Nimetu (14)

4 HEA

Anna Karenina Talvi Kaja

L. Tolstoi romaan „Anna Karenina” räägib põhiliselt ühe naise, Anna, elust kaasates paljusid teisi teemasid, mida filmis ja etenduses toodi minimaalselt välja.
Anna on noor abielus naine, tal on poeg. Tema abikaasa on rikas ja tuntud kõrgklassi mees. Anna ilus elu leiab pöördepunkti kui ta armub noorde Vronskisse ja laseb end tunnetel kanda. Anna jääb oma uuest armastatust rasedaks ja sünnitab lapse oma mehe, Aleksei Karenini nimele kuna mees ei anna talle lahutust nii, et nende ühine poeg jääks Anna hooldada . Anna on põlatud oma endiste kõrgklassi sõbrannade ja tuttavate poolt. Kõik, mis talle jääb on Vronski armastus, milles ta lõpuks ka kahtlema hakkab. Oma raske olukorra ja ühiskonna halvakspanu tõttu Anna murdub ja hüppab rongi alla.

Anna Karenina on südamlik ja korralik naine, kes armastab väga oma poega ja Vronskit. Siiski tunneb ta, et üks armastus välistab teise, mistõttu tekib temas segadus . Ta ei taha loobuda oma pojast Vronski nimel ja loobudes Vronskist ei jääks talle midagi. Anna hakkab ühiskonna rõhumise tõttu kahtlema kõiges, mis viib tihti närvilisuse hoogudeni ja põhjendamatute kahtlusteni isegi Vronski armastuses ja mehe truuduses. Ta tunneb, et ei saa oma olukorda kuidagi parandada kuigi ta seda tahaks. Ühiskond ei lepiks kunagi tema otsustega jätta maha oma mees ja laps ning minna noore Vronski juurde ja sünnitada talle laps. Tugeva ja kindla iseloomuga naine muutub nõrgaks ja närviliseks ning murdub.
Aleksei Karenin on tunnustatud vene kõrgklassi mees, kellele on kõige tähtsam ühiskonna arvamus ja nende heakskiit . Teda ei häiri Anna käitumine Vronskiga seotult enne, kui seda on märganud ühiskond. Karenin on sõltuv ühiskonnast ja ei luba endale ega oma naisele ühiskonnale vastuvõtmatut käitumist. Tal on kindlad nõudmised, mis peavad olema täidetud, sest need on ühiskonna jaoks vastuvõetavad – kõik peab olema nii, nagu üldsus õigeks peab. Teda ei huvita Anna käitumise põhjused vaid ainult fakt, et naine ei käitu nii nagu talle kohane oleks. Ta ei luba oma naisel enda nime määrida.
Aleksei Vronski on noor korralik mees, kes ei lase end kõigutada ühiskonnast ja paika pandud normidest. Ta armub Annasse ja palub naisel lahutada. Ta peab kinni oma kohustustest oma lapse ja lapse ema ees, samas käib ka vastuvõttudel ja koosolemistel. Vronski soovib siiski lapsi ja mis tähtis, nii nagu peab – oma nimele. Annal pole isiklikel põhjustel aga seda võimalik lubada, mis koos naise närvilisusega Vronski tihti endast välja viib. Vronski mõistab Anna olukorda ja proovib naist võimalikult palju säästa ühiskonna kriitika eest. Armunute raske olukord käib neil siiski üle pea.

Minu meelest oli päris huvitav see, et etenduses oli Anna palju närvilisem. Filmis pigem kapriissem. Etenduses nimelt oli rohkem „karjumise” stseene.
Silma jäi ka etenduses see, et Anna oli Vronskist pikem, mis millegi pärast on tänapäeval vähekohatav.
Häirisid teises vaatuses lavale vedelema jäänud õunad – need oleks ju küll võidud kokku korjata.
Väheste dekoratsioonide tõttu oli kohati raske aru saada, mida need sõidutatavad voltseinad või sirmid endast kujutasid .
Meelde jäi ka see, et isegi kui näitlejale ei paistnud valgust, tegutsesid nad edasi (stseen, kus Kareninit aidanud naine vastas Anna kirjale). Samas balli ajal oli kohti, kus oli arusaada, et näitlejad ootasid oma repliigi või ilmumise aega otse laval, mis tundus kohati väga võlts.
Filmi lõpus oli Anna rongi alla hüppamine vähemalt aimatav aga etenduses polnud seda üldse aru saada. Kui ma ei teaks „Anna Karenina” kohta midagi ja oleksin vaid etendust vaadanud, siis ma poleks mõistnud, mis lõpuks Annast sai või millega üldse etendus lõppes.
Üldiselt tundus huvitav see, et Karenini ja Vronski vahel ei toimunud enne mingit kokkupuudet kui Anna haigevoodil kuigi alguses tundus, et nad liikusid enam-vähem samas seltskonnas.
Silma jäi ka see, et peale sünnitust ja haigust ei oleks nagu Annal ja Vronskil last olnudki – mindi Itaaliasse jne kuid lapse eest hoolitsemist või midagi muud, mis oleks tõestanud lapse olemasolu, polnud.

LAVASTUS
SARNASUSED
FILM
Kaasakiskuvam, emotsionaalsem.
Vronski tundus palju sõbralikum ja avatum – Priit Võigemast jättis Vronskist väga heatahtliku mulje.
Karenini mõtted ja käitumise tagamaad olid hästi välja toodud/öeldud.
Kõrgklassi daamid tundusid kõik väga uudishimulikud .
Itaalia reisi ajal oli õnnelikperiood vähe tunda, pigem kerkis üles teistsuguseid probleeme – igavus , igatsus Venemaa järele.
Anna osatäitjad mängisid Annat väga sarnaselt – Anna oli mõlemas ühesugune.
Mõlemas keskenduti vaid Anna loole ja ei kaasatud kõrvalliine.
Anna ei tundunud mitte ainult masenduses oma halva olukorra tõttu vaid pigem juba veaga närvisüsteemis – võib-olla Tolstoi vihjaski sellele.
Anna poja tegelikule olukorrale pöörati vähe tähelepanu – kuigi temast räägiti palju.
Vronsti ja Anna lapsest vaid räägiti, Anna sünnitus ja selle järgne haigus oli hästi välja toodud, kuid lapse olemasolust ei olnud võimalik aru saada ei enne sünnitust (Anna kõht) ega ka peale sünnitust välja arvatud vahel kõlanud nutt .
Jäi kuidagi kaugeks – võib-olla oli asi ka lihtsalt ajas, millal see film tehtud oli, siiski väga vana film.
Vronski oli palju tõsisem ja tundus kuidagi kahtlane – näitleja ei suutnud jätta muljet, et Vronski tõesti Annat armastas , pigem tundus ta nö salaagendina (luuramine, teadmata kust välja ilmumine ).
Karenin tundus pigem naiivse ja haleda inimesena – tema käitumise tegelikud põhjused jäid segaseks. Tundus, et ta lihtsalt ei tahtnud Annast ilma jääda.
Vaid üks daam tundus Anna mõtetest huvitatud olema( uudishimulik pilk hipodroomil).
Filmis jäeti Anna ja Vronski Itaalia reisist mulje, et nad olid seal väga õnnelikud.

Anna Karenina oli abielus mehega, kes teda ei armastanud ja keda naine ise ei armastanud. Anna elas pideva rõhu all, mida tekitas ühiskond ja ühiskonna arvamused ja moraalinõuded, mis tihti ei olnud inimlikud.
Anna armus noorde Vronskisse ja ei tahtnud või ei suutnud oma tundeid varjata ja vaigistada . Ta ei aimanud, et peale tema otsust minna Vronski armukeseks, osutusid tema eilsed sõbrannad teda kritiseerima, laimama ja maha tegema – ilus, uhke ja tugev naine söödi ühiskonnast välja, teda justkui polekski olemas olnud.
Anna ise vajas õnneks vaid oma last, kelle nimel oli ta elanud seni, ja Vronskit, keda ta hakkas armastama hiljem. Naist ei huvitanud kõrgklassi arvamused ega halvakspanu – kui oleks huvitanud, poleks ta Kareninit petnud ja mehe käskudest üle astunud. Võib-olla oli Anna lihtsalt nii naiivne uskumaks, et ühiskond võib nii enesekeskne ja pinnapealne olla. Ta oli selles seltskonnas ise nii sees, et ei osanud neid inimesi enda kõige suuremate vaenlastena ettegi kujutada. Anna kartis vaid Kareninit, kes mõtles vaid enese peale ega polnud suuteline kedagi armastama, kuigi oleks pidanud taipama, et ühiskond ei anna talle tema käitumist isegi peale Karenini andestust andeks.
Anna Karenina ei saanud õnnelikuks kuna ühiskond trampis ta kõigist motiividest, põhjustest ja tagamaadest hoolimata jalge alla.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 244 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-09-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

244 laadimist Kokku alla laetud

14 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Talvi12 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

" Anna Karenina" Lev Tolstoi

Lev Tolstoi ''Anna Karenina'' Tegelased: · Anna Karenina Teose peategelane Karenini naine, omab afääri Vronskiga. Kaunis, aristokraatlik, pühendunud, siiras ja tundeline, ilus nii seest kui väljast. · Aleksei Aleksandrovits Karenin Anna Karenina mees, kõrgel ametipostil riigiteenistuja, Pealiskaudne, tähtsustab ühiskonna arvamust, veidi tühi ja tundetu. · Aleksei Kirillovits Vronski Jõukas ja särav sõjaväeohvitser, kirglik ja hooliv, härramehelik. · Konstantin Dmitrõts Levin Kitty alguses tagasilükatud peig, hiljem mees. Hea südamega, intelligentne · Kitty Levini naine ja Dolly õde. Kaunis noor naine, väga tundlik, julge, kaastundlik, hooliv. · Stiiva Anna vend ja Dolly mees, lõbujanuline, . · Dolly

Kirjandus

docx

"Anna Karenina"

,,Anna Karenina" Annat on kujutatud Lev Tolstoi romaanis kui ilusat, kirglikku ja haritud naist. Tema süüks võib pidada abielu ning pere hülgamist, kuid ta on siiski üllas ning imetlusväärne. Ta veedab oma vaba aega lugedes inglise novelle ning lasteraamatuid kirjutades. Anna mitmed abieluaastad Kareniniga näitavad, et ta on võimeline olema haritud, enda välimuse eest alati hoolitseva kõrgemast seltskonnast võõrustaja rollis ning seda tasakaalukust ning graatsiat üles näidates. Ta on väga lähedal 19. sajandi ideaalsele aristrokraatlikule vene naisele. Lugejat paneb Annasse kiinduma mitte ainult tema ideaalsed omadused vaid pigem tema pühendumus elada elu ta enda reeglite ning tõekspidamiste järgi. Annat võib kujutleda feministina, kui ta ratsutab hobuse seljas viisil, mida sealne ühiskond pidas sobivaks vaid meestele. Ta söandab silmitsi seista Peterburgi kõrgseltskonnaga peale seda, kui suurem osa elanikkonnast on teadlik tem

Kirjandus

doc

"Anna Karenina" tegelased ja Vronski

"Anna Karenina" on vene kirjaniku Lev Tolstoi romaan, mis esmakordselt avaldati aastail 18751877 järjejutuna ajakirjas " ", kuid ajakirja toimetaja Mihhail Katkovi tülide tõttu Tolstoiga, ei avaldatud romaani täies mahus. Aastal 1878 töötas Tolstoi "Anna Karenina" põhjalikult ümber ning samal aastal ilmus see ka raamatu kujul.Teost peetakse üheks realismi tippsaavutuseks, Tolstoi nimetas seda raamatut oma esimeseks "tõeliseks" romaaniks. Raamatu peategelase Anna Karenina prototüübiks oli osaliselt Aleksandr Puskini vanem tütar Marija Hartung (18321919). Tolstoi oli Marijaga kohtunud lõunalauas ka isiklikult.Enamik vene kriitikuid peab raamatut kõrgkihi elu ja armusuhete lahkamiseks. Fjodor Dostojevski nimetab oma "Kirjaniku päevikus" teost aga tõeliseks kunstiteoseks.Ajakirja Time 2007. aasta jaanuarinumber nimetab "Anna Kareninat" kõigi aegade suurimaks raamatuks."Anna Karenina" põhjal on tehtud hulgaliselt filme. Ühed kuulsaimad on 1927. ja 1935. aasta ekranis

Kirjandus

docx

anna karenina

L. Tolstoi “Anna Karenina” Süzee lühikokkuvõte. Oblonskite perekond Moskvas on segi pööratud klassikalise truudusetusejuhtumi poolt. Dolly Oblonskaja avastas, et tema mees Stepan e. Stiiva pettis teda laste endise guvernandiga ning ähvardab Stepani lahutusega. Stepanis on natuke kahetsust, enam aga mõistmatust ja hämmastust. Stepani õde Anna Karenina saabub Moskvasse Peterburist oma mehe, valitsusametniku Karenini juurest ning tal õnnestub tülitsevad perekonnapead taas lepitada. Samal ajal on Dolly nooremal õel Kittyl kaks potentsiaalset peigmeest: Konstantin Levin ja Aleksei Vronski. Kitty ütleb Levinile ära, valides Vronski – viimane aga armub Anna Kareninasse Kitty asemel. Löödud Kitty jääb haigeks. Levin, masenduses, kuna Kitty ta tagasi lükkas, tõmbub tagasi oma maavaldusesse maal. Anna naaseb Peterburgi, meenutades oma sõgedat armumist Vronskisse, kuid koju jõudes teadvustab ta endale, et on viimasest lõpuni sisse võetud. Vronski järgneb Annale Pete

11.klass

rtf

"Anna Karenina" L.Tolstoi - kokkuvõte

L. Tolstoi "Anna Karenina" Süzee lühikokkuvõte. Oblonskite perekond Moskvas on segi pööratud klassikalise truudusetusejuhtumi poolt. Dolly Oblonskaja avastas, et tema mees Stepan e. Stiiva pettis teda laste endise guvernandiga ning ähvardab Stepani lahutusega. Stepanis on natuke kahetsust, enam aga mõistmatust ja hämmastust. Stepani õde Anna Karenina saabub Moskvasse Peterburist oma mehe, valitsusametniku Karenini juurest ning tal õnnestub tülitsevad perekonnapead taas lepitada. Samal ajal on Dolly nooremal õel Kittyl kaks potentsiaalset peigmeest: Konstantin Levin ja Aleksei Vronski. Kitty ütleb Levinile ära, valides Vronski viimane aga armub Anna Kareninasse Kitty asemel. Löödud Kitty jääb haigeks. Levin, masenduses, kuna Kitty ta tagasi lükkas, tõmbub tagasi oma maavaldusesse maal. Anna naaseb Peterburgi, meenutades oma sõgedat armumist Vronskisse, kuid koju jõudes teadvustab ta endale, et on viimasest lõpuni sisse võetud. Vronski järgneb Annale Peterburg

Kirjandus

odt

Lev Tolstoi "Anna Karenina"

Lev Tolstoi ,,Anna Karenina" 1. Tegevuspaigaks peamiselt Moskva, 19.sajand 2. Tegelased: -Anna Karenina nägus, väljapeetud, Aleksei Aleksandrovits Karenini naine ning Vronski armuke -Vronski nägus, heasüdamlik, aus, rahulik, armastas Annat esimesest silmapilgust kuni lõpuni välja -Levin armastas väga tugevalt Kittyt, lõpuks nad abielluvad ning saavad lapse; ta armastas linnaelust enam maaelu- Kitty leidis, et maal olles, oli Levin ka alati rahulikum 3. Teose käivitav sündmustik: ESIMENE RAAMAT Raamatu alguses on Darja Aleksandrovna Oblonskaja (Dolly) saanud teada oma mehe, Stepan Arkadjits Oblonski (Stiiva) armusuhtest endise guvernandiga. Nende majja on oodata Stiiva õe Anna saabumist. Samuti on saabumas Stiiva lapsepõlvesõber Levin, kes on juba pikemat aega armunud Dolly nooremasse õesse, Kittysse. Stiiva sõnad annavad talle palju enesekindlust (räägib sellest, et ta naine tunneb i

Kirjandus

doc

Lev Tolstoi "Anna Karenina"

Lev Tolstoi ,,Anna Karenina" · Tegevus toimub Venemaal 19.sajandil · Anna Karenina Teose peategelane, kellel oli Vronskiga afäär. Ta oli kirglik, ilus nii seest kui väljast ja haritud. Tema jaoks on armastus kõige tähtsam ning tuleb tegutseda selle järgi. Aleksei Karenin Külm ning tundetu riigitegelane, kes oli üsna ükskõikne ka pereelus. Seepärast ilmselt Anna ka teda enam ei armastanud. Vronski nägus, rikas ning võluv ohvitser. Tema lõigi Alekseilt Anna üle. Anna armastas teda, kuid siis, kui Anna oli lahti öelnud oma eelmisest armastusest, sõpradest, eelnevast elust, vajas Anna palju suuremat armastust, kui Vronski pakkus. Seepärast läksid nende suhted lörri. · Sündmustiku algul jääb Stepan, kes on Anna vend, oma naisele petmisega vahele. Seepeale nõuab Dolly, tema naine lahutust, kuid Stepan kutsub oma õe Dollyga rääkima, et see andeks annaks. Kui Anna Moskvasse, oma ven

Kirjandus

docx

"Anna Karenina" Lev Tolstoi

Mariliis Tisler 11.B ,,Anna Karenina" Lev Tolstoi 1. Iseloomusta Annat, Alekseid, Vronskit, Levinit, Kittyt. Tee seda järgmiselt: vali 5 konkreetset iseloomjoont, mis peaks olemas olema keskmise inimese jaoks. Arutle, kuidas ja mil viisil need iseloomujooned esinevad eelloetletud tegelastel. Iga inimene peaks olema: armastav, hooliv, aus, südamlik ja abivalmis. Anna puhul olid need kõik iseloomujooned olemas. Ta oli nii lihtne oma imearmsate heledate juustega ja siniste silmadega. Ta armastas oma meest, aga kui kohtus Vronskiga siis tunded kadusid ja jättis oma mehe maha. Hooliv, ta siiski hoolis oma pojast kuigi ta loobus hiljem temast, aga ta ei suutnud leppida sellega. Anna oli igati aus inimene, ta ütles seda mida mõtles ja ei valetanud.Ta ütles oma mehele kohe otse, kui mees temalt küsis kas ta armastab Vron

Eesti keel

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (14)

kretunn: Hästi on välja toodud filmi ja etenduse erinevused/sarnasused. Kuid üldpilt tunduss veidi liiga pealiskaudne.Oleks tahtnud rohkem sisukust ja sündmustikkude kirjeldusi.

19:53 10-11-2008