Emily Jane Bronte "Vihurimäe" referaat (3)

Q: Kuid kas see on väärt et selle pärast nutta ning isegi surra?

Vastus leiad õppematerjalist: Emily Jane Bronte "Vihurimäe" referaat

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuid kas see on väärt et selle pärast nutta ning isegi surra?

Sisukord
Sissejuhatus 2
1. Emily Jane Bronte 3
2. Loomingu üldiseloomustus 5
3. Lühiülevaade teose sisust 6
5. Konfliktid ja teose peaidee 8
6. Peamised tegelased 10
7. Stiil 13
8. Minu arvamus teosest 14
Kokkuvõte 16
Kasutatud allikad 17
Lisad 18
Lisa 1. Emily Jane Bronte portree, venna Branwelli maalitud. 18
Lisa 2. Vihurimäe maastik 18

Sissejuhatus

Emily Jane Bronte „Vihurimäe” on üks populaarsemaid romaane maailma kirjandusajaloos. Romaanil on suur hulk austajaid, ja neid tekib igapäevaselt aina juurde. „Vihurimäe” muutub aina populaarsemaks noorte seas, kuna „ Videvikus ”, noorema generatsiooni lemmikfilmis, peategelane loeb tihti oma lemmikraamatut „Vihurimäe”. Raamatu põhjal on tehtud palju filme, esimesed neist aastatel 1920 ja 1939. Eesti mitmed teatrid on korduvalt lavastanud etendusi, romaani põhjal.
Valisin selle raamatu oma referaadi teemaks, sest olin sellest, armastusest ja vihast pulbitsevast romaanist nii mõndagi kuulnud. Olen näinud ka filmide treilereid, mis kergitasid samuti minu huvi, selle romaani vastu.
Töö eesmärgiks on kirjeldada autori elu ja loomingut, anda lühiülevaade teose sisust, tuua välja põhiprobleemis ja peaidee, iseloomustada peategelasi ja nende vahelisi suhteid, kirjeldada teose stiili ja väljendada oma arvamust teose kohta.

1.Emily Jane Bronte

Emily Jane Bronte sündis 30. juulil 1818 aastal Yorkshire ´i krahvkonnas Bradfordi ligidal Thorntonis. Ta oli inglise romaanikirjutaja ja luuletaja. Teda tuntakse kui tormise , mäsliku romaani „Vihurimäe” autorina, mille ta avaldas aastal 1847.[3] See vihkamise ja armastuse segune romaan oli tema esimene ja ainuke. Ta alustas küll uue romaani kirjutamist, kuid suri enne selle valmimist. Tema pseudonüüm oli Ellis Bell.
Ta oli kuuelapselise perekonna viies laps. Tal oli neli õde – Maria, Elizabeth , Charlotte ja Anne. Samuti oli tal vend Patrick Branwell Brontë. 1820. aastal kolis perekond Haworthi lähedale. Pärast ema varajast surma vähi tõttu asus perekonna juurde elama üks tädidest, kellele aga Yorkshire, pastorimaja, pastor ise ja ta lapsed peale poja põrmugi ei meeldinud. Tädi täitis oma ülesandeid tapva asjalikkusega, parimal juhul jaheda kohusetundlikkusega. Neid tädi iseloomujooni on hiljem oma teostes elustanud nii Charlotte kui Emily. „Vihurimäe“ Nelly Dean , kelle fantaasiavaesus areneb küll mitte eriti usaldusväärseks headuseks, on tollesama Cornwalli-tädi pealt kirjutatud. Emily isa oli pastor, kes kirjutas luuletusi ja lubas lastel lugeda kõike, mida nad soovisid . Kuueaastasena läks Emily, nagu ta teised õedki, pastoritütarde kooli Cowan Bridge ´i. Sealsed olud olid niivõrd katastroofilised, et kaks vanemat õde surid 1825. aastal. Seepeale lubati Charlotte ja Emily koju. Charlotte, Emily, Anne ja vend Branwell kasvasid üles Lääne-Yorkshire´i üksildaste nõmmede keskel, muust maailmast võrdlemisi eraldatuna. Nende eest kandis hoolt majapidajanna. Nad lõid fantaasiamaailmu, millele panid nimeks Angria ja Gondal, kirjutasid neist oma esimesed lood ja tegelesid nendega veel mitmeid aastaid. [1]
1835. aastal õppis Emily mõnda aega Roe Headi koolis, kus Charlotte õpetajana töötas, naasis aga tervislikel põhjustel peagi Haworthi. Kolm aastat hiljem katsetas ta ühes Halifaxi koolis kuus kuud õpetajaametit. Koos Charlotte´iga õppis Emily 1824. aastal Brüsselis prantsuse ja saksa keelt. Õed plaanisid kooli avada, sellest ei tulnud aga midagi välja. Samal aastal suri tädi ja Emily jäi Haworthi.
Charlotte´i eestvedamisel avaldasid õed 1846. aastal pseudonüümide Currer, Ellis ja Acton Bell all oma luuletusi. Suurem osa neist pärines Emilylt ja paljud olid inspireeritud fantaasiamaailmast.[2] Avaldatud luulekogu kukkus aga läbi. Siiski oli õdede usk oma kirjanduslikese võimetesse nii kõikumatu, et nad pärast luulekrahhi varjunimesid muutmata proosasse üle läksid. Charlotte kirjutas romaani „Õpetaja“, kus ta oma Brüsseli-kogemusi ära kasutas. Ja kuigi ta kirjastajat ei leidnud, jätkus tal veel 1847. aastal jõudu „Jane Eyre'i“ väljaandmiseks. Seda teost saatis korrapealt menu. Emily ja Anne jätkasid samal ajal vanemat õde vääriva visadusega oma loomingulist teed. „Jane Eyre'iga“ samal aastal ilmus Emily „Vihurimäe“, kuhu valitseva traditsiooni kohaselt oli „kolmanda köitena“ lisatud vähenõudliku Anne'i „ Agnes Grey“ - tollal oli romaani kolmeosalisus vältimatu norm. „Vihurimäelegi“ sai ilmudes osaks heakskiitev, ehkki alguses mitte nii vaimustatud vastuvõtt. Ja alles nüüd julgesid õed pooleldi vastu tahtmist välja tulla oma mehelike varjunimede tagant, kus ainult initsiaalid tõeliste nimedega kokku langesid.
Võimalik, et Emily kirjutas ka teise romaani, mille käsikiri hävitati pärast kirjaniku surma. Tema Gondali juttudest ei ole samuti midagi säilinud. “Vihurimäe” jäi Emily Brontë ainukeseks romaaniks . Ta suri kõigest aasta pärast romaani ilmumist, arvatavasti tuberkuloosi. Ta nõudis visalt oma anonüümsuse säilitamist. Alles pärast kolme õe surma sai maailm teada, kes Ellis Bell tegelikult oli. Emily maeti kalmistule, mille kõrval ta oli üles kasvanud. Ka teised õed ei elanud kauem: Anne suri 1849. aastal, Charlotte 1855. aastal. Brontëde ebatavaline elukäik inspireeris paljusid kirjutama arvukalt biograafiaid ja romaane. Juba 1893. aastal asutati maailma vanim kirjandusühing, mille ülesandeks on Brontë muuseumi haldamine Hawrthis.[1]

2. Loomingu üldiseloomustus

Emily Brontë pole tüüpiline viktooria -ajastu naine. Tal oli väga ebatavaline iseloom. Ta ei olnud eriti seltsiv ja eelistas loomade seltskonda inimestele. Ta reisis harva ja tal oli terasest tahtejõud. Kõik see viis tema loomingu eripära juurde.Lapsepõlves elasid Brontë perekonna lapsed fantaasiamaalimas. Nad kirjutasid selle kohta luuletusi, draamat , näidendeid. See arendas nende fantaasiavõimet. Tema tunnetest ja unistustest ei ole peaaegu midagi teada, Emily rääkis vähe ning mitte kunagi endast. Kirjaniku olemuse sügav melanhoolia tuleb ilmsiks tema luuletustes , mis keerlevad eranditult kurbuse, hüvastijätu ja kõige kaduvuse ümber. [1]
„Vihurimäe“ on inglise kirjanduses ainulaadne. Midagi selletaolist seal varem ei olnud ega ole ka hiljem tulnud, sest vaimuomaduste kombinatsioon, millest ta sündis, on nüüdisajal üliharuldaseks jäänud. "Vihurimäe" on loonud kuum, nägemuslik fantaasia koos sõna otseses mõttes täieliku, puhta ilmsüütusega, mis suudab pahet ja kurjust mõista ainult üldistatud, poeetilisel kujul ja seda sellisena ihaledagi. See kummaline segu on tagatipuks veel asetatud võrdlemisi realistlikku, ajastu konventsioonidele vastavasse raami. Kired hõõguvad selles teoses kuumalt, kurjalt ja hävitavalt, aga nad ei ole füüsilised, vaid sümboolselt puhtad. Inimtüübid, mis siin vastupandamatult, teispool head ja kurja üksteise poole tõmbuvad või üksteisest eemale tõukuvad, on küll elavad, aga mingi müstilise veenvusega stiliseeritud. Need on pigem arhetüübid kui tüübid, ja jõud, mis neid pingestavad, on nii puhtalt vastandlikud, kui võib olla. Oma nägemusliku üldistusega on "Vihurimäe" üks kõige inspireeritumaid romaane inglise kirjanduses.[4]

3. Lühiülevaade teose sisust

Teose lugu algab 1801. aastal. Mr. Lockwood saabub külla Vihurmäe mõisa, kuna seal elab Heathcliff , kelle käest ta äsja Rästapesa mõisa rentis. Teda koheldakse toorelt ja külmalt ning ka Heathcliff ei ole just eriti seltskondlik. Halbade ilmaolude tõttu peab ta üheks ööks Vihurimäele jääma. Majahoidja juhatab ta kummalisse kambrisse ning palub Mr. Lockwoodil Heathcliffile mitte rääkida, millises toas ta magas . Öö jooksul avastab Mr. Lockwood raamatud, mille tagakaantele on soditud ühe tüdruku Catherine Earnshaw’ kirjutatud läbielamused selles majas . Ta avastab ka, et Catherine ja Heathcliff olid lastena üksteisele väga lähedased. Neid raamatuid lugedes jääb ta magama ning näeb kohutavat und Catherine’i vaimust, kes akna taga palub, et teda sisse, koju lastaks. Unenäost ehmatatud karjatab ta, mille peale majarahvas ärkab. Selgitanud Heathcliffile oma unenägu, näeb Mr. Lockwood, kuidas viimane näost järjest ära vajub. Heathcliff palub Mr. Lockwoodil lahkuda. Enne ära minekut kuuleb Mr. Lockwood, kuidas Heathcliff seal kummalises kambris hüüab, et Catherine tagasi tuleks.Järgmisel hommikul avastab Mr. Lockwood, et on saanud külma ning, et igavust peletada, palub ta oma majapidajannal Ellen Deanil rääkida Heathcliff’ist ja Vihurimäe mõisast. Kogu teose võtab üle Ellen, kes hakkab jutustama sündmustest, mis toimusid 30 aastat tagasi. Heathcliff võeti Vihurimäe mõisa leidlapsena. Arvati, et ta on hispaania või ameerika päritolu. Midagi kindlat nad ei teadnud . Heasüdamlik Mr. Earnshaw kasvatas teda kui oma last. Earnshaw’ tütrest Catherineist ja Heathcliffist said lahutamatud kaaslased. Catherine’i vend Hindley ei sallinud Heathcliffi silmaotsaski, kuna Mr. Earnshaw oli kogu oma tähelepanu pööranud Heathcliffi kasvatamisele ja hoolitsemisele ning Hindley tundis ennast kõrvalejäetuna. 3 aastat hiljem suri Mr. Earnshaw, ning Hindley, kes oli vahepeal abiellunud Francesega võttis mõisavalitsemise üle. Sellest ajast peale hakkas Hindley Heathcliffi jõhkralt kohtlema. Ta tegi Heathcliffist palgatöõlise ja sõimas teda mustlaseks. Samal ajal sõbrunes Catherine Rästapesa naabrite Lintonitega. Catherine kiindus Lintonite poega Edgarisse, mis omakorda masendas Heathcliffi. Aasta hiljem, peale poja Haretoni sünnitamist suri Hindley naine tiisikusse. Hindley hakkas jooma. Paar aastat hiljem nõustus Catherine Edgariga abielluma, ise teades, et armastas tegelikult Heathcliffi, kuid pidas siiski häbiväärseks ja alandavaks jääda Heathcliffiga. See teadmine murdis Heathcliffi, ta lahkus mitmeks aastaks Vihurimäelt. Tagasi tulles ei teadnud keegi, kus ta viibis ja kuidas ta ennast elatas. Ta oli hoolitsenud oma välimuse eest. Ta tervis oli suurepärane. Ta ostis Vihurimäe mõisa endale. Tegelik põhjus, miks Heathcliff tagasi tuli, oli hävitada Catherinei ja Edgari elu. Heathcliff abiellus Edgari õe Isabellaga. Peale esimest visiiti Rästapesasse oli Catherine õnnelik, et nägi oma ammust sõpra. Kuid hilisemad külaskäigud ajasid Catherinei ja Edgari omavahel tülli, mille tagajärjel jäi Catherine väga haigeks . Sellesse haigusesse Catherine ka suri, kuid enne sünnitas tütre, kellele pandi tema järgi nimi. Catherinei surm muutis Heathcliffi veelgi ägedamaks ja kättemaksuhimulisemaks. Selle all pidi ka tema naine Isabella kannatama . Isabellal õnnestus põgeneda Londonisse ja sünnitada poeg Linton. Umbes samal ajal suri Hindley, ning Heathcliff võttis kogu mõisavalitsemise üle, ta tõotas Hindley poega Haretoni sama karmi käega kasvatada, nagu oli seda teinud Hindley temaga. Isabella vahetas Edgariga, oma vennaga tihti kirju. Viimases, 12 aastat hiljem saadetud kirjas palus ta Edgaril oma poja eest hoolitsemine üle võtta. Isabellat oli tabanud ravimatu haigus. Heathcliff, kes oli teada saanud, et ta poeg tuuakse Rästapeasse, käskis poja Vihurimäele tuua, kuna kavatses ise tema eest hoolitsema hakata. Nähes, kui nõrga tervise ja hädise loomuga poeg tal oli, ei tekkinud tal Lintoni vastu mingeid isalikke tundeid. Järjest rohkem meeldis talle Hareton , kes meenutas Heathcliffile teda ennast. Mõned aastad hiljem püüdis ta veenda Catherine’i, oma surnud armastatu tütart oma poja Lintoniga abielluma. Catherine keeldus, kuid Heathcliffil õnnestus ta röövida ja sundida nad mõlemad abielluma. Pärast seda suri Catherine’i isa Edgar. Tema järel suri ka üsna varsti Linton. Vihurimäel koheldi Catherine’i kui vangi. Ta oli suletud väiksesse, imelikku ruumi. Heathcliff sai oma valdusesse veel lisaks Rästapesa. Siin lõpeb ka Elleni esimene jutustus. Mr. Lockwood on šokeeritud tema jutustusest ning juba järgmisel päeval lahkub ta Londonisse. Tema äraolekul jõuavad sündmused haripunkti. Aasta pärast tagasi tulles palub ta Ellenil jutustada, mis vahepeal juhtunud on. Catherineil tekkisid tasapisi tunded Haretoni vastu. Tunded olid vastastikused. Heathcliff aga oli nende suhte vastu. Heathcliff muutus märkimisväärselt. Tihti kadus ta reaalsusest ja nägi oma armastatu Catherinei vaimu. Ta andus täielikult hullusele ja suri õnnelikuna teades, et on jälle koos Catherine’iga. Cahterine ja Hareton abiellusid. Heathcliff maeti Catherinei ema kõrvale. Lugu lõpeb sellega, et Mr. Lockwood läheb surnuaeda, tundes teadmatust ja ebakindlust.

5. Konfliktid ja teose peaidee

Heathcliff, see nimi juba kõlab teravalt ja järsult. Kui seda tegelast poleks olnud ei oleks raamatus olnud ühtegi konflikti, romaan oleks olnud lausa igav. Catherine, naine, keda ta kunagi armastas , alandas teda. Ta kihutati minema Vihurimäelt, üksildasest tormide meelevallas seisvast mõisast keset Inglise kiltmaad, kus ta kasvas üles vaese leidlapsena koos Catherine´i ja tolle venna Hindleyga, kes teda pärast isa surma julmalt kiusas . Ta on vahepeal rikkaks saanud, tuleb nüüd tagasi ja kogu maailm saab tunda tema piiritut vihkamist. Heathcliffi kättemaksu ei peata miski. Ta saadab surma oma poja ema Isabella ja laseb ka pojal sõna otseses mõttes kõngeda. Catherine abiellus Isabella vennaga. Ka see perekond hukatakse. Peagi kuulub Vihurimäe Heathcliffile, kes külvab kõikjal hirmu ja õudust. Külaelanikud peavad uut elanikku saatanaks inimese nahas. [5]
Vihkamine ei suuda kunagi kaotada tõelist armastust, armastus on tugevam kui vihkamine, kuid mõnikord võib armastus muutuda vihkamiseks. „Vihurimäe” räägib sellest, kuidas armastus, mis on puhas ja süütu, võib muutuda hävitavaks ja kättemaksuhimuliseks. Teos on suurepärane näide ütlusest: „Armastusest vihkamiseni on üks samm.” Miski ei peata Heathcliffi oma plaani ellu viimast, kuna ta on kammitsetud teda pimestavast vihast. Huvitav on see, et kui paljudes teostes on negatiivne peategelane saanud oma karistuse, siis antud teoses suudab mees nuhtluseta jääda, ka lõpus, kui ta sureb , tundub see teda rõõmustavat, teisalt võib ta ka olukorra paratamatust tunnetada.
Kirjandusloolastele on selle koletise tekkelugu tänini selgusetu. Raamatu üldine atmosfäär – vihm, udu, raba kohal ja sünged maamajad – pärineb veel 19. sajandi algul väga populaarsest inglise õudusromaanide traditsioonist. Heathcliffis kehastunud halastamatu, hambaid kiristav kurjus ja tunnete taltsutamatus, mis haarab lõpuks pea kõiki tegelasi, oli midagi ennekuulmatut ja täiesti uut. Lool pole moraali, mis mahendaks šokki. Õiglast karistust ei järgne, Heathcliff ei pea oma tegude eest vastutust kandma, ta triumfeerib kuni hauani välja. Toimunu on saatus, millesse ei suuda sekkuda isegi Jumal. Jutustaja tõstab küll vahepeal mässu, aga ta on lihtne teenijatüdruk, ja tema kristlikud üleskutsed mõjuvad nii jõuetute ja naiivsetena, nagu püüaks ta deemonit ahjuroobiga eemale peletada. Heathcliffi vägivald ja üleolek saavad jõudu juurde. [2]
Teose lõppu võib siiski kuigivõrd õnnelikuks lugeda, sest Cathy Linton leiab oma õnne Hareton Earnshaw näol ning pärast Heathcliffi surma on kõik rahulik ja kurjusest prii . Ellen Dean jätkab oma tööd Cathy ja Haretoni juures ja kõik saavad omavahel sõbralikult ja hästi läbi.

6. Peamised tegelased

Heathcliff- Teose peategelane, kes mõjutas absoluutselt kõigi tegelaste elukäiku. Ta oli leidlaps, keegi ei tea kes on ta vanemad, või kust on ta pärit. Ta oli tugeva kehaehitusega, paksude tumedate kulmudega ja mustade juustega. Tema välimus oli paljude jaoks väga hirmutav, nagu deemonil. Ta armastas Catherine, oma kasuõde, aga abiellus Isabella Lintoniga. Isabellaga abiellus ta, et maksta kätte Edgarile, kes võttis temalt ta eluarmastuse. Catherine on Heathcliffi iseloomustanud kui lootusetult kadunud inimest, ilma kommeteta, ilma hariduseta – viljatu kõnnumaa, kus on vaid umbrohi ja kivid . Ta oli õel, halastamatu ja armukade. Seltskondades viibimist ta vältis. Tema elu eesmärgiks oli hävitada inimesete elu, kes on teda alandanud või temale haiget teinud.
Catherine Earnshaw(Linton)- Sündides oli Vihurimäe peretütar, tal oli vend Hindley ja kasuvend Heatchliff. Välimuselt oli väga ilus, pikkade pruunide juustega. Heatchliffi suur armastus. Ambitsioonikas, kõrget positsiooni ihkav naine. Oli vabahingeline ja ilus, kuid võis samas olla ka ülbe ja teravmeelne. Armastas Heathcliffi, kuid abiellus Edgar Lintoniga, kuna arvas , et abielu Heathcliffiga oleks häbiväärne. Ta oli küll vahest karm Heathcliffi vastu, aga südames ta armastas teda edasi. Ta polnud pahatahtlik, soovis, et kõik saaksid omavahel hästi läbi ja ei tülitseks.
Edgar Linton- Rästapesa peremees . Tal oli noorem õde Isabella. Abiellus Catherine Earnshawi’ga. Ta oli heleda nahaga, atraktiivse välimusega, pikka kasvu ja siniste silmadega . Edgar oli hellitatud ja natuke arglik mees, kuid väga õrn ja armastav oma perekonna suhtes. Ta oli jõukas ja hästi kasvatatud , mis võlus Catherine. Ta sisimas teadis, et Catherine armastab jätkuvalt Heathcliffi.
Isabella Linton- Vihurimäe lühiajaline perenaine . Edgari noorem õde. Heathcliffi abikaasa. Heleda nahaga, blondide juust ja siniste silmadega. Nõrguke ja ära hellitatud. Tema armastus on meeletu Heathcliffi vastu, hoolimata sellest, et kõik hoiatasid teda kui jube inimene Heathcliff on. Teiste vastuseisust hoolimata nad abielluvad. Ta abikaasa aga ei armasta teda, vaid jälestab. Heathcliff kasutab Isabellat kui tööriista oma kättemaksu täide viimiseks . Abielu tõttu halvenevad tema suhted oma venna Edgariga, kes ei soovi temaga enam suhelda. Isabella ei kannata enam elu Vihurimäel ära ja otsustab põgeneda Londonisse, kus ta sünnitab poja.
Hindley Earnshaw- Catherine’i vanem vend. Ta on pikkade juustega ja tal on sarnased silmad oma õega. Ta vihkas Heathcliffi algusest peale, sest isa eelistas Heathcliffi. Seetõttu kohtleb Hindley teda halvasti. Ta abiellub Francesega, kellega ta saab ka lapse Haretoni. Peale naise surma, satub ta mängurluse ja joomise küüsi. Heathcliff näeb selles head võimalust, et teha Hindley’le kõik tagasi. Hindley ei suuda Heathcliffile vastu hakata ja loovutab Vihurimäe talle.
Catherine „Cathy” Linton- Edgar Lintoni ja Catherine Earnshaw tütar. Ta oli kuldsete juustega, aga tumedate silmadega. Ta päris oma ema ilu ja kindlameelse käitumise. Edgar ja majapidajanna Ellen „Nelly” Dean kasvatavad temast õrna iseloomuga , kombeka neiu . Ta on väga sõbralik ja hooliv inimene. Vahest isegi liiga naiivne. Ta armastas ülekõige oma isa, ta oli kõige tähtsam inimene maailmas Cathy jaoks. Peale Vihurimäe vangistust, muutub ta ebasõbralikuks ja kinniseks inimeseks . Teda sunnitakse abielluma Lintoniga, Heathcliffi pojaga, et Heathcliff saaks ka Rästapesa omanikuks. Peale Lintoni surma muutub Cathy jälle sõbralikumaks ja avatumaks, kuna sõbruneb Haretoniga, kellega ta lõpuks abiellub.
Hareton Earnshaw- Frances ja Hindley Earnshaw poeg. Teda kasvatas Heathcliff, kuna isa Hindley oli viinakuradi küüsi langenud. Ta oli paksude tumedate lokkis juustega ning tal olid samasugused silmad nagu Catherine’l. Teda ei haritud, ega koheldud nagu majaperemehe poega. Ta oli nagu farmitööline. Jämeda suhtumisega väliskihi all oli tegelikult kena hingega isiksus. Hareton on üks vähestest, kes Heathcliffile meeldib, sest ta meenutab teda ennast nooruspõlves. Pärast Cathyga kohtumist püüab poiss ennast harida ja õppida, et Cathyle meeldida. Aastal 1803 abiellus ta Cathy Lintoniga.
Linton Heathcliff- Heathcliffi ja Isabella poeg. Ta oli nii füüsiliselt kui vaimselt väga nõrk. Välimuselt meenutas ta oma ema Isabellat. Ta oli blondide juustega, väga kõhn ja suurte siniste silmadega. Pärast oma ema sündi tuuakse ta Rästapesasse oma onu juurde, kuid ta isa nõuab teda enda juurde elama. Heathcliff põlgab teda, kuid tahab teda enda juurde elama vaid seetõttu, et saavutada kontroll ka Rästapesa üle. Ta on koguaeg väga haige ja ei suuda ise mingeid otsuseid teha. Ta teeb kõike mida isa käsib. Ta armub oma onutütresse Cathy’sse, kellega nad Heathcliffi mõjutusel abielluvad. Samal aastal ta ka sureb.
Ellen „Nelly” Dean- Ta oli majapidajanna nii Vihurimäel kui Rästapesas. Tema räägibki härra Lockwoodile kogu loo. Ta on intelligentne ning nendele perekondadele, keda ta teenib, on ta rohkem kui pere liige või sõber, mitte teenija . Kui Ellen väike oli, siis oli tema ema Hindley hoidjaks. Ellen mängis Hindley ja tema õe Catherine'iga koos. Neist said väga head sõbrad. Kui ta suureks kasvas, siis oli ta Vihurimäel teenijanna, kuid kui Catherine abiellus Edgar Lintoniga, siis läks ka Nelly Rästapesasse. Ta oli veel ka Cathy Lintoni hoidja. Kui Mr Lockwood Rästapesast ära läks, siis suundus Nelly Vihurimäele majapidajannaks. Ta püüdis hoida häid suhteid mõlema majapidamisega. Ta sai hakkama kõigega, mis tal paluti teha. Samuti kannatas ta ära kõik Heathcliffi jõhkrused, vahest astus isegi vastu.
Mr Lockwood- Oletatavalt rikas härra, kes rentis Rästapesa. Sinna saabudes hakkas teda huvitama Earnshawide, Lintonite ja Heathcliffide ajalugu, kuna talle pakkus huvi Cathy. Kui Mr Lockwood haigestub , siis on majapidajanna Nelly nõus talle seda jutustama. [6]

7. Stiil

,,Vihurimäe“ on kirjutatud romantismi stiilis. Romantism on kunstivool , mis viitab keskaja imetlusele. Romantsimiajastu inimestele tundusid inimesed keskajast tugevad ja tahtejõulised. Romantismiajastu inimesed sisenesid niivõrd oma unistustesse, et reaalsus ja unelm läksid segamini . Romantismiajastut iseloomustab kõige paremini lause: “Mõistus võib eksida, tunded mitte kunagi”. Romantismi tunnuseks võib pidada pessimismi, kuna loodeti paremat elu, mida ei tulnud, samuti võib tunnuseks pidada looduse ja loomulikkuse ülistamist, tundelisust, mineviku idealiseerimist, individuaalsuse tähtsustamist ja erandlikkuse rõhutamist. [7]
Loodusvaated teoses on romantismile iseloomulikud: kaunid, ülevad ning kohati ka müstilised. Äikesetorm külvab ärevust ja segadust , samas kui päikesepaiste toob esile õnne ja armastust. Pime ja kõle maja näitab kurjuse olemasolu, samas kui valge ja puhas maja näitab majas valitsevat õnne ning headust. Musta kleidiga neiu tähendab salapära. Pinget kruvitakse muusika helitugevuse muutmisega, ka vastu akent löövad oksad annavad märku, et midagi hakkab juhtuma. Peategelased Cathy ja Heathcliff armastavad teineteist, kuid samas ka vihkavad . Nende päritolust ja ellusuhtumisest tuleneb nende karakterite vastandlikkus - Cathy on positiivne, Heathcliff aga negatiivne. Arhitektuuris võib märgata müstikat. Üksik maja nõmmel, kõle, tontlik, kivist aiaga, seest pime, suure kamina ning elutoaga.[6]

8. Minu arvamus teosest

“Vihurimäe” on väga mõtlemapanev ja südamessetungiv teos. See haarab lugejat kaasa oma keeristesse ning paneb kogema rõõmu ilusatest tunnetest ning kurbust nende tagajärgedest. Minu arvates on see meistriteos, mida iga haritud inimene võiks olla lugenud.
Ma olen suur armastusromaanide ja samuti ka seiklusjuttude fänn. Seega see raamat oli just kui minule loodud, kuna siin oli nii armastust ja ka seiklusi. Kui Heathcliffi poleks olnud, oleks see romaan olnud täiesti tavaline armasturomaan. Just selle jõhkruse ja ohvrite rohke armastuse tõttu ongi see raamat väga populaarne kogu maailmas. Tegelased olid kõik täiesti erinevad. Mõned olid väga hellakesed ja hoolivad, teised aga soovisid ainult halba. Just sellised tegelaste vastuolud minule väga meeldisid. Samuti meeldis minule see, et kirjeldati väga kaunilt ja selgelt loodust, mis ümbritses neid kahte majapidamist. Vahest lugedes tekkis selline tunne nagu ma ise viibiksin seal, sest kõike kirjeldati nii täpselt ja raamat oli väga kaasahaarav. See oli selline raamat, mida lihtsalt ei suutnud käest ära panna ja kogu aeg mõtlesin, mis juhutub edasi.Kindlasti ei olnud see raamat ideaalne. Segadust tekitasid ajavormid . Enamus tegevusest toimus minevikus, kus Nelly rääkis, mis Rästapesas ja Vihurimäel oli toimunud paarkümmend aastat tagasi, siis äkki aga oli nagu praegune hetk, kus Nelly ise oli juba vana ja jutustas Mr Lockwoodile ajalugu. Kui romaani mõttega ei lugenud, oli vahepeale tegevustest väga raske aru saada.
Mina arvan, et raamatu peamine mõte oli selles, et näidata kui raske võib üks armastus olla. Kired hõõguvad selles teoses kuumalt, kurjalt ja hävitavalt, aga nad ei ole füüsilised, vaid sümboolselt puhtad. Catherine ja Heathcliff panid oma armastusega kannatama nii ennast kui ka kõiki teisi enda ümber. Ometi oli nendevaheline tunne aus ning tingimusteta, mis tegi selle ilusaks ning kurvaks. Just sellist armastust, mis vallutab kõik meeled ja mis aegade jooksul ei vähene, tahaks kogeda igaüks. Kuid kas see on väärt, et selle pärast nutta ning isegi surra? Kas enda armastuse nimel tasub panna oma lähedasi kannatama? Kõigil inimestel, kes on seotud selliste tunnetega, jääb vähemalt mõtetesse uskumus, et nad on kohanud oma eluteel midagi ülemõistuslikult kaunist ja süütut.
Lõppkokkuvõttes võin öelda, et selle raamatu lugemine polnud mingi ajaraisk. See raamat näitas kui ilus ja tugev võib üks armastus olla, kas siis oma vanemate või sõprade vastu. Armastusega peab aga olema ettevaatlik, et see ei käiks üle jõu.

Kokkuvõte

Selle referaadi tegemine oli äärmiselt hariv ja põnev. Sain teada palju uut imelise Inglise kirjaniku Emily Jane Bronte ning tema õdede eluloost ja loomingust. Mul on väga kahju, et „Vihurimäe” jäi tema ainukeseks romaaniks. Arvan, et kui ta poleks nii noorelt surnud, oleks ta kirjutanud veel mitmeid romaane, mis oleks olnud sama paeluvad ja huvitavad nagu seda oli „Vihurimäe”.
Teose lugemine pakkus minule väga suurt naudingut. Poleks kunagi arvanud, et armastus võib olla nii tugev, et viib lausa inimese surmani. Tänu selle raamatu lugemisele sain teada kui karm elu tegelikult olla võib. Minu jaoks oli see raamat väga kaasahaarav ja lugemine edenes kiiresti. See polnud mingi tavaline armastulugu, kuid see tegigi sellest romaanist tõelise meistriteose, minu jaoks vähemalt. Kindlasti kavatsen lugeda läbi ka Emily õdede mõned raamatud. Loodan, et need on sama paeluvad nagu oli seda „Vihurimäe”.

Kasutatud allikad

http://en.wikipedia.org/wiki/Emily_Bront%C3%AB

http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/emilybronte_evelin.ht m

ENE 1; Tallinn Kirjastus „Valgus” 1985; lk 626

E. J. Bronte „Vihurimäe” järelsõna H. Rajandi poolt

http://en.wikipedia.org/wiki/Wuthering_Heights

http://www.wuthering-heights.co.uk/index.ht m

http://et.wikipedia.org/wiki/Romantis m

Lisad

Lisa 1. Emily Jane Bronte portree, venna Branwelli maalitud.

Lisa 2. Vihurimäe maastik

.DOC Laadi alla originaalfail 19 lk · .doc · 99 allalaadimist

Emily Jane Bronte-Vihurimäe-referaat #10

Emily Jane Bronte-Vihurimäe-referaat #11

Emily Jane Bronte-Vihurimäe-referaat #12

Emily Jane Bronte-Vihurimäe-referaat #13

Emily Jane Bronte-Vihurimäe-referaat #14

Emily Jane Bronte-Vihurimäe-referaat #15

Emily Jane Bronte-Vihurimäe-referaat #16

Emily Jane Bronte-Vihurimäe-referaat #17

Emily Jane Bronte-Vihurimäe-referaat #18

Emily Jane Bronte-Vihurimäe-referaat #19

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

99 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

katry100 Õppematerjali autor

Referaat raamatust Vihurimäe. Väga põhjalik. 5-ne töö

bronte elulugu teose lühikokkuvõte oma arvamus konfliktid vihurimäe

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

"Vihurimäe" E. Jane Bronte

Romantism kirjanduses Vihurimäe (E. Jane Bronte) Romantism on kunstivool, mis viitab keskaja imetlusele. Romantsimiajastu inimestele tundusid inimesed keskajast tugevad ja tahtejõulised. Romantismiajastu inimesed sisenesid niivõrd oma unistustesse, et reaalsus ja unelm läksid segamini. Romantismiajastut iseloomustab kõige paremini lause: "Mõistus võib eksida, tunded mitte kunagi". Romantismi tunnuseks võib pidada pessimismi, kuna loodeti paremat elu, mida ei tulnud, samuti võib

Kirjandus

ppt

Vihurimäe

Vihurimäe Kertu Niilus Emily Jane Brontë · Inglise kirjanik · 30. juuli 1818-19. detsember 1848 · Õed Maria, Elizabeth, Charlotte ja Anne ning vend Barnwell · Avaldas "Vihurimäe" aastal 1847 · Pseudonüümiks Ellis Bell · Avaldas koos õdedega luulekogu, mis edu ei saavutanud · Ebatavalise iseloomuga polnud eriti seltsiv, terasest tahtejõud · Alustas teise romaani kirjutamist, mis jäi lõpetamata · Lapsepõlve fantaasiamaailmad · Oli sügavalt kiindunud oma venda

Kirjandus

ppt

E.J.Bronte "Vihurimäe" esitlus

EMILY JANE BRONTE ,,VIHURIMÄE" EMILY JANE BRONTE(18181848) Inglise kirjanik Õed Maria, Elizabeth, Charlotte ("Jane Eyre") ja Anne("Agnes Grey"); vend Branwell 1846.a luulekogu "Vihurimäe"1847.a Pseudonüüm Ellis Bell http://en.wikipedia.org/wiki/Emily_Bront %C3%AB Ei olnud seltsiv, reisis harva, terasest tahtejõud loomingu eripära "Vihurimäe" kired hõõguvad kuumalt, kurjalt ja hävitatavalt Kõige inspireeritumaid teoseid Alustas teise romaani kirjutamist jäi pooleli HEATHCLIFF Leidlaps Catherine armastus Õel, halastamatu, armukade Abiellus Isabella Lintoniga Poeg Linton Heathcliff http://www.pbs.org/remotelyconnected/20 09/01/wuthering_heights_1.html CATHERINE EARNSHAW (LINTON) Väga kauni välimusega Vend Hindley Heathcliffi suur armastus Ambitsioonikas, kõrget positsiooni ihkav Abiellub Edgar Lintoniga Tütar Cat

Kirjandus

docx

Vihurimäe

,,Vihurimäe" Emily Bront Lugesin Emily Bront armastusromaani ,,Vihurimäe". Raamat rääkis härra Lockwoodist, kes tuli Rästapessa rentnikuks ning sai teada Vihurimäel ja Rästapesas minevikus toimunud huvitavatest sündmustest. Ta tutvus Vihurimäe ja Rästapesa omaniku Heathcliffi, tema minia Cathy, Josephi, Zillahi, proua Deani ja Hareton Earnshaw`ga. Majapidajanna Ellen Deani lugudest avanes talle keeruline armastuse ja vihkamise keerdkäik. Lugu rääkis alates Heathcliffi lapsepõlvest kuni selleni, kus temast sai kogu vara omanik. Läbi raamatu oli väga palju tegelasi. Heathcliff oli orb, kelle härra Earnshaw oli poisikesena lapsendanud. Earnshaw`l oli veel kaks last: tütar Catherine ja poeg Hindley. Catherine ja Heathcliff said

Kirjandus

doc

Kommentaar E. Bronte "Vihurimäe" kohta.

Kommentaar Emily Brontë ,,Vihurimäe" kohta 1. Loodusvaated on romantismile iseloomulikult kaunid. Äikesetorm külvab ärevust ja segadust, samas kui päikesepaiste toob esile õnne ja armastust. Peategelased Cathy ja Heathcliff armastavad teineteist, kuid siiski on nad vastandlikud karakterid (Cathy on positiivne, Heathcliff aga negatiivne kangelane). Arhitektuuris võib märgata müstikat. Üksik maja nõmmel, kõle ja tontlik oma olemuse poolest. Taas üks romantismi ajastule iseloomulik joon. 2. Cathy ja Heathcliffi armastus on eriskummaline seal leiduva vihkamise ja kättemaksuiha poolest. Cathy küll armastab meest, kui siiski abielluda ei soovi: ,,Heathcliffiga abiellumine oleks mulle alandav." Heathcliff on jäägitult kiindunud oma armastatusse ning seejuures väga armukade, kui Cathy kohtub pidevalt Edgar Lintoni, naabermõisa omanikuga. Kui Heathlicliff juhtub peal kuulma, kuidas Cathy räägib oma nõusolekust Lintoniga abiellud

Kirjandus

doc

Emily Brontё - ettekanne

Ettekanne Emily Bront 'Vihurimäe' 8.klass Narva 2008 EMILY BRONT Emily Jane Brontë sündis 30. juulil 1818. aastal Yorkshire´i krahvkonnas Bradfordi ligidal Thorntonis. Ta oli kuuelapselise perekonna viies laps. 1820. aastal kolis perekond Haworthi lähedale. Pärast ema varajast surma asus perekonna juurde elama üks tädidest. Pastor Brontë kirjutas luuletusi ja lubas lastel lugeda kõike, mida nad soovisid. Kuueaastasena läks Emily, nagu ta teised õedki, pastoritütarde kooli Cowan Bridge´i. Sealsed olud olid

Kirjandus

ppt

"Vihurimäe" Catherine analüüs

E. Brontë ,,Vihurimäe" tegelase Catherine analüüs Kätlin Nedo 11.klass Kuidas jutustaja mrs.Dean esitab tegelast Catherine`i? Kui Catherine veel noor oli, oli ta käitumine niisugune, mida mrs.Dean varem näinud ei olnud, ta pani kõigi kannatuse viiskümmend korda päevas proovile. Tegi sageli pahandust. Catherine`i tuju oli alati kõrgpunktis, ta suu oli alati tegevuseslaulmas, naermas ja tüütamas kõiki neid, kes sedasama ei teinud. Samas oli ta ka hooliv ning mänguhuviline. Kui Catherine juba vanem oli, oli mrs.Dean talle ikka nagu ema eest majapidajanna. Nad said omavahel hästi läbi, jagasid oma muresid ning toetasid üksteist. Kuid Cathy ei olnud alati see hea tüdruk, ta võis mrs.Deaniga vahepeal päris ülbe olla. ,,Ta oli tõepoolest üks pöörane ja patune plikanähvits, aga tal olid kõige kenamad silmad, magusam naeratus ja kergem jalg üle kogu kihelkonna." ,,Ja pealegi ma ei usu, et ta midagi paha mõtles, sest kui ta oli su kord t?

Kirjandus

doc

E.Bronte "Vihurimäe"

Emily Bronte ,,Vihurimäe" 1. Loodusvaated teoses on romantismile iseloomulikud: kaunid, ülevad ning kohati ka müstilised. Äikesetorm külvab ärevust ja segadust, samas kui päikesepaiste toob esile õnne ja armastust. Pime ja kõle maja näitab kurjuse olemasolu, samas kui valge ja puhas maja näitab majas valitsevat õnne ning headust. Musta kleidiga neiu tähendab salapära. Pinget kruvitakse muusika helitugevuse muutmisega, ka vastu akent löövad oksad annavad märku, et midagi hakkab juhtuma. Peategelased Cathy ja Heathcliff armastavad teineteist, kuid samas ka vihkavad. Nende päritolust ja ellusuhtumisest tuleneb nende karakterite vastandlikkus - Cathy on positiivne, Heathcliff aga negatiivne. Arhitektuuris võib märgata müstikat. Üksik maja nõmmel, kõle, tontlik, kivist aiaga, seest pime, suure kamina ning elutoaga. 2. Cathy ja Heathcliffi armastus on eriline. Cathy küll armastab

Kirjandus

Rohkem sarnaseid