Gert Helbemäe (1)

Gert Helbemäe
(10. november 1913 Tallinn–15. juuli 1974 London)
Gert Helbemäe sündis 1913 Tallinnas Kalamajas ärimehe pojana. Esialgne perekonnanimi Einbord, pärast Helbemäe. Õppis Prantsuse Lütseumis, mille lõptas 1933->töötas ajakirjade väljaannetes (Roheline Post). Seal töödates nägi ta Tln-a seda poolt, mida polnud enne märganud. 1934 läks tööle raadiosse, kus tegi muusika -ja kirjandussaateid,esitas lühijutte.
1944 põgenes ta perega Saksamaale Lüübekisse, kus uuris arhiividest Tln-a kohta. 1947 kui elu lõpuni elas Helbemäe Inglismaal Londonis, töötas BBC raadio muusikatoimetajana. Asutas 1947 ajalehe Eesti Hääl. Tema teene pagulas-PEN-klubi asutamine. Suri 1974 Londonis.
Lapsepõlvest
Lapsena üksiku lapsena tihti omapäi,isa oli vähe kodus , vanemad lahutatud. Gerdi sõbrad putukad ja sitikad , nendest sai inspiratsiooni kuuldemängude kirj ristämblikest.
Muusika huvi päris vanaisa mängutoosilt.
Uitas Kalamaja kalmistul ja tundis huvi vanade ristide vastu, hakkas mõtlema surmale , mis kajastub ka tema teostes.
Looming
Sai tuntuks kuuldemängudega(30),ühtegi pole säilinud. Nendes käsitles suurmeeste elu ja armastust(„Requiem“ Moźart elustaja „Tšaikovski suur armastus“), kirj nukunäidendeid“( Miki -Hiir Eestis“)
Esimesed raamatud lasteraamatud, peamiselt muinasjutud ja ajaloo jutustused). 1947 novell ja leegndide kogu „Vaikija“, kus novellis „Tõde eluks“ käsitleb kirjanik surmateemat.
2 osaline ajalooline romaan „Sellest mustast mungast “ kujutab tln-a 16.saj elu, peategelane Hinricus saadetaks Saksast Tln-a dominiiklaste kloostrisse Liivimaa paganaid ristiusku pöörama. Ta võitleb katku ja armastusega, kuid pettub kloostrivennastes ja hakkab elama ilmalikku elu. Romaani lõpus tõdeb, et pagaritöö on väärtuslikum kui silmakijalik palvetamine.
Psüholooilised teosed „Õekesed „ ja „ Ohvrilaev “. Helbemäe 2 viimast romaani „Ainult ajutiseks“ ja „ Pagejad “, mille tegevus toimub Londonis 1960-ndatel. Need on ajaviite romaanid , teemaks moeained lesbilisus ja impontentsus. 1972 ilmus näidend Juhan Liivi elust „Üleliigne inimene“ ning peale kirjaniku surma „Järelpõimik“, Helbemäe abikaasa kogutud näidendeid ja novelle .
„Õekesed“-4 õest vanatüdrukud, kes võitlevad vennatütre soosingu pärast, huvitavate karakteritega. Teoses leidub sümboleid, oluliseim vana maja Nõmmel, algul suvila , kui pärast elu maja. Õdede vananemine maailma võrdlus.
„Ohvrilaev“- suvine armulugu noore juudi neiu ja keskealise abielumehe vahel, palju sümboleid ja traailine lõpp. Peategelane Isabelil kindel prototüüp, selleks on juudi neiu Helbemäe laupsepõlvest. Talle jäi meelde kuidas neiu kurvalt noodimapp kaenlas temast möödus. Kooliõpetajaks pidas kirjanik ennast. Paljud tegelased üksikud,nii elu- kui hingepaguluses, ka Isabeli. Romaan on armastus-ja ummikomaaniks, eksistensialistlikuks. Teose müüt on pärit Muinas Kreekast, Apollo sünnisaare Delpse pidustustele saadeti igal aastal Ateenast ohvrilaev, mille äraolekul oli surmaotsuse täideviimine keelatud.
Miljää Gert Helbemäe teostes
Teostes on lisaks huvitavatele inimtüüpidele ka erinevad keskkonnad :keskajaklooster(„Sellest mustast mungast“), Tln, Nõmme(„Õekesed“), Saksa põgenikelaager(„Elamata elu“), Londoni pansionaat(„Ainult ajutiseks“), Londoni ööelu)“Pagejad“).
Stiilist
1) Kaine ja erapooletu vaateja, skeptiline ja umbusklik kroonik.
2)Teostes 2 poolsust: realist ja müstika.
3)Ajakirjanikuks kirjanikuna obektiivne, jahe,kriitiline ja analüüsiv ning vaatleb tegelest pigem seest kui väljast.
4)Teosed argielust.
5)Esineb erootilisi motiive.
6)Teosed lahutusi ja jahenenud suhteid.
7)Rõhutab surma sümbolitega, tähenduslikud muusikalised motiivid.
8)Paljud tegelased loobujad, kirjanik ei mõista neid hukka ega moraliseeri.
9)Teostes kordub „ kuhugi ära“ motiiv .
Salapärane vaim Helbemäe näidendi kohal
Otsustas kuuldemänust „ Augusta Carolina“ teha näidendi. Näidendi kirjutas kuna oli õhtul oma Vene tänava korteris näinud toas hõljumas Augusta Cardolinat helesinises kleidis, siis ta peatus ja vaatas üle õla talle tähelepanu pööramata. Helbemäe pakkus valminud näidendid Estonia tearile aga seal paluti mõned kohad ümber teha ja sellest autor keedus.1944 märtsipommitamises hävines käsikiri aga autoril oli varueksemplar, mia ootas avastamist. Avaldumine ei saanud aga teoks, sest ta oli andnud käsikirja sõbra kätte ja tema oli unustanud selle telefoni putkasse ning „Augusta Carolina“ käsikiri kadus jäädavalt.