Pidevalt unistades näeb inimene ihaldatus omadusi, mis tollel tegelikult võivad puududa fantaasiates loodud ettekujutus ei pruugi kokku langeda tegelik kusega. Armunu vaatab vigadest mööda ja keskendub vaid paarile kaaslase omadusele, mis ei lase tal märgata kogupilti. Jooned, mis partneri juures vähemmeeldivad, jäetakse tähelepanuta või selgitatakse neid väliste asjaoludega (näiteks ,,ütles halvasti, sest kodus aeti ta ennist närvi" jne). Siin aitab teineteise parem tundmaõppimine. Suhte arengus täheldatakse kindlat tendentsi: periood, mil inimene on väljavalitust tohutult lummatud (või kõrvuni armunud) möödub aja jooksul. Kaaslane võib lõppkokkuvõttes osutuda toredaks inimeseks, kuid abikaasaks kogu eluks ei pruugi ta olla sobivaim. Niisiis võivad hilisemad ebameeldivad üllatused olla ,,idanema pandud" just suhte loomise etapis. Võib tunduda ootamatu, aga armumine ei pruugi olla ainult nauding
armastuses kogeda viha, kurbust, abitusetunnet ja armukadedust. Sellega kaasnev ärevus, pidev kahtlustamine ja hirm kaaslase kaotuse ees toovad suhtesse pingeid ning loovad ebaterve õhkkonna. Suhtel, mis on rajatud intensiivsetele või mida iseloomustab liigne sõltumine partnerist, pole sageli potentsiaali kesta aastaid. Sama saatus on ka suhtel, kus kooselu põhjuseks on kaaslase füüsiline atraktiivsus, kuid mitte tema iseloom ja selle aktsepteerimine. Pühendumine, soov hoolitseda teineteise eest kaldub olema tegur, mis hoiab inimesi paarina koos aastaid. Pühendumine väljendub partnerite otsuses jääda kokku nii heas kui halvas, kusjuures nad on motiveeritud tegelema aktiivselt suhteprobleemidega, kui tugevad tunded vähenevad, siis pühendumise kasv tagab suhte püsimise. Pühendumist toetavad mitmesugused rituaalid. Nt kihlus, peretraditsioonid, sõprade toetus, laste olemasolu, kinnisvara. Ka arusaamad ja hoiakud mängivad rolli
Armastuse võlu ja valu Inimene vajab armastust sünnist saati, sest selle juurde kuulub tunnetega seotu, vaimne ja kehaline lähedus, abivalmidus, hoolitsus ja pühendumus. Vanemate armastus on lapse jaoks endastmõistetav, tingimusteta armastus. Lapsena tuntakse armastust vanemate, õdede- vendade, vanaemade-vanaisade vastu. Armastust kogetakse ka suhtes lemmikloomaga, sest see pakub lähedust ja turvatunnet, õpetab kellegi eest hoolitsemist. Ka sõprus-suhetes on armastusele iseloomulikke jooni näiteks kui sõpra saab usaldada ja ta suhtub austusega meie sügavamatesse tunnetesse või kui sõber hoolib kaaslasest just sellisena, nagu too on. Täiskasvanuks saades omandab armastus teistsuguse tähenduse armastusele lisandub seksuaalne külg. Igaüks tunneb armastust omamoodi. Juba enne esimese armastuse leidmist kujutatakse endale ette, kuidas see ükskord toimuda võiks. Meie ettekujutust armastusest mõjutavad ka meedia ja kirjandus, sh muinasjutu
Armastus Armastus on inimestevaheline sügav ja kestev kiindumus. Selle juurde kuulub tunnetega seotud, vaimne ja kehaline lähedus, abivalmidus, hoolitsus ja pühendumus. Juba lapsena tuntakse armastust õdede-vendade, vanaemade-vanaisade, vanemate ja lemmiklooma vastu. Ka sõprussuhetes on armastusele iseloomulikke jooni. Täiskasvanuks saades omandab armastus teistsuguse tähenduse armastusele lisandub seksuaalne külg. Armastus ise kedagi armastada ja olla armastatud on tähtis kõikidele inimestele, isegi kui seda välja ei näidata. Armumine on lühike ja intensiivne tunnete läbielamise periood. Selle all mõeldakse tugevat tundeseisundit, milles armunu tunneb end teise inimesega väga lähedasena. Armukadedus on armastuse pahupool. See väljendab võimuiha ja omamissoovi. Armukadedust väljendatakse vägivalla, ähvarduste, manipuleerimise või kontrollimisena. See on käitumine, mis ei ole omane armastusele. Oluline on, et armastussuhtes mõ
isikute vaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus ehk köitvus Füüsiline lähedus – viibimine samas keskkonnas. Sama ruumi kasutamine lihtsalt annab võimaluse kohtuda ning teda märgata. Kontaktide sagedus ja tuttavlikkus – peetakse määravaks. Nii on võimalik üksteist paremini tundma õppida. Sarnased maailmavaated, ühised eelistused, tunnevad teineteise seltskonnas mugavalt ning turvaliselt. Välimus on ka mõjutavaks teguriks. Kuigi peaks tähelepanu pöörama inimese olemusele pigem, et vältida tulevikus pettumusi. Armumine kui Lähedussuhete algus Armumine – teatud tüüpi psühholoogiline seisund, mida iseloomustavad sarnased jooned armunte mõtlemises, emotsiooides ja käitumises. Armumist peetakse toredaks ja mõnusaks tundeks, millest võib välja kujuneda pikaajaline lähisuhe.
Seisundi muutmisel on kõige püsivama mõjuga töö oma mõtetega- stressi tekitavate mõtete asendamine toetavate, positiivsete mõtetega. 14. Lähisuhete arenguetapid, mõju suhtele. Suhte edenedes käivituvad kaks protsessi: ühelt poolt areneb ja küpseb suhe, samal ajal aga küpsevad ja arenevad kainimesed. Suhte areng toimub alati tõusude ja languste skeemi järgi, vaatamata osaliste eale. 1. järk ühtekuuluvuse periood. Nauditakse teineteise seltskonda, tahetakse olla koos. Näib, et on leitud õige partner. Suhe on tugevalt kooshoidev, aga veelvälja kujunemata. 2. järk iseseisvusperiood. Ühte osapoolt hakkab suhe pigistama. See tähendab, et isiksus on edasi arenenud ja suhe oma senisel kujul ammendunud. Teine osapool ei saa aru, kuhu tunne jäi. Selles järgus minnakse tihti lahku, sest kooshoidmise püüdega rikutakse suhte arenemise skeemi. Siin on tähtis anda teisele poolele hingamisruumi
palju energiat kulutada? Armastamine sõltub inimese arenguastmest, see eeldab, et in on üle saanud enesekesksest võimuihast. Armastus on ka tee inimeraldatusest ülesaamiseks. Inimese sügavaim vajadus on üle saada eraldatusest, vabaneda üksilduse vanglast. Kunagi on nad seotud olnud emaga, kes oli justkui üks hinge-ja kehapool nendest, aga järjest enam iseseisvutakse. Suur armastus? Arvatakse, et sõgeda armumise suurus, teineteise järele hull olemine ongi suure armastuse tõend, ometi võib see näidata vaid inimeste eelnenud üksioleku ulatust. Armastuseobjektid arvatakse, et kui midagi peale ühe ei armastata, siis on see sügav armastus, see võib siiski olla ka puhas kiindumus. Armastamise suhte määrab ära mitte objekt, vaid suhtumise armastuse tundesse. Arvatakse , et on vaja leida objekt ja siis on kõik korras. Võrdsus tähendab tänapäeval pigem samasust kui ühtekuulmist (peetakse ju samu ameteid,
sõprussuhted, puuduv süütunne, sotsiaalse kohanemise häired, ebapiisavad emotsionaalsed väljendused, vaene sõnavara ning algklassides halb lugemis- ja kirjutamisoskus, kuueaastaselt ei ole need lapsed sageli kooliküpsed (Lunge,1993). HOOLITSUS Just perekonnas saadakse kogemus hoolitsemisest ja hoolitsetud olemisest – siin väljenduvad vabamalt inimeste nõrkused, hädad ja haigused. Abikaasad hoolitsevad vastastikku teineteise eest, pakkudes seega eeskuju lastele. Väikelaps sõltub täielikult tema eest hoolitsevatest täiskasvanutest, õpib ja harjub aga seega ka ise märkama, millal tema saab hoolitseja rolli täita. HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON Lapsed õpivad vanematega suheldes hindama kirjandust ja valima teleprogrammidest seda, mida vaadata tasub. Muusikalise kasvatuse kohalt oli kodu ehk parem kasvataja vanasti, kui töid-tegevusi rohkem lauluga saadeti ja
Kõik kommentaarid