Gert Helbemäe (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Gert Helbemäe

Gert Helbemäe Gert Helbemäe (Einborn) sündis 10. novembril 1913 Tallinnas. Isa oli jõukas mees. Ema poolt soti verd ja isa poolt hispaania verd.Ta õppis Tallinna Prantsuse Lütseumis, lõpetas selle 1933. Seejärel asus ta tööle Vaba Maa reporterina, kus kirjutas ka ilukirjanduslikke palasid. Töötas ka ajalehtede Roheline Post ja Uudisleht juures. Uudislehe juures kirjutas palju artikleid Tallinna ajaloost. Ajateenistuses viibides kirjutas kuuldemängu "Lumikellukeste sünd", mille saatis Eesti Ringhäälingule

Kirjandus

1

odt

Gert Helbemäe

Gert Helbemäe (1913-1974) · Sünni järgne nimi Gert- Joachim Einborn (kuni 1935. aastani) · Õppis Prantsuse Lütseumis (kuni 1933.aastani) · Töötas ajalehes Vaba Maa, Roheline Post ja Uudisleht · Kokku kirjutas umbes 30 kuuldemängu · 1941. aastal abiellus Are Vanaveskiga · 1947. aastal põgenes Inglismaale ja sai ajaleht Eesti Hääl toimetajaks · Kokku kirjutas 13 teost "Ohvrilaev" "Vana Toomas" "Öö nõiapoes" "Õekesed" "Sellest mustast mungast" 

Ajalugu

3

docx

PAGULASKIRJANDUS

Ilmar Laaban (1921-2000) modernist- sürrealist "Ankruketi lõpp on luule algus" (1946) "Rroosi Selaviste" paguluses hariduse saanud noored: Ivar Ivask (1927-1992) identiteeditunde väljendamine Ilona Laaman (1934) Urve Karuks (1936) Pagulasproosa Eestist lahkunud juba küpsed kirjanikud: August Gailit, August Mälk, Karl Ristikivi Eestis juba avaldanud, kuid veel laiemalt tundmata kirjanikud: Bernhard Kangro, Valev Uibopuu, Ain Kalmus, Pedro Krusten, Gert Helbemäe 1940ndatel debüteerijad: Arvo Mägi, Arved Viirlaid, Salme Ekbaum  1950ndatel debüteerijad: Ilmar Talve, Ilmar Jaks, Herbert Salu, Raimond Kolk, Harri Asi, Asta Willmann 1940.-50. aastad: sõja- ja põgenemisromaanide laine Arved Viirlaid "Ristideta hauad" (1952) Ilmar Talve "Juhansoni reisid" (1959), "Maja lumes" (1952) nostalgiaromaanid Karl Ristikivi: "Kõik, mis kunagi oli" (1946), "Ei juhtunud midagi" (1947)

Kirjandus

3

docx

Kirjandus Eesti 40ndad-60ndad

* Tõlgiti ainult vene ja teiste nõukogude rahvaste kirjandust. *J. Smuul , A. Jakobson, R. Sirge jt 3.Tagalakultuur: *kunstiansamblite loomine *pea-zanr-lüürika, luuletuste kirjutamine *kirjanik pidi olema riigi teenistuses *tsensuur selle üle, mida kirjutati *armastus, üksikisik (ei olnud kohane kirjutada neil teemadel) *tegurid, mida kirjanik pidi arvestama: kirjandus riigistati, kontakt välismaailmaga puudus, kultuuri arenemine isoleerituses, sotsialistlik realism 4.G. Helbemäe kui väliseesti kirjanik(looming, mõjutused, teemad) *sündis Tallinnas *tegeles ajakirjandusega *töötas raadios(kuuldemängud) *1944 lahkub Eestist Saksamaa kaudu ->Londonisse,mis jääb ta põhikoduks *BBC raadios muusikatoimetaja *kirjutab: romaane, jutustusi, novelle, kuuldemänge, 1 näidend (,,Ohvrilaev", ,,Õekesed", ,,Pagejad" jt.) *loomingus kasutab: psühholoogiat, müstikat *eksistentsialismi küsimus(elu) *sümbolid, seksuaalsus 5.Jaan Krossi elu ja looming

Kirjandus

2

doc

"Ohvrilaev" Gert Helbemäe

Gert Helbemäe ,,Ohvrilaev" Ta oli juba valinud oma saatuse. Noorusest hoolimata teadis neiu, mis ootab teda lõpus- teekonna lõpus. Teekond pidi kestma 30 päeva, kuid katkes ootmamatult. Õnn jäi lühikeseks ning seda enam traagiliseks- otsus tuli planeeritust varem täide viia. Miks saabus ohvrilaev Deloselt nõnda vara tagasi? Gert Helbemäe romaan ,,Ohvrilaev" jutustab keskealise õpetaja ning temast poole noormea neiu armusuhtest. See pole lihtne armastuslugu, vaid filosoofilise tagapõhjaga nn. ummikeluromaan. Algselt oli raamatu pealkiri ,,Laev Delosele", mis viitab sügavamõttelistele sümbolitele. Loo alguseks on antiikaegne müüt Delose saare ohvrilaevast. Iga 9 aasta järel tuli jumal Apollonile saata Ateenast ohverdamiseks noormehi ning neide. Laeva äraolekul ei tohtinud riigis ühtegi surmaotsust täide viia

Kirjandus

1

doc

Arved Viirlaid, Gert Helbemäe

· ahastuslik otsekohesus · romantika, seiklus LUULE sõdurielamustest, armastusest, loodusest, pettumusmeeleoludest ROMAANID Eesti vabadusvõitlusest, metsavendade elust, vangilaagrist, soomepoiste väljaandmisest Nõukogude Liidule ja nende saatusest Siberis, eestlastest Torontos ,,Ristideta hauad" I, II 1952 · ajalooline tõde · rahvuse säilitamine · küüditamine · oma tee valik: metsavendlus, pagulus, reetmine Gert Helbemäe 1913-1974 Sündis Tallinnas Kalamaja linnaosas ärimehe pojana. Õppis Prantsuse lütseumis. Töötas ajakirjanduses ja raadios. 1944 põgenes Saksamaale, 1947 Inglismaale, töötas Londonis BBC muusikatoimetajana, andis välja ajalehte Eesti Hääl. On kirjutanud lastejutte, kuuldemänge, näidendeid, ajaloolisi teoseid Tallinna ajaloost, romaane elust 20. saj Tallinnas ja pagulaste elust Londonis. Loomingus · kindlad prototüübid · konkreetsed olukorrad

Kirjandus

2

docx

Pagulaskirjandus ja kirjanikud

Pagulaskirjandus. Tähtis oli eesti keele säilitamine, noorte kasvatus, eestikeelne haridus. 1944-1990 ilmus väliseestlastelt luulekogusid, romaane ning memuaarteoseid. 1944 kirjastus Orto. 1945 Välismaine EKL (Kirjastus). Ajakirjad Eesti Looming, Sõna, Tulimuld, Mana. KIRJANIKUD: Eestis tuntud: Suits, Under, Adson, Visnapuu, Gailit, Ristikivi. Minnes gümnaasiumi haridusega (arvukaim grupp): Lepik, Laaban, Kangro, Viirlaid. Minnes lapsed (seotud asukohamaaga): H.Nõu, E.Nõu, Toona, Ivask, Laaman. Sündinud paguluses (vähe kirjanike): Ilves, Kostabi. TEEMAD: Eesti ajalugu enne II maailmasõda, asukohamaa argipäev, Eestist põgenemine. Proosas romaaniuuenduse mõju: Ristikivi, Mägi, Uibopuu, Kangro. Luules teemadeks koduigatsus, Eesti okupeerimine, isiklik elu, eksperimendid, sürrealism, piltluule. Ristikivi 1. TALLINNA TRILOOGIA ,,Tuli ja raud" ; ,,Õige mehe koda" ; ,,Rohtaed" Ajaliselt paralleels

Kirjandus

5

odt

Eesti kirjandus eksiilis, paguluses

Gert Helbemäe (1913-1974) Helbemäe romaanid ühendavad põneva sündmustiku ja huvi tegelaste siseelu vastu. Helbemäe on tegelikkuse lähedane kirjanik. Tegelased küsivad jäävate väärtuste igavese tõe ja hingetäiuse järele. Romaanis "Õekesed" (1955) on huvifookuses ennekõike inimene koos oma soovide ja tungidega. Romaan kõneleb nelja 50-60 aastase vanatüdruku elust ühe katuse all. Pinge loob 5-aastase orvuks jäänud vennatütre saabumine õdede ellu. "Ohvrilaev"(1960) on äärimselt hoolikalt läbi mõeldud ülesehitusega romaan. Kooliõpetaja Martin Justus kirjutab raamatut Sokratesest, kes oli pühendunud puhta mõistuse teenistusse, kainetele ja loogilistele arutlustele. Sama printsiibi on M.Justus seadnud esikohale ka oma elus. Justussaadabperekonnasuvitama,jääbiselinnakäsikirjagatöötama.Ta jääbraskustesse Sokaratese viimaste elupäevade mõtestamisega. Oma elu viimaseid päevi ei pühenda Sokrates mitte mõistuse, vaid muusade teenimisele. M.Justus armub

Kirjandus

Kommentaarid (1)