Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mis paneb inimesi kiinduma ja sõltuma? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis paneb inimesi kiinduma ja sõltuma?
Mis paneb inimesi kiinduma ja sõltuma?
Inimesed kiinduvad asjadesse kindla arusaama järgi. Ei kiinduta asja, mida ei taheta või millest ei hoolita. Inimese kiindumus võib olla hea kui ka halb. Inimene võib kiinduda asja niivõrd, et kui ta seda ei saa, mida tahab, siis ta võib käituta väga halvasti. Pahatihti on paljud kurjategijad kiindunud rahasse ja on selle saamiseks teinud kaaskodanikele liiga. Juhul kui inimene on kiindunud teise inimesse või isegi mõnda looma armastab inimene teda väga ja hoolitseb selle eest, et tema kiindumusobjektil oleks olla turvaline ja hea. Kiindumine ja sõltumine on tihedalt seotud. Inimene hakkab sõltuma sellest, millesse on ta kiindunud. Kurjategijad sõltuvad rahast ja armunud oma armsamast.
Sõltumine millestki võib olla samuti hea või halb. Laps sõltub oma vanematest kuni täiskasvanuni saades. Vanemate kohustus ongi hoolitseda oma järeltulijate eest, kuid kui laps peaks sõltuma terve elu oma vanematest oleks see vanematele raske. Muidugi juhul kui lapsel on puue, mis määrab ette terve tema elutee , siis on iseenesest mõistetav see, et vanemad peavad hoolitsema tema eest kuni enda või lapse elupäevade lõpuni. Mõned inimesed on sellised, kes ei julge minna maailma. Nendele meeldib elada oma vanemate juures ja nende rahakoti peal. Vanemate armastus on liiga suur, et oma laps majast välja visata . Selliste inimeste sõltumine oma vanematest on mõlemale osapoolele kahjulik. Ükskord surevad vanemad ära ja siis ei oska see inimene midagi peale hakata. Samuti on ka täiskasvanud inimese ülalpidamine kulukas ka pensionäridest vanematele. Inimesi võib panna kiinduma millessegi kartus või laiskus ja see läbi hakkavadki nad teistest sõltuma. Seesugused muidusööjad on ka riigi kanda samuti, kuna nad saavad töötuabiraha. Töötuabi tuleb aga nende inimeste taskutest, kes teevad tööd.
Kiindumine ja sõltumine on tihedalt seotud. Inimene hakkab sõltuma sellest, millesse kiindub. Inimese loomuses on sõltuta millestki samamoodi nagu me sõltume veest ja õhust. Inimene vajab enda kõrvale teist inimest kellele loota ja kellesse ta on juba kiindunud. Inimene vajab teadmist, et ta ei ole siin ilmas üksinda ja see vajadus panebki inimest kellestki sõltuma. Inimesed sõltuvad üksteisest vastastikku. Isik, kellesse ollakse kiindunud ja tema peale loodetakse, peab teadma samuti seda, et ka tema võib kellegi peale loota siin ilmas. Inimene on loodud armastama ja olla armastatud . Sageli lähebki kiindumus üle armastuseks ja oma armastatust sõltutaksegi nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Inimesel on vaja sõltuda ja ka kiinduda, kuna muidu kaob ka elumõte.
Mis paneb inimesi kiinduma ja sõltuma #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-06-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tauno Mihklepp Õppematerjali autor
Inimeste kiindumispõhjused, sõltuvused, arutlus selle üle

Sarnased õppematerjalid

Inimeseõpetuse kursus-Perekonnaõpetus-
292
ppt

Inimeseõpetuse kursus „Perekonnaõpetus“

Mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele pärandada. Juudi ehk heebrea ühiskonna elukorraldust kajastab Piibel. Piibel – perekond kui jumalik tee isikliku rahu poole. Vanas Testamendis ilmneb selge rõõm inimese kehast ja seksuaalelust, keha pole midagi halba ja patust. Suguküpsus 15. eluaastal, mil sõlmiti abielu. Seksuaalelu oli korrastatud, kuuludes kindlalt abiellu, sellega liialdamist ei peetud õigeks. Üksi elavaid inimesi oli vähe. Tekkis mõiste „abielulised kohustused”, mis takistas mehel ja naisel teineteisest võõrdumist. Leskedel lubati uuesti abielluda. Vanaaeg Olulisel kohal olid perekonnas lapsed, rõhutati vanemate kohustust neid õpetada ja kasvatada, samas aga sisendati lastele sõna kuulelikkust ja austust vanemate suhtes. Antiikmaailm Vastandlikud hoiakud:  seksuaalne vabadus  tsölibaat (seksuaalelu vältimine).

Pedagoogika
Perekonna õpetuse kursus-slaidiesitlus
145
ppt

Perekonna õpetuse kursus.(slaidiesitlus)

Mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele pärandada. Juudi ehk heebrea ühiskonna elukorraldust kajastab Piibel. Piibel ­ perekond kui jumalik tee isikliku rahu poole. Vanas Testamendis ilmneb selge rõõm inimese kehast ja seksuaalelust, keha pole midagi halba ja patust. Suguküpsus 15. eluaastal, mil sõlmiti abielu. Seksuaalelu oli korrastatud, kuuludes kindlalt abiellu, sellega liialdamist ei peetud õigeks. Üksi elavaid inimesi oli vähe. Tekkis mõiste ,,abielulised kohustused", mis takistas mehel ja naisel teineteisest võõrdumist. Leskedel lubati uuesti abielluda. Vanaaeg Olulisel kohal olid perekonnas lapsed, rõhutati vanemate kohustust neid õpetada ja kasvatada, samas aga sisendati lastele sõna kuulelikkust ja austust vanemate suhtes. Antiikmaailm Vastandlikud hoiakud: seksuaalne vabadus tsölibaat (seksuaalelu vältimine).

Perekonnaõpetus
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia
MARTTI PALOHEIMO-LAPSEPÕLVE MÕJUD
46
docx

MARTTI PALOHEIMO „LAPSEPÕLVE MÕJUD“

karistamine ja karjumine, mis mõjutab last sügavuti. 4. EMOTSIOONIDE TÄHTSUS Emotsioon on kogu isiksust haarav nähtus. Emotsioonide kaudu saame me avaldada mingi nähtuse puhul erinevaid tundeid, mis meid valdavad. Siia kuuluvad hirm, vihastumine, meelehea, ebakindlus ja rahutus. Siinkohal on eriti oluline lapsepõlves osaks saanud kohtlemine ja kogemus. Lapse meeles, tema ajus tekib ähvardava ohu suhtes alati teatud reaktsioon, mis võivad olla erinevad. See paneb lapse iga tema tegude mõtlema, et kuidas vanemad nüüd reageerivad. Lapse reageerimine võib olla ükskõik milline, kas mõistlik ja asjakohane või kisamine ja siplemine. Kui lapse 7 reageeringus ei ole jõudu, et laps ei suuda olukorraga hakkama saada võib sellele järgneda abituse ja jõuetuse seisund. Tekitatud valu võib aga ületada taluvuse piiri ja sellisel juhul on tulemuseks hoopiski ebamäärane tardumus või lihaspinge ning see

Psühholoogia alused
Agressiivne laps
10
docx

Agressiivne laps

omakorda soodustas töötuks jäämist. Koolist lahkumise võisid omakorda põhjustada muud probleemid. Nii et see, missugust varasemat elujärku millalgi rõhutatakse, on tavaliselt pigemini ideoloogiliselt kui teaduslikult põhjendatud. Inimese sotsiaalsed oskused ja otsusevariandid kujunevad tema lähiümbruses, lähedaste inimsuhete mõjul, ning selle lähiümbruse häired peegelduvad tema arenguhälvetena. Nende hälvete tagajärjel on õige valiku tegemiseks vähe võimalusi ja see paneb mõtlema, et inimene ei juhi oma käitumist, vaid seda juhitakse kusagilt mujalt. Niiviisi olemegi jõudnud järeldusele, et inimene vastutab iga oma teo eest -- teisiti mõelda oleks meeletus --, ent inimese psüühilised võimalused ja piirangud, need vahendid, mida kasutada tal on eeldusi, on kujunenud tema varasema elu jooksul ning oma tolle elujärgu eest ei kanna ta vastutust. Lapse sotsiaalne areng oleneb tema suhetest lähedaste inimestega. Suhetes ilmnevate hälvete

Lapse areng
ARENGUPSÜHHOLOOGIA
14
pdf

ARENGUPSÜHHOLOOGIA

19.10.2017 Arengupsühholoogia • Psühholoogia haru, mis tegeleb inimese psüühika muutustega kogu tema elu jooksul, sisuliselt ARENGUPSÜHHOLOOGIA viljastamisest kuni surmani. o17 • Arengupsühholoogia harud: lapsepsühholoogia, kooliealise psühholoogia, noortepsühholoogia, Kaidi Kübar täiskasvanu psühholoogia, vanurite psühholoogia, perepsühholoogia jne. Sügis 2017

Arengupsühholoogia
Armastuse determinandid
18
doc

Armastuse determinandid

mitmesuguseid teid. Üks, mida mehed eriti kasutavad, on edu saavutamine ­ olla nii võimas ja rikas, kui ühiskonna seatud piirid vähegi lubavad. Teine, mida eriti naised kasutavad, on enese köitvaks muutmine: eriline hoolitsus keha, riietuse jne eest. Võimalused, mida enese kõitvaks muutmisel kasutavad nii mehed kui ka naised, on head kombed, vestlusoskus, abivalmidus, tagasihoidlikkus, sõbralikkus. Õigupoolest on see, mida enamik inimesi meie ühiskonnas armastust väärivaks peab, midagi populaarsuse ja sugulise võlu vahepealset. 3 1 ARMASTUSE TEOORIA Ükskõik milline armastuse teooria peab lähtuma inimese, inimeksistentsi teooriast. Kui kohtame armastust või pigem armastuse vastet loomariigis, siis loomade kiindumused kuuluvad peamiselt instinktide valda; inimeses toimivad vaid instinktide jäänused.

Sotsiaalpsühholoogia
Reimani isiksusetüübid
16
docx

Reimani isiksusetüübid

Nendega võib mõnel päeval saada hea kontakti, aga järgmisel päeval tuleb jälle nullist alustada. Nad kipuvad olema paremad kirja- või meilisõbrad, kui vahetus kontaktis. Siis nad tõmbuvad eemale. See võib vahel nende kaaslasi solvata. Nende vaenulik ja agressiivne käitumine ei pruugi meeldida. Riemani arvates on selle käitumise põhjuseks hirm, mis neid valdab sellistel juhtudel, kui neile keegi lähedaseks saab. Kui sellised tunded nagu sümpaatia, poolehoid, armastus lähendavad inimesi üksteisele maksimaalselt, siis skisoidsed inimesed peavad neid ohtlikeks ja võivad käituda sellistes olukordades tõrjuvalt või isegi vaenulikult. Skisoidse inimese ja tegeliku maailma vahel tekib tihti ajapikku lõhe, mis eraldab neid teistest inimestest. Teistest eemale hoidmine tekitab suhtelmise ebakindlust. Suhtelmisel kipub ta rohkem oma fantaasiale tuginema ja ta ei ole päris kindel, kas mulle tundub ainult nii, et teised inimesed mind vaatavad või nad vaatavadki

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun