Ansambel RUJA – rock-legend (0)

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM
Keiti Hiiemäe
12. klass
Ansambel RUJA – rock-legend Eesti muusikas
Muusika kodune iseseisev kirjalik töö
Pärnu 2014

SISUKORD

1.1 Esimene periood ( 1971 -1975) – VARAJANE RUJA 4
1.2 Teine periood (1976-1979) – PROGE-RUJA 5
1.3 Kolmas periood (1981-1984) - "POP"-RUJA 6
1.4 Neljas periood (1985-1988) - HILINE RUJA 8

SISSEJUHATUS

Ruja oli Eesti progressiivse rock'i kuningas. Ansamblit võib pidada Eesti The Rolling stonesiks, Genesiseks, Pink Floydiks. Bänd puudutas rahva südameid ja hingi, ta inspireeris. Ajas nutma ja naerma . Ruja õhutas Eestile mõtlema, isegi kui riigi tulevik ei olnud teada tumedatel NSVL aegadel . See kõik tähendas Eesti rahvale palju.
Ruja oli Eesti rock-ansambel, mis tegutses 1970. ja 1980. aastatel. Ansambli nimi kujunes välja uudissõnast, mis asendas väljendit "teaduslik fantastika". Peaaegu kõikides lauludes on solistiks Urmas Alender . Ansambel viidi kokku Rein Rannapi ja Urmas Alendri poolt 1971. aasta septembris.

LOOMINGU PERIOODID

Esimene periood (1971-1975) – VARAJANE RUJA

Ruja pandi kokku kahe muusiku poolt, kellel olid erinevad huvid. Üks neist tahtis luua huvitavat muusikat (Rein Rannap) , teine laulda eesti keeles (Urmas Alender) . Enne ansambli loomist toimus Eesti rockmuusikas muutus – seda ei julgustanud NSVL võim. Ruja vaatas okupatsiooni võimudele ülalt alla ning lõhkus selle nö seina ning hakkas eesti keeles esinema . See oligi esimene samm Eesti rocki loomisel. Põhiprintsiipideks ansambli loomisel olid rahvusliku originaalmuusika loomine, professionaalsed laulutekstid, tugevad muusikud ning soov viia biitmussika kunstilisele tasemele .
Varsti peale ansambli loomist salvestasid nad kaks lugu Eesti Raadio stuudios . Esimene lugu, „Need ei vaata tagasi“ sisaldas bassisti Raul Sepperi juhtvokaali ning andeka Rein Rannapi Chopinilikke klaverikäike taustal. Teine laul, mis salvestati, oli ansambli hümniks - „Nii vaikseks kõik on jäänud“, kus Urmas Alender mängis kitarris emotsionaalseid käike.
Esimesse stabiilsemasse koosseisu alates 1972. aastast kuulusid Urmas Alender solistina, Andrus Vaht trummarina, Rein Rannap pianistina, Andres Põldroo kitarristina ja Tiit Haagma bassistina. See koosseis lindistas ühe laulu - „Rukkilõikus“, kus leiduvad Haagma head bassipartiid. Samuti oli see viimane lugu Rujas Põldroo jaoks, kuna ta asendati parema kitarristi, Jaanus Nõgistoga.
Sellest alates valmis esimene „klassikaline“ Ruja koosseis, mis salvestas laule ja esines kaks aastat järjest. Samuti valmis peale seda kuulajaskonnale progressiivset klassikat, nagu näiteks „Õhtunägemus“ ja „Auruvedur“. Nendes palades kuuleb Andrus Vahu agressiivseid trumme, loomingulist bassipartiid Tiit Haagma poolt, klassikalisi kitarrikäike Jaanus Nõgistelt, imekiiret nõiduslikku klaverimängu Rein Rannapilt ja muidugi kõige tähtsaimat, Urmas Alendri emotsioonirikast vokaali. Kuigi suurem osa varasemast muusikast kirjutas Rein Rannap, oli hoopis Urmas Alendri hääl, mis täitis lood elujõuga. Laulude sõnad võeti tihti kuulsatelt luuletajatelt, näiteks Juhan Viidingult. Kuigi ansamblil läks hästi, oli Rein Rannap rahulolematu. Grupp esines väga tihti ning salvestas paar uut lugu ning isegi pakkus materjali animatsiooni filmile .

Teine periood (1976-1979) – PROGE-RUJA

1975. aastal võttiski aset muutus. Rannap lahkus ansamblis ning tema koha võttis üle noor pianist Margus Kappel . Rannapi lahkumisega jäi ansambel samuti ilma laulude kirjutajast, selle ülesande võtsid enda peale kitarrist Nõgisto ja uus liige Kappel, kes said sellega väga edukalt hakkama. Mehed kirjutasid koos lugusid, mis olid selle ajastu kõige seikluslikumad progressiivse rocki palad . Sedasi sündis teine mõnda aega püsiv „klassikaline“ koosseis (Ruja 1978. aastal LISA 1). Selle perioodi sees kirjutas Ruja mõned meeldejäävaimad lood, näiteks „Üle müüri“, „Mis saab sellest loomusevalust“ ja „Läänemere lained“. Juba vahetuski ansambli koosseis uuesti – trummar Andrus Vaht ja bassist Tiit Haagma lahkusid grupist. Teismeline Ivo Varts võttis üle Vahu koha ja bassist Priit Kuulberg Haagma koha. See koosseis esines paljudel kontsertitel, tegi isegi paar kontsertvideot ja -filmi. Samuti salvestati paljusid klassikalisi teoseid nagu „Põhi, lõuna, ida, lääs“ ja „ Avanemine “, mis kirjutati noore helilooja Erkki-Sven Tüüri poolt.
Perioodi lõpuks oli ansambel tegutsenud juba peaaegu kümme aastat, kuid ei olnud midagi oma loomingust avaldanud. Mõned lood jäeti välja tegemise käigus, teisi sai kuulata vaid raadiost. Kuid 1979. aastal oli ansamblil esimest korda võimalus avaldada omanimeline EP. Jõudis kätte Ruja lõpp. Liikmed läksid eri radu pidi. Kappel läks Rock Hotel 'i mängima, Nõgisto koos Tüüriga In Spe'sse ning ülejäänud kolm moodustasid legendaarse punk bändi Propeller .

Kolmas periood (1981-1984) - "POP"-RUJA

Siiski saatus pöördus ning Ruja naases peale seda, kui Propeller ära keelati. Nõgisto tuli tagasi In Spe'st ja Alender Propellerist. Kõige üllatavam oli see, et Haagma ja Rannap liitusid uuesti ansambliga . Trummariks sai uuele Rujale Arvo Urbi, kes püsis bändis vaid paar kuud enne In spe'ga liitumist . Tema järel võttis trummari koha üle Jaan Karp ning sellega oli kolmas „klassikaline“ bändikoosseis oli valminud.
Siiski ei jäänud Ruja progressiivse rocki juurde, vaid läks üle rockabilly'le. Ansambel otsustas mängida rock'n'rolli, millele on lisatud ballade, punk’i hümne ja materjali folk'i mõjudega. Kuigi kitarri ja klaveri soolod säilisid, oli muusika päris otsekohene . Valmis palju häid lugusid, kuid siiski oli ansambli looming hilisseitsmekümnendate omast väga erinev.
Parimateks selle perioodi paladeks osutusid „Tule Metsa“ ja „Mr Lennon“, mis oli pühendatud John Lennonile ja inglise keeles. Paljud selle aja lood olid kirjutatud luuletaja Ott Arderi poolt, kes sai grupi lähedaseks sõbraks.
Ruja avaldas teise omanimelise LP 1982. aastal. Vinüülil olid selle perioodi tuntuimad lood, kuid selle aja põhihümn „Eile nägin ma Eestimaad “ jäeti välja lüürika pärast. Punk hitt sai antud generatsiooni hümniks, kuna sisaldas väga võimsaid sõnu, olles ka „Laulva Revolutsiooni“ alguspunktiks.
1981. aastal pidas Ruja oma kümne aasta juubelikontserti Tallinna Linnahallis, millest võtsid osa külalisesinejatena Põldroo ja teised. See oli ansambli jaoks tähtsaks sündmuseks ning uue dekaadi alguseks.
Nagu ka varasemalt, esines koosseisus probleeme. Pärast mitmeid esinemisi ja dokumenteeritud kontsertfilme tekkisid 1983. aastal jällegi komplikatsioonid. Rannap lahkus taas teiste projektide asjus ansamblist, mis irooniliselt kaasasid ka Alendrit ja Kuulbergi.

Neljas periood (1985-1988) - HILINE RUJA

Juba 1985. aastal liitus bänd uuesti. Solistiks jäi taas Alender ning kitarristiks Nõgisto. Liitus veel pianist Igor Garšnek ning jällegi oli uus Ruja valmis. Samuti tuli taas bändi Haagma ning Toomas Rull trummariks. Sellest sai neljas ja viimane „klassikaline“ koosseis.
Muusikuterühm taaskülastas progressiivset rocki , kuid siiski modernsemal, kaheksakümnendate viisil. Laule juhtisid Garšneki loomingulised klaverikäigud ja mängimine, mis tõid Rujale uue kõla. Mõned lood nagu „ Murtud lilled“ ja „Teisel pool vett“ said koheselt tuntuks ning Ruja oli kuulsaim kui kunagi varem. Siiski esines bändis ebastabiilsus, Haagma läks jällegi bändist minema ja mõne aja pärast asendus ta noore konservatooriumi õpilase, Slava Petchnikoviga, kellele Nõgisto andis hüüdnime SP Gulliver . See nimi on tal säilinud siiani. Sama probleem ilmnes aga ka trummariga, kuna Rull lahkus 1986. aastal bändist ning ta asendati kõigepealt Rein Joasoo ning seejärel endise In spe trummari, Arvo Urbiga. See hiline koosseis salvestas ühed viimased Ruja parimad palad nagu „Veerev kivi“ ja paljud teised. 1987. aastal avaldatigi album „Kivi veereb “.'
Selle perioodi vältel hakkas Urmas Alender ise sõnu kirjutama. Mõned tema vokaali käigud olid nii võimsad, et hämmastasid isegi inimest, kes ei mõista eesti keelt. Kuid peagi kannatas Alender vähest aega hääleprobleemide käes ning ajutiselt asendati ta Indrek Pattega. Patte salvestas paar laulu Rujaga (näiteks „Meeste laul“ ja „Mis teha?“) ning kui Alender oli taas terve, jäi Patte mõneks ajaks bändi taustalauljaks ning mõnel korral ka juhtlauljaks.
Selle perioodi käigus toimus bändil väga palju esinemisi, kuna Ruja käis tuuril ka väljapool Eestit. Samuti sai ansambel esimest korda mänedžeri Yuri Altovi, kes nägi Rujas potentsiaali väljaspool Eestit. Ta tahtis muuta bändi millekski teiseks, mis lööks läbi endises Nõukogude Liidus, see tähendas laulmist vene keeles. See idee muserdas Rujat, kuna tuli meelde 1971. aastal bändi loomise printsiip – laulda eesti keeles. Aega mööda koosseisu sisesed pinged kasvasid. Alender tegi osadele lauludele venekeelsed sõnad ning veidi hiljem avaldasid nad uue venekeelse albumi „ Pust budet vsjo “. Sellest saigi paraku ansambli hingekell. Kõige rahulolematum oli Jaanus Nõgisto ning bänd oli üleüldse õnnetu selle väsitava tuuri käigus endises Nõukogude Liidus, kohtades nagu Siber ja Tajikistan. Selleks ajaks võttis alkohol üle „kõike parandava ravimina“. Lõpuks tuli teha valik, kas Nõgisto või Altov. Kahjuks pidi lahkuma Nõgisto. Rujat, nagu me seda teame, ei olnud enam.
Bänd lõpetas tuuri Nevil Blumbergiga, kes „kaaperdas“ Ruja kõla, muutes selle oma Yngwie Malmsteeni sarnaste soolodega. Ajalooline kontsert oli 1998. aastal Tartu Rock Festivalil . Urmas Alender oli väga joobes ning ilmselgelt õnnetu ansambli muusikaga laval. Peagi oli Blumberg bändist väljas ning ansambel proovis viimast korda 1998. aastal kitarristi, Raul Jaansoniga. See viimane koosseis salvestas ühe laulu, „Ih-ih-hii ja ah-ah-haa“, kuid see oli kõik. Ruja oli lõplikult lagunenud. Eesti kõige tunnustatuimat rock bändi ei olnud enam. Vihane Jaanus Nõgisto alustas soolo -projekti ja väljastas hiljem kasseti „Selges Eesti keeles“. Garšnek nautis mängimist Data's ja SP Gulliver hakkas tegema filmide jaoks heliteoseid ja soolo-salvestisi. Urmas Alender tegi samuti soolo-salvestisi ning aitas Data's ja teistes projektides kaasa, kuid 1989. aastal otsustas emmigreeruda Rootsisse. Eesti süda ja hing oli nüüd läinud.
Kahjuks esines Ruja taas 1994. aastal kõige kurvema põhjuse tagajärjel. 28. septembril 1994. aastal parvlaev „Estonia“ hukkus marsruudil Stockholm-Tallinn. 851 hukkuja hulgas oli ka Urmas Alender. Katastroof shokeeris tervet Eestit ja ühe armastatuima laulja surm oli suurt valu tekitav. Riik oli shokis, samuti ka endised ansambli liikmed.
Taasühinemiskontsert toimus 14. oktoobril 1994. Vähem kui kolm nädalat pärast tragöödiat. Eesmärgiks oli Alendri tütre, Yoko Alendri jaoks raha kogumine. Bänd koosnes Igor Garšnekist, Jaanus Nõgistost, Toomas Rullist, Priit Kuulbergist ja Indrek Pattest. Nad esitasid Ruja emotsionaalsemaid palasid, mis olis kõige rohkem seotud Urmas Alendriga, näiteks „Sügispäev“ ja „Õhtunägemus“. Bassist Tiit Haagma liitus nendega hiljem viimaseks lauluks, samamoodi ka Yoko Alender ise. Tüdruk koos Alendri sõbra, Valdo Randperega avas kontserti paari Alendri ballaadiga. Jaanus Nõgisto ütles rahvale, et see on esimene ja viimane kord, kui Ruja mängib ilma Urmas Alendrita. Samal ajal avaldati CD „Must lind“ . See oli esimene digitaalne salvestis Rujalt ning plaat müüs tohutu kiirusega.
1999. aastal avaldati 5-CD kogumik „Need ei vaata tagasi“. Üle kuue tunni materjali, mis olid kokku kogutud stuudiost ja kontserti arhiividest. Samuti valmis video kogum „Rujavisioon“, milles olid sees parimad Ruja laulud.

KOKKUVÕTE

Ruja oli üks armastatuimaid Eesti rock bände. Koosseis muutus väga tihti, kuid siiski puudutas bänd Eesti rahva südameid ning tegi endale tohutu nime. Kuigi ansambli tuntud laulja Alender suri ning bänd enam koostööd ei tee, puudutavad meie hingi siiani Ruja parimad palad.

LISA 1

(Ruja 1978. aastal. Harry Egipti foto. Vasakult paremale: Urmas Alender, Ivo Varts, Jaanus Nõgisto, Priit Kuulberg, Margus Kappel)

KASUTATUD MATERJALID:

1. Ametlik Ruja kodulehekülg. Biograafia . Kättesaadav: http://ruja.ee/biograafia/ruja/ (07.04.2014)
2. Eesti progressiivse rocki kodulehekülg. Ruja. Kättesaadav: http://home.uninet.ee/~mel/estprog/proge/ruja.html (07.04.2014)
3. Slideshare. Ruja. Kättesaadav: http://www.slideshare.net/HelenBret/ruja-15337538 (07.04.2014)
4. Wikipedia. Ruja. Kättesaadav: http://en.wikipedia.org/wiki/Ruja (07.04.2014)
5. LISA 1. Delfi. Pop- Viiding . Kättesaadav: http://ekspress.delfi.ee/news/areen/pop-viiding.d?id=27680933 (07.04.2014)