Goethe "Noore Wertheri kannatused" (0)

Goethe – „Noore Wertheri kannatused“
Goethe romaani peategelane on noor armastaja Werther . Oma sõbrale Wilhelmile saadetud kirjade kaudu saame teada, et ta on varajastes kahekümnendates aastates tundeline artist, poeet ning looduse- ja Homerose armastaja. Ta pole veel kindel, mis on tema eesmärk selles elus, millise ameti ta peaks omandama.
Teine roll on Lottel, kes on 19-aastane ning lesestunud ametniku tütar. Ema surmast saati on ta üksi juhtinud majapidamist ning hoolitsenud armastavalt oma mitmete nooremate õdede-vendade eest. Lotte on olnud neli aastat kihlatud endast 11 aastat vanema, seega 30-aastase Albertiga. Albert on sekretär. Ta on helde ja rõõmsameelne mees, kuid temast saab Wertheri vaenlane.
Lugeja ei saa midagi teada Wilhelmist, kellele Werther oma kirju saadab . Veel enam, lugeja peab kujutlema Wilhelmi kirjade sisu Wertheri vastuste järgi. Seega võtab lugeja ise Wilhelmi rolli. Kirjad kajastavad suhete arengut tema ja ta armastatu Lottega ning hiljem tolle kihlatu Albertiga.
Werther, kes on väikekodanlikku päritolu, lahkub kodust, et korrastada oma ema jaoks pere maavalduse asju. Kuid varsti ta hülgab oma ülesanded ja veedab aega oma elu ja pikki õhtupoolikuid looduses nautides. Ta tutvub kiiresti toredate inimestega, kes asustavad tema „ paradiisi “.
Olles kutsutud peole oma uute tuttavate poolt, kohtub ta sinnasõidul Lottega ja armub temasse silmapilk. Werther teab, et neiu on juba kihlatud. Äikesetormi ajal mõistavad mõlemad, et nende kiindumus on vastastikune. Nüüdsest alates külastab Werther Lottet peaagu igapäev ja veedab õndsaid tunde tema läheduses.
Kuid kui Lotte kihlatu Albert naaseb oma reisilt, muutuvad Wertheri tunded neiu vastu „õndsusest“ „tema õnnetuse allikaks“, sest Alberti kohalolek teeb talle selgeks, et Lotte ei saa kunagi tema palavatele tunnetele vastata. Kuigi Albert on Wertheri suhtes hästi meelestatud, jäävad nende suhted ebaselgeks (lisaks nende rivaalitsemisele Lotte pärast). Selgub , et nad austavad vastandlikke väärtuseid. Kirjad on need, millest Werther mõistab, et tema tugevad tunded Lotte vastu võivad saada talle hukatuseks, sest tema absoluutne armastus jääb ühepoolseks. Ta otsustab enda päästmiseks temas otsekohe lahkuda.
Kui üks hertsog pakub talle saadikuna tööd, loodab Werther psühholoogiliselt ja emotsionaalselt Lotte mõju alt vabaneda . Tema pingutused lüüa läbi aadliseisuses linlasena ei anna tulu terava klassidevahega ühiskonnas,.
Ebaõnnestunult naaseb ta mõisa, kus elab Lotte oma uue abikaasaga. Ta tõukub eemale oma endistest sõpradest ning kihutatakse seltskonnast välja. Enesetapuidee ilmub mitmel korral. Wertheri vaimne tervis muutub veelgi ebastabiilsemaks ületamatu barjääri tõttu mis eraldab teda oma armastatust. Ta eelistab väljamõeldud Keldi poeeti Ossiani Homerosele ning valmistab tõlke tema luulest . Lotte ususb, et ta on haige ja palub ennast rahule jätta. Albert on Wertheri suhtes närviline ja soovib, et ta ei külastaks neid nii palju. Lotte lõpuks palub, et Werther ei tuleks uuesti enne Jõuluõhtut, aga ta tuleb ikkagi ühel õhtul kui Albertit pole. Lotte palub, et Werther loeks talle oma tõlked Ossiani lauludest. Ta teeb seda ning Lotte on pisarateni liigutatud, kirg saab Wertherist jagu. Ta kallistab ja suudleb Lottet kirglikult ning heidab end tema ette põrandale. Aga Lotte rabeleb end vabaks ja lukustab end teise tuppa , et mitte alistuda Wertheri kirgedele. Lotte pagendab ta enda juurest igaveseks .
Lootusetuna pärast seda sündmust jätkab Werther hüvastijätukirja, mida ta oli varem alustanud. Ta saadab teenriga Albertile teate, et see laenaks oma püsse Wertherile retke jaoks. Albert annab need teenrile. Hiljem sel õhtul laseb Werther end maha.