Elu globaliseeruvas maailmas ( essee) (3)

Elu globaliseeruvas maailmas

Iga päevaga areneb meie maailm tohutult. Võtame kasutusele aina uusi ja uusi süsteeme. Viimastel aegadel on tekkinud juurde palju majandusharusid ja kasutusele võetud palju uut tehnikat , mis hõlbustab majandus arengut. On hakatud kasutama tööjõudu sealt, kus see on odav, on hakatud rajama tehasied sinna kus on tulus ja on hakatatud müüma aina rohkem sinna, kus on rohkem ostujõudu.
Kõik maailma riigid sõltuvad järjest enam üksteisest. Maailmas on välja kujunemas kogu maailma hõlmav majandus süsteem. Seda maailmamajanduse järjest ulatuslikumat seostumist nimetataksegi globaliseerumiseks.
Globaliseerumine hakkas tekkima peale raskeid kriise maailmas. Koloonijad hakkasid iseseisvuma. Riigid hakkasid tegema majanduslikku koostööd. Rahvusvaheline kaubandus liberaliseeriti. Tohutult hakkasid arenema side- ja infotehnoloogia ning transport, eriti lennundus.
Kuna suhtlus väismaailmaga paranes, said inimesed kätte rohkem infot. Hakati mõtlema sellele, kuhu oleks soodasam tootmisi paigutada ja kuhu tooteid edasi müüa. Kaugete vahemaade tähtsus järjest vähenes.
Minu arvates on globaliseerumine üks suur paratamatus , mis kaasneb maailma üldsise arenguga. Ma ei mõista neid, kes võitlevad selle vastu. See on paratamatu, et maailmast kaovad aja jooksul väiksemad kultuurid ja keeled. Selliste asjade pärast pole mõtet globaliseerumist kiruda. Maailmamajanduse ühtsustamine on meile kõigeile kirjeldamatult palju kasu toonud . Üksi on riigid, kes ehitavad seinu.. selle asemel et ehitada sildu. Koostöö tuleb meile kasuks kõiges. Me lööme isegi liitusid nagu Euroopa Liit, et osutada abi riikidele, kellel suurmad puudused. Me kuulame aina rohkem teiste riikide muresid ja seisukohti ning püüame neid mõista. Me seisame tihti isegi teise eest väljas. Näiteks, kui Venemaa ründaks Euroopa Liidus kedagi siis on loomulik, et me aitaks. Kokku hoidmine ja koostöö on alati ainult kasuks tulnud. Kes teab, võibolla kauges tulevikus oleme tõesti vaid üks planeet. Me tunneme end kõik samaväärsetena, hoiame kokku, olenemata rahvusest ja kaitsema oma maaala, olenemata oma riigist. Enamus inimesi on sellele pragu vastu aga arengu kiirus aina suureneb ja on võimalik, et kunagi avastame ka maavälise elu ja võõibolla tuleb meil kogu oma rahvaga oma planeedi eest välja seista.
Ühesõnaga globaliseerumine on meile ainult kasuks. Ka praeguses ajahetkes , olenemata sellest kas räägime arengu riikidest või arenenud riikidest. Kumbki neist ei saaks eksisteerida ilma teineteiseta. Kui ei oleks nii, et pool maailma on rikkam ja pool vaesem , valitseks üks suur kommunism.
Arenguriikidele tuleb kasuks see, et neisse rajatakse palju tööstusi. See toob riiki juurde töökohti ja kehva elu elavatele inimestel antakse võimalusi omale elatist teenida. Arenguriikide on tihti soodsa kliimaga või maavara rikkad. Seega toob neile palju raha sisse erinevate kultuuride kasvatamine ja maavarade kaevandamine. Arengu riikides on palju probleeme nagu vägivald, vaesus , halb haridus , halb meditsiin , toidu ja vee puudus, tööpuudus jne.. Neid probleem esineb ka täiesti arenenud riikides. Ja üleüldse ei saa selliseid hädasid öelda üldistavalt kõigi arengumaade kohta, sest neis elab ka plaju rahvast väga väga õnnelikult kellel ei puudu elust ainsatki asja. Ja, kui mõni inimene pole rahul ja arvab et mujal on parem siis on tal võiamlik reisida või asuda elama absoluudselt ükskõik kuhu.
Arenenud riikidele on globaliseerumine ka vägagi kasulik. Kuna meil on hea haridus, meil on palju raha ja võimu siis kontrollime me põhiliselt maailmamajandust. Põhja- Ameerika, Lääne-Euroopa ja Jaapan kasutavad vägapalju välistööjõudu. Arenenud riigid rajavad oma tehaseid ja vabrikuid sinna, kus neil on kõige soodsam . Nad on suurimad tootjad ja ka suurimad tarbijad. Suures osas tänu neile on maailm muutumas ühtsemaks, sest nemad otsivad kontakte, toorainet ja kupu väljaspoolt. See mida neil pole üritavad nad mujalt saada ja võimalikult odavalt. Nemad on need kes on loonud sidemeid arengumaadega. Algselt oli kaalul küll ainult isiklik kasu, kuid nüüd õpime aina enam väärtustama ka võõraid kultuure, aitama kaasa nende arengule ja vajadusel saatma abi. Ilma nendete poleks me ju see, kes me praegu oleme.
Tegelikkuses me ei pane tähelegi, et suur osa meie elust on pärit otse välismaalt. Enamus toiduained, filmid, arvutid, telefonid , riided ja kõik muu. Ma ei kujutaks ette elu sellisena, et iga riik peaks omale ise leiutama tehnikat. Lugema ainult oma kirjutatud raamatuid. Vaatama ainult oma tehtud filme. Sööma ainult oma põllult pärit toitu. Äkki me ei teaks siis siiamaani mis on juust, mis on jäätis, mis on hamburger . Rääkimata sellest mis on auto, mis on coca -cola ja mis on inernet. Asju on lõputult.
Paljud inimesed räägivad siiamaani globaliseerumisest, kui suurest probleemist mis hävitab kõik keeled ja kultuurid. Kuid olen kindel, et ilma globaliseerumiseta nad tänapäeva maailma reaalselt ette ei kujutaks.