Karm reaalsus läbi aegade (1)

Karm reaalsus läbi aegade
Karm reaalsus valitseb meil kõikjal- koolis, tööl, kodus ja väljas pool neid, lihtsalt vahepeal me ei märka ümber ringi toimuvat. Samas teine hetk, keegi nagu tuletakse meile seda meelde. Ajaloo vältel on realismisse süübitud ja tahetud inimesele ja lugejale mõistetavaks teha, et tegelikkus on väga jõhker, mis väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. Selle kohta saab tuua palju näiteid.
Ilma hariduseta naeruvääristatakse inimest. Dostojevski teoses „ Idioot “ tuleb see eriti hästi välja. Kui Mõškinit ei sallitud Venemaa kõrgseltskonnas 19. sajandil, sest tal polnud teadmisi, millega hiilata. Tal ei olnud jutu käigus midagi sekka öelda, kuna ta polnud elujooksul endale teadmisi omandanud. Alati tõi ta vabanduseks oma rumalusele, et teda pole õpetatud ja et niikuinii tal on raske haigus, millega ei ole võimalik sama tark olla kui teised kõrgseltskonna härrasmehed ja daamid. Praegusel 21. sajandil, vaadatakse kõveralt inimesele, kel pole piisavalt haridus , aga on pürginud kõrgele ametiredelile. Mu ema on ehtne näide. Ta on 40-aasta vanune naine, kel on ainult keskkooli haridus . Varajates aastastes alustas ta klienditeenindamist Kaubamajas, nüüd aga on ta Lõuna- Eesti Selveri toidupoodide juhataja. Siiamaani oma keskharidusega. Erinevatel koolitustel on ta küll käinud. Tema töö kolleegid vaatasid vahel viltu kõrghariduse puudmise tõttu. Eks tal endal ole ka mingil määral häbi, et tal nii vähene haridus. Selle tõttu käib ta nüüd Tartu Ülikoolis õpppimas majandust.
Inimesega ollakse vaid raha pärast. Nii oli ka vürst Mõškiniga Dostojevski teoses „Idioot“. Kõrgaseltskonnas võeti ta vaid selle pärast vastu, arvates et vürstil on tohutult palju raha. Ilmselt selle pärast ta ka seal püsis. Sede võib ka paraleelli tuua tänapäevaga. Rikkad ja kuulsad vanemad härrasmehed ei ole kunagi üksi. Alati neil käivad järgi noored naised, kes on kuskilt baarist, mõnelt ürituselt või tutvuste kaudu leitud. Kuna naised tunnevad mingil määral raha võimu, siis kerge on siduda mehe külge ja täita tema vajadusi kui ollakse noor ja ilus. Mees aga hellitab naisi uute Gucci kottidega, Vercage lõhnadega, ilusalongis käikudega ja nii edasi, mida raha eest vaid võimaldada saab. Ehtne näide on Hugh Hefner, kes rajas Playboy ajakirja, et naiste seas populaarseks saada- see oli noorena tema plaan. Nüüd ta on 82-aastane vanamees , kel on taskud pungil raha täis, nii et isegi maha pudeneb. Samuti ta omab suurt villat, kus leidub palju neiusid, kes temaga elavad.
Tihti armastusele ei vastata vastu armastamisega. Iga inimene on kogenud oma elu jooksul armumist ja armastamist. Esimene armastus läheb sageli aia taha. Muidugi on mõned üksikud juhtumid, kus nii ei ole. Aga tavaliselt on esimese armumise luhtumise põhjuseks, et armastus ei ole kahepoolne . Näiteks Stendhali teoses „Punane ja must“, kus Mathilde armastas Julieni tohutult. Mathilde armastus oli mingl määral kinnisidee aga teiselt küljelt hakkas ajapikku Julien kohutavalt meeldima . Neiu saatis mitmeid kordi noormehele armastuskirju, aga Julien vastas neile viisakalt ja külmalt. Hiljem küll Julien kiindus Mathildesse ja oli temaga koos, aga lõpuks ta jättis Mathilde ja läks proua de Rénali juurde, kes oli noormehe südames igavesti . Nii Mathilde jäigi ilma oma armastatust, kuna vastu armastus puudus.
Inimeste eelarvamused mõjutavad hoiakut ja suhtlemist teiste inimeste suhtes. Victor Hugo teoses “ Jumalaema kirik Pariisis” aasiti Quasimodot tema välimuse pärast. Kui Quasimodo julges rahva sekka tulla, olid inimesed jahmunud tema välimusest- tema küüru ja mädapunnide pärast näos. Rahvas valis ta narride kuningaks. Quasimodo sai pidevalt põhjuseta karistada , peamiselt oma välimuse tõttu. Kus on see õiglus? Inimese nii öelda raam pole tegelikult üldse oluline. Tähtis on mis ta see leidub, millised on tema iseloomuomadused ja kuidas oskab ta nii ühel kui teisel viisil käituda olukorras. Ka mulle on välimuse pärast nii mõndagi halvasti öeldud. Ja see kõik on eelarvamuse tõttu. Ma tõesti võin silma jääda, kuna minu riietumisstiil on veidike erinev, aga see ei tähenda, et mulle peaks näkku kargama ja erinevaid jäledusi ütlema.
Kardedakse ka kiiresti täiskasvanuks saada. Eesti seadustes on kirjas, et nooruk, kes on 18-aastane, on juba täisealine. See on iga, kus saab erinevaid tehinguid teha, võib autojuhilubasid omada, poest saab isegi erinevaid tooteid ( tubakas , alkohol ) osta, mis on illegaalsed alla 18-aastaste noorukitele jne. Ühesõnaga vastutatakse enda eest täielikult, enam ei saa ema tiiva alla peitu pugeda. Salingeri teoses „ Kuristik rukkis “ peategelane Holden, kes ise alustab oma täiskasvandlikku teed lahkudes internaatkoolist. Peale lahkumist ta puutub kokku reaalse maailmaga ja näeb neid ohte, mis varitsevad igapäevaelus. Selles teoses Holden soovib aga kaitsta mängivaid lapsi suureks kasvamise eest ja "suurte inimeste maailma" inetuse eest, kuna ta ise tundis seda omal nahal.
Muidugi on mitmeid näiteid veel ja neist võiks jäädagi kirjutama. Siiski reaalsus on inimese eluteel ja mööda vaadata me sellest ei saa, olgugi kui karm ja ebaõiglane see ka poleks.