Piibeleht Piibeleht kuulub sugukonda liilialised, perekonda maikelluke. (Uuemal ajal on omaette sugukonnas ka maikellukeselised (koos kuutõverohu ja leselehega)). Ta on mitmeaastane suvehaljas rohttaim. Kõrguseks 12 vahel ka 40 cm. Õiekate lihtne ja liitlehine. Ei saa eristada tupp- ja kroonlehte. Õied on kellukjad, valged, harva roosaka varjundiga.. Õied on ripuvad ja paiknevad tipmistes hõredates ühekülgsetes kobarates, poole -1 cm pikkustel raagudel. Neid on 5 10 ning nad on väga tugevad lõhnaga. Taim õitseb maist juunini.
ka palju täiskasvanuid (Pedaste, Marandi, Sarapuu, Toom. 2008). 5 Harilik maikelluke- Convallaria majalis Maikelluke on kevadistest lilledest üks suurimaid lemmikuid. Maikellukesel on väga palju erinevaid nimetusi. Nende seas lambakeel, karikelled, lillikas neist kõige tuntuim on siiski piibeleht (Pedaste, Marandi, Sarapuu, Toom. 2008). Maikelluke on kaugelt äratuntav ning tal on meeldiv lõhn aga ta on ka väga ohtlik mürktaim, mis sisaldab mürgiseid glükosiide (Meitern, 2009). Maikellukesel on sügavroheliste lehtede taustal pikad ühekülgsed lumivalged õitekobarad, mis on väikeste kellakujuliste õitega. Maikellukese punakas-oranž mari paistab väga selgelt välja ka suurte lehtede varjust. Pilt 2. Harilik maikelluke (Köhler, Pabst. 1887)
...........................................................8 Võilill..............................................................................................................................9 Sinilill............................................................................................................................11 Kullerkupp....................................................................................................................12 Maikelluke....................................................................................................................13 Harilik nurmenukk........................................................................................................14 Paiseleht........................................................................................................................15 Harilik lumikelluke.............................................................................
kõveratüvelised, boniteet III IV. Põõsarinne: väga erineva tihedusega. Esineb sarapuu(D), kadakas, kuslapuu, türnpuu, mage sõstar, pihlakas, paakspuu, tuhkpuu, kibuvitsad, põõsasmaran. Rohurinne: varieeruv; valguserikkamates puistutes valitsevad kõrrelised, mujal suureneb rohundite osa: metskastik (D), mägitarn (K), sulg-aruluste (K), longus helmikas, lamba- aruhein, punane aruhein, lubikas, keskmine värihein, arukaerand, sinilill, maikelluke, võsaülane, metsülane, kevadine seahernes, verev kurereha, angerpist, vesihaljas tarn. 7 METSKASTIK Nimi: Calamagrostis arundinacea kalamos roog. Agrostis perekond kastehein; arundinacea perkond Arundo taoline. Sugukond kõrrelised. Kasvukoht: kuuse- ja segametsades, raiesmikel, võsastikes. Metskastik on
Kõik kommentaarid