Carmina Burana (0)

CARMINA BURANA – “laulud Benediktbeuernist” (nimetus tuleneb Baieri kloostrist, kust nad 1803 . aastal avastati) – on kahtlemata märkimisväärseim ja mitmekesiseim meile teadaolev keskagsete ilmalike luuletuste kogu. See hõlmab salvavat satiiri , lõbusaid kevadlaule, armastus- ja joogilaule, kuid ka mõningaid vaimulikke laule – kõik kirja pandud 119 allesjäänud pärgamendilehele (alguses oli neid kahtlemata rohkem). Suuremas osas olid laulud ladinakeelsed, kuid esineb ka näiteid keskaegsest saksa ja prantsuse keelest. Laulude päritolumaaks ei ole mitte ainult Saksamaa, vaid ka Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Väheste eranditega on laulude autorid teadmata ja enamikku tekstidest ei ole senini õnnestunud muudest allikatest leida. Nii on Carmina Burana vähemalt antud hetkel ainus omalaadne .
Michel Hoffmanni, laulude saksakeelse tõlke autori abiga tegi Carl Orff valiku oma “maalilise kantaadi” jaoks, mis kanti esimest korda ette 8. juunil 1937 Frankfurt am Mainis. 13. sajandist pärit laulud kõlavad tänapäeval sama jõuliselt ja värskelt.
 
Fortuna , Imperatrix Mundi (Fortuuna, maailmavalitseja)
 

• O Fortuna
  ”O Fortuna, velut luna statu variabilis…” – “Oo Fortuuna, alati muutumises nagu kuu…”. Koor kõlab alguses vaikselt ja tagasihoidlikult, seejärel meeleheitlikult ja raevukalt. Teemaks on saatus, mis pidevalt muutudes võib kiiresti teha rikka vaeseks ja vastupidi; õnneratas, mis liigub ettearvamatult ringi.
  
• Fortuna plango vulnera
  Siin kujutatakse saatuslikku õnneratta kulgu – inimene, kellel äsja ilmalikus elus vähe puudu oli, kaotas kõik: nii võimu kui au. Meenutatakse viimase Trooja kuninganna Hekabe saatust – viimane lamab õnneratta telje all.
  

 
Primo vere (Kevade alguses)
 

• Veris leta facies
  ”Veris leta facies mundo propinatur” – “Kevade rõõmus nägu särab maailma kohal”. Talvekülmad on lõppenud, maapind hakkab tasapisi kattuma lilledega. Linnud lendavalt lõbusalt metsades ja tüdrukud laulavad rõõmulaule. Siin kasutatakse samuti antiikmütoloogiast pärit tegelasi – näiteks Flora , Phoebus jt. Kuid samas sisaldab laul endas teatud melanhooliat: mõeldakse ka neile, kel ei õnnestunud talve üle elada et kevadet näha.
  
• Omnia sol temperat
  Päike valitseb kõigi üle ja kevadel tärkab koos uue eluga armastus. Laul võib tunduda kergelt kurblik, kuid sageli on ju noore kevadise armunu saatuseks vaadata oma armastatut vaid kaugelt. “Quisquis amat taliter volvitur in rota” – “see kes armastab , pannakse keerlema valurattale”
  
• Ecce gratum
  ”Ecce gratum et optatum Ver reducit gaudia” – “Vaata, kuidas armas Kevad, keda nii väga oodati , toob meile tagasi õnne”. Kevadetunnetus kasvab tugevamaks ja tugevamaks iga stroofiga. Külm põgeneb, niidud õitsevad, armastus ärkab taas.
  

 
Uf dem anger (Niidul)
 

• Tants
  Ülevoolav, rütmiliselt väga nüanssiderikas osa
  
• Floret silva
  ”Floret silva” – “Mets muutub roheliseks”. Räägitakse neiust, kelle armastatu sõitis kaugele ära ning neiu igatseb teda taga ja küsib endalt, kes armastab teda nüüd.
  
• Chramer, gip die varwe mir
  ”Chramer, gip die varwe mir, diu min wengel roete” – “Kaumees, anna mulle värvi, mis teeks mu põsed punaseks”. See võis olla Maarja Magdaleena esimene laul müsteeriumist – ta oli minevikus olnud tuntud võrgutajana. Refrääni (“Seht mich an, iungen man, lat mich iu gevallen”) tõlge oleks “Vaata mind, noormees , lase mul sind rõõmustada”
  
• Reie
  Tegemist on ringmängulauluga, kus tütarlapsed lubavad suve läbi olla ilma noormeheta. Refräänis kordub lause “ Chume , chum geselle min” – “Tule, mu armastatu”.
  
• Were diu werlt alle min
  ”Were diu werlt alle min” – “Kui kogu maailm kuuluks mulle”. Laulu autor lubab anda kõik, et saada Inglismaa kuningannat enda käte vahele.
  

 
In taberna (Kõrtsis)
 

• Estuans interius
  ”Estuans interius iha vehementi in amaritudine mee menti” – “Raevuka leegiga seestpoolt põledes, räägin ma mornilt oma hingega”. Laulu autor räägib kõrtsielu kibedamatest külgedest: järgmisest hommikust, masendusest ja enesesüüdistamisest. Laulu rütmika sarnaneb suures osas praeguse üliõpilashümniga “ Gaudeamus igitur”.
  

 

• Olim lacus colueram
  ”Olim lacus colueram” – “Kunagi olid mered mu koduks”. Peategelaseks peoks küpsetatud luik, kes räägib serveerimiskandikul oma minevikust. Külalised ironiseerivad tema üle, lausudes “ Miser , miser, modo niger et ustus fortiter” – “Vaeseke, nüüd on ta pruun ja läbiküpsetatud”.
  
• Ego sum abbas
  ”Ego sum abbas Cucaniensis” – “Olen Lollidemaa abt”. Joodikute kroonimata kuningas tutvustab ennast selles gregooriuse koraali paroodias.
  
• In taberna
  ehk “Kõrtsis”. Siin kirjeldatakse kõrtsielu koos kõigi oma hasartmängude ja joomisega. Pilatakse kirikut ja paavsti, piiskoppe jne.
  

 
Cour d’amours (Armastuse kohus)
 

• Amor volat undique
  ”Amor volat undique; captus est libidine” – “Armastus lendab igal pool, ta on meeletuse kütkeis”. Lastekoor esitab loo väikestekst Cupidodest, lauldes armurõõmudest. Kuid kurblikus soolos tuuakse ilmekalt näide vastamata armastusest – selle jaoks, kes on üksi, ei leidu maailmas rõõmu.
  
• Dies , nox et omnia
  Tagasihoidlikku armastust on samuti raske püsivana hoida. Armunu laulab : “Päev, öö, kõik teeb mind kurvaks”; “Ma kannatan väga… …suudlus sinult ärataks mind ehk ellu”. Siin on kasutatud kõrvuti keskaegset prantsuse keelt ja ka ladina keelt.
  
• Stetit puella
  ”Stetit puella rufa tunica ” – “Seal ta seisis punases kleidis”. Armunu räägib oma armastatust, kes seisis, nagu “tamquam rosula” – väike roos. See motiiv sai ka hiljem populaarseks.
  
• Circa mea pectora
  ”Circa mea pectora multa sunt suspiria” – “Minu rinnas on palju ohkeid”. Laulab armunu oma armastatust – tüdrukust, kelle “silmad on säravad nagu päike ja välk”.
  
• Si puer cum puellula
  Lauldakse rõõmsalt sellest, mis kõik juhtuks, kui kena neiu ja noormees oleksid ühes ruumis koos (“Felix coniunctio” – “Milline õnnelik liit”).
  
• Veni , veni, venias
  ”Veni, veni, venias” – “Tule, tule, sa pead tulema ”. Kaks koori üritavad teineteist üle trumbata armastatule kiituse laulmises. Kasutatakse väga palju kaunikõlalisi ladinakeelseid võrdlusi.
  
• In trutina
  Noor neiu räägib oma kahtlusest: “In trutina mentis dubia fluctuant contraria” – “Kaks vastandit pole hinges tasakaalus”. Mõeldud on siin kirglikku armastust ja häbelikku voorust . Kuid lõpuks saavutab armastus siiski võidu…
  
• Tempus est iocondum
  ”Tempus est iocondum, o virgines, modo congaudete, vos iuvenes” – “On aeg rõõmustada, noored neitsid”. Kutsutakse üles minetama neitsilikkuse ja kogenematuse. Refräänis laulavad alguses väikesed Cupidod, kuid tasapisi lisandub lauljaid, kuni laulavad kõik – armastuse ja tunnete ilust .
  
• Dulcissime
  Kaunis sopran-retsitatiivis allub noor tütarlaps oma armastatu embusele
  

 
Blanzifor et Helena (Blanzifor ja Helena)
 

• Ave formosissima
  ”Ave formosissima gemma pretiosa” – “Tervitus kauneimale juveelidest”. Arvatakse, et tegemist on Neitsi Maarja hümni algussõnadega. Sellel perioodil oli tavaline, et ilmalikes lauludes korrati vaimulike laulude ja palvete sõnu. Siin kiidab koor armastust üldiselt, viidates mitmetele tuntud naiskujudele, nende seas ka armastusjumalanna ise (“ Venus generosa” – “Suuremeelne Venus”).
  

 
Fortuna, Imperatrix Mundi (Fortuuna, maailmavalitseja)
 

• O Fortuna
  Kohe, kui rõõmsad laulud on lõppenud, meenutab meile timpani kume heli seda, kus jõud tegelikult peitub – saatuses. Oleme tagasi alguses, ring on lõppenud. Õnneratas pöörleb edasi kuni aja kulgemise lõpuni.