Hamleti tegelaste traagika (0)

„Hamleti” tegelaste traagika – kas neil on lootust
Hamleti tegelased on kõik erinevad. Igaühel on oma häid ja halbu külgi. Autor pole otseselt eriti nende omadusi välja toonud , aga on jätnud need lugeja otsustada. Tõepoolest sai neid hinnata nende valikute ja tegevuste järgi. Just need otsused saidki neile traagiliseks.
Teose peategelane oli Taanimaa prints Hamlet . Ta oli kadunud kuninga poeg ja Claudiuse vennapoeg . Hamlet oli kannatlik ja aus ning armastas lihtsust . Ta ei osanud arvata, et on ka ebaausaid ja omakasupüüdlikke inimesi. Seepärast ta ei kahtlustanudki oma isa mõrva. Alles peale vaimuga kohtumist, hakkas ta asju selgemini taipama. Ta oli kaval, kuna ta sai oma teatrieksperimendi abil oma isa mõrvari teada. Hamletil oli võimalus saada omale armastatud naine Ophelia ja oma eluga edasi minna. Kuna ta oli aga niivõrd kättemaksuhimuline, oli ta valmis loobuma oma armastatust, et saaks oma isa mõrvarit piinlemas näha. See saigi talle saatuslikuks.
Claudius oli Taanimaa kuningas, kes oli niivõrd auahne, et tappis eelmise kuninga tema tiitli nimel. Peagi peale seda abiellus ta Gertrudiga, kes oli talle pigem aksessuaari eest kui naise eest. Kogu oma edasise perioodi pidi ta kannatama Hamleti terrori all ja veel oma tapatööd varjama, mis muidugi polnud enam Hamletile saladus . Ta teadis, et tal polnud enam lootust oma mõrvatööd kinni mätsida ja ihkas ka Hamleti hukku, kuigi ta kahetses oma venna tapmist. Kui ta poleks olnud nii auahne ja uhke, oleks ta end oma surmast säästnud ja veel paljudest muudest jamadest eemale hoidnud.
Polonius oli kantsler , kes järgis kuninga käske. Muidu oli ta üks lihtsameelne tegelane, aga ta oli väga uudishimulik ja pugejalik. Ta riskis oma eluga kuninga tahtmise täitmiseks ja nuhkis teiste järele. See ta surma Hamleti käe läbi põhjustaski. Ka temal oleks olnud lootus ellu jääda, kui ta polnuks kuningale nii meele järgi.
Ophelia oli Poloniuse tütar, kes armastas Hamletit. Ta mängis raskesti kättesaadavat, kuna ta isa ei usaldanud Hamleti armastust Ophelia vastu. Hamlet aga ei raisanud tema peale enam aega ja loobus. Ophelia lootis hullu mängides veel Hamleti tähelepanu saada, kuid tulutult. Tal oli lootus saada Hamlet endale ustavaks meheks, kui ta vaid oleks hakanud Hamleti kirjadele koheselt vastama. See oleks jätnud Hamleti Ophelia juurde ja oma kättemaksuhimu tahaplaanile seadnud. Siis ehk poleks Hamlet Poloniust tapnud ja Ophelia oleks suurest kurbusest end arvatavast enesetapust säästnud.
Laertes oli Poloniuse poeg, kes sai kuninga „tööriistaks’’, kuna ta oli oma isa ja õe surma pärast vihkamisest pimestatud ja ei suutnud enam kainelt mõelda. Ta oli väga võitlushimuline, mis sai talle saatuslikuks Hamletiga võitluses. Tema probleem seisneski selles, et ta ei suutnud andestada ja asja unustada. Kui ta oleks seda teinud, poleks teised surnud.
Horatio oli Hamleti ustav ja aus sõber. Ta tahtis end koos Hamletiga tappa, aga viimane siiski ei lasknud tal seda teha. Horatio oligi see, kes nägi kogu sündmustikku kõrvalvaataja pilguga, nähes enamus asju Hamletiga toimuvast ja veidi muudki. Tema oli see, kelle lootus ka osaliselt täitus. Nimelt jäi ta ellu ja jutustab seda kõike laiale maailmale. Samas ta kaotas ka oma hea sõbra, kuigi ta tahtis temaga teise ilma kaasa minna.
Hamleti tegelastel ei olnud erilist lootust oma soove ja tegemisi täita. Neil kõigil olid omad valed otsused ja tegemised, mis nende lootuse minema viis. Kui nad oleksid olnud rohkem andestavamad, läbisaavamad ja mitte omakasupüüdlikud, oleksid nad nii mõndagi saavutanud.