Pidevalt unistades näeb inimene ihaldatus omadusi, mis tollel tegelikult võivad puududa fantaasiates loodud ettekujutus ei pruugi kokku langeda tegelik kusega. Armunu vaatab vigadest mööda ja keskendub vaid paarile kaaslase omadusele, mis ei lase tal märgata kogupilti. Jooned, mis partneri juures vähemmeeldivad, jäetakse tähelepanuta või selgitatakse neid väliste asjaoludega (näiteks ,,ütles halvasti, sest kodus aeti ta ennist närvi" jne). Siin aitab teineteise parem tundmaõppimine. Suhte arengus täheldatakse kindlat tendentsi: periood, mil inimene on väljavalitust tohutult lummatud (või kõrvuni armunud) möödub aja jooksul. Kaaslane võib lõppkokkuvõttes osutuda toredaks inimeseks, kuid abikaasaks kogu eluks ei pruugi ta olla sobivaim. Niisiis võivad hilisemad ebameeldivad üllatused olla ,,idanema pandud" just suhte loomise etapis. Võib tunduda ootamatu, aga armumine ei pruugi olla ainult nauding
armastuses kogeda viha, kurbust, abitusetunnet ja armukadedust. Sellega kaasnev ärevus, pidev kahtlustamine ja hirm kaaslase kaotuse ees toovad suhtesse pingeid ning loovad ebaterve õhkkonna. Suhtel, mis on rajatud intensiivsetele või mida iseloomustab liigne sõltumine partnerist, pole sageli potentsiaali kesta aastaid. Sama saatus on ka suhtel, kus kooselu põhjuseks on kaaslase füüsiline atraktiivsus, kuid mitte tema iseloom ja selle aktsepteerimine. Pühendumine, soov hoolitseda teineteise eest kaldub olema tegur, mis hoiab inimesi paarina koos aastaid. Pühendumine väljendub partnerite otsuses jääda kokku nii heas kui halvas, kusjuures nad on motiveeritud tegelema aktiivselt suhteprobleemidega, kui tugevad tunded vähenevad, siis pühendumise kasv tagab suhte püsimise. Pühendumist toetavad mitmesugused rituaalid. Nt kihlus, peretraditsioonid, sõprade toetus, laste olemasolu, kinnisvara. Ka arusaamad ja hoiakud mängivad rolli
palju energiat kulutada? Armastamine sõltub inimese arenguastmest, see eeldab, et in on üle saanud enesekesksest võimuihast. Armastus on ka tee inimeraldatusest ülesaamiseks. Inimese sügavaim vajadus on üle saada eraldatusest, vabaneda üksilduse vanglast. Kunagi on nad seotud olnud emaga, kes oli justkui üks hinge-ja kehapool nendest, aga järjest enam iseseisvutakse. Suur armastus? Arvatakse, et sõgeda armumise suurus, teineteise järele hull olemine ongi suure armastuse tõend, ometi võib see näidata vaid inimeste eelnenud üksioleku ulatust. Armastuseobjektid arvatakse, et kui midagi peale ühe ei armastata, siis on see sügav armastus, see võib siiski olla ka puhas kiindumus. Armastamise suhte määrab ära mitte objekt, vaid suhtumise armastuse tundesse. Arvatakse , et on vaja leida objekt ja siis on kõik korras. Võrdsus tähendab tänapäeval pigem samasust kui ühtekuulmist (peetakse ju samu ameteid,
süütunne, sotsiaalse kohanemise häired, ebapiisavad emotsionaalsed väljendused, vaene sõnavara ning algklassides halb lugemis ja kirjutamisoskus, kuueaastaselt ei ole need lapsed sageli kooliküpsed (Lunge,1993). HOOLITSUS Just perekonnas saadakse kogemus hoolitsemisest ja hoolitsetud olemisest siin väljenduvad vabamalt inimeste nõrkused, hädad ja haigused. Abikaasad hoolitsevad vastastikku teineteise eest, pakkudes seega eeskuju lastele. Väikelaps sõltub täielikult tema eest hoolitsevatest täiskasvanutest, õpib ja harjub aga seega ka ise märkama, millal tema saab hoolitseja rolli täita. HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON Lapsed õpivad vanematega suheldes hindama kirjandust ja valima teleprogrammidest seda, mida vaadata tasub. Muusikalise kasvatuse kohalt oli kodu ehk parem kasvataja vanasti, kui
sõprussuhted, puuduv süütunne, sotsiaalse kohanemise häired, ebapiisavad emotsionaalsed väljendused, vaene sõnavara ning algklassides halb lugemis- ja kirjutamisoskus, kuueaastaselt ei ole need lapsed sageli kooliküpsed (Lunge,1993). HOOLITSUS Just perekonnas saadakse kogemus hoolitsemisest ja hoolitsetud olemisest – siin väljenduvad vabamalt inimeste nõrkused, hädad ja haigused. Abikaasad hoolitsevad vastastikku teineteise eest, pakkudes seega eeskuju lastele. Väikelaps sõltub täielikult tema eest hoolitsevatest täiskasvanutest, õpib ja harjub aga seega ka ise märkama, millal tema saab hoolitseja rolli täita. HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON Lapsed õpivad vanematega suheldes hindama kirjandust ja valima teleprogrammidest seda, mida vaadata tasub. Muusikalise kasvatuse kohalt oli kodu ehk parem kasvataja vanasti, kui töid-tegevusi rohkem lauluga saadeti ja
Kõik kommentaarid