Buehholtz, jt.) on suuremal või vähemal määral ebaõige või moonutatud pildi loonud Eesti talurahva olukorrast 16. sajandi keskpaigast. Et anda õiglane pilt sellest ajast, kasutas ta selle ajaperioodi läänikirje, testamente, põgenenud talupoegade väljanõudmise kirje, abielutehinguid, uuris kirikule tehtud annetusi, vene letopisse, vakuraamatuid, Russovi ja Renneri kroonikat, maaraamatuid, Poola ja Rootsi revisjoni raamatuid (fotokoopiad). Neid andmeid sai ta mõisa-, rüütelkonna arhiividest, Tallinna-, Riia-, Tartu-, Pärnu-, Viljandi linna arhiividest, kuid kuna antud teos kirjutati NSVL ajal siis kahjuks ei olnud tal võimalik kasutada teiste riikide arhiive. Oma järeldused on autor teinud vaadeldes ja uurides kriitiliselt eelnevate autorite publikatsioone ja uurimusi selle ajaperioodi kohta, kasutades selleks oma allikmaterjale. Hästi on autor välja toonud tolle aja talupoja sotsiaalsed rühmad, kuidas neid liigendati ja kus ta
väljendusviisile. 8. Kasuta kirjakeelt ja terviklikke lauseid, ära kasuta slängi. 9. Ära kirjuta tervet lauset, veel enam tervet tekstilõiku, suurtähtedega - arvutivõrgus samastatakse selline teguviis karjumisega tavalisel suhtlemisel. 10. Tea, et listist tulnud kirjale Reply-käsuga vastates läheb vastus reeglina listi - ära kasuta seda meetodit erakirjade saatmiseks. FTP & netikett FTP-arhiividest failide tõmbamiseks tuleks kasutada lähimat FTP-arhiivi, kus see fail olemas on. Sellega kulutate te vähem võrguressursse. NEWS & netikett Kui astute postiloendi liikmeks, ärge kiirustage sinna kirjutamisega. Jälgige natuke aega, millest seal räägitakse. Võib-olla on teemal, millest te soovisite kirjutada, just äsja räägitud. Kui postiloendil on olemas KKK (korduma kippuvad küsimused) ja/või arhiiv, siis uurige kõigepealt neid.
kohta. Eesti Keele Instituut • Eesti Keele Instituut on teadus- ja arendusasutus. • Instituudis uuritakse eesti keelt ja tema ajalugu ja muutumist ning eesti keele sugulust tema lähikeeletega. • http://portaal.eki.ee/ Mis kasu saavad õpilased Eesti Keele instituudi koduleheküljel olevast infost? • Info keelekogude kohta (sõnaraamatud ja sõnastikud + veebipõhised sõnastikud, erinevad raamatud, korpused + saab keelealast abi arhiividest) • Info Eesti Keele Instituudi kui organisatsiooni kohta. • Mis osakonnad kuuluvad Eesti Keele Instituudi alla? • Info Eesti Keele Instituudi kohta (missioon, määrused jne.) • Infot erinevatest seadustest riiklikest programmidest. • Õpilased saavad lisada ise uusi sõnu.
Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. 2) Kes oli süüdi uue maailmasõja puhkemises? Vanameelsete Venemaa ajaloolaste reaktsioon väitele, et tegelikult kavatses Stalin esimesena rünnata Saksamaad [ja Euroopa riike], on olnud raevukas ning üleolev ja nad lootsid selle teesi kergelt ümber lükata. Kuid ootamatult on asunud seda väidet kaitsma ka mitmed noorema põlvkonna kutselised ajaloolased. Nüüdseks on mitmed Venemaal avaldatud uurimused arhiividest leitud materjalide põhjal seda Stalini poolt kavatsetud rünnakuplaani ka kinnitanud. Ajaloolaste viimaste aastate uurimused on üha veenvamalt näidanud, et tegelikult õhutas Stalin Hitlerit ründama lääneriike ja valmistus seejärel ise Saksamaad ründama. Punaarmee valmisolek selleks oli planeeritud 1941. aasta juuli teisele poolele. Hitler aga tabas selle Stalini kava ära ja et ennetada Punaarmee sissetungi, alustas Saksamaa 22. juunil 1941 N. Liidu vastu sõda.
Ehitise analüüs 1. Ehitise nimi, arhitekti nimi; Ehitis on Sainte-Chapelle ehk tõlkes Püha kabel. Arhiividest ei ole hoone arhitekti leitud, aga 19.sajandil arvati, et arhitektiks võib olla kas Pierre de Montreuil või Jean de Chelles. 2. Objekti: asukoht; rajamise ajastu ehk kultuuriperiood; valmimise aeg; Sainte-Chapelle asub Prantsusmaal, Pariisi südames. Hoone on rajatud kõrggootika ajastul ning valmis 13.sajandi keskel 1248.aastal. 3. Objekti kirjeldus: kes oli tellija; kellele pühendatud; mis otstarve? Selle kiriku laskis Louis IX oma lossi kõrvale ehitada, et ülaosas koos perekonnaga
Kolmanda osakonna politseilise järelvalve alla. 1830. aastal abiellus Aleksandr Puskin Natalja Gontsarovaga. Enne pulmi külastas ta Boldino mõisa, kuhu ta oli sunnitud jääma pikemaks ajaks piirkonnas levinud nakkushaiguste tõttu. Seda Puskini kirjandusperioodi nimetatakse Boldino sügiseks. Puskin abiellus 1831. aasta 15. mail ning kolis seejärel Peterburi, kus ta kogus arhiividest materjale ning kirjutas nende alusel ajaloolised teosed "Dubrovski", "Kapteni tütar" ja "Pugatsjovi lugu". 1837. aasta 9. veebruaril kohtus Aleksandr Puskin auhaavamise lahendamiseks määratud duellil Georges Dantesiga, millel saadud haavadesse ta suri 10. veebruaril oma majas Peterburis Moika kaldapealsel. Teoseid " " ("Ruslan ja Ljudmilla", 1820, poeem) " " ("Kaukaasia vang", 1822, poeem) "" ("Mustlased", 1827) " " ("Boriss Godunov", 1825)
lugeda ja hoiustada. Antiikvariaatidele pakuvad raamatud mõnuainet ja nad saavad neid lugeda üha uuesti ja uuesti. Neid inimesi on aga vähe, kes kogu oma elu pühendavad raamatutele. Veel on olemas ka inimesi, kes ei tea jutustustest mitte midagi, isegi seda mitte, kustkohast raamatuid laenutada saaks. Ainuke asi, mis neil selge on , et raamatud maksavad palju ja neil on suured pakusud kaaned. Raamatuid saab tänapäeval ka lugeda arhiividest. Need on üles pandud nii internetti kui ka üksikutesse hoiukohtadesse. Neid nimetatakse arhiivideks. Seal on tavaliselt väga palju erinevaid vanu raamatuid, mida keegi pole oma silmaga näinud ning nendest on tehtud uued trükid. Viimaselajal arvatakse, et kuna tehnika areng on kiirem, siis raamatud varsti unustatakse. Elanikkond saab informatsiooni kätte nii televiisorist kui ka arvutist. Inimeste lugemus ei
november 1913 Tallinn15. juuli 1974 London) Gert Helbemäe sündis 1913 Tallinnas Kalamajas ärimehe pojana. Esialgne perekonnanimi Einbord, pärast Helbemäe. Õppis Prantsuse Lütseumis, mille lõptas 1933->töötas ajakirjade väljaannetes (Roheline Post). Seal töödates nägi ta Tln-a seda poolt, mida polnud enne märganud. 1934 läks tööle raadiosse, kus tegi muusika-ja kirjandussaateid,esitas lühijutte. 1944 põgenes ta perega Saksamaale Lüübekisse, kus uuris arhiividest Tln-a kohta. 1947 kui elu lõpuni elas Helbemäe Inglismaal Londonis, töötas BBC raadio muusikatoimetajana. Asutas 1947 ajalehe Eesti Hääl. Tema teene pagulas-PEN-klubi asutamine. Suri 1974 Londonis. Lapsepõlvest Lapsena üksiku lapsena tihti omapäi,isa oli vähe kodus , vanemad lahutatud. Gerdi sõbrad putukad ja sitikad, nendest sai inspiratsiooni kuuldemängude kirj ristämblikest. Muusika huvi päris vanaisa mängutoosilt.
rünnakuga, püüdis lennuki F-4 meeskond tulistada objekti suunas raketi. Rakett väljus ja plahvatas, kuid objekt tundus olevat vigastamata, kuigi liikus kiirendatul kursil põhja suunas. Järjekordselt ütlesid üles lennuki elektroonika seadmed just siis, kui lennuk liikus objektile tule avamiseks piisavalt lähedale. Maandumiskohas ei avastatud jälgi objektist ega maandumisest, kuid mõõdeti normaalsest tugevam radiatsioonitase. Antud juhtumi teeb huvitavaks see, et DIA arhiividest saadi kätte raport, mis näitab, et samal ajal mõõtis USA luuresatelliit DSP-1 vastavalt objekti liikumisgraafikule infrapunavalguse spektris anomaaliat, mis vastas objekti logistikale.) Roswelli juhtum Algas 1. juulil 1947, kui New Mexico osariigis asuva Ühendriikide Õhujõude radarijaam märkas tundmatut lendavat objekti, mis lendles sik-sakiliselt osariigi kohal. Objekt kadus ekraanidelt 4.juuli hilisõhtul ning raportisse pandi kirja, et objektiga juhtus avarii
Riiklikuks Etnograafiamuuseumiks (asukohaga Raadil) ja Riiklikuks Kirjandusmuuseumiks (asukohaga Vanemuise 42). Kirjandusmuuseumi esimeheks sai MART LEPIK. 1942. aastal likvideeriti Kirjandusmuuseum kui iseseisev asutus Saksa võimude poolt, selle kogud liideti Tartu Ülikooliga. 1944. aastal taastati Kirjandusmuuseum iseseisva asutusena ja toodi vahepeal evakueeritud varad Vanemuise tänavale tagasi. Muuseumi kogud sõjas kuigivõrd kahju ei saanud. Arhiividest said Kirjandusmuuseumi osakonnad. 1 Ajalugu. 1945. aastal sai Mart Lepiku arreteerimise järel ajutiseks direktori kohusetäitjaks Richard Viidalepp. 1945-51 juhtis Kirjandusmuuseumi Alice Habermann. Aastatel 1946-1995 oli Kirjandusmuuseum ENSV Teaduste Akadeemia humanitaarasutus, kus uuriti, koguti ja korraldati materjale, valmistati ette publikatsioone ja korraldati näitusi. 1953
Reeglina esitatakse dokumendid originaali sõnastuses. Parandatakse ilmsed kirjavead ja mõtte selgemaks väljatoomiseks pannakse kirjavahemärke. Täiesti lubamatu on akadeemilistes väljaannetes algteksti suvaline muutmine, tänapäevastamine ja ümbertegemine parema loetavuse huvides. 21 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 121 22 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 121 23 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 118 24 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 124 25 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 133 Eesti arhiividest ja estica välismaa arhiivides Eesti arhiivinduse juured ulatuvad 13. sajandisse kui Tallinnas hakkas kujunema raearhiiv. Riiklik arhiivide süsteem rajati esimesel iseseisvusajal. 1996-1998 loodi Eesti arhiivisüsteemi õiguslikud alused ja 25. märtsil 1998. aastal võttis Riigikogu vastu arhiiviseaduse. Samal aastal kinnitas valitsus oma määrusega arhiivieeskirja. Arhiiviseaduse arhiivijärelvalve osa jõustus 1. Juunil 1999.26
töövõimeline vaid kümmekond minutit päevas. Otsused tegi tema lähikond (kes saatis ka väed Afganistani). Breznevi ajastu oli otsustusvõimetuse ja stagnatsiooni aeg, ehkki väliselt imperialistlik. Märtsis 2006 avalikustas Itaalia parlamendi komisjon, et Breznev oli käskinud korraldada atentaadi Johannes Paulus II-le. Komisjoni juhtinud senaatori Paolo Guzzanti sõnul on see "väljaspool mõistlikku kahtlust". Tõendid leiti hiljuti avanenud Saksa DV ja Bulgaaria salateenistuse arhiividest. Leonid Breznev, 1974 Tema kirjutatud teosed Breznev oli ka "tuntud" kirjanik. Tema olulisemad teosed olid: 1970-1982 Leninlikul kursil (9 kd.) Väike maa Uudismaa Taassünd 8 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Leonid_Bre%C5%BEnev, kuupäeval 11.11.2009.a. http://www.hot.ee/laat/nsvl/tekst/leonid_brezhnev.htm, kuupäeval 11.11.2009.a.
tsaari- ja Eesti iseseisvuse aegsed dokumendid · 1958. a Hakati ehitama Maneezi tänavale uut arhiivihoonet · 1960. a Viidi arhiivid Siseministeeriumi alluvusest Ministrite Nõukogu alluvusse · 1965. a Valmisid Maneezi tänava uue hoone tööruumid · 1970. a Valmisid Maneezi tänava uue hoone hoidlad · 1989. a Taastati nimetus Eesti Riigiarhiiv · 1993. a Ilmus Riigiarhiivi fondide teatmiku I osa · 1. Jaanuar 1999 Moodustati riiklikest arhiividest Rahvusarhiiv, mille üheks struktuuriüksuseks sai riigiarhiiviosakond · 2000. a Augustis kinnitatud Rahvusarhiivi põhimäärus taastas Riigiarhiivi iseseisva arhiivina · 2001. a Ilmus Riigiarhiivi fondide teatmiku II osa (kokku on ilmunud 13 väljaannet) 2. AJALUGU Riigiarhiiv moodustab olulise osa meie rahvuslikust mälust. Arhiividokumendid alates Eesti Vabariigi väljakuulutamisest kuni taasiseseisvumiseni. Võib öelda, et Eesti taasiseseisvumise
.................................................8 2 Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878-1948) ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli kaks last Dagmar (1902-1994) ja Hedda (1905-1988). Hedda ristiisaks[1] oli maalikunstnik Ants Laikmaa......................... 8 Hiljem on Underi arhiividest leitud selle abielu kohta erinevaiD arvamusi. M. Underi sõnul oli Carl Hacker mees, kes pruukis tema kallal füüsilist vägivalda ja oli vaimselt madalamal tasandil. Tütred ja sugulased aga suhtusid Carli hästi, ka Underi isa ja ema austasid Carli ning asusid lahutuse puhul mehe poolele......................................................8 Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelsed luuletused. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. 2
ruumis. Kuid infoühiskonna kodanike võõrandamatuks õiguseks on ka privaatsus, mida on samuti peetud toimiva demokraatia eeltingimuseks.2 Autorid näevad probleemi selles, et seni on juurdepääsupiirangute temaatikat vähe käsitletud ning tavaliselt võrdleva analüüsita. Samuti ei ole käsitletud juurdepääsupiiranguid koos arhiivinduse kui tervikuga, ühiskonna hoiakute arengu ning ajalooteaduse arenguga. Arhiividest tänapäevatähenduses võib kõneleda alates 15. sajandist, kui kirjalik asjaajamine asutustes kujunes kindlamaks ja laialdasemaks. Antiikmaailmas käsitleti raamatukogusid ja arhiive identiteedi osana ning need tekkisid valdavalt mõne asutuse tegevusest ja asjaajamisest. Seetõttu ka soovisid vallutajad hävitada alistatud ühiskonna identiteeti. Alles alates 16. sajandist pühendusid paljud õpetlased üle Euroopa süsteemsele ja rahvusliku ja religioosse ajaloo allikate kogumisele.
a) Täistööpäevaga taksojuhi ametit pidav Harri, kellel on Ph. D. kraad bioloogias ning kes kulutab iga päev paar tundi selleks, et otsida oma kvalifikatsioonile vastavat teadustöötaja või õppejõu kohta E b) Päevase õppevormi üliõpilane, kes on kaotanud õhtuse arvutioperaatori töö ajalehetoimetuses, kuna ajaleht läks pankrotti F c) Vabakutseline kirjanik, kes ei ole juba mitu nädalat kirjutanud ühtegi lehekülge oma uuest romaanist, kuna kogub kirjutamise jaoks materjali arhiividest E d) Juba teist kuud haiglaravil viibiv politseinik, kes sai haavata tulevahetuses kurjategijatega E e) Endine kaevur, kes tervistkahjustava töö tõttu jäi pensionile 56 aastaselt ja nüüd kasvatab koduaias roose müügiks g F f) Autojuht, kes on ära tüdinud linnasõitudest ning lahkus töölt asudes kohe otsima pikaveobussijuhi kohta. U - friktsionaalne e. höördetöötu 23
Holokausti müüdi algusele , st. mürkgaasidega hukatud kuus miljonit juuti - teise maailmasõja aegsetes saksa ,,surmalaagrites" mürgitatud ja krematooriumites põletatud juutidele , pandi nähtavasti alus nõukogude ,,Erakorralise , saksa fasistlike kuritegude uurimise komisjoni ,, teatega 1945 a. mais . Et see teade oli teadlik vale , selgus alles Gorbatsovi ,,glasnosti" saabudes : 1945 a. aprillis , nõukogude armee poolt hõivatud saksa koonduslaagrite arhiividest , teadis nõukogude juhtkond selleks ajaks , et 1935 kuni 1945 a. suri kõigis saksa koonduslaagrites , KÕIKIDEL PÕHJUSTEL kokku 403.713 kinnipeetavat (,,kaasa arvatud" kuus miljonit ,,holokausti ohvrit" ! ) . Peale nõukogude väejuhatuse teadsid sellest erinevad juudi uurijad , peale kelle ei lastud nende dokumentide juurde mitte kedagi . Kuid holokausti müüt oli sedavõrd kasulik nii nõukogude juhtkonnale , kui juudi uurijatele , et teda hoiti pühas saladuses peaaegu 50 aastat .
vähe aega ja eksimisvõimalus oma töös selle programmiga on minimaalne. See on jõukohane kõigile neile, kes töötavad sellistesl ametikohtades, kus neil on vaja kokku puutuda erinevate programmidega ja dokumentidega. Kindlasti saavad sellega hakkama ka paljud sellest alast kaegel seisvad isikud. GoPro hõlbsustab asutuste tööd ja tegevuse kiirust väga suurel määral. Dokumendid liiguvad inimeste vahel palju kiiremini ning nende leidmine on palju lihtsam ja kiirem, kui näiteks arhiividest otsimise puhul. Lisaks eelnevale võimaldab GoPro saada täpse ülevaate sisestatud dokumentidest ja nende olukorrast. 10 KOKKUVÕTE GoPro on dokumendihaldussüsteem, mille põhiülesandeks on dokumentide, tööprotsesside ja kliendisuhete haldus. Lisaks eelnevale ühendab see programm endas ka asja-, kontakti- ja tööprotsesside haldust. GoPro dokumendihaldustarkvara on sobilik
mõisa, kuhu ta oli sunnitud jääma pikemaks ajaks piirkonnas levinud nakkushaiguste tõttu. Looming: 1. Kirjandustegevusega alustas juba lütseumiaastatel ja 1814. aastal ilmus tal esimene luuletus (" "). 2. Ta osales aktiivselt Venemaa keisri õukonna seltsielus. 1820. aastal ilmus ta esikpoeem "Ruslan ja Ljudmilla". 3. Ta on üks moodsa vene kirjanduse rajajaid. 4. Puskin abiellus 1831. aasta 15. mail ning kolis seejärel Peterburi, kus ta kogus arhiividest materjale ning kirjutas nende alusel ajaloolised teosed "Dubrovski", "Kapteni tütar" ja "Pugatsovi lugu". 5. Enne pulmi külastas ta Boldino mõisa, kuhu ta oli sunnitud jääma pikemaks ajaks piirkonnas levinud nakkushaiguste tõttu. Seda Puskini kirjandusperioodi nimetatakse Boldino sügiseks. Mihhail Jurjevits Lermontov Elu: 1. Sündis 15. oktoobril 1814 Moskvas. 2. Tema isa, Juri Petrovits Lermontov, oli väikemõisnikust jalaväekapten ja ema Maria
Küll oleks praktikant soovinud ehk rohkem praktilist laadi ülesandeid, mida täielikult ise läbi viia. Kuid samas ei saa öelda, et selletõttu midagi vajaka jäi, kuna enamikesse ettevõtmistesse kaasati ka praktikanti. Praktikant sai kõikide talle antud ülesannetega ilusti hakkama. Probleeme ehk tekitasid ainult pakettide koostamisega seotu. Kuid juhendajate kaasabiga said needki probleemid lahendatud. Kuigi informatsiooni otsimine ja kogumine mingi kindla piirkonna kohta arhiividest oli praktikandi jaoks uudne kogemus, usub ta, et sai anda oma panuse. Kindlalt võib väita, et praktikant sai kõikide talle antud ülesannetega korralikult hakkama. Kuigi arhiivis materjalide otsimisega pole varem väga kokku puututud, julgeb praktikant väita, et temast võis siiski seal kasu olla. Sest kahekesi jõuab rohkem materjale ajaliselt läbi vaadata ja olulisema välja otsida ning kirja panna. Samuti sai ta
Alender ise. Tüdruk koos Alendri sõbra, Valdo Randperega avas kontserti paari Alendri ballaadiga. Jaanus Nõgisto ütles rahvale, et see on esimene ja viimane kord, kui Ruja mängib ilma Urmas Alendrita. Samal ajal avaldati CD ,,Must lind" . See oli esimene digitaalne salvestis Rujalt ning plaat müüs tohutu kiirusega. 1999. aastal avaldati 5-CD kogumik ,,Need ei vaata tagasi". Üle kuue tunni materjali, mis olid kokku kogutud stuudiost ja kontserti arhiividest. Samuti valmis video kogum ,,Rujavisioon", milles olid sees parimad Ruja laulud. KOKKUVÕTE Ruja oli üks armastatuimaid Eesti rock bände. Koosseis muutus väga tihti, kuid siiski puudutas bänd Eesti rahva südameid ning tegi endale tohutu nime. Kuigi ansambli tuntud laulja Alender suri ning bänd enam koostööd ei tee, puudutavad meie hingi siiani Ruja parimad palad. LISA 1 (Ruja 1978
Maareformiga sooviti taastada sarnane õiguslik olukord, mis oli 1940. a seisuga. Endise olukorra üks-ühele taastamine polnud aga võimalik, sest 50 aastaga on nii mõndagi muutunud. Näiteks linnastumisega seoses oli ka tiheasustuses püstitatud ehitisi õigusjärglaste maale ning lisaks sellele võttis nii maa tagastamise ja erastamise avalduste esitamine, samuti nende läbivaatamine palju aega, kuna enamasti tuli omandiõiguse ja sugulussidemete tõendamiseks taotleda andmeid erinevatest arhiividest. Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti vastu 15. juunil 1920 ning jõustus 21. detsembril 1920. Sellele eelnes 4. juunil Asutava Kogu poolt vastu võetud ajutine konstitutsioon, sest põhiseaduse kokkupanek võtab aega. Esimene põhiseasdus sai väga demokraatlik ja parlamendikeskne ning täidesaatev võim jäi parlamendi seadusandliku võimu kõrval nõrgaks. Riigi kõrgeimaks esinduskoguks oli 100-liikmeline Riigikogu, milles enamuse saavutanud
Uluots ütles, et suulise õigusega tuleb tegeleda, aga ta ei jõudnud. Teaduslik panus oli väiksem kui Pungel, kuna tal polnud aega sellega tegeleda. Suur projekt oli “Eesti linnused.” Friedrich Georg von Bunge, positivist, sündis 1902a. Kirjutas palju, tegeles ka allikatega. Ütles, et tema ülesanne on hakata uurima ajalugu alates 13. sajandist või 12. sajandi lõpust ehk sellest ajast peale kui sinna astus kolonialisti jalg. Tema huvi oli leida arhiividest säilinud vanimad dokumendid. Proovis välja anda vanade allikate kogud, mida võiks tõlgendada ka vanimad õiguse allikad. Teda huvitab ainult kirjalik allikas. Tema ülesanne oli koguda allikaid selleks, et anda välja seaduste kommenteeritud väljaandeid. Ta sai aru, et enne kui sünnivad kirjalikud allikad, peavad olema ka suulised. Tartu botaanikaaias on tahvel, kus on kirjas ta noorem vend Bunge, kes oli botaanik. Vanema vennaga vanusevahe 9. kuud
minutit päevas. Otsused tegi tema lähikond (kes saatis ka väed Afganistani). Breznevi ajastu oli otsustusvõimetuse ja stagnatsiooni aeg, ehkki väliselt imperialistlik. Märtsis 2006 avalikustas Itaalia parlamendi komisjon, et Breznev oli käskinud korraldada atentaadi Johannes Paulus II-le. Komisjoni juhtinud senaatori Paolo Guzzanti sõnul on see "väljaspool mõistlikku kahtlust". Tõendid leiti hiljuti avanenud Saksa DV ja Bulgaaria salateenistuse arhiividest. 4 KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Leonid_Bre%C5%BEnev L. Brezner ,,Mälestused/Leonid Ilijts Breznev", Tallinn: Eesti raamat, 1984, lk 320 http://www.knowledgerush.com/kr/encyclopedia/Leonid_Breznev/ 5 SADDAM HUSSEIN Þaddam ussein (28. aprill 1937 30. detsember 2006) oli Iraagi president 1979 2003 ja Iraagi peaminister 19791991 ning 19942003. 2003
ümbritseb) välitööd väljakaevamised, inspektsioonid hilisem informatsioon muinas- ja keskaja kohta Kirjalikud allikad kroonikad, reisikirjad, mitmesugused 18.-19 saj publikatsioonid, ajakirjad jne. Allikad annavad infot maastike kohta vaid väga kaudselt Käsikirjalised materjalid: dokumendid, mälestused, uurimused jne. Kust leida? Dokumendid peamiselt arhiividest, mälestused ja päevikud muuseumides, raamatukogudes ja muuseumites uurimused Käsikirjaliste materjalide otsimine igavene keeruline töö ning kogu arhiivindus on täiesti omaette teadus. Eestis olemas üks suur rahvusarhiiv, lisaks olemas eraldi Narva ja Tallinna arhiiv, lisaks väiksemad arhiivid. Riigiarhiiv Tallinnas - põhiliselt materjalid alates esimesest EV perioodist. Kõik mis vanem on enamasti ajalooarhiivis
õigupoolest on. Mõeldes Valge Daami peale, tuleb nii mõnelgi inimesel meelde festival, mida seoses selle naisega korraldatakse, seega sooviksingi uurida seda üritust ning erinevaid näitemänge, selle legendi järgi. Selle teema valides, mõtlesin läbi viia küsitluse, mida inimesed arvad, kas Valge Daam on müüt või tegelikkus. Otsisin infomatsiooni nii internetist, raamatutest kui ka Läänema Raamatukogu arhiividest. Esmapilgul võib tunduda, et teema on väga lihtne ja kohe käepärast, kuid tegelikult ei ole Valge Daami kohta kuigi palju informatsiooni. 3 VALGE DAAM 1.1. Kes on Valge Daam ? Valgeks Daamiks nimetatakase naisterahva kuju, kes ilmub augusti täiskuuöödel Haapsalu toomkiriku lõunaseina külge ehitatud ümmarguse ristimiskabeli aknale. Teada olevalt ilmutab see
Spetsialistide ja oskustööliste puudus tekitab olukorra, kus üha enam tuleb kasutada välisriikide tööjõuressurssi. Barona on toiminud peale Eesti ja Soome aastaid Venemaal, Poolas, Rootsis ja Norras. Pikaajaline töö valdkonnas, suur kontaktide hulk ja innovatiivne kandidaatide arhiivisüsteem võimaldab leida sobivaid inimesi vastavalt kliendi vajadusele. Lisaks korraldame värbamiskampaaniaid erinevates meediakanalites, mis omakorda aitab kaasa ettevõtte mainele. Lisaks on Barona arhiividest võimalik leida ka välismaades töötavate Eesti spetsialistide kontakte. Paljud, kes on läinud välismaale raha teenima, otsivad täna võimalusi, kuidas tagasi kodumaale pöörduda. Eesti ei vaja tagasi ainult talente, vaid tööturul on oodatud ka oskajad, töökogemustega töötajad. Viimaste aastate kogemused näitavad, et noortel on tööellu sisenemisel probleeme, kuna pole piisavalt motiveeritud, puuduvad töökogemused või pole suudetud määratleda enda tulevikuametit.
1971. aastal alustaski iseseisva arhiivina tööd ENSV Filmi-, Foto- ja Fonodokumentide Riiklik Keskarhiiv (FFFRKA). 1970-1980.ndatel aastatel oli arhiivil keskmiselt 15 suuremat kogumisallikat, nende hulgas kinostuudio "Tallinnfilm", Eesti Televisioon, Eesti Raadio, Eesti Telegraafiagentuur (ETA), 4 vabariiklike ajalehtede ja ajakirjade toimetused. Arhivaale saadi ka teistest arhiividest, muuseumidest, fotograafide erakogudest ja eravaldajatelt. Algul kasutasid arhiivi 16 töötajat Toompea lossi ruume. 1972. aastal saadi ja remonditi filmihoidla Lasnamäele endise lennuvälja territooriumile. Järgnevate aastate jooksul kolis arhiiv erinevatel põhjustel 8 korda. Ruumikriis lahenes 1994. aastal, mil Eesti Filmiarhiivile eraldati (EFA; nimemuutus 1989. a.) Tallinna Garnisoni Peavahi maja, mis pärast osalist renoveerimist avati pidulikult järgmisel aastal.
«Arhiividokumentidele juurdepääsu ajutisest korrast ja nende kasutamisest». See dokument midagi põhimõttelist ei muutnud, küll aga kinnistati ajutise reeglistiku põhimõtted. Nimetatud normatiivsete dokumentide vastuvõtmine täitis olulise seadusandliku vaakumi ja andis arhiiviasutustele arvestatavad õigused salastatud dokumentide üleviimisel avalikku sfääri. 7. juulil 1993. aastal võeti vastu Vene Föderatsiooni arhiivinduse alusseadused «Vene Föderatsiooni arhiivifondist ja arhiividest». Tegemist oli seadusandlike aktide koguga, mis esimest korda Venemaa arhiivinduse ajaloos kehtestasid seadusandluse tasandil juurdepääsureeglistiku arhiivimaterjalidele. (Kibal jt 2005) 23. juulil 1993. aastal vastuvõetud riigisaladuse seadus muutis aga kardinaalselt arhiivinduse olukorda, eriti just juurdepääsu küsimustes. Riigisaladuse seadusest sai tegelikult keskne normatiiv-seadusandlik akt, mis hakkas reguleerima suhteid informatsiooni valdkonnas, mis
Relatiivlause paikneb selle nimisõna järel, mille juurde ta kuulub, v.a juhud, kus see nimisõna on omastavas käändes täiend. *Gustav Adolfi gümnaasiumis käies, mis asub linnamüüri ääres, saigi keskaeg mulle armsaks. > Käies Gustav Adolfi gümnaasiumis, mis asub linnamüüri ääres, saigi keskaeg mulle armsaks. *Isahundi, kes kaalus üle 50 kg, laskjaks oli Peeter. > Üle 50 kg kaaluva isahundi laskjaks oli Peeter. *Olemasolevad andmed pärinevad linnade arhiividest, kus Guttenberg elas. *Eesti vanima oreli kordaseadmine on suur töö, mille remondiks puudub praegu raha. *Kaamerate kogu, millest väike osa oli mõisas näha, rahalist väärtust Sillam avalikustada ei soovinud. ASESÕNA Kes või mis? Komisjon, kes oli juba kaks tundi vaielnud, lahendas küsimuse hääletamisega. Komisjon, mis moodustati selle probleemi lahendamiseks… Emakeele Selts, kes korraldab keelepäevi.
Üksi olles meeldib talle mõtiskleda ja joonistada. 1984. aastal valmib algaja kunstniku esimene õlimaal (Rahvasuust on korjatud jutt, nagu oleks umbes sel ajal neli Novgorodi tähetarka Petseri julgeolekus kinni peetud, kui need siirdusid Võrumaale otsima tulevast suurt kunstnikku, kelle esimese maali valmimist olevat tähed näidanud ning kellele nad tahtsid austust avaldada. Küllap see Navitrolla oli, aga suuremat selgust leiab asja kohta ehk kunagi Pihkva KGB arhiividest.) Pärast kirikukooli lõpetamist 1985. aastal teeb algaja kunstnik katse omandada kunstiharidust, kuid Tartu Kunstikool ei võta teda vastu soovituste puudumine, madalad hinded kirikukooli lõputunnistusel ja halb iseloomustus (loll ja individualist) jätavad naiivse üritaja taotlejate rivis tahapoole. 1985-1988. aastal õpib noormees mingis Võru keskkoolis ning omandab joonistamise algtõdesid tuntud kunstniku Viive Kuksi juures. Neil aastatel teeb Navitrolla oma esimesed reisid
(keelte segunemine hübriiduse puhul), tüdruk õppis Tallinnas juuksuriks, tagasi tulles oli võtnud üle uusi kultuurilisi hoiakuid(valimatult), kokkuvõttes mõjub koomiliselt (K naeruvääristab, kujutab tüdrukut karikatuurina). Kadakasakslane (kate =hurtsik), sakslase jäljendaja kommetes, keeles, välimuses jne. Johanson kirjeldab alaväärsustunnet 20. 30l aastatel , idee et haridus kuulub sakslastele, seega haridus ka kadakasakslase tunnus, päritolu varjaine (nt arhiividest oma päritolu viidete kustutamine). Raamat kirjandus on näide sellest mis hübriiduse avab (Bornhöhe Tasuja ,,Eks sa ikka ogaraks lähed nende raamatutega" külanaine Jaanusele). Kirjanduse- hariduse kaudu segunevad eestlased ja sakslased (lugemine seotud sakslastega, eestlastega külaidentiteet). Alkoholi narratiiv Kõrts avalik ruum, kus kohtub mõis ja küla. Probleemikesksus (hirmutav, ametlik kirjeldus, toit ja jook lahus, see saab alguse reformatsioonijärgsest ajastust,
) Näide 14. Noodiväljaanne on allikas Gustav Mahler. Symphonie No. 8 1977. Partituur. Budapest: Musica; Wien: Universal. Kui on oluline, kes on nooti toimetanud (redigeerinud), tuleb see lisada. Franz Schubert. Sonaten für Klavier und Violine 1973. Noot. Red. Monika Holl, David Oistrahh. Wien: Wiener Urtext Edition. Kui noote on rohkem, nii et moodustub alagrupp noodiväljaannetest, pole vaja pärast aastaarvu kirjutada, et tegemist on noodiga. Näide 15. Allikad pärinevad arhiividest, muuseumidest (NB! Enne peavad lühendid olema seletatud!) Arhiivimaterjalidele viitamine toimub põhimõttel, et viide peaks võimaldama lugejal vastavat materjali üles leida. Kasutatud arhiivimaterjalide loetelu esitatakse enne kirjanduse loetelu, see võib olla ühtse pealkirja all Allikad ja kirjandus (kui allikaid ei ole palju). Tallinna Linnaarhiivis hoitakse üht vanemat säilinud saksa vastlamängu teksti "Õnneratas" (De lucke rat), millel on daatum 13. mai 1430 (TLA f 230, n 1, s B
2.1 Troonipärija-küsimus Tutanhamoni ootamatu surm jättis ta noore lese Anhesenamoni väga keerulisse olukorda. Tõenäoliselt piirasid leske temast palju vanemad auahned mehed, nii et ta astus enneolematu sammu kirjutas hettide kuningale Suppiluliuma I-le kirja, milles selgitas oma kimbatusest ja tegi kihlumisettepaneku. Sellekohased tõendid ei pärine Egiptuse ülestähendustest, vaid kirja koopia avastati väljakaevamistel Türgis Bogazöys, hettide muistse pealinna Hattusa arhiividest. Anhesenamon kirjutas kuningale oma abikaasa surmast ja sellest, et tal pole ühtegi poega, ning tegi kuningale ettepaneku saata üks oma paljudest poegadest Egiptusse, et see temaga abielluks ja kuningasugu edasi kannaks. Hettide kuningas oli väga umbusklik ja hakkas asja uurima; ta saatis saadikud olukorda üle vaatama ning need teatasid, et kuninganna kiri vastab tõele. Seepeale saadeti heti prints Zannanza Egiptusse kuninganna pakkumist vastu võtma
Mitmed sõjad ja valitsused ning erinevad omanikud üleelanud mõisaansamblid on saanud kannatada ja neid on ümber ehitatud, mille tõttu on paljud neist ka ajalukku jäänud. Väga keerukas on tuua ahitektuurilisi näiteid Järvamaalt kaasaegseid hooneid silmas pidades või ka nõukogude ja vabariigiaegsest perioodist pärit hoonete kohta, kuna puudub varasem arhiiviline ja arhitektuuriline ülevaade. Samas on huvitav otsida kontakte ja materjali erakogudest või linnavalitsuse arhiividest, mille juures üllatab eriala inimeste siiras vastutulelikkus. 3 1 GOOTIKA Gootika on Euroopas 12.- 16. saj. levinud arhitektuuri ja kunstistiil, mis sai alguse Prantsusmaalt. Arhitektuuris on gooti stiil esindatud eelkõige sakraalehitistes. Kasutati tellist ja kohalikku kivi. [12] Iseloomulikeks joonteks on: teravkaarsed aknad ja uksed, mis võtavad enda alla suure osa
Pol Pot hävitas põhimõtteliselt kõik budhha templid peale Angkor’i. “Surrealpolitik “ Ronald Reagan 1981-1989. Armastatuim president Ameerika ajaloos. NL- kõige pahelisem riik maailmas most evel country. Neocontainment poliitika (uus ohjaldamispoliitika Pärsia lahe riikide suunas). Relvastuse arendamine. SDI- Strategic Defense Initiative-(Tähesõdade programm). Inimõiguste kaiste (seotud NL evel countriga) Mihhail Gorbatšov: sisepolitiikas glasnost- arhiividest materjalide välja toomine, kiirendus, perestorika. Välispolitiikas- “uus mõtlemine”; globaalne sõltuvus- globaalne küla, ideoloogiast loobumine. Julgeolekupoliitika põhimõtted: 1. Igakülgne julgeolek (sõjaline, politiiline, majanduslik, kultuuriline jne) 2. Vastastikune julgeolek 3.”Kaitsev kaitse”: sõjalised kulutused- mõistlikkuse raames. NL ei ründa esimesena. George Bush sen. 1989-1993: oli CIA direktor, palju ringi rännanud
· 1711 loodi Senat (algselt kõrgem seadusandlik- ja juhtimisorgan) · 1712 ka Senati arhiiv. Võeti kasutusele termin "arhiiv". · 1715 moodustati kolleegiumid, uued valitsemisorganid seniste prikaaside asemel. Vanade prikaaside paberid saadeti Senati arhiivi. 1720. a anti välja üleüldine reglement kolleegiumitele, kantseleidele ja kontoritele, mis sätestas riigiasutuste asjaajamise korra. Eraldi ptk arhiividest, millest olulisem nägi ette arhiivide loomise ning sõnastas põhimõtte, et kõik lõpetatud dokumendid tuleb 3 aasta jooksul kantseleist allkirja vastu arhiivi anda. 1728. a ukaasiga tuli kõikidesse kubermangudesse luua arhiivid ja ehitada kivist arhiivihoidlad. 1736. a ukaasiga nõuti, et kõikidele vanadele arhiividele tuleb koostada nimistud. Seoses pidevate reformidega ning vanade ametiasutuste likvideerimisega tekkis Venemaal massiliselt peremeheta dokumente
Mees tahtsi krahvi tütart Laurat naiseks, krahv polnud nõus ja lükkas sillalt alla. Arst käskis krahvil aidata vaeseid. Medig ja kerjuspoiss samast külast. Medig armub Laurasse. Laura abiellumas kõrval mõisnikuga, Ottol aga laps ja naine. Laura lõpetab pulmad. Laura-Medig armuvas. Õnnelik lõpp Inimese probleemides on süüdi ühiskond (,,Külmale maale") Kõrgperioodi alguses Ajalooline triloogia o Uuris ajaloolist tõde arhiividest. Kirjutas toetudes arhiivimaterjalile o ,,Mahtra sõda"- I Euroopa mõistes romaan(1902) o 1856 talurahva rahutused, sest tuli uus talurahvaseadus o Eestlaste põhiline konflikt Balti parunitega o ,,Prohvet Maltsvet"- usulisest rändamisest. Kuuldused, et Krimmis jagatakse talupoegadele tasuta maad o Tallinnasse pidavat tylema valge laev, mis viib eestlased ära, aga laeva ei tulnud-suur pettumus
ühise autori surmast. - autoriõiguse kehtivus vähem kui autori eluaeg + 70 a: autoriõigus on lühem järgmistel juhtudel 1)tööandja autoriõigus töökohustuste täitmise korras loodud teosele kehtib 70 a pärast teose õiguspärast avalikustamist. Kui teos jääb aga sahtlisse või riiulile ja see pole avalikustatud 70 a jooksul, siis arvutatakse 70 a teose loomisest. Viimati mainitud sättel võib olla tähtsus nende teoste puhul, mis tulevad päevavalgele arhiividest või raamatukogu fondidest. 16. Autoriõigusega kaasnevad õigused. - slaid 22 ehk naaberõigused. Need on teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused ja nn uued EL direktiividest tulenevad õigused (näiteks andmebaasi tegija õigused). 17. Õiguste kollektiivne teostamine. - slaid 23-25 AutÕS IX. peatükk ÕIGUSTE KOLLEKTIIVNE TEOSTAMINE § 76. Kollektiivse esindamise organisatsioon
DISKONTEERIMINE 6 KOGUTULU KOGUKULU MEETOD AJASTATUD RAHAVOOGUDE MEETOD KURSUS EHITUSE NVESTEERINGUD. VÕETAKSE ARVESSE KA SOTSIAALSED EFFEKTID: SAASTAMINE, ÜHISKONNA TÄIENDAV VÕI SAAMATA JÄÄV TULU jm. TASUVUSUURINGU PALJUVARIANDILISUS KORVAB KULUD VÕIMALUS LÕPETADA VÕI VAJADUS JÄTKATA TEOSTATAVUSUURING - ENNE MAA OSTU JA INVESTEERIMISOTSUSE TEGEMIST : · PLATSI PARAMEETRID ARHIIVIDEST · PLATSI UURINGUD · TÄPSUSTATUD ESKIISJOONISED · DETAILPLANEERINGU ETTEKIRJUTISEGA TUTVUMINE VÕI PLANEERINGUTAOTLUSE ESITAMINE · PLANEERIMISORGANITEGA LÄBIRÄÄKIMINE · PROJEKTEERIMISLOA SAAMINE · TASUVUSUURINGU TÄPSUSTAMINE ( TÄPSUSTATUD EHITISE EELARVE JA MUUD KULUD ). · VÕIMALIK EHITUSE PIIRHIND · TÖÖETTEVÕTU KORRALDUSE NÕUNIKU VALIK · TÖÖETEVÕTU KORRALDUSE JA HINNAKUJUNDUSE SKEEMIDE VALIK
peale soomeugrilaste on iseloomulik meie lähemates naabrites ka balti ja germaani rahvastele. Loodususundite puhul on tunnuslik, et erinevates paikade viiakse läbi riituseid, talitusi, mis on seotud sigivusega või mõne muu toiminguga. See on veel soomeugris usundis olemas, kuid mitte enam mujal maailmas. Paljud looduslikud pühakohad on taastatud alates 1990. aastatest. Paljud tekstid on kokku pandud inimeste juttude põhjal ja arhiividest. Anatkse ka põlvest põlve edasi neid teadmisi. Ka pühade puude austamine on väga suur. Usutakse, et saab puule oma haigust üle anda. Nt Kuremäe tamm. Puust möödudes löövad nunnad ette risti, sest sealt on üks püha ikoon leitud. Ristimärk ja ristiusk Ristimärk kui ristiusu tähtsaim sümbol Rist ja (k)ritus – sünonüümid Jumalik tarkus, usk, armastus, lunastus, meelepatrandus, ohverdus, pääsemine jne
Saksa Ordu Liivimaa haruarhiiv sattus Poola kätte, hiljem seda hoiti Kuramaal, hiljem sattus osa sellest Rootsi ja hävis 17. saj lõpu Stockholmi kuningalossi põlengus. Üks mahukamaid kollektsioone on tänapäeval hoiul Rootsi Riigiarhiivis hoiul. Väga suur osa dokumente sattus Poola kätte - viidi ka Leedu suurvürsti poole peale (tänapäeva Valgevene ja Ukraina). Suur osast Poolast leidunud arhiivimaterjalist viidi Poola jagamisel Venemaale. Poola arhiividest, Venemaalt, eriti Venemaa rahvusraamatukogust Peterburist leiab Liivimaa kohta teoseid. Mis seal on, seda õigupoolest ei teagi, sest sealsed keskaegsete käsikirjade kogud on niivõrd suured, et neid pole katoloogitud. Lääne- Eesti sattus ju Taani võimu alla 16. sajandil, suur osa sealsetest arhiivimaterjalidest hävis, aga hertsog Magnus oli teatavasti võimetu majandusmees, kulutas rohkem kui teenis, seetõttu et aru saada Saare-Lääne piiskopkonna
rakendamine ei sujunud algusaastatel peamiselt seetõttu, et kõiki probleeme ei suudetud ette näha. Maareformi seaduse esialgsed redaktsioonid olid väga üldised ning põhiosa moodustasid deklaratiivse iseloomuga normid, mistõttu neid ei osatud argielus rakendada. Lisaks võttis nii maa tagastamise ja erastamise avalduste esitamine, samuti nende läbivaatamine palju aega, kuna enamasti tuli omandiõiguse ja sugulussidemete tõendamiseks taotleda andmeid erinevatest arhiividest. Maareformi käigus tekkisid probleemid, mille lahendamiseks vajati uusi regulatsioone ja paraku kõik uued menetluskorrad ei osutunud sobilikeks. Näiteks asendusmaade võimalus jäi tahaplaanile ja maakorralduskavad ei osutunud keerukuse tõttu populaarseks. Ulatusliku omandireformi läbiviimisel ei saanud rakendada ka teiste riikide praktikat, kuna Eesti olukord oli ainulaadne. Lisaks reformiseadustele tuli kiiresti lahendada ka maaomanike suhted
Rohundid [%] 17 (2,3)ace 24 (19.5)ace 23 (4,7)ace 39 (23,9)bcf 4,534 0,007 4. ARUTELU 4.1. Kaardianalüüsi tulemused Kaardianaüüsil ilmnes niidu pindala järk-järguline kahanemine ja metsasuse suurenemine. Kaardimaterjali kesisus, mõõtkavade erinevus ja ebaühtlane vanus raskendasid andmete võrdlemist. Antud uurimistööks vajalikku erinevatest ajaperioodidest pärinevat kaardimaterjali õnnestus arhiividest leida ebapiisavalt. Taimekoosluste pindala muutuste jälgimiseks oleks olnud hea, kui kaardid oleksid olnud mingite kindlate ajavahemike tagant, nt iga kümne aasta järel. Sellisel juhul oleks olnud lihtsam leida põhjuseid ja seoseid koosluste pindala muutuste kohta. Samuti oleks olnud võimalik hinnata, kui kiiresti niidud majandamise lakkamisel metsastuvad. Kaardimaterjali mõõtkavade erinevuste tõttu ei ole võimalik anda väga täpseid arve. On
aastani kirjandust. Otto Liiv (1905-1942)1927 avaldas magistritöö ,,Vene asustusest Alutagusel", sündinud Narvas, kirjutas magistritöö uuest valdkonnast, kuidas tekkis vene asustus siin (vene vanausulised, kes tagakiusamise eest Peipsi põhjarannikule jõudnud). Rootsiaegne põllumajandus ja kaubandus. Kui Ajaloo arhiivi juhatajaks sai, siis enne olid juhtinud tsaariaegsed tegelased. Liiv sai teaduslikuks stipendandiks ehk doktorandiks ja sai lisauurimist arhiividest. 1929 sai Arhiivijuhataja KT, hiljem direktoriks. Korraldamises palju töid. TÜ-s arhiivinduse õppejõuna, arhiivi juhatamise kõrvalt koolitas kaadrit, oli arhiivinduse käsiraamatu koostamise juures. Teravilja kasvatus ja kaubandus doktoritöös esimene osa, kirjutanud Rootsiaja lõpus aset leidnud näljahäda kohta. Liiv aktiivne ajaloo seltsides. Ajaloolise Ajakirja publitseerija alates 1936. Lektorina hinnatud, 1930. aastail Eesti Ringhääling tegutsema ja ka seal esinenud. Ta
Pärast kiiret ja karmi arreteerimist pidid mehed mõned tunnid veetma trellide taga, kust nad lasti välja protokolli koostamiseks. See kujunes aga omaette farsiks, sest miilitsad said ise ülekuulamise käigus aru, et tegelikult pole meeste kinnihoidmiseks mingit põhjust, misjärel anti tagasi kõik seltskonnalt ära korjatud esemed, isegi poolik šampanjapudel. Hiljem viisid mehed sealsele miilitsaülemale leitnant Gorevile šampuseraha, et sissekanne nende sekeldustest üldse arhiividest ära kaotataks. Sarnast juhtumit meenutab Allan Vainola, kes purjus peaga lõi vihahoos avalikus kohas prügikasti 104 Trubetsky 2009, lk 67. 105 Trubetsky 2012, lk 262. 106 Intervjuu Mercaga. 107 Intervjuu Eero Tammega. 108 Intervjuu Janek Naaniga. 109 Intervjuu Anti Pathique’iga. 110 Volkonski 2009, lk 92-97. 26 jalaga pikali.111 Miilitsad tuli teda vahistama, kuid Vainolaga kaasas olnud sõbrad suutsid
Väljaanded- eestis kindel kultuurigeo väljund puudub. Teemasid kajastatakse ajakirjades Akadeemia, Keel ja Kirjandus, Tuna, Ajalooline Ajakiri, Trames. Maailmas on olemas aga kultgeo ajakirjad nagu: Journal of cultural geography, cultural geographies, social and cultural geography. Kultgeo tekste ilmub ka mitmetes teistes inimgeograafia alastes ajakirjades. Eesti andmed ja allikmaterjalid- Eestis saame otsida kultuurigeograafilisi andmeid eelkõige trükikirjandusest kui ka arhiividest. 18-19 saj- andemeid saadi kroonikatest ja üksikallikatest. Esimene põhjalik eesti ala kultuurigeo kirjeldus Hupeli poolt: eesti ja liivima topograafia. Mellini atlas, kus palju eesti kohtasid märgitud peale, see oli pm Hupeli jutt kaardipildis. 19. sajandil Eestimaa tundmaõppimise koha pealt murdeline. 19. Sajandil arvukalt erinevaid uurimistöid. Paljud seotud Tartu Ülikooliga. 1802-Taas avati Tartu Ülikool
õpetamises koolides: Eesti üldhariduskooli ajalooprogrammi ümberkorraldamine ja sellele vastavate õpikute ettevalmistamine ja kirjastamine oli tollaseid arenguid silmas pidades väga kiire protsess. Kaasaja uurimiskeskused, millised erinevad asutused tegelevad lähiajaloo uurimisega. Üldises saab need jagada kaheks: ühelt poolt tegemist akadeemiliste keskustega (TÜ ajaloo ja arheoloogia instituut, TLÜ Ajaloo Instituut, Kunstiakadeemia jne, rahvusarhiiv, mis erinevalt teiste riikide arhiividest on põhikirjaliselt on enda ette seadnud ka ajaloo uurimise, demograafia instituut, üksikud uurimuskeskused, nt Tuglase ja Underi uurimiskeskus, Kirjandusmuuseum, ERM, ka mitmed maakondlikud muuseumid on jõudu mööda edendanud lähiajaloo uurimist), teiselt poolt mitte-akadeemiliste keskustega (tegemist on mitteriiklike keskustega: MTÜ S-keskus - loodi 1996. a tollase Riigiarhiivi juures ja tol ajal kandis nim Nõukogude aja
D. kraad bioloogias ning kes kulutab iga päev paar tundi selleks, et otsida oma kvalifikatsioonile vastavat teadustöötaja või õppejõu kohta. b) Päevase õppevormi üliõpilane, kes on ajutiselt kaotanud õhtuse arvutioperaatori töö ajalehetoimetuses, kuna trükitööliste ametiühing kuulutas välja streigi. c) Vabakutseline kirjanik, kes ei ole juba mitu nädalat kirjutanud ühtegi lehekülge oma uuest romaanist, kuna kogub kirjutamise jaoks materjali arhiividest. d) Juba teist kuud haiglaravil viibiv politseinik, kes sai haavata tulevahetuses kurjategijatega. e) Endine kaevur, kes tervistkahjustava töö tõttu jäi pensionile 56 aastaselt ja nüüd kasvatab koduaias roose müügiks. f) Autojuht, kes on ära tüdinud linnasõitudest ning lahkus töölt asudes kohe otsima pikaveobussijuhi kohta. 23. Oletame, et Icelandia riigis on 20% rahvastikust alla 16 aasta vanad või pensionieas.
DŽÄSSMUUSIKA EESTIS 1918–1945 Resümee Käesolev uurimus hõlmab väheuuritud lõiku Eesti kultuuriloos – afroameerikaliku džässmuusika jõudmist meie kultuuriruumi ja sellega kaasnenud nähtusi. Selline teemaasetus ei ole võõras ka teistele rahvastele – oma ilmumisest alates on džäss tekitanud siin ja seal vastakaid arvamusi vaimustusest kuni täieliku eitamise ja ärakeelamiseni. Mis toimus meil? Suhteliselt napi trükis ilmunud materjali, kodu- ja välismaistest arhiividest ja erakogudest leitud materjalide töötlemisel on kasutatud valdavalt induktiivset analüüsi – saadud ainestiku mitmekülgset ja üksikasjalikku läbitöötamist. Eelmainitud kirjalike allikate kõrval on ühe olulisema andmekogumismeetodina kasutatud inter- vjuud (N=47) ja küsitlust (N=58). Tänu käesoleva töö autori aastakümnete pikkusele kogemusele džässmuusi- kuna on mitmete järeldusteni jõutud puht kaemuslikult. Materjali järjestamisel ja struktureerimisel jälgitakse
annaabi.ee 
