Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Henrik Visnapuu (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida tahab Henrik Visnapuu saavutada oma sõnademänguga?
  • Kui poosetaja ja snoobi?

Lõik failist

Henrik Visnapuu
ülesanded
  • Mida tahab Henrik Visnapuu saavutada oma sõnademänguga? Kuidas Sina
    lugejana seda vastu võtad: kas see muudab poeedi sulle sümpaatsemaks või tõukab eemale kui poosetaja ja snoobi?
    1.Minu arust soovib Visnapuu olla originaalne ja teistest luuletajatest erineda. Sõnademänguga teeb ta oma luulest rohkem ’mängulisema’ ning jätab lugeja mõtisklema, mis autor täpselt öelda tahtis. Minu arust muudab see poeedi huvitavamaks. See aga ei tähenda, et ta luule meeldiks mulle teiste autorite omast rohkem. Ma leian, et Visnapuu on kasutanud liiga rohkelt onomotopöad ning kuna eestlased
  • Henrik Visnapuu #1
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor xxkohuke Õppematerjali autor
    luuleanalüüs

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    33
    odt

    11. klassi kirjanduse eksam

    (K.J.Peterson, J.Liiv), asjaliku kirjanduskriitika loomine (Tuglas, Suits), vormi ja kujunduse rõhutamine, tõlkekirjanduse arendamine, rikastatud pinna loomine edasiseks arenguks, kirjanduspildi avardumine Lagunes, sest sõjaaeg, mis tõi omakorda pettumuse euroopalikus kultuuris; kirjanikud toetasid sõda; olid juba kujunenud iseseisvateks isiksusteks. Siuru 1917-1919 Marie Under, Artur Adson, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Friedebert Tuglas, August Alle, Johannes Vares Barbarus. Ühendas uusromantiline hoiak ja sõpruskondlik suhtlemine. Sisu: pearõhk luulel- luule uus tase, kõrge esteetika, vastukaaluks elu tegelikkusele, loodus ja armastus, individuaalsed, tähtis vorm. Juhtmoto: "Carpe diem!" impressionism, sümbolism. Korraldasid tuluõhtuid (25.sept 1917 Estonias, Viljandi, Tartu) Väljaanded: 3 albumit (J.Oks, E.Verhaern, saksa ekspressionistid)

    Kirjandus
    thumbnail
    31
    doc

    Kirjanduse lõpueksam

    Gordon Pym'i lugu" (romaan), 1840 novellikogu, "Kaaren", "Kuldpõrnikas". On tuntud ajakirja väljaandja. Virginia sureb 1847 a lõpul tuberkuloosi, haiguse ajal langeb Poe alkoholo küüsi... Pärast naise surma pole mehe elus enam midagi ja ta püüab sõita tädi juurde NYC. Kuid kuuendal reisipäeval Poe sureb (1849). Alates Poe'st võib nimetada selliseid zanre nagu ulme, põnevus, õudusjutt. Novelle "Must kass", "Reetlik süda", "Mõrv Rue Morgne'il", "Berenike" jpt Pilet VII · Visnapuu elu ja loomingu ülevaade Elas 1890-1951, sündis 21. detsember Viljandis,. Visnapuu tähendab kirssi. Perekond on vaesevõitu, kolib palju parema elu otsinguil. Peres üheksa last, neli surid. Tema vend Eduard lõpetas konservatooriumi, õpetas seal, kirjutas natuke. Peaaegu iga sügis alustas uues koolis, lõpetab Tartu Linnakooli, õppis algklasside õpetajakse, kutse saab 1907. Viis aastat on mitmel pool õpetaja, tegelikult tahaks ise hoopis õppida

    Kirjandus
    thumbnail
    62
    docx

    Kirjanduse lõppueksami materjalid

    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

    Kirjandus
    thumbnail
    53
    doc

    Kirjanduse eksami piletid

    lahutati kirjanike organisatsioonist 1913. aastal. 3 "Siuru" ­ kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase (1886­1971) algatusel ning tegutses aastatel 1917­1920. Algselt pidi "Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kujunes rühmitusest kitsam poheemlusele kalduv sõpruskond. Rühmitusse kuulusid Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Artur Adson ja Friedebert Tuglas. Pärast Gailiti ja Visnapuu lahkumist 1919. aastal liitusid rühmitusega August Alle ja Johannes Barbarus. Siurulased jätkasid oma tegevuses "Noor-Eesti" uusromantilist suunda. Nad arendasid carpe diem! meeleolusid ning teenisid oma kõmuliste esinemisõhtute ja kirjanduslike turneedega kahte eesmärki: püüdsid pakkuda sõjast tülpinud inimestele

    Kirjandus
    thumbnail
    59
    doc

    Kirjanduse eksami küsimused

    Vares-Babaruse, Johannes Sempri luuletused. Kirjandusteaduslikult poolelt Tuglase artikkel kirjanduslikest stiilidest. Illustratsioonid väga head. V ALBUM (1915) ­ Tuglase novell ,,Vabadus ja surm", kummaline puänt. Suitsult artikkel, kus annab hinnangu NE tööle. Lahku minemise põhjustavad ühiskondlik­poliitilsed probleemid, lähenev I maailmasõda. Emotsionaalses mõttes tajuvad, et aeg lahku minna. Kirjastus ja ajakiri jätkavad. SIURU(1917-1919) ­ tegevliikmed: Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Artur Adson ja Friedebert Tuglas. Pärast Gailiti ja Visnapuu lahkumist 1919. aastal liitusid rühmitusega August Alle ja Johannes Barbarus. Siurul kaks tähendust: 1)lõuna-eesti murdes põldlõoke; 2)"Kalevipojas" oli siurunimeline imelind. Sisulises mõttes jätkab NE joont. Oluliseks saab kuidas kirjutaatkse, mitte mida ­ tähtsad pole teemad, vaid vorm. Eemale hoiti ajakajalisusest, ühiskonna kriitikast. Keskenduti armastus- ja loodusluulele

    Kirjandus
    thumbnail
    99
    doc

    11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

    · Loodi kirjastus Noor-Eesti, mis töötas veel 30ndatel aastatel · Tähtsus:Elavdas kultuurielu 1905-1919 · Rõhutas kirjandusteoste vormi · Tõusis kirjanduskriitika, muutus analüüsivaks · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Avaldati noori autoreid · Päästeti kaks kirjanikku: Kristjan Jaak Peterson ja Juhan Liiv "Siuru" 1917-1919 · Tekkis vastukaaluks sõja- ja elukoledustele · Kuulusid:, Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, Artur Adson, August Gailit, Friedebert Tuglas · Väljundiks peamiselt luule ja novellid, kus peateemadeks olid armastus ja loodus · Aastail 1917­1919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit · Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm- see olgu meie ainus tõukejõud"- Tuglas. · Esikkogud: Marie Under ,,Sonetid", Hendrik Visnapuu ,,Amores", Johannes Semper ,,Pierrot", Artur Adson ,,Henge Palango", August Gailit ,,Saatana karusell"

    Kirjandus
    thumbnail
    42
    doc

    Nüüdiskirjandus

    Vaatab, mis tal võrreldes Gailiti või Allega puudu on. Kuidas suhtub tema oma kirjutamisse ja kuidas suhtuvad teised? Üldiselt võiks kõiki neid Augusteid pidada Tuglasele vastanduvateks. Tegemist selliste kujudega eesti kirjanduses, kes on kindlasti 20ndate ja30ndate boheemlustraditsiooni kandjad ja mitte nii hoolsad kirjanikud, ei arvesta oma kirjanikustaatust nii tõsiselt. Tuglase tõsidusele nende kolme tüübi kaudu vastandatakse dionüüsilisus. Legendaarsed on kahe sõbra Gailiti ja Visnapuu nädalatepikkused olengud erinevates vabariigi lokaalides. Ometi seesama teatud tüüpi kergemeelsus ei pärsi seda loomingulisust ­ kõik kolm on kõigele vaatamata väga andekad. Ka see on Tuglasele selles tekstis probleemiks. Vaatepunkt ­ see on teatud tüüpi sisekõne, kus Tuglas kõnetab ennast. Sisemonoloog. Natukene distantseeritud selle sina-vormiga. Kahestumine nii vormiliselt kui teatud lausete ja sisuliste hoiakutega. Keel ­ kirev, kuid ometi kindla vormiga ja viimistletud

    Kirjandus
    thumbnail
    58
    doc

    Kirjanduse eksam

    9. Juhan Liivi elu ja looming + 1 luuletus peast.........................................+13 10. Lev Tolstoi elu ja looming....................................................................+14 "Sõda ja rahu" 1863-1869.......................................................................15 "Ülestõusmine" (1889- 1899)..................................................................15 Anna Karenina põhiprobleemistik.........................................................+15 11. Henrik Visnapuu looming + 1 luuletus peast........................................+16 12. Heiti Talviku looming + 1 luuletus peast..............................................+17 13. Anton Tsehhovi elu ja looming.............................................................+17 14. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus peast....................................+19 15. Eepika olemus ja romaan ning selle liigid............................................+20 16

    Kirjandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun