdruk variseb lauale hakates kogu hingest nutma. Ta kuuleb samme ja tõmbab värsevate kätega üle näo, silmade, pühkimaks viimsed kurbuse märgid. See on ema: " Kas sa nutsid?"..."Ei, see ei olnud mina, telekast" Kuid ta teeb, et see oli vale, kuid samas teab, et tal ei ole õigust nedele pisaratele, see on ta enda süü. Tekkib küsimus, mis seal arvutiekraanil oli? Seal oli tema armastatust pilt, kuid seal fotol oli ta koos kellegi teisega...kellegiga, kes ta teeb õnnelikuks. " Enam ma ei nuta, ei !"...mööduvad aastad, kui tüdruk naaseb oma lapsepõlve koju ja teeb oma vana, tolmunud arvuti lahti. Loeb vanu kirju ja leiab selle pildi. Ajalugu kordub ja tüduk puhkeb nutma kogu hingest nagu tol ajal, kui oli pisike plikake. Aeg ei paranda haavasid see on vaid sõnakõlks... *** Olin tunnis ja mõtlesin sulle , järsku hakkasin nutma . Tõusin püsti ja tormasin
Palju kasutab Liiv sümboolikat. Oma luules on Liiv küllalt kriitiline, eelkõige enese suhtes, öeldes otse välja, et tema luule on kole. Ta lükkab tagasi kõik kiitused. Liivi luule on aus, kurvameelne ja ilustamata. Realistlik. Luuletustes tunnistab Liiv, et tema haigushood on segav faktor. Sellest koguneb valu. Väidab, et ta on lihtne mees. Autobiograafilises luules kajastub ka kuidas pidi oma armastatust loobuma. Näiteks: Raudteel" surmaminek. ,,Tulevik" merega seotud, ootab tulevikku, kuid ei tea, mida see toob. Õnn või surm? ,,Kangas" omaenese haiguse tunnistamine. Nüüd katki kärisend, õnnelik leides tükkigi. ,,Kes meeldida tahab" Liivile polnud tähtis, et ta teistele meeldib. Kes meeldida tahtis pidi kõike taluma: peab roomama, tänama, nuttes naeratama. ,,Helin" Liivi looming, juba noorena hakkas luuletama
Teos ,,Demian. Ühe nooruse lugu" - iseendaks saamine. ,,Siddharta" - idamaine temaatika, Hiina ja India filosoofiat on põimitud. 1927 on ,,Stepihunt" - modernistlik. 1943 - ,,Klaaspärlimäng" - räägib inimvaimu ajatusest, omakasupüüdmatust vaimsuse teenimisest ja aukartusest elu ees. On kirjutanud ka muinasjutte, arvustusi, esseistikat, luuletusi, mälestusi. ,,Laulik" - hiinlane, kes tahab poeediks saada, kuid saavutab selle perest ja armastatust eemal olles. Mõte selles, et täiuslikkus vajab täielikku pühendumist. Selle arvelt kannatab isiklik elu. Hesse loomingu juured on saksa romantismis, india ja hiina mõtteloos, Nietszche filosoofias ja Jungi psühhoanalüüsis. Teoste teemad: kõrgem, puhtam maailm, terviklikkuse ja harmoonia püüdlemine, vabaduseiha ja iseseisvumine, enesearendamine, leida oma tee. Suurem osa romaanidest on kujunemisromaanid. Erinevalt omaaegsetel kelmiromaanidel ei ole
annaabi.ee 
