Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Add link

Carmina Burana (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Carmina Burana #1 Carmina Burana #2 Carmina Burana #3
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 63 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor vello303 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

5
doc

Carmina Burana kokkuvõte

Lisaks kirjutanud muinasjuttooperid ,,Kuu" (1939) ja ,,Tark naine" (1943), muusika tragöödiale ,,Antigone" (1949) ja Shakespearei komöödiale ,,Suveöö unenägu" (1964) ja muusikalise etenduse ,,Aegade lõpu komöödia" (1972). Ta on olnud abielus 4 korda ja on üks laps. Carl Orff on maailmas tuntud ka oma metoodikaga. Selle abil õpetatakse lastele solfedzot ja eelklassides ettevalmistust. Kõik toimub Orffi instrumentaariumi abil. Carmina Burana on kirjutatud 1937. aastal orkestrile, solistidele ja koorile. Tegelikult moodustab see triloogia ,,Trionfi" koos teoste ,,Catulli Carmina" (catulluse laulud) ja ,,Trionfo di Afrodite" (Aphrodite Triumf). Carmina Burana tähendab tõlkes ,,Beuerni laulud". Selle tekstid on 13. saj Saksamaa tudengite ja mässumeelsete õpetlaste ladina- ja ülemsaksakeelsed värsid. Käsitlevad ajalikke rõõme ja naudinguid. Käsikiri leiti 1803. Lõuna Saksamaalt Benediktbeuernist

Muusikaajalugu
13
doc

XX sajandi muusika

muusika-tantsu-kooli. Tema arvamus oli, et igaühel peab olema võimalus osaleda loomingus. Muusika-kõne-liikumise süntees ­ nagu antiikteatris. Kõnerütm on muusika aluseks. Orff-instrumentaarium ­ do-mineerivad löökpillid, lihtsad võtted, ,,tõeline muusika". Orff-Institut tegutseb praegu Salzbergis Mozarteumi alluvuses. 5 Tuntumad on lavateosed, eriti nn lavalised kantaadid. Tähtsamad teosed on trionfi (triumfid): · Carmina Burana (Beuerni laulud) · Catulli Carmina (Catulluse laulud) · Trionfo di Aphrodita Carmina Burana, loodud 1937 ­ koorile, vokaalsolistidele, orkestrile. Algselt ka lavaku- jundus ja kostüümid. Aluseks 13. saj käsikirjaline laulukogumik, leitud Beuerni (Baieri Alpides) kloostrist ­ ladina, prantsuse, saksakeelsed tekstid. Vagantide luule ­ tekstide pilge ei halasta ei kirikule ega kuningale. Oo Fortuna (koor) Oo saatus sa oled muutlik nagu kuu, kord ilmud kord kaod.

Muusika
13
doc

Eesti rahvamuusika

leidmisest. Nt. Scénes de Ballet (1944), Apollo (1947), Orpheus (1947), Agon (1957) Veel on Stravinski kirjutanud seitse ooperit, mitmeid orkestriteoseid, teoseid koorile, palju klaverimuusikat. 7. Kelle teos, anri nimetus: · Bolero- Maurice Ravel, sümfoonia · 8. sümfoonia e. Tuhandete sümfoonia- Hector Berlioz, sümfoonia · Salome- Richard Strauss, ooper · Pelleas ja Melisande- Arnold Schönberg, sümfooniline poeem · Kevadpühitsus- Igor Stravinski, ballett · Carmina Burana- Carl Orff, kantaat · Fauni pärastlõuna- Claude Debussy, sümfooniline poeem Sõduri lugu- Igor Stravinski, ballett · Kuningas Oidipus- Igor Stravinski, ooper · Petruka ­ Igor Stravinski, ballett · Kuu- Pierrot- Arnold Schönberg, ooper · Porgy ja Bess- George Gerschwin, ooper · Tark naine- Carl Orff, ooper 5. Eesti rahvamuusikast. 1. regilaulude liike a) töölaulud (5) karjuselaulud, lõikuslaulud, karjuselaulud

Muusikaajalugu
17
doc

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi ühine nimi on h

Muusika ajalugu
2
odt

20. sajandi muusikateoste analüüs

,,Carmina Burana" on Carl Orffi trioloogia ,,Triumfid" üks osa. Selle sõnalise osa aluseks on 13. saj pärit käsikiri, mis sisaldab rändajate, üliõpilaste, rändvaimulike, ja linnakodanike luulet ja laule. Kirja on need pandud rahvaladina, vanaprantsuse ja vanas keskülemsaksa keeltes. Laulud on koondatud kolme suurde gruppi: kevade ja looduse ülitamine, vein ja lõbu, armastus. 24 laulu on jaotatud 3 rühma vahel.: nendeks on ,,Saatuse- maailma valitseja"; ,,Kõrtsis" ja ,,Armastuse palee". Kõiki osi ühendab kujutlus pöörlevast saatuse rattast, mida inimesel ei ole võimalik peatada. ,,Oo, saatus oled muutuv, nagu kuugi, mis alati kasvab või kahaneb. Oled nagu veerev ratas, sinu süütõttu olen ma nüüd kõik kaotanud."- need värsid on ka aluseks teose proloogile ja epiloogile, mille mõlema nimi on ,,O, Fortuna". O Fortuna(,,Oo, saatus") on väga võimsa algusega ja see köidab kuulama kõiki. ,,Sõjareekviem" on Britteni vokaalsümfooniline looming. See om teine

Muusika
2
docx

Muusika 20.sajandi esimene pool

Impressionism ­ · Tekkis Prantsusmaal · Tähtis meeleolu loomine · C. Debussy on impressionismi aluse panija muusikas · Puuduvad teravad viisi käigud ja soe pehme harmoonia · C. Debussy, M. Ravel; · Maurice Ravel ,,Boolero" · Neoklassitsism ­ · Orkestratsiooni lihtsustumine · Lühikesed meloodiad · Aluse panija I. Stravinski · ühendab eelmiste sajandite muusikavormis ja stiilivõtted kaasaegse helikeelega. · Igor Stravinski kandkend balletist ,,Kevadpühitsus" · Arthur Honegger ,,Pacific 231" · Francis Poulenc ooper ,,Inimhääl" · I. Stravinski, A. Honegger, F. Poulenc, P. Hindemith; Ekspressionism ­ · Iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus · Teravajoonelised meloodiad, äärmuslikud kondrastid · Teosed traagilised, sünged · ATONAALSUS- helistik puudub, pinge püsib kogu aeg. · Looja Arnold Schönberg · Loob uue helide süsteem · DODEKAFOONIA- kompositsioon on seatud nii et oktavi 12 noot

Muusika ajalugu
9
doc

Muusika 20. saj. I poolel ehk “uus muusika” või “kaasaegne muusika”

Carl Orff (1895-1982) Oli ülekaalukalt lavahelilooja, puhast instrumentaalmuusikat vähe Sünteesis oma loomingus muusikat, liikumist ja kõne kui ürgseid inimlikke väljendusvahendeid. Esiplaanil retsiteeritud või lauldud sõna ja maagiline kordus. Eeskujuks oli antiik- ja mitmed varajased muusikavormid. On kirjutanud ka ise tekste, kasutanud vana-baieri dialekti, hilis-ladina, vana-saksa ja vana-prantsuse keelt. Teosed: Schulwerk 1930-35, 50-54 kokku 5 köidet. Lavalised kantaadid: Carmina Burana 1935-36 , Catulli Carmina 43, Trionfo di Afrodite 53. Sündis 1895 Münchenis, juba gümnaasiumis kirjutas muusikat omaloodud nukunäidenditele, koori ja soololaule. 1913-14 õppis Müncheni helikunsti akadeemias, oli Debussy mõju all. 1915-17 oli "Müncher Kammerspielen" kapellmeister, 1917-18 teatri kapellmeister Mannheimis ja Darmstadtis. 1919 tuli tagasi Münchenisse. Tundis suurt huvi vanamuusika, eriti Monteverdi vastu. Tegeles liikumise ja rütmiküsimustega

Muusika
50
docx

MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium

Tallinna Niguliste kiriku lauluseltsi, Tallinna meestelaulu Seltsi dirigent ja muusikajuht, üks Eesti Lauljate Liidu asutajatest, ta on kirjutanud 60 koorilaulu ja 7 soololaulu, tema loomingus ilmneb isamaaline temaatika Aleksander Läte lõpetas Dresdeni konservatooriumi, väga mitmekülgne muusikamees, Eesti esimene sümfooniaorkester Tartus 1990, asutas Tartus ka sega- ja meestekoori, 150 koorilaulu Lk 98,102,103, 106,107, Carl Orff Carl Orff Carmina Burana „O Fortuna“ MK Saksa helilooja, kelle loomingust suure osa moodustavad lavalised suurvormid Püüdis uut moodi ühendada muusikat, teksti ja tantsu Eeskujuks olid Vana-Kreeka tragöödiad Püüdis muusikas väga täpselt jälgida sõnarütmi Töötas välja uue muusikaõpetuse süsteemi, seisnes rütmipillide rohkel kasutamisel Kordamine „Boolero“- Maurice Ravel „Fauni pärastlõuna“- Claude Debussy „Romeo ja Julia“- Sergei Prokofjev

Muusika ajalugu



Lisainfo

Carl Orff

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun