Ooper "Cyrano de Bergerac" (0)

Ooper ,,Cyrano de Bergerac’’
Kontserdi arvustus
Mina käisin 8. veebruaril Estonia kontserdisaalis vaatamas eesti helilooja Eino Tambergi 1974. aastal kirjutatud romantilist ooperit ,,Cyrano de Bergerac’’. Etendus toimus kolmes vaatuses, kestvuseks oli pisut alla 3 tunni. Ooperi libreto autor on hiljuti lahkunud Jaan Kross, dirigentideks Vello Pähn ja Aivo Välja, lavalise seade autoriks Neeme Kuningas ning muusikaliseks juhiks Tarmo Eespere.
,,Cyrano de Bergerac’’ põhineb Edmund Rostand’i kuulsal ja samanimelisel värssdraamal, mis jutustab sügavast ja ennastohverdavast armastusest. Nimelt on peategelane, Cyrano, kelle välimus talle just meelepärane pole, meeletult armunud kaunisse tütarlapsesse nimega Roxane. Paraku selgub aga, et Roxane’i süda kuulub äsja Pariisi saabunud Christianile. Kui noormees ka ise Roxane’i armastusest kuuleb on ta sõnatu ning ennastohverdavalt lubab Cyrano teda aidata andes talle kirja, mille ta ise oli tütarlapsele kirjutanud. Christian ei olnud oma tunnete kirjeldamises just väga osav. Teises vaatuses aitab Cyrano noortel isegi abielluda ning kolmandas vaatuses noor ja ilus Christian sureb . Mõne aja pärast mõistab neiu , et oli armunud hoopis Cyrano hinge ja olemusse. Teose lõpp on traagiline, sest sureb ka Cyrano ja Roxane, kes oli elanud vaid illusioonides on ilma jäänud oma mõlemast armastatust.
Ooperi muusikaline ja lavaline pool oli väga osavalt ja huvitavalt üles ehitatud. Saatvat orkestrit oli minu jaoks kõige huvitavam kuulata, sest erinevad partiid suutsid igas olukorras välja tuua õige meeleolu ja palju pingeid, kuid samas ei summutanud nad ära lauljaid. Kui lauljatest ja osalistest rääkida, siis kõige sümpaatsemana tundus Roxane’i osatäitja, sest ta mängis oma rolli väga puhtalt ja siiralt välja. Eriti siis, kui ta laulis oma rõõmust ja vaimustusest Christiani kirjade üle, mis tegelikkuses olid kirjutatud Cyrano poolt. Ka lavalist kujundust ja liikumist oli huvitav jälgida. Peamisteks tegevuspaikadeks olid Pariisi tänavad, Roxane’i maja, lahingulaager, kus hukkus Christian ja klooster , kuhu naases Roxane peale oma abikaasa traagilist lahkumist . Väga põnev oli lahinguvälja lavakujundus , kus laval oli päris suurtükk ja koor etendas sõjameeste rolli, mis aitas õiget meeleolu luua. Samuti olid meeldivad osatäitjate kostüümid, mis olid uhked ja soliidsed.
Mulle meeldis ,,Cyrano de Bergerac’’ kõige rohkem selle pärast, et ooperi tekst oli eesti keeles, mistõttu oli tegevust lihtne jälgida ja kõigest sai aru. Välismaalt pärit külastajatele olid lisatud ka inglisekeelsed subtiitrid, mis mitmekesistasid publikut, sest vaheaegadel liikusid ringi nii soomlased , venelased kui ka prantslased . Kuigi ma üldiselt väga pidev ooperite külastaja pole, siis Eino Tambergi kuulsat teost oli igati huvitav jälgida. Samuti pakkus see head vaheldust tavalistele teatrietendustele, kontserditele või muusikalidele.