Juhan Smuuli näidend „Lea“ – kas mustvalge maailmanägemus? (0)

Sarnased õppematerjalid

37

doc

Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani

(armastus, inimsuhted, eetilised probleemid, pereväärtused jne). · Olmerealism (võrdle nt sotsialistliku realismiga) · Suhteline lihtsakoelisus, argiprobleemid · Palju suurem vabaduse aste nii sisus kui vormis  · Koostöö lavastajate ja autorite vahel Juhan Smuul, Egon Rannet, Ardi Liives, Mai Talvest, Uno Laht, Raimond Kaugver, Liidia Kompus, Kulno Süvalep. Juhan Smuul (1922-1971) Pärit Muhust, andekas iseõppija, alustas ajakirjanduses. Luuletaja. 1953-1971 Kirjanike Liidu esimees, 1965 ENSV rahvakirjanik, Stalini preemia 1952, Lenini preemia 1961. ,,Atlandi ookean" 1956 ,,Lea" 1959 ,,Kihnu Jõnn" 1964 ,,Polkovniku lesk" 1965 ,,Pingviinide elu" 1968 Mere temaatika on tema loomingus tähelepanuväärne. Egon Rannet (1911-1983) Alustas aforismide ja olukirjeldustega ajakirjanduses. Melodramaatilisus. Suured kired,

Eesti teatri ajalugu

20

rtf

Teatriteaduste alused

lavale). Teatri jagunemine institutsioonidesse sõltub ka sellest, kas institutsioonil on püsitrupp või palgatakse iga uue lavastuse tarvis uued näitlejad: 1) repertuaariteater (suurem osa Eesti teatritest ­ Draamateater, Vanemuine jne) 2) projektiteater (Von Krahli Teater ­ kuigi on ka väike püsitrup) Oluline roll teatri institutsionaalsuse juures on ka majal (hoonel). See on prestiizi küsimus. 5. Defineerige mõisted mõisted näidend, etendus, lavastus. Näidend on teatris esitamiseks mõeldud kirjalik tekst (nt William Shakespeare'i ,,Hamlet") Lavastus on lavateos, mis on loodud lavastaja, näitlejate, kunstniku jt poolt; sageli on lavastuse aluseks näidend (nt Lembit Petersoni lavastus ,,Hamlet" teatris Thetrum, aastal 2003) Etendus on lavastuse üks esituskord (nt ,,Hamleti" etendus kindlal kuupäeval). Lavastusega antakse teatud hulk etendusi, mille seast eristub esietendus ­ esmakordne esitus publikule. 6

Kirjandus- ja teatriteaduse alused

16

docx

Zetterberg, lk 555-571 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

kirjanikele ja muidugi ka lugejatele, mistõttu kirjutamine käivitus aeglaselt. Uut toodangut, eeskätt romaane sündis vähe, lüürika oli uue rolli leidmiseks paindlikum. Karmi keelt "sobivate" kirjanike nappusest kõneleb 1950. aastal trükitud nimekiri avaldamiskõlblikcst eesti kirjanikest. See koosneb 35 usaldusväärse kirjaniku nimest, teiste seas August Jakobson, Johannes Barbarus, Debora Vaarandi, Aadu Hint ja Juhan Smuul (1954. aastani Schmuul). Kirjandusest sai nõukogude aja Eestis see kanal, mille kaudu oli võimalik väljendada kas või pisutki rahvustunnet, vabameelsust ja uusi vormikatsetusi. "See eeldas erilist koodisüsteemi, mis vahendas vastuvõtjale sapienti sat põhimõttel, see tähendab eeldas, et lugejal on oskus mõista pinna all peituvat sõnumit. Selle oskuse lugeda "ridade vahelt" lõid kirjanduskriitika ja lugejaskond, kes lugesid kirjandusest välja varjatud tähenduste ja

Eesti ajalugu

32

doc

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II

Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga), noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjanduse toibumist ja jalule saamist. Noor peategelane selle aja kirjanduses). 1960ndate I poolel proosa keskmes realistlik sotsiaalpsühholoogiline või -psühholoogiline romaan. Lugemisväärseid raamatuid vähe, proosa toibumine võtab stalinismist väljuminesel aega. Kirjutatakse reisikirju.

Kirjandus

54

docx

Kirjanduse eksamipiletid

olukirjeldusi, poeeme. Teostes sees piirsituatsioon. Näidendid ,,Lea" ­ usklik laps, algul usub jumalat, hiljem salgab, kuna ei leia teda. ,,Kihnu jõnn ehk Metskapten". Reisikirju ,,Jäine raamat" Lenini preemia. Proosa ,,Muhu monoloogid"-1968, kogumik ,,Kirjad sõgedate külast". Oma loomingut alustab Smuul luuletajana ,,Mälestus isast" "Karm noorus" (1946)-luulekogu . Poeem ,,Stalinile". Koguva külas on temale püstitatud ka monument. Juhan Smuul oli omastanud Nõukogude Eesti preemia (1949 ja 1950), Stalini preemia (1952), Lenini preemia (1961). Ta oli ENSV rahvakirjanik (1965). August Mälk ­ romaani-ja novellikirjanik. Ta on sündinud Lümandas. Oli kooliõpetaja ja tuntud rahvamees. Põgenes koos perega Rootsi. Kirjutas rannarahva olustiku romaane ,,Õitsev meri", ,,Hea sadam", ,,Taeva palge all". Romaanid: "Õitsev meri" 1935 "Taeva palge all" 1937 "Hea sadam" 1942 Debora Vaarandi ­ luuletaja

Kirjandus

21

doc

Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks

Olulisele kohale tõuseb esseistlikkus, tegelaskõnes hargnev arutlus. Ajaluulega liikus proosasse ekspressionism (Kivikase tekstid). Impressionistlikud katsetused (Tammsaare lühiproosakogu ,,Pöialpoiss" (1923)), ,,Noor-Eesti" ja ,,Siuru"-vaimuline uusromantism. 1920ndate I pooles domineeris novell romaani üle. Uusromantiline proosa vähenes järk-järgult realismi pealetulekuga. Autorid: Tuglas, Gailit, Hiir, Kivikas, Oks, Tammsaare, Karl Rumor, Aleksander Tassa, Juhan Jaik. Karl Rumor ­ novellikogu ,,Sammud kaduvikku" (1928) kuulub tolleaegse novellistika paremikku. Tegelastekesksed novellid, sotsiaalse suunaga, naturalismilähedane õhustik. Hiir Erni Hiir ja Albert Kivikas koostöös ilmunud teos ,,Ohverdet konn" (1919). Need polnud ainult naljategemisega teosed, vaid neis oli ka kirjanduslik tähendus. Kivikas ja Hiir olid Eesti futurismi rajajad ­ esimesed futuristlikud katsed. Gailitil on nö kindel süzee, nende lugude

Kirjandus

35

doc

Üldine Teatriajalugu II

20. saj alguse kunstivooludes: kubism, dadaism, sürrealism jne. I MS ajal kohtus kunstnike- kirjanikega, kellega tegi hiljem koostööd (nt Picasso). Sürrealistlikud tööd mõjutasid paljusid. Eksperimentaalseim on ,,Inimese hääl" 1930. Mononäidend naisterahvast, kes räägib tund aega telefoniga oma endise armastatuga, kes abiellub teisega. Telefon on ideaalne rekvisiit, et näidata kommunikatsiooni võimatust ja tehnika kasutust. Eklektiline, fragmentaarne. Ühendus katkev ja vaevaline. Näidend lihtne, aga haakub dadaistlike kõneelementidega. Edit Piafile tegi monotüki ,,Hoolimatu armuke". ,,Hirmsad vanemad" 1938, freudistlik, ajastu peegeldus. Filmid ta kirjutas ja lavastas ise. Olid äärmiselt sürrealistlikud. See valmistas ette 60ndate prantsuse kino uut lainet. Nii dadaism kui sürrealism mõjutasid absurditeatrit pärast II MS. Ka Artaud'i. 9) Ekspressionism ­ Expressio lad k väljapigistamine. Expression pr k väljendus, ilme.

Üldine teatriajalugu

58

doc

Kirjanduse eksam

...................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot"................................................................+9 9. Juhan Liivi elu ja looming + 1 luuletus peast.........................................+13 10. Lev Tolstoi elu ja looming....................................................................+14 "Sõda ja rahu" 1863-1869.......................................................................15 "Ülestõusmine" (1889- 1899)..................................................................15 Anna Karenina põhiprobleemistik.........................................................+15 11

Kirjandus

Kommentaarid (0)