Väliskaubanduses kasutatavad meetmed võib jagada kolmeks: · kvantitatiivsed meetmed (kvoodid) ja tariifsed meetmed (tollid); · tehnilised tõkked; · kaubanduse kaitsevahendid. 5.Euroopa Liidu kaubanduse ja arengu poliitika põhijooned 1.Turule juurdepääsu ja reeglite parandamine üksi ei aita. Selleks, et riik saaks kasu kaubandusest tuleb alustada kaubanduspoliitika tähtsuse teadvustamisest ja suurendamisest valitsuste tasandil. Euroopa Liit toetab arenguriikide arengupoliitikate peamise eesmärgina kaubanduse, kui arengu peamise mootori, integreerimist arengupoliitikatega. 2.Euroopa Liit näeb suuri kasutamata võimalusi arenguriikide arengu soodustamiseks regionaalsel koostöölkaubanduse vallas. Nagu juba mainitud, on arenguriikide omavaheline kaubandus vähe arenenud, suurem osa sellest toimub endiselt nn. lõuna-põhi suunal ehk arenenud riikidega. Läbi
aja vältel mitmele põlvkonnale. Pikast sõjast on huvitatud paljud. Juhtivad maailmariigid nagu USA, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, rääkimata Venemaast on suurimad relvatootjad. Näiteks käivad praegu relvatehingud Prantsusmaa ja autoritaarse Liibüa vahel. Kusjuures viimase diktaator esitas ÜRO-le avalduse, millega soovis lõpetada Sveitsi riigi eksisteerimise. Rahahimu on üles kaalunud demokraatlikud aated. On ilmselge, et arenenud maailm elab siiani arenguriikide najal. Enamasti on just need vaesed riigid suurte naftaväljade kodumaaks. Must kuld tuleb sealt võileivahinna eest. Hinda aga tõsta ei saa, sest nii hakatakse neid süüdistama maailmaturu ebastabiilseks muutmises. Tuleb kaua kestev sõda, mille käigus muuseas ka edukad relvatehingud. Pole siis ime, et pärast sellist nöörimist hakatakse lennukeid kaaperdama ja pommivöösid õhkima. Siiani oleme õnneks või kahjuks suutnud tüli toita, kuigi oleme seda juba liiga kaua norinud
rahvastiku tiheduse järgi. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina (1.33); India (1.17); USA (0.31); Indoneesia; Brasiilia... Rahvaarvu muutumise tegurid: sündimus, suremus, sisseränne, väljaränne. Loomulik iive= sündimus suremus loomulik iive . 1000%o = loomuliku iibe üldkordaja rahvaarv sisseränne väljaränne= rändesaldo rahvaarv = rahvastiku tihedus 1 km2 pindala rahvaarvu juurdekasv toimub arenguriikide arvelt sündimus- sünnijuhtude arv 1000 elaniku kohta suremus- surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta loomulik iive- teatud piirkonna (riigi,maakonna...) sünni ja surmajuhtude arvu vahe arenguriikides sündimust mõjutavad tegurid: *perepoliitika puudub *rasestumisvastaste vahendite mittekasutamine suremust mõjutavad tegurid: *halb arstiabi kättesaadavus *nakkushaigused *näljahädad *veepuudus arenenud riikides sündimust mõjutavad tegurid *rasestumisvastaste vahendite kasutamine
Aastad 19- Linnastumine Demograafiliste protsesside üheks osaks on ka linnastumine. Maailma linnastumisaste on kasvanud 1950. a 29% 1990. a 43% protsendile. Aastaks 2000 arvatakse Maal olevat 391 miljonilinna, neist 26-s elab enam kui 10 miljoni inimest. Linnastumisega kaasnevad kindlasti elukohtade puudus ja õhu ja vee saastatus. Praegusel ajal on ainult 40% arenguriikide linnakodudest ühendatud kanalisatsiooniga. Linnad on ka suured energia tarbijad. Eestist Eestis ei ole rahvaarvu ülemäärane kasv probleemiks. Eestis on negatiivne (-5%) iive. Eestile on iseloomulik, et suur osa rahvastikust on koondunud Põhja- ja Kirde-Eestisse. Tervelt 1/3 eesti elanikkonnast elab Tallinnas . Tänan tähelepanu eest.
Ikka rohkem rajatakse uusi tunneleid ja sildu.Lennu ja rongiliiklus on hsti korraldatud. 3.Esita kaks toetavat argumenti vitele:Arenenud riikide eksporditulud on stabiilsemad kui arengumaadel. 1)Arenenud riigid teenivad suure osa eksporditulust krgtehnoloogiliste toodete mgiga.(vaesemad maad ktusega). 2)Vaesuslks: vaesed riigid sltuvad pllumajandusest ja spetsialiseeruvad sellele,samas kui tehnoloogiline areng ja pllumajandustoetused rikastes riikides on arenguriikide eelised isegi pllumajanduses kaotanud. 4.Mida thendab vide: USA kaubandusbilanss on negatiivne. USA ostab rohkem sisse,kui mb vlja.Import(sissevedu) letab ekspordi(vljaveo) Selgita selle mju USA majandusele. Majanduslikult oldakse sltuvad teistest riikidest.Kuna riik kulutab sisseveole rohkem, kui toodab ja vlja veab, kasvab riigi vlg ja majanduse arenguks ei jtku raha. Riigis on tpuudus. Mida thendab vide:Jaapani kaubandusbilanss on positiivne
Teenindusmajandus 1. Otepääle tahetakse rajada uut slaalominõlva. Nii nagu ikka on ettevõtmisele pooldajaid ja vastaseid. Mis võiksid olla slaalomiraja ehitamise poolt- ja vastuargumendid? Poolt areneks turism, tuleks juurde uusi töökohti Vastu kahjustaks pinnast ja loodust, turistid võivad visata prügi maha ja see reostaks loodust 2. Nimeta maailma massiliselt külastatavaid piirkondi. Analüüsi turismi mõju neid piirkondades. Maailma tuntumad turismipiirkonnad: Vahemere äärsed riigid, Kariibi mere saared, India, Uus-Meremaa, Austraalia, Kanaari saared Positiivne mõju turismis Negatiivne mõju turismis Majanduslikult · Kallimad hinnad · Uued töökohad · Tööd on siis, kui ilmad on ilusad · Majandus areneb (turistid ja turiste käib palju ostavad rohkem ...
väärtusega TAHKED KÜTUSED Lai levik, ohutus transpordi Saastab(CO2, väävel), (elektrijaamad, kütlamajad, ladustamisel ja kasutamisel. maakaevandusel gaasi keemiatööstus, metallenergia) Stabiilne hind kogunemine- plahvatus Miks tavaliselt ei töödelda naftat ammutamispigas? Leiukohad asuvad asustamata piirkondades, arenguriikide tehnoloogia ei võimalda, lihtsus ja odavam transportida naftat kui valmistatud tooteid Kuhu on otstarbekas rajada naftatöötlemistehaseid? Sinna, kus on suur tarbimine, võimalikult lähedale kohtadele, kuhu on kõlbus naftat vedada. Miks valitsevad naftatööstuses RV firmad? Neil on uus turg ja palju ressurssi, kapitali Milline keskkonna reostus võib kaasneda nafta ammutamise, trans ja kasutamisega? Pandade reostus- linnud jäävad hätta, veeloomad ka (hapniku puudus)
otsus alustada uut kaubandusläbirääkimiste vooru. Vooru ametlikuks nimeks on Doha arenguvoor (Doha Development Agenda DDA). Läbirääkimised algasid 2002. a. alguses. Vastavalt Dohas vastuvõetud ministrite deklaratsioonile pidid läbirääkimised lõppema hiljemalt 1. jaanuaril 2005. a., mis aga ei õnnestunud. Vooru eesmärgiks on kaubanduse edasine liberaliseerimine, pöörates erilist rõhku arenguaspektidele (s.t. arenguriikide integreerimine maailma kaubandussüsteemi, toetades reegleid, mis aitaksid arenguriikidel vaesusega võidelda). Olulisemad valdkonnad, mida Doha läbirääkimistel käsitletakse, on järgmised: põllumajandus, teenused, intellektuaalomandi kaitse, tööstustoodete turulepääs, reeglid (dumpinguvastased meetmed, subsiidiumid, sh. kalandussubsiidiumid, tasakaalustusmeetmed ja regionaalsed kaubanduslepingud), kaubandusvaidluste lahendamine, kaubandus ja
Demograafiliste protsesside üheks osaks on ka linnastumine. Linnastumine on tööstuse arenedes loomulik protsess, mis toimub enamuses maailma riikides. Maailma linnastumisaste on kasvanud 1950. aasta 29 protsendilt 1990. aasta 43 protsendile. Aastal 2000 elas maailmas 50% elanikest linnades, neist 26-s elab enam kui 10 miljoni inimest, sealjuures pooled ülisuurtest linnadest asuvad Aasias. Linnastumisega kaasnevad kindlasti ka õhu ja vee saastatus. Praegusel ajal on ainult 40% arenguriikide linnakodudest ühendatud kanalisatsiooniga ja umbes 90% heitveest jääb puhastamata. Loodusvarad Igasugune inimese tootmistegevus rajaneb loodusvarade kasutamisel. Loodusvarade all mõistetakse nii otse loodusest võetavat, kui ka näiteks põllukultuure. Niisiis on loodusvaradeks näiteks vesi, õhk, kaevandatavad maavarad, muld ning ka mitmesugused taimsed ja loomsed saadused. Viimastel aastatel on loodusvarade mõiste
teenustele. Et rahvus säiliks on vajalikud kultuurilised mehanismid, mis võimaldavad rahvastiku identiteedi püsimist. Nende mehanismide sisuks on haridus ja kultuuriloome 1. Siin kajastub ka Barstow tuumik element2, ,,maailma vaeste vajadused peavad saama prioriteediks". Hariduse kättesaadavuse tagamine on jätkusuutlik ja pikaajaline investeering, mis aitab kaasa nii inimeste võimaluste kasvule kui ühiskonna arengule. Üks olulisemaid arengukava eesmärke on Majandusarengu toetamine e. Arenguriikide majandusarengu ning rahvusvahelise kaubandussüsteemi liberaliseerimise toetus. Vaesuse vähendamise oluliseks eeltingimuseks on majandusareng. See eeldab muu hulgas eraettevõtluse ja välisinvesteeringute riiki meelitamiseks sobiva majanduskeskkonna olemasolu ning juurdepääsu üleilmsele kaubandusturule. See eesmärk kätkeb endas ühte väga olulist säästva arengu põhimõtet. Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas, mille eesmärk on
asus USA jõuliselt toetama rahuläbirääkimisi Egiptuse ja Iisraeli vahel. USA presidendi Jimmy Carteri suurimaks teeneks võibki lugeda 1978. aastal sõlmitud Camp Davidi rahulepingu, millega saavutati stabiilsus Lähis-Idas ning mis panid laiapõhjalise aluse juutide ja palestiinlaste vahelistele rahuläbirääkimistele. Kahe üliriigi, Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vahelised pinged mõjutasid suuresti 20. sajandi teisel poolel arenguriikide elu ja poliitikat. Enamasti käisid konfliktidega kaasas verised sõjad ning tulemusena seati sisse diktaatorlik riigikord vähearenenud riikides. Kuid kindlasti ei saa väita, et üliriikide roll Kolmandas Maailmas oleks olnud täielikult halb, sest saavutati ka mitmeid olulisi läbirääkimisi rahu tagamise nimel. KRI STEN LEPPIK 12A
Tänu kofeiinile kohv turgutab, aitab ärgata ja parandab enesetunnet. Eksport ja import Kohvi ekspordivad riigid : Brasiilia, Kolumbia, Indoneesia, Vietnam, Mehhiko, Etioopia, India, Guatelmala, Côte d'Ivoire e Elevandiluurannik,Uganda jt kohvitootja riigid. Kohvi importivad riigid: suurem osa Euroopa riike, USA, Venemaa jpt. Maailma kohvitoodang on kasvanud Kohvihind on langenud viimase 30 aasta madalaimale tasemele ja tulevikuväljavaated on sünged. Arenguriikide kohvitootjad, kellest enamus on väikeettevõtjad, müüvad oma saaki alla tootmishinna. Kohvipindala on suurenenud ja kohv on muutunud tänapäeval populaarsemaks kui varem. Kohv ei ole üksnes kasulik vaid ka kahjulik Kohvi joomisest tingitud halb mõju tervisele Keskmise suurusega tass kohvi sisaldab, sõltuvalt valmistamisviisist, kofeiini 60140 mg/100 ml kohta. Mõned uurimused on leidnud, et kofeiin kasvatab viljatust. Arstid
korda kiiremini. Rahvastikuprobleemid · Peamiseks probleemiks võiks lugeda demograafilist plahvatust ehk inimkonna kiiret juurdekasvu ja inimeste majanduslikku ebavõrdsust. · Kui inimkond rahvastiku plahvatuslikku kasv kiiresti ei pidurdu, suureneb see lähima 50- 60 aasta jooksul kahekordseks. Selleks ajaks kannataks alatoitluse ja haiguste all juba iga kolmas inimene Maal. · Praegusel ajal on ainult 40% arenguriikide linnakodudest ühendatud kanalisatsiooniga ja umbes 90% heitveest jääb puhastamata. Veekriis ja vee reostamine · Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vaid vähem kui 1% on sellest kõlbulik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. · Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on kas tugevasti
ainult väga väike osa sealt võetud veest. Tootmine Arengumaadele toodetakse rikastes tööstusriikides toiduaineid piisavalt või pigem üleliia. Kuid arenenud riikide tootmisviisid on väga energiamahukad, mis kurnavad põllumaid ja saastavad loodust. Siit võime näha, et küsimus ei ole mitte väheses toidukoguses, vaid selle ebaühtlases jaotumises. Arenenud riikides toodetu on tänu oma energiamahukusele ja tööjõu kallidusele liiga kallis ning arenguriikide rahakott ei võimalda seda sisse osta. Toiduprobleemi lahendus Teadus on niipalju arenenud, et erosiooni suudetakse erinevate meetoditega aeglustada. Näiteks: 1. mittekünnimeetod 2. sobivate maaharimisviiside järgimine 3. järsematel nõlvadel terrasspõllundus 4. segaviljelusmeetmed (näiteks ribapõllundus). 5. orgaanilised väetised. Toiduprobleemi lahendus Toidupuuduse käes kannatajaid aitavad järgmised riigid ja organisatsioonid: USA, Kanada, Jaapan, Austraalia, UNICEF,
Ühesõnaga globaliseerumine on meile ainult kasuks. Ka praeguses ajahetkes, olenemata sellest kas räägime arengu riikidest või arenenud riikidest. Kumbki neist ei saaks eksisteerida ilma teineteiseta. Kui ei oleks nii, et pool maailma on rikkam ja pool vaesem, valitseks üks suur kommunism. Arenguriikidele tuleb kasuks see, et neisse rajatakse palju tööstusi. See toob riiki juurde töökohti ja kehva elu elavatele inimestel antakse võimalusi omale elatist teenida. Arenguriikide on tihti soodsa kliimaga või maavara rikkad. Seega toob neile palju raha sisse erinevate kultuuride kasvatamine ja maavarade kaevandamine. Arengu riikides on palju probleeme nagu vägivald, vaesus, halb haridus, halb meditsiin, toidu ja vee puudus, tööpuudus jne.. Neid probleem esineb ka täiesti arenenud riikides. Ja üleüldse ei saa selliseid hädasid öelda üldistavalt kõigi arengumaade kohta, sest neis elab ka plaju rahvast väga väga õnnelikult kellel ei puudu elust ainsatki asja
30% neist kadunud. Tulevood muudavad suunda. Vihmatsüklid teisenenud. Kliimavööndite geograafia muudetud. 70% elab rannikualadel. Merede tõustes tungib sool põhjavette, elanikud ilma joogiveeta. 80% Kilimanjaro liustikest kadunud. Jõed suvel ei voola. Veepuudus. Siberis igikelts sulab, metaan pääseb välja, põhj kasvuhooneefekti väljuks kontrolli alt. 20% maailma inim tarbib 80% ressurssidest. 12 x rohkem kulutatakse sõjandusele kui arenguriikide abile. Kõlbmatu joogivee pärast sureb 5000 inim päevas. Miljardil puudub ligipääs puhtale joogiveele. Miljard jäävad nälga. Üle 50% teraviljast kas loomasöödaks ja biokütuseks. 40% viljakandvast maast on pikaajaliselt kahjustada saanud. Aastas kaob 13 milj hektarit metsa. ¼ imetajatest, 1/8 lindudest, 1/3 kahepaikstest on väljasuremisohus. Liigid surevad välja 100 x kiiremini kui loomulikus elurütmis. Kolmandik kalavetest ammendatud või varud ohtlikult vähenenud
b) piiratud ressursid ja piiramatud vajadused c) piiramatud ressursid ja piiramatud vajadused d) piiratud ressursid ja piiratud vajadused 9 2.4. Ressursside nappus ehk piiratus : a) kaob, kui majandusteadus areneb kõrgemale tasemele b) on probleem ainult väikese sissetulekuga inimeste jaoks c) hävitab peatselt kogu inimtsivilisatsiooni d) eksisteerib alati ja igas ühiskonnas e) on probleem ainult arenguriikide jaoks 10 2.4. Ressursside nappus ehk piiratus : a) kaob, kui majandusteadus areneb kõrgemale tasemele b) on probleem ainult väikese sissetulekuga inimeste jaoks c) hävitab peatselt kogu inimtsivilisatsiooni d) eksisteerib alati ja igas ühiskonnas e) on probleem ainult arenguriikide jaoks 11 3. Kas need väited on õiged või valed? Märkige
Ja siis oleks pea iga 3 inimene toidupuuduse ja haiguste küüsis. Võib tekkida ka probleem riiklikul tasandil kus arenenud maades on ülekaalus vanemad inimesed ja riik lihtsalt ei jõua inimestele pensioni maksta. Väga populaarne on ka linnastumine. Üle 50% maailma inimestest elab linnades. Selles on süüdi suur tööstuse areng mis toob inimesed maalt linna elama. Sellega esinevad ka keskonnaprobleemid kuna inimesi on palju ja nad toodavad palju reostust. Praegusel ajal on ainult 40% arenguriikide linnakodudest ühendatud kanalisatsiooniga ja umbes 90% heitveest jääb puhastamata. Agenda 21 on ulatuslik ülemaailmne tegevusprogramm, mille eesmärgiks on 21. sajandil saavutada keskkonnasõbralikum majanduslik ja sotsiaalne areng. Rõhutatakse, et nii looduskeskkond, inimese majanduslik tegevus kui ka ühiskonna sotsiaalne areng on omavahel lahutamatult seotud. Agenda 21 koosneb neljast sektsioonist ja neljakümnest peatükist, mis kokku
4. Uute, muutunud ehituse ja omadustega inimese immuunpuudulikkuse viiruste avastamine maailma erinevates piirkondades viitab AIDSi pandeemia laienemisele lähitulevikus. HIV-nakkuse hävitav mõju avaldub nii individuaalsel, perekonna kui ühiskonna tasandil. HIV-i pandeemia poolt põhjustatav isiklik, sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline ja poliitiline kahju võib alla äraarvamatu. Ta võib oluliselt pidurdada eeskätt arenguriikide majanduslikku arengut, sest häirub demograafiline stabiilsus: nakatub ja haigestub kõige töövõimelisem ja sotsiaalselt aktiivsem osa elanikkonnast 20-40 aastased inimesed. Samal ajal suureneb vastsündinute ning laste suremus. Inimese immuunpuudulikkuse viiruse levikut on võimalik hoida kontrolli all ainult aktiivse rahvusvahelise koostööga seonduvat rahvuslikku AIDS-i programmi ellu viies. Maailma Tervishoiuorganisatsioon on seisukohal, et just rahvuslikke AIDS-i programme tuleb
konku-rentsis allajäämine rahvusvahelistele korporatsioonidele,tööstuse ümberpaigutumine odavama tööjõu piirkondadesse ,tööstuse automatiseerimine,kuritegevuse ja terrorismi kasv, immigrantidega seotud probleemid 14) EL osa maailmakaubanduses ja WTO läbirääkimistel. EL on tugevam, kui liikmesriigid eraldi ning kaubanduse liberaliseerimist toetab niikaua, kui see on talle kasulik. Tööstusriikide osatähtsus hakkab langema, arenguriikide osa kasvab. EL sisekaubanduse osa kogukaubandusest hakkab vähenema seoses väliskaubanduse kiirema kasvuga. Kapitali liikumises on kitsendused kolmandatele riikidele, on säilinud energia-transpordi- ja audiovisuaalsus sektoris. Suurimad investeeringud USAsse. 15) EL ühtse väliskaubpoliitilised vahendid.ühine välistollimäär, üldine eelistussüsteem, muud kaubanduspol vahendid. Tollimaxuvabad- tööstustooted. Konventsionaalsed tollimäärad ja eritollid
omapärane tootmisvahendi kasutamine. Suur sõltuvus ilmastikutingimustest. Aeglane kohanemine turusituatsioonide kiirete muutustega. Agraarpoliitika senine ja edaspidine areng on tihedalt seotud probleemidega elanikkonna varustamine toiduainetega; kuidas põllumajandussaaduste tõhusama ümberjaotamise teel tõsta samaaegselt inimkonna elustandardit; kuidas saada tasakaalu rikaste riikide toiduainete ületootmine ja selle ülejääkide tururegulatsioon selliselt, et see ei kahjustaks arenguriikide toiduainetega isevarustamist. FAO tegevuse eesmärk on suunatud eelkõige inimkonna toiduga varustamisele: kindlustada stabiilne poliitiline, majanduslik ja sotsiaalne keskkond maailmas; luua tingimused näljahäda likvideerimisele; tagada pidev toiduga kindlustatus kõigile; vaesuse ja ebavõrdsuse likvideerimine; toidupoliitika parem teostumine. WTO maailmakaubandus organisatsioon. Ajalooliselt eelnes WTOle multilateraalne leping GATT, mis on alates 1995 WTO üks alaosa
kasumlikkuse muutmine • põhiline - devalveerimine; mõjud: – suureneb kaubeldavate kaupade kodumaine hind, mis toob kaasa nende kasumlikkuse tõusu mittekaubeldavate suhtes. – Vähenevad kulud, sest kaubeldavate kaupade kodumaine hind suureneb, aga mittekaubeldavate kaupade hind ei muutu Vahetuskursi muutmine • Teooria: parimaks võimaluseks välistasakaalu saavutada - vahetuskursi vabaks laskmine • Vastuväide - paljude arenguriikide valuutaturud on liiga õhukesed vahetuskursi ülemäärase volatiilsuse vältimiseks ning väikestel avatud majandustel on üldise finantsstabiilsuse eelduseks mõningane vahetuskursi stabiilsus Vahetuskurss ja rahapoliitika • Teoreetilised mudelid vahetuskursi määramiseks – Keynes – Mundell – Fleming – Ostujõu pariteet – Intressipariteet – Ülehindamine (overshooting) – Portfelliteooria – Varade hinna teooria
MILLISEID VÕIMALUSI AVAB JA MILLISEID OHTE KÄTKEB INFOSÜSTEEMIDE ÜHA SUUREM OMAVAHELINE SEOTUS? Nt kui üks osa lakkab töötamast, siis ei tööta ka teised. Ka andmete lekkimise oht on suurem. LISAKS MIKS HAKKAS RAHVAARV KIIREMINI SUURENEMA, KUI INIMESED PAIKSEKS MUUTUSID? Põlluharimine ja koduloomade kasvatamine võimaldasid toidu tekkimise. MIKS SUURENEB MAAILMA RAHVAARV TÄNAPÄEVAL NII KIIRESTI? Inimesed on paiksed, sõdu on vähem, arenguriikide sünnikontrolli puudumine. MIKS ON RAHVASTIKU KIIRE KASV GLOBAALPROBLEEM? Toiduvarude lõppemine, saastumine, elukohtade vähenemine. KUIDAS KOGUTAKSE ANDMEID RAHVASTIKU KOHTA? Loendamise, rahvastikuregitri pidamise ning teadusuuringute abil. MIKS ON RAHVASTIKUALASED UURINGUD VAJALIKUD? Et näha rahvaarvu muutumist, seoses sündide, surmade ja rännetega. ANALÜÜSIGE ERI TEGURITE MÕJU SÜNDIMUSELE ARENENUD JA VÄHEM ARENENUD MAADES, SH EESTIS. Sündimust mõjutavad tegurid:
põllumajandustooted maailmaturul konkurentsivõimelisteks; edendada innovatsiooni põllumajanduses ja toidu töötlemisel (ELi teadusuuringute projektide abil), et suurendada tootlikkust ja vähendada keskkonnamõju, näiteks kasutades kõrvalsaadusi ning jäätmeid energia tootmiseks; soodustada õiglasi kaubandussuhteid arenguriikidega, vähendades põllumajandustoodete eksporditoetusi ning lihtsustades arenguriikide jaoks oma toodete eksportimist ELi. Eesseisvad ülesanded 2050. aastaks tuleb toiduainete tootmist maailmas kahekordistada, et toita kasvavat elanikkonda ning jõukamaid tarbijaid, kes söövad rohkem loomseid tooteid, ning samas tegeleda kliimamuutuste mõjuga (bioloogilise mitmekesisuse kadu, halvenev pinnase ning vee kvaliteet).
järele, mis piiraks isikuandmete kogumist ning töötlemist. James Michael on tähelepanu juhtinud asjaolule, et tehnoloogiliste abivahendite kättesaadavuse tõttu tekkinud andmekaitseprobleemid on senini omased põhiliselt arenenud riikidele. Kuid samas on tendents info- ja kommunikatsioonitehnoloogia odavnemisele väga tugev ning vastavad vahendid ning programmid muutuvad varem või hiljem kättesaadavaks ka arenguriikide elanikele. See viib kindlasti isikuandmete kaitse riiklikul tasemel reguleerimise vajaduse tekkimisele ka nendes riikides. 1970. aastal võeti Saksamaal Hesseni liidumaal võeti maailma esimene andmekaitse seadus. Järgmisena võtsid vastavad seadused vastu Rootsi (1973), Ameerika Ühendriigid (1974), Saksamaa (1977) ning Prantsusmaa (1978). Hesseni liidumaal olid seaduse vastuvõtmise ajenditeks esiteks
Demograafiliste protsesside üheks tähtsaks osaks on ka linnastumine. Linnastumine on tööstuse arenedes loomulik protsess, mis toimub enamuses maailma riikides. Maailma linnastumisaste on kasvanud 1950. aasta 29 protsendilt 1990. aasta 43 protsendile. Aastal 2000 elas maailmas 50% elanikest linnades, neist 26-s elab enam kui 10 miljoni inimest, sealjuures pooled ülisuurtest linnadest asuvad Aasias. Linnastumisega kaasnevad kindlasti ka õhu ja vee saastatus. Praegusel ajal on ainult 40% arenguriikide linnakodudest ühendatud kanalisatsiooniga ja umbes 90% heitveest jääb puhastamata. Tööpuudus 2005 aastal oli maailmas 191,8 miljonit töötuid, mis on 35. miljoni võrra rohkem kui 10 a. tagasi. Viimastel aastatel tööhõive tase kasvab kõikides riikides peale Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida (enamasti araablastest elanikkonnaga). Nandes riikides on ka kõige kõrgem töötuse näitaja 13,2% töötamisvõimelisest elanikkonnast. Teisel kohal on "Must Aafrika" - 9,7%. 2005. a
Kuigi kasv toimub arengumaades, vajab iga inimene ikkagi energiat. 2. Energia tarbimise kasv 1 inimese kohta. Primitiivne inimene vajas elutegevuseks 2000 kcal päevas. Tehnoloogilise ühiskonna inimene tarbib päevas 240000 kcal 120 korda rohkem kui primitiivne inimene. Kõik riigid on seadnud eesmärgiks SKP kasvu, selle eesmärgi realiseerimine on senini tähendanud ühtlasi energia tarbimise kasvu inimese kohta. Esimesed arenenud riigid teevad plaane energiavajadust pigem vähendada, aga arenguriikide arenguplaanid on seotud energia tarbimise kasvuga. 3. Energiaallikate struktuur. Pool inimeste poolt tarbitavast energiast saadakse nafta ja maagaasi töötlemise ja oksüdeerimise kaudu. Hüdroenergia, tuumaenergia ja taastuvenergia allikate osatähtsus on väike ja nende plaanitud kasv suudab heal juhul rahuldada esimeses ja teises punktis välja toodud kasvu, põhimõtteliselt asendamata naftat ja gaasi. 4. Nafta ja gaasi varude lõppemine. Enamike stsenaariumide kohaselt oleme just hetkel
päästemeeskond abiks 2005. a. alguses Kagu-Aasiat ja India ookeani piirkonda tabanud tsunami tagajärgede likvideerimisel Indoneesias Acehis ning 2005. a. sügisel peale maavärinat Pakistanis. Kokkuvõte Referaadi koostamine andis mulle hea ülevaate ÜROst, tema ülesehitusest ja peamistest eesmärkidest. Ühe maailma suurima organisatsiooniga tutvumine aitab mõista, mida ja kes teevad, et maailmas valitseks rahu ning kuidas toimub arenguriikide abistamine. Kasutatud materjalid WWW http://www.un.estemb.org/est WWW http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Chinenud_Rahvaste_Organisatsioon WWW https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=555597 WWW http://www.vm.ee/?q=et/taxonomy/term/85 Värk, R. (2005) Sissejuhatus rahvusvahelisse õigusesse, TÜ Kirjastus Kiviorg, M., Miil. K., Vallikivi, H., Land, K. (2007) Rahvusvaheline õigus, Juura
Demograafiliste protsesside üheks osaks on ka linnastumine. Linnastumine on tööstuse arenedes loomulik protsess, mis toimub enamuses maailma riikides. Maailma linnastumisaste on kasvanud 1950. aasta 29 protsendilt 1990. aasta 43 protsendile. Aastal 2000 elas maailmas 50% elanikest linnades, neist 26-s elab enam kui 10 miljoni inimest, sealjuures pooled ülisuurtest linnadest asuvad Aasias. Linnastumisega kaasnevad kindlasti ka õhu ja vee saastatus. Praegusel ajal on ainult 40% arenguriikide linnakodudest ühendatud kanalisatsiooniga ja umbes 90% heitveest jääb puhastamata. Hapestumine Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikühendid happeid, mis langevad tagasi maapinnale happesademetena. Happesademed kahjustavad metsi, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi jpm. Kõige esimesena täheldasid hapestumise märke rootslased oma maa lõunapiirkonnas. Täna peavad rootslased hapestumist üheks oma tõsisemaks keskkonnaprobleemiks.
autoriteedi kasv · majanduse ekstensiivne areng uued ettevõtted ja maavarade lademed · tööviljakus ja kvaliteet jäid tagaplaanile · neostalinism ja tagurluse tugevnemine, eriti pärast Praha kevadet loobuti Stalini kriitikast ja tugevdati kontrolli ühiskonnas · stagnatsioon süvenes 1970.aastatel NSV Liit kui üks üliriik oli majandusnäitajate poolest arenguriikide tasemel · Breznev oli võimu enda kätte koondanud, tuginedes sõpradele ja tuttavatele · kompetentsuse asemel oli edutamise aluseks ustavus · mida enam riik mandus, seda väljapaistvamaks muutus selle juht 1976 anti Breznevile marssali auaste · Breznevi tervis ja töövõime halvenesid tegelikult juhtis riiki Poliitbüroo, kus keskmine vanus lähenes 70le b) Breznevi järglased:
90% põllukultuuride tolmeldamises ning ilma nende toimetamiseta puuduksid meie toidulaualt paljud saadused, alates porganditest ja sibulatest lõpetades õunte ja apelsinidega. Samuti tuleks loobuda näiteks kohvist, sojast ja rapsiõlist. ELF tegutseb jätkusuutliku ning vastutustundliku põllumajandamise edendamise suunal. ELF on vastu geneetiliselt muundatud organismide kasutamisele Eestis toiduks või söödaks, kuna on vastutustundetu lükata odava toorme kasvatamise keskkonnamõjud arenguriikide kanda. ELF on teinud riiklikusse maaelu arengukavasse ettepanekuid, mis suunaksid põllumajanduse keskkonnasõbralikkuse poole ja toetaksid mahepõllumajandust. ,,Lõunamaisele" importkaubale tuleb eelistada tooteid, mis ei ole ekspansiivse monokultuuri viljelemisega toodetud ja mille kohta on teada, et tootmisprotsessi käigus kahjustatakse keskkonda võimalikult vähesel määral. Loodussõbralik valik ei tähenda alati isegi maitseelamustest loobumist
Põllumajandus poliitika Ühine põllumajanduspoliitika Euroopa Liidu võimsaim draakon- Palju raha Lõpuks muutumises: Katab sisuliselt kogu põllumajanduse / kõik saadused (ka neid, mida Euroopas ei toodeta), Tollid väljast tulijatele , Kohaliku tootmise edendamine , Talumeestele inimväärne elu! Raha : 1992 ligi pool eelarvest; 2013 vaid kolmandik Eesmärk : Inimväärne elu, moderne tootmine, stabiilne turg ja kõige kättesaadavus Probleemid : Toodame ja viskame ära; arenguriikide vastu; kallis, ebaõiglane, ebavõrdne ja keskkonnale kahjulik. Kus on vaba turg? Raha raiskamine. Läbi aegade erinevad reformid : Vähem raha kulutada , Kulutada raha teisiti 2014 reform: Uus eelarve uued tuuled , Erinevad mõtted, rohelisemaks ja odavamaks jne , Mõtleme globaalselt Kalanduspoliitika Kes tohib püüda, mida ja kus : Vaalad, hülged, Läänemeri Sisuliselt samad probleemid, kui ÜPP: Liiga palju erinevusi riigiti, suured huvid
antakse tootmise rahastamiseks sotsiaalmajanduslike projektide raames. •Arengulaene (struktuurimuutuste laene) antakse poliitiliste ja institutsiooniliste reformide jaoks 2. Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon(International DevelopmentAssociation, IDA) -annab intressita laene eriti vaestele riikidele kustutusajaga kuni 40 aastat 3. Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (International Finance Corporation, IFC) -soodustab arenguriikide eraettevõtlust 4. Mitmepoolsete Investeeringute Kaitse keskus (Multilateral Investment GuaranteeAgency, MIGA) –pakub poliitilise riski vastu kindlustust poliitiliselt ebastabiilsetesse riikidesse otseste välisinvesteeringute ja laenude suunamisel 5. Rahvusvaheline Investeerimisdispuutide Lahendamise Keskus (ICSID) 47.Rahvusvahelise Valuutafondi ülesanded ja laenud Kuni 1970. Aastateni: Rahvusvahelise kullastandardi säilitamine Bretton WoodsI süsteemi näol
Kuluarvestuse suundumused: Anglo Ameerika: Sellele mudelile on iseloomulik arvestuse orienteeritus investorite ja kreeditoride laia ringi huvidele. Selle mudeli järgsetes juhtriikides on hästi arenenud väärtpaberiturg kui oluline finantseerimisallikas. Arvestus on paindlik ja reguleeritud soovituslike arvestusstandarditega. Arvestuskaadri haridustase on kõrge. See mudel, mida järgivad USA, Inglismaa, Iirimaa, Kanada, Austraalia jne., mõjutab arenguriikide arvestuse kujunemist. Kulude paigutamise käigus arvestatakse otsekulud ilma jaotamata kuluobjektidele või kulukohtadele, lähtuvalt nende seosest kuluobjekti või kulukohaga. Kulude jaotamine- protsess, mille käigus kaudkulud seostatakse kuluobjektidega ning arvestatakse kulud kuluobjektidele. Nõuded kuluarvestussüsteemile: planeeritud, otstarbekohane, oluline, õigeaegne, hästi esitatud, piisav täpsus, ühtne. Ettevõtte üldkulud- kulud, mis tehakse seoses ettevõtte üldjuhtimisega.
Euroopa Liidu võimsaim draakon (Palju raha, Lõpuks muutumises). Katab sisuliselt kogu põllumajanduse / kõik saadused (ka neid, mida Euroopas ei toodeta). Tollid väljast tulijatele. Kohaliku tootmise edendaminE. Talumeestele inimväärne elu! Põhiline info: Raha (1992 ligi pool eelarvest; 2013 vaid kolmandik). Eesmärk (inimväärne elu, moderne tootmine, stabiilne turg ja kõige kättesaadavus. Taust: Euroopa minevik). Probleemid (toodame ja viskame ära; arenguriikide vastu; kallis, ebaõiglane, ebavõrdne; keskkonnale kahjulik). Kus on vaba turg? Raha raiskamine. ÜPP edaspidi: Rohelisus (jätkusuutlikkus on oluline, roheline tootmine saab rohkem toetust). Vähem raha? (kas peaks andma vähem raha? Kellele peaks andma raha?). Taustküsimused (kui globaalne peaks EL olema? Mis saab, kui Euroopa paneb piirid kinni?) Kalandus CFP: Olulisemad küsimused (Kes tohib püüda, mida ja kus. Vaalad, hülged. Läänemeri).
62. Tunnuse lisamise ja eemaldamise testimine. Test-> Omit variables. Kui p-value on alla olulisuse, siis H1 , mudel halvenes oluliselt, kitsendusi ei tohi panna St haridust ei tohi eemaldada. Kitsendatud mudel, kus D =0, D2=0, D3=0. 63. Mida tähendab parameetrite stabiilsuse testimine? · Soovime analüüsida, kas regressioonmudeli mingi parameetri väärtus on ühesugune või erinev meie valimi kahes alamvalimis · Näiteks: kas on erinevus arenenud riikide ja arenguriikide vahel kas esineb erinevus kahel ajaperioodil. · Ka struktuursete muutuste testimine. Testimiseks mitmed võimalused · Kui murdepunkt on teada: Chow test Fiktiivse tunnuse abil · Kui murdepunkt pole teada QLR test CUSUM test. 64. Chow test parameetrite stabiilsuse kohta: testi idee, nullhüpotees ja sisukas hüpotees. Chow test testib korraga kõiki parameetreid. 65
Gretlis mudeli aknas Tests>Add variables Kui p>a, siis võtame vastu H0: kitsendatud mudel ei ole oluliselt halvem Kui p<α), võetakse vastu sisukas hüpotees: mudel ona, siis võtame vastu H1: kitsendatud mudel on oluliselt halvem 75. Mida tähendab parameetrite stabiilsuse testimine? Soovime analüüsida, kas regressioonmudeli mingi parameetri väärtus on ühesugune või erinev meie valimi kahes alamvalimis. Näiteks: ● kas on erinevus arenenud riikide ja arenguriikide vahel; ● kas esineb erinevus kahel ajaperioodil Ka struktuursete muutuste testimine Kas sirgete A ja B tõus on ühesugune või oluliselt erinev? Testimiseks mitmed võimalused: Kui murdepunkt on teada: ● Chow test; ● fiktiivse tunnuse abil. Kui murdepunkt pole teada ● QLR test; ● CUSUM test. 76. Chow test parameetrite stabiilsuse kohta: testi idee, nullhüpotees ja sisukas hüpotees. Gretlis mudeli aknas Tests>Chow test>murdepunkt
o Ülevalt alla o Positiivne ja negatiivne Rahuehitus o Alt-üles – kaasata vabaühendusi, mitte-ametlike struktuure rahu loomisele Leppimine o Amneesia o Kataloonia 28.11 – Kolmas maailm Kolmanda maailma uus tähendus kajastab vaesust Neljas maailm – eriti vaene NIEO UNCTAD raamistik Bretton Woods organisatsioonide (GATT/WTO, IMF, WB) asendamine G77 o Ideed: Arenguriikide võim korporatsioonide üle o Kaubandus o Abi Väärtused Vabadus Võrdsus Solidaarsus Tolerantsus Austus looduse vastu Jagatud vastutus Mis edasi? UN Development Group o Haridus, tervishoid, töö, aus valitsemine Post-2015 Development Agenda High-Level Panel of Eminent Persons o Raport 2013 Paneeli raport Viis peamist pukti o Kedagi ei jäeta maha
3) Ülekarjatamine, metsade hävitamine põllumaade tekkeks, mis toob kaasa mulla ärakande, kõrbestumise, vaesumise 4) vale hinnapoliitika. Olukord maailmas: ÜRO andmeil nälgib maailmas umbes miljard inimest ning pidevas näljas on 550 miljonit. Suurem toiduabi läheb Aafrikasse, kuigi 60% näljas olevatest inimestest elab Aasias. Toidunappuse tõttu lisanduvad valguvaegusest tulenev alatoitlus ning vaegtõved. Kannatajaks on: maata maarahvas ning arenguriikide linnade vaesed. Lahendus: Probleemid: inimeste vajaduse lähenemas looduse võimaluste piirile, kalavarud lõpukorral,, kõrbestumine, mulla ärakanne, huumuse vaesumine, mulla tihenemine, õhu saastumine, põhjavee varude ammendumine, niisutatavate maade soostumine ja sooldumine. Lahendused eeldavad tarbimisharjumiste muutmist ja muutusi toidu tootmises. Kunstlik niisutus ja paremad sordid • a ) niisutus muldade sooldumine
väljavoolule, sest ta saab täiendada puudujääki valuutareservide arvelt. IMF-ga samal ajal ning ka samas kohas, milleks oli 1944, USA Bretton Woods, loodi teinegi rahvusvaheline rahaasutus, milleks on rahvusvaheline rekonstruktsiooni- ja arengupank (IBDR). Kui IMF’i põhieesmärk on rahvusvahelise rahandussüsteemi stabiliseerimine ning maksebilansi tasakaalustamisega raskustes olevate riikide abistamine, kellele antakse suhteliselt lühiajalisi laenusid, siis IBDR põhifunktsioon on arenguriikide pikaajaline majanduse toetamine. Selle eesmärgil annab IBDR neile pikaajalisi laenusid ning abistab pikaajaliste majandusprogrammide väljatöötamisel ja nende rakendamisel. IBDR’i tegevus on maailma ajaloo foonil paiknenud ühest piirkonnast teise sõltuvalt majanduspoliitilistest vajadustest. 1940ndate aastate teisel poolel aitab maailmapank üles ehitada 2. MS kannatanud Lääne-Euroopa riikide majandust. 60ndate alguses keskendub maailmapanga põhitegevus
· Investeerimislaene antakse tootmise rahastamiseks sotsiaalmajanduslike projektide raames. · Arengulaene (struktuurimuutuste laene) antakse poliitiliste ja institutsiooniliste reformide jaoks 2. Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (International Development Association, IDA) - annab intressita laene eriti vaestele riikidele kustutusajaga kuni 40 aastat 3. Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (International Finance Corporation, IFC) - soodustab arenguriikide eraettevõtlust 4. Mitmepoolsete Investeeringute Kaitse keskus (Multilateral Investment Guarantee Agency, MIGA) pakub poliitilise riski vastukindlustust poliitiliselt ebastabiilsetesse riikidesse otseste välisinvesteeringute ja laenude suunamisel 5. Rahvusvaheline Investeerimisdispuutide Lahendamise Keskus (ICSID) 47. Rahvusvahelise Valuutafondi ülesanded ja laenud Rahvusvahelise Valuutafondi peamised ülesanded: · Kuni 1970
Pidevad uued kollektsioonid soodustavad hoolimatust riiete kvaliteedi suhtes. Kui rõivad on mõeldud kandmiseks vaid mõneks kuuks, siis pole ju erilist vahet, kui kvaliteetsest materjalist on see toodetud. Sellel on väga suured kahjulikud mõjud keskkonnale. [2] 6 2. Tooraine ja rõivaste tootmine 2.1. Kahjulik mõju töötajatele. 2.1.1. Töötajate eluolu Enamik arenguriikide rõivafirmadest on sulgenud oma kohalikud vabrikud ning viinud tootmise allhanke korras arenevatesse riikidesse, kus töötajate õiguste kaitsmine on veel lapsekingades. Kuna konkurents on tihe, saab tellimuse see, kes kõige odavamat hinda pakub. Enamasti hoitakse tootmiskulud madad just töötajate arvelt. Suurem osa lääne ettevõtteid ei kavatsegi vastutust võtta, kuna põhiosa tooteid valmistatakse vaid nende tellimusel alltöövõtjate ja all-alltöövõtjate poolt. [1]
monopoolne kütus ja seda vaatamata sellele, et põlevkivielektri tootmise energeetiline efektiivsus on madal. Kuna põlevkivi lasub Eestis suhteliselt õhukese kihina, siis on rohke põlevkivi kasutamine seotud suure keskkonnamõjuga. Igal aastal laienevad kaevandused ja karjäärid 3-5 km2 võrra, igal aastal pumbatakse maapõuest välja kaugelt üle 100 miljoni kuupmeetri pinna- ja põhjavett, mis on kaasa toonud regionaalse veeringe mittejätkusuutlikkuse. 3) Kaevandamine Arenguriikide inimeste elukvaliteet ja tervis on otseselt seotud konkreetses riigis leiduvate looduslike ressurssidega. Ümbritseva looduskeskkonna seisund määrab ära igapäevase tarbitava toiduainete hulga, toidu ja hingatava õhu kvaliteedi ning puhta vee kättesaadavuse. Riigid, mille maapõues leidub hinnalisi metallimaake, on välismaailma tugeva surve all nõudlus kulla, hõbeda ja teiste väärismetallide järele aina kasvab ning kaevandavate ühiskondade
üksiktegurite otsingud (looduslikud tegurid, rassilised erinevused, religioossed erinevused), vaesus kui ekspluateerimise tagajärg, vaesus kui oma süü, · P. Samuelsoni kompleksne tegurite klassifikatsioon (looduslikud, demograafilised, tehnoloogilised ja kapitali tegurid). Kõik tegurid seostuvad omavahel ja mõjutavad üksteist. 6. Vaesuse nõiaring ja mahajäämuse paradoks. Arenguriikide mahajäämuse põhjendused: vaesus kui "oma süü", vaesus kui ekspluateerimise ja ebavõrdsete kauplemistingimuste tulemus. Perspektiivid mahajäämuse ületamiseks: arengumaade kiirema arengu arvel, kaubavahetuse reguleerimise arvel, ümberjaotavate abinõude arvel. · Vaesuse nõiaring - arengumaade vaesus on iseennast võimendav: Enamuses Kolmanda Maailma riikides on madal sissetulek elaniku kohta, mis tingib madala
Väikeriikidele seavad majanduslikke piiranguid kaht sorti globaalsed arengud: · järjest keerukamaks muutuvad uued tehnoloogiad ja piiratud ressursid takistavad laiaulatusliku T&A infrastruktuuri loomist; · raskendatud on keskendumine madal- ja kesktehnoloogilistele toodetele, mille konkurentsis domineerivad (Aasia ja Lõuna-Ameerika) uusindustriaalsed riigid. Kuna väikeriikidel on tööjõuvõimalustest tuleneva positsiooni tõttu suurriikide ja arenguriikide vahel kalduvus keskenduda eelkõige kesktehnoloogilistele valdkondadele, siis tehnoloogiline lõhe suurte ja väikeste riikide vahel kasvab. Nende arengute taustsüsteemi moodustab järjest kasvav tehnoloogiaalade ja T&A rahvusvahelistumise tendents, mistõttu väikeriikide jaoks on eriti oluline seda suundumust optimaalselt ära kasutada. Selleks, et meelitada riiki välisotseinvesteeringuid T&A-mahukatelt välisettevõtetelt, tuleb arendada
Demograafiliste protsesside üheks osaks on ka linnastumine. Linnastumine on tööstuse arenedes loomulik protsess, mis toimub enamuses maailma riikides. Maailma linnastumisaste on kasvanud 1950. aasta 29 protsendilt 1990. aasta 43 protsendile. Aastal 2000 elas maailmas 50% elanikest linnades, neist 26-s elab enam kui 10 miljoni inimest, sealjuures pooled ülisuurtest linnadest asuvad Aasias. Linnastumisega kaasnevad kindlasti ka õhu ja vee saastatus. Praegusel ajal on ainult 40% arenguriikide linnakodudest ühendatud kanalisatsiooniga ja umbes 90% heitveest jääb puhastamata. (E-õpe. Rahvastikuprobleemid. http://www.e- 10 ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/rahvastikuprobleemid.h tml (2012, 6 veebruar).) 2.2. Õhu saastamine Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente. Ilma toiduta suudab inimene vastu pidada mõne nädala ja ilma veeta mõne päeva, aga ilma õhuta suudab ta elus püsida vaid mõne
XIII loeng - Kolmas maailm ja areng Varem oli kolmas maailm külma sõja aegne mõiste. Need olid riigid, kes ei olnud ei USA ega Nõukogude Liidu poolt. Külma sõja lõpus hakkas mõiste hägustuma. Neljas maailm - mitte-esindatud rahvad, nt Kanada põlisrahvad. SKT= sisetarbimine + netoeksport + riik + investeeringud NIEO ● UNCTAD raamistik ● Bretton Woods organisatsioonide (GATT/WTO, IMF, WB) asendamine ● G77 ● Ideed: - Arenguriikide võim korporatsioonide üle - Kaubandus - Abi Millennium Development Goals ● Väärtused ja printsiibid ● Rahu, julgeolek ja desarmeerimine ● Areng ja vaesuse vähendamine ● Keskkond -> jätkusuutlikkus ● Inimõigused, demokraatia ja hea valitsemine ● Haavatavate kaitse ● Aafrika ● ÜRO tugevdamine Väärtused ● Vabadus ● Võrdsus ● Solidaarsus
kõrge inimteadmiste kvaliteet hariduse, kirjaoskuse ja teaduse arendamise tõttu. Maailma mastaabis kasvas hüppeliselt just Aasia riikide, eelkõige Jaapani majandus, SKT kasv oli kuni 8%/a. Eristusid ka riigid Lääne-Aasias, mis said rikkaks naftatööstuse olulisuse tõusu tõttu: AÜE, Saudi Araabia, Kuveit, Omaan, Iraan, Iraak jne. Aeglaseks jäi majanduskasv Hiinas, kuid üldiselt vähenesid maailma riikide SKT’de vahed eelkõige arenguriikide jõukamaks muutumise tõttu. 35.Demograafilise ülemineku maailmastumine. Pärast II ms jõuti arusaamale, et demograafiline üleminek muutub globaalseks nähtuseks, jõudes lõpuks igasse regiooni, mitte ei kirjelda ainult lääne ühiskonda. Ladina-Ameerikas ning osas Aasias ja Aafrikas toimus järgnevatel kümnenditel rahvastikuplahvatus, mis tingis maailma rahvaarvu hüppelise suurenemise (ca 1,9%/a). Samuti kasvas lääneriikide rahvaarv, seda eelkõige konfliktide ja
allikas. Näiteks Hiina on praegu suurim otseseid välisinvesteeringuid saav riik arengumaailmas ja on oma eksporti viimase 15 aasta jooksul suurendanud üle kümne korra. Samas enamikus arengumaades on majanduse avamine toonud kaasa ebavõrdsuse kasvu. Arenguriikides on suur lõhe globaliseerumisprotsessis osaleva eliidi ja ülejäänud elanikkonna vahel. Suur ebavõrdsus neis ühiskondades takistab majanduskasvu ning kasvu ilmnedes on vähe tõenäoline, et vaesus väheneb. Seega iseloomustab arenguriikide arengut negatiivne tsükkel, mille tulemusena rikkad rikastuvad ning vaesed vaesestuvad veelgi. Nenditakse ka, et erakapital läheb hädapiirkondadest mööda, eriti Aafrikast. Abi ei suuda aga seda lünka täita. Abiandmine on vähenenud alla 0,28% tööstusriikide üldisest sisemajanduse kogutoodangust. See protsent on madalaim alates abiprogrammide asutamisest 1970. aastal. Maailmas on algatatud liikumine Õiglane kaubandus (Fair trade), mis seab eesmärgiks maksta
Seda nähtust tajuvad ja selle mõju all on kõik maailma riigid, sõltumata nende poliitilisest korrast või majandusliku arengu - 13 - tasemest. On arvutatud, et globaalse soojenemisega kaasneb maailmamere taseme tõus 1 mm võrra, see omakorda sunnib umbes 100 miljonit mereäärsete alade elanikku ümber asuma. Riikide osa kasvuhoonegaaside õhkupaiskamises on erinev, emissioon arenenud riikides ületab arenguriikide oma mitme suurusjärgu võrra ja seetõttu tuleb eelkõige arenenud riikidel hoolitseda heitmete vähendamise eest. Majanduslikult arenenud riigid on võtnud endale Kliimamuutuste Raamkonventsioonist (võeti vastu ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsil Rio de Janeiros juunis 1992) tulenevaid kohustusi. Kohustutakse kliimamuutusi esilekutsuvate tegurite mõju järkjärguliselt vähendama, rahvuslikke uurimisprogramme käivitama, vähem arenenud riike hedete piiramisel
annaabi.ee 
