Eesti talurahva olukord ja klassivõitlus Liivi sõja algul (1558-1561) (0)

Eesti talurahva olukord ja klassivõitlus Liivi sõja algul (1558-1561). Herbert Ligi oli silmapaistvamaid agraar- ja asustusajaloo uurijaid Eestis, 1970–1990 töötas ta 
Tartu Ülikoolis ning oli alates 1974 üldajaloo õppetooli juhataja. Oma elu jooksul avaldas ta 
mõningad teosed näiteks: „Baltimaade majandus ja ühiskondlik kord 13 sajandi algul“, 
„Talupoegade koormised Eestis 13. Sajandist 19. Sajandi alguseni“, „Põllumajanduslik 
maakasutus Eestis 16- 17 sajandil“, jne. Antud teos on mõeldud ajaloohuvilistele ja ajaloolastele, kuna monograafilist uurimist selle 
perioodi kohta on vähe. Selles teoses on püütud jälgida feodaalsuhete arengut ja talurahva 
olukorra muutumist juba 15.sajandi algusest, kuid on ka tehtud tagasivaateid 13-14 sajandisse. 
Pearõhk on asetatud sellele, milliseks kujunes Eesti talurahva majanduslik ja õiguslik seisund 
Liivi sõja puhkemise momendiks. Kronoloogiliseks piiriks on valitud orduriigi kokkuvarisemise 
aasta 1561., mis näitas Eesti talurahva suhtumist saksa feodaalidesse ja ka mitu sajandit 
valitsenud poliitilist süsteemi. Kui vaadelda antud teost histograafilisest seisukohast siis autor on piirdunud vaid kõige üldisema
ülevaatega. Ta puudutab Eesti sotsiaalmajanduslikku- ja agraarajalugu. Eelnevaid selle 
ajaperioodi avaldatud teoseid uurides jõudis autor selleni, et endised ajaloolased (H.Bosse, 
P.Johansen, E.Blumfeldt, F.Stackelberg, A.Buehholtz, jt.) on suuremal või vähemal määral 
ebaõige või moonutatud pildi loonud Eesti talurahva olukorrast 16. sajandi keskpaigast. Et anda 
õiglane pilt sellest ajast, kasutas ta selle ajaperioodi läänikirje, testamente, põgenenud 
talupoegade väljanõudmise kirje, abielutehinguid, uuris kirikule tehtud annetusi, vene letopisse, 
vakuraamatuid, Russovi ja Renneri kroonikat, maaraamatuid, Poola ja Rootsi revisjoni raamatuid
(fotokoopiad). Neid andmeid sai ta mõisa-, rüütelkonna arhiividest, Tallinna-, Riia-, Tartu-, 
Pärnu-, Viljandi linna arhiividest, kuid kuna antud teos kirjutati NSVL ajal siis kahjuks ei olnud 
tal võimalik kasutada teiste riikide arhiive. Oma järeldused on autor teinud vaadeldes ja uurides kriitiliselt eelnevate autorite publikatsioone 
ja uurimusi selle ajaperioodi kohta, kasutades selleks oma allikmaterjale. Hästi on autor välja toonud tolle aja talupoja sotsiaalsed rühmad, kuidas neid liigendati ja kus ta 
kirjutab lahti, kes olid adratalupojad, vabad talupojad, vabadikud, üksjalad ja sulased. Põhjalikult
ja näitlikult on ta esitanud talude suurused vastavalt vakuraamatutele. Ka on hästi ära näidatud 
feodaalsed koormised nagu kümnis, vakus, perseelid vakuraamatu andmetel, millised olid 
rahalised maksed (adramaa-, isikumaks ja taskuraha) ja millest olenes nende suurus, millised 
maksud olid talupojal veel kirikule ja sõjalise iseloomuga kohustused ja kuidas talude 
majanduslik kandejõud neile koormistele vastu pidas. Kuidas Eesti talurahva õiguslik olukord 
oli, millal toimus talupoegade sunnimaistamine ja millised õigused olid tal maale ja vallasvarale. Üldiselt on teos faktipõhine, kus on välja toodud andmed vakuraamatust, kuid probleem seisneb 
selles, et teoses käib jutt enne Liiv sõja sündmusi, kuid suurem osa materjalist hõlmab peale 
sõjalisi andmeid (algallikad). Näiteks autor väidab: esimene juhtum läänistamisest on teada 1333
aastast, kus läänistati maa liivlasele (kuid ei too välja allikat), kuid see juures väidab, et vanim 
säilinud teade on pärit 1507 aastast, kus maa läänistati Kuru talupojale. 


Esimene teada olev vakuraamat põhineb Lihulast mis kirjutati 1518-1544, kuid põhiliselt 
säilinud vakuraamatud mida autor kasutab on pärit 1564 aastast Padiselt, Harkust, Kiviloolt, jne. 
seega ei saa tagasi ulatavaid järeldusi teha varasemale ajale, kui selle kohta ei ole säilinud 
allikaid. Antud teoses tuleb väga tihti ette sõnu: „tõenäoliselt“, „võiks arvata“, „võib järeldada“ 
mis puudutab enne Liivi sõja sündmusi. Seega võib öelda, et teos annab üldise ülevaate antud 
perioodist, kuid toetudes vähestele faktidele ei saa me järeldada, et nii elasid Eesti talupojad enne
Liivisõja sündmusi 1558-1561. Kokkuvõtte lisand Oma järeldused on autor teinud vaadeldes ja uurides kriitiliselt eelnevate autorite publikatsioone 
ja uurimusi selle ajaperioodi kohta, kasutades selleks oma allikmaterjale. Autor väidab, et esimene teade teoorjuse nõudmise kohta eesti talupoegadelt 
pärineb 1284a., kui kirik nõudis adramaa talunikult kündma 1 päev ja 2 päeva 
lõikama vilja, kuid siis kohe väidab, et teokohustuste kujunemise konkreetne käik 
järgnevatel sajanditel pole allikmaterjali äärmiselt nappuse tõttu lähemalt 
jälgitav. 1529 26 teopäeva. 1565a 6 teopäeva aastas.