Armumine ja armastus, armastuse teooriad (0)

Tartu Kunstigümnaasium
Armumine ja armastus, armastuse teooriad
Referaat
Koostaja :...
Klass:...
Tartu 2011
MIS ON ARMASTUS?
Armastust on raske defineerida viisil, millega nõustuksid kõik, kes seda kunagi on kogenud. Mõned leiavad, et armumine peale esimest-teist kohtumist ongi armastus. Teised seevastu tõmbavad selge piiri armumise ja hiljem tekkiva sügavama tunde armastuse vahele. Arvamustest sõltumata sarnanevad armastuse otsijad soovi poolest olla õnnelikud läbi teise inimese läheduse. Armastuselt oodataksegi võimalust kogeda õnnetunnet läbi teise inimese.
Mis on armastus?
Vastavad 17-19 aastased
Noormees : „Vajadus olla teise lähedal,
ei midagi muud.”
Neiu : „Armastust kirjeldada on väga raske.
Mina isiklikult lihtsalt tundsin …
see kõlab nagu filmis. Alati on mingeid
kahtlusi , aga lõpuks lihtsalt saad aru.”
Neiu: „Mina ei ole veel kedagi armastanud,
olen olnud ainult armunud … Armastus
on see, kui ma tahan, et teine
oleks õnnelik tänu minu armastusele.
Nii sügavat tunnet minul veel olnud ei
ole.”
Noormees: „Kui ma tüdrukut armastan,
siis ma tunnen, et tema võiks mu laste
ema olla.”
ARMASTUS ERINEB SÕPRUSEST JA MEELDIMISEST
Millal algab armastus? Kuidas ära tunda, et just see on armastus?
Sotsiaalpsühholoogid Zick Rubin ja Keith Davis on proovinud selgitada sõpruse ning armastuse erinevusi. Kuigi mõlemad on lähedussuhted, sõlmitakse ja hoitakse neid eri põhjustel. Nii sõprus- kui ka armastussuhtes tuntakse kaaslasest rõõmu, teda mõistetakse, usaldatakse, aktsepteeritakse, tema pärast muretsetakse ja tema eest hoolitsetakse. Armastust eristab sõprusest kirg ja see, mil viisil armsama eest hoolitsetakse. Kirg peegeldub pidevas mõtlemises armastatust, seksuaalses ihas ja soovis tema
füüsilise läheduse järele. Kirg muudab suhte olulisimaks suhteks elus. Armastaja hoolitsust ja teisest hoolimist iseloomustab valmisolek kaitsta armastatut tema enda võimalike eksimuste eest ning soov anda endast kõik tema õnnelikuks tegemiseks. Uurimused on näidanud, et just hoolitsus on pikaajalises armusuhtes väga oluline, mitte niivõrd kirg.
ARMASTUSE TÜÜBID
Armastus erineb sõprusest. Lisaks ollakse seisukohal, et ka armastus ise võib väljenduda mitmeti. Elu keerdkäikude tõttu tuleb inimesel sageli astuda uuesti samme , et leida enda kõrvale lähedane. Kõrvutades uut tutvust varasemaga, ilmnevad sageli erinevused. Näiteks koges inimene minevikusuhtes õnne läbi tugevate emotsioonide. Nüüd tekib rahulolu hoopis läbi kindlustunde.
Armastust saab analüüsida mitut moodi, näiteks keskendudes armastuse komponentidele. Armastuse määratlemisel lähtutakse tavaliselt konkreetsele tüübile omastest joontest käitumises, mõtlemises ja tunnetes.
ARMASTUSE KOLMNURKNE MUDEL
Ameerika psühholoog Robert Stern berg on armastuse kirjeldamisel keskendunud selle komponentidele. Ta on pakkunud välja kolmnurkse mudeli, mille järgi sisaldab armastus intiimsust ehk lähedust, pühendumist ja kirge. Sternbergi arvates erinevad armastussuhted selle poolest, mil määral armastajad neid suhtes kogevad. Intiimsus on suhte emotsionaalne komponent , mis avaldub lähedustundes. Sügava intiimsusega paare iseloomustab avatus , usaldus, julgus olla aus partneri ja enda vastu. Ka intiimsuse puudumise korral võivad suhted püsida. Sellisel juhul hoiab
partnereid koos näiteks pühendumine ja või kirg. Esimene väljendub soovis ja kohustuses suhet jätkata. Kirg aga paneb liikuma, andes energiat, ja väljendub seksuaalses köitvuses.
Komponentide kombineerudes moodustuvad Sternbergi järgi eri tüüpi inimsuhted . Kõikehõlmava ehk ideaalse armastuse korral pakub suhe sügavat intiimsust, kaaslane on seksuaalselt köitev ning armastajad on valmis hoidma suhet ka tulevikus. Nii pole see aga näiteks tühjas armastuses, kus partnerid jätkavad paa rina , kuigi puuduvad lähedustunne ja füüsiline tõmme.
ARMASTUSSUHETE TÜÜBID
TÜÜP
INTIIMSUS
KIRG
PÜHENDUMINE
Armastus puudub
Vähe
Vähe
Vähe
Meeldimine
Palju
Vähe
Vähe
Pime armastus
Vähe
Palju
Vähe
Romantiline armastus
Palju
Palju
Vähe
Tühi armastus
Vähe
Vähe
Palju
Kaaslaslik armastus
Palju
Vähe
Palju
Sisutu armastus
Vähe
Palju
Palju
Kõikehõlmav armastus
Palju
Palju
Palju
Kuigi enamik romantilises suhtes olevatest paaridest püüdleb kõikehaarava armastuse poole, ei pruugi tegelikkus langeda kokku ettekujutusega ideaalsest armastussuhtest. See ei ennusta suhte kohest
katkemist. Näiteks lepitakse sisutu armastusega, sest pühendumist hinnatakse olulisemaks kui emotsionaalset lähedust. Kõiki järeleandmisi tuleb käsitleda inimese isiklike vajaduste kontekstis. Rahulolu suhtega sõltub ennekõike sellest, mida inimene ise suhtelt ootab.
ARMASTUSE VÄRVIDETEOORIA
Kanada sotsioloog John Lee on kasutanud oma armastuseteooria loomisel värvide metafoori. Ta on määratlenud kuus armastuse stiili. Nendest kolm on primaarsed eks esmased: Eros, Ludus , Storge ( nagu kolm põhivärvi: sinine, punane, roheline). Ülejäänud – Mania , Agape , Pragma – on esmste kombinatsioonid.
Eros – see on armastus esimesest silmapilgust. Kirglik, romantiline armastus. Partneri valikul on määrav füüsiline ilu. „Keemia“ ja seks on suhtes tähtsad. Füüsiline lähedus tekib pigem enne emotsionaalset kui vastupidi. Selle stiili puhul on oht, et pärast tunnete jahenemist pole suhtel jätkumiseks potentsiaali.
Ludus on mänguline armastus. Omaseks jooneks on vähene pühendumine suhtele. Luduslikult armastajale meeldib „armastuse mängu” mängida mitme partneriga samaaegselt. Kui ta tunneb, et kaaslane hakkab sügavamalt kiinduma, astub ta sammukese tagasi. Selline armastaja saab suhte lõppemisest kergesti üle.
Storge on sõprusel põhinev armastus. Selle stiili korral on raske öelda, millal muutus sõprus armastuseks. Valdav on arusaam, et armastus ilma sügava hoolimiseta teisest pole võimalik. Oodatakse , et armastatu oleks ennekõike sõber.
Mania (segu Erosest ja Ludusest) on armastus, mis paneb partnerist sõltuma. Armunu veedab unetuid öid, tunneb
tugevat armukadedust ja intensiivseid emotsioone.
Probleemide korral tunneb armastaja end lausa haigena – süda on paha ja kõhus keerab. Suhete lõppemist elab ta
väga raskelt üle. Iseloomulik on vähene enesekindlus ja kahtlemine partneris.
Pragma (segu Storgest ja Ludusest) on praktiline, mõistusel tuginev armastus. Domineerib ratsionaalne kaalutlemine, mitte emotsioonid . Enne kui inimene end partneriga seob, mõtleb ta järele, kuidas viimane sobib tema eluplaanidega, karjääriga jms.
Agape (segu Erosest ja Storgest) on kõike andev isetu armastus. See on partneri tingimusteta armastamine. Olulisim on kaaslase toetamine ja tema hea olu. Selle nimel on armunu valmis ohvreid tooma ning loobuma enda soovidest. Õnnelikuna tunneb ta end ainult siis, kui seda on ka partner. Kirjeldatud stiilidest pole John Lee arvates ükski õigem kui teine. Siiski võiks rõhutada, et armastus on alati seotud suhtega ning see, kuidas armastus käitumises väljendub, mõjutab partneri enesetunnet ja rahulolu suhtega.
MIS ON ARMUMINE
Armumist peetakse toredaks ja mõnusaks tundeks, mis võib olla sissejuhatuseks
pikemaajalisele lähedussuhtele. Armuda võib nii esimesest pilgust kui ka pärast pikemaajalist sõprust. Tavaliselt juhtub see justkui iseenesest, millele viitab näiteks ka ingliskeelne väljend fall in love, kus fall tähendab kukkuma , langema ja love – armastus. Selle tunde tekkimist on endal raske nii takistada kui ka kontrollida. Elu võib korraga saada nii
„puhtamad värvid kui ka ilusama kõla”. Armunu käitumisse ilmub uusi jooni. Kasvab motivatsioon teha tööd, õppida, kedagi abistada, tuttavaid kiita. Armununa on lihtne olla särav ja energiast pakatav. Positiivsed emotsioonid
kannavad justkui iseenesest edasi. Tulevikuplaanid, mida tehakse, tunduvad saavutatavad. Elu on ilus.
Rahvasuu teab kõnekäändu, et armumine viib mõistuse peast . Miks?
Armumist kogetakse läbi tugevate emotsioonide, mis mõjutavad mõtlemist. Selle tulemusena muutub reaalsuse tajumine ja valjavalitut hakatakse idealiseerima. Pidevalt unistades näeb inimene ihaldatus omadusi, mis tollel tegelikult võivad puududa – fantaasiates loodud ettekujutus ei pruugi kokku langeda tegelik kusega. Armunu vaatab vigadest mööda ja keskendub vaid paarile kaaslase omadusele, mis ei lase tal märgata kogupilti. Jooned, mis partneri juures vähemmeeldivad, jäetakse tähelepanuta või selgitatakse neid väliste asjaoludega (näiteks „ütles halvasti, sest kodus aeti ta ennist närvi” jne). Siin aitab teineteise parem tundmaõppimine. Suhte arengus täheldatakse kindlat tendentsi : periood, mil inimene on väljavalitust tohutult lummatud (või kõrvuni armunud) möödub aja jooksul. Kaaslane võib lõppkokkuvõttes osutuda toredaks inimeseks , kuid abikaasaks kogu eluks ei pruugi ta olla sobivaim. Niisiis võivad hilisemad ebameeldivad üllatused olla „idanema pandud” just suhte loomise etapis. Võib tunduda ootamatu, aga armumine ei pruugi olla ainult nauding . Sellega kaasneb palju ärevust, mis loob pinnase teravate suhtedraamade tekkimiseks. Raskust lisab vastandlike tunnete kogemine. Ühel hetkel võib kaaslane põhjustada viha ja abituse tunnet, järgmisel aga tõsta kõrgustesse. Tundlikkus kellegi tegude ja sõnade suhtes tuleneb omakorda emotsionaalsest sõltuvusest*, mis tähendab, et armunu enesetunnet (õnnetunne, viha, vastikus) mõjutavad kaas lase teod ning sõnad. Seetõttu on inimene, kellest ollakse sisse võetud, osaliselt vastutav teise eest. Ka siis, kui noored pole veel jõudnud seisukohale, kas „minna tõsiseks” või mitte, on nad haavatavad. Kaaslase hoolimatu käitumine kahandab edaspidiseid paarisuhtega seotud ootusi.
KOKKUVÕTE
On olemas teatud tingimused (näiteks sarnasus, füüsiline atraktiivsus, kontaktide sagedus), mis soodustavad meeldimise teket kahe inimese vahel. Armumine toob kaasa naudingu- ja õnnetunde, kuid on seotud ka ärevuse ja muude negatiivsete emotsioonide kogemisega. Armumise ja armastuse vahelist piiri on raske tõmmata. Erinevate teoreetiliste käsitustega (näiteks Sternbergi armastuse kolm komponenti, Lee kuus armastuse stiili) nõustumine sõltub ennekõike inimese enda kogemustest ja seisukohtadest. Suhte algusperioodile on iseloomulikud tugevad emotsioonid, mis aja möödudes mõnevõrra vaibuvad. See, kas paar püsib koos aastaid, sõltub eelkõige teineteisele pühendumisest ja läheduse olemasolust. Oluline on teada, et romantiliste suhete loomisele täiskasvanueas avaldab kiindumusteooria järgi mõju lapsepõlves kogetu – lapse ja ema ( hooldaja ) vahelise emotsionaalse sideme tugevus. Kindlasti ei saa alahinnata ka neid kogemusi, mis inimene on omandanud noorukiea lähedussuhetes.
KASUTATUD KIRJANDUS

http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=3553

http://buduaar.ee/Article/article/mis-on-armastus

http://et.wikipedia.org/wiki/Armastus

http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/4soprus/armumine_ja_armastus_birgit.ht m
SISUKORD
Tiitelleht......................................................................................................................1
Sisukord......................................................................................................................2
Mis on armastus?........................................................................................................3
Armastuse tüübid........................................................................................................3
Armastuse kolmnurkne mudel....................................................................................4
Armastussuhte tüübid.................................................................................................4
Armastuse värvideteooria...........................................................................................5
Mis on armumine........................................................................................................6
Kokkuvõte...................................................................................................................7
Kasutatud kirjandus.....................................................................................................8