Euroopa Liidu kaubanduspoliitika (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja Majandusarvestuse Õppetool
Ä13
Aleksandra Kudrjašova
Euroopa Liidu kaubanduspoliitika
Lühiülevaade
Õppejõud: Diana Tandru
Mõdriku
2013
Sisukord
1.Iseloomustus ....................................................................................................lk 3
2. Sise-ja vääliskaubandus...................................................................................lk 3
3. Kaubandus – ülemaailmne süsteem.................................................................lk 5

4. Kauplemine – juhtpositsioon maailmas..........................................................lk 6

5.Euroopa Liidu kaubanduse ja arengu poliitika põhijooned..............................lk 7

1.Iseloomustus
EL on maailma suurim kaubandusjõud, kelle osa ülemaailmses impordis ja ekspordis on 16.5%. Liikmesriikide vaheline vabakaubandus oli üks ELi asutamispõhimõtetest ning samuti on EL pühendunud maailmakaubanduse liberaliseerimisele.
2.Sise-ja vääliskaubandus
*Sisekaubanduse all mıistame kaubavahetust Euroopa Liidu 27 liikmesriigi vahel .
*Kehtib kaupade vaba liikumine. Euroopa ‹henduse staatusega kaubad liiguvad vabalt ¸hest liikmesriigist teise.
*Liikmesriikide vahel puuduvad tollipiirid, kaupadele ei rakendata tollimakse ja võrdväärse toimega meetmeid ega koguselisi piiranguid.
*Kehtib põhimõte, et ühes liikmesriigis valmistatud ja turule lubatud toode ei vaja enam vastavushindamist teistes liikmesriikides.
*Ekspordi ja impordi asemel on kasutusel mıisted kauba käive (kauba m¸¸k) ja kauba soetamine (kauba ost).
Väliskaubandus on kaubavahetus Euroopa Liitu mittekuuluvate nn kolmandate riikidega.
* Kaup ¸letab riigi- ja tollipiire.
* Importkaupadele kehtivad tollimaksud, piirangud, keelud järelvalve jne.
* Kehtivad mõisted eksport - kauba müük välismaale ja import - kauba ost välismaalt.
Euroopa Liidu väliskaubanduse aluseks on ühtne väliskaubanduspoliitika
1 Ühine seisukoht rahvusvahelistel kaubandusläbirääkimistel
2 Ühised kaubanduslepingud
3 Ühine tolliseadustik
4 Ühine tollitariifistik
5 Ühised turukaitsemeetmed

I Ühine seisukoht rahvusvahelistel kaubandusläbirääkimistel
*EL on üks suurimaid reeglite kujundajaid maailma kaubanduspoliitikas
*Väliskaubanduse läbirääkimistel esindab liikmesriike Euroopa Komisjon
*EL Nõukogu alla on loodud erikomitee -133 komitee
*Osalemine ELi tasandil t‰hendab esindatust Euroopa Komisjoni ja Nõukogu juures tegutsevates töögruppides
II Ühised kaubanduslepingud
Suhete aluseks nn kolmandate riikidega on ELi poolt sõlmitud kaubandust soodustavad kahe- vıi mitmepoolsed lepingud .
Vabakaubanduslepingud (vastastikused)
Assotsiatsioonilepingud (vastastikused)
Tolliliidulepingud (vastastikused)
Partnerlus- ja koostöölepingud
Üldine soodustuste süsteem (GSP) (ühepoolsed)
Teised ühepoolsed soodused
III Ühine tolliseadustik
EÜ tolliseadustik (konsolideeritud)
Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 450/2008 (ajakohastatud tolliseadustik), jõustus 24.06.2008; kõiki sätteid veel ei kohaldata.
EÜ tolliseadustiku rakendussätted (konsolideeritud määrustega 1875/2006, 1192 /2008, 312/2009, 414/2009)
IV Ühine tollitariifistik
*Kaupade ekspordil ja impordil rakendatakse ELi integreeritud tollitariifistikku TARIC/ETT
* Tollitariifistik on kaupade kombineeritud nomenklatuuri ja tollimaksumäärade kogum
* TARICus on ühendatud kaubakoodid, tollimaksumäärad ja kaupadele rakendatavad meetmed.
V Ü hised turukaitsemeetmed
*Tariifsed meetmed
*Mittetariifsed meetmed
* Rahvuslikud meetmed
*Kaubandustõkked
EL Väliskaubanduspoliitika
Poliitika eesmärk :
Hoida Euroopa majandust konkurentsivõimelisena avatud maailmakaubandussüsteemi raames, mida juhitakse mitmepoolsete kokkulepete alusel

3.Kaubandus – ülemaailmne süsteem

ELi kaubanduspoliitikat kujundatakse ainult ELi tasandil. Komisjon peab ELI nimel läbirääkimisi lepingute sõlmimiseks Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjade piires ning teeb tihedat koostööd riikide valitsuste ja Euroopa Parlamendiga, et säilitada ülemaailmne süsteem ning võimaldada seda kohandada vastavalt maailmas toimuvatele muutustele.

4.Kauplemine – juhtpositsioon maailmas

EL on toodete ja teenuste suurim eksportija maailmas ning suurim imporditurg rohkem kui 100 riigi jaoks.
Samuti kujutab see endast maailma suurimat ühtset turgu. Tarbijad ja investorid nii Euroopas kui ka väljaspool seda saavad lihtsustatud süsteemist mitmesugust kasu. Kõik see leiab aset alal, kus toimub inimeste, kaupade, teenuste ja raha vaba liikumine.
Väliskaubanduses kasutatavad meetmed võib jagada kolmeks:

• kvantitatiivsed meetmed (kvoodid) ja tariifsed meetmed (tollid);
  
• tehnilised tõkked;
  
• kaubanduse kaitsevahendid .
  

5.Euroopa Liidu kaubanduse ja arengu poliitika põhijooned

1.Turule juurdepääsu ja reeglite parandamine üksi ei aita. Selleks, et riik saaks kasu kaubandusest tuleb alustada kaubanduspoliitika tähtsuse teadvustamisest ja suurendamisest valitsuste tasandil. Euroopa Liit toetab arenguriikide arengupoliitikate peamise eesmärgina kaubanduse, kui arengu peamise mootori, integreerimist arengupoliitikatega.
2.Euroopa Liit näeb suuri kasutamata võimalusi arenguriikide arengu soodustamiseks  regionaalsel koostöölkaubanduse vallas. Nagu juba mainitud , on arenguriikide omavaheline kaubandus vähe arenenud, suurem osa sellest toimub endiselt nn. lõuna-põhi suunal ehk arenenud riikidega. Läbi regionaalse integratsiooni loodab Euroopa Liit saavutada nn lõuna-lõuna kaubanduse ehk arenguriikide endi vahelise kaubanduse osatähtsuse kasvu. Selle parimaks näiteks on koostööst Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse Ookeani väikeriikidega (ACP) välja kasvanud majanduskoostöö lepingute (Economic Partnership Agreements - EPAs) läbirääkimsitel saavutatud ajutised kokkulepped ja läbirääkimiste jätkamine. Ametlikud läbirääkimised 6 ACP regiooniga said alguse 2002 a. septembris eesmärgiga tugevdada regionaalse integratsiooni läbi arenguriikide vahelist kaubandust. Regionaalne integratsioon on oluline ka välisinvesteeringute ligimeelitamise seisukohalt, kuna suuremad turud on atraktiivsemad.
3.Paljud vaesemad arenguriigid sõltuvad peamiselt ühest põhikaubast (nt kohvi, puuvill ), mille ekspordituludest sõltub kogu riigi majandus. Samas on tavaliselt selliste kaupade maailmaturuhinnad kõikuvad. Euroopa Liit on astunud tõsiseid samme ühest või mitmest kaubast sõltuvuses olevate riikide abistamiseks

• aidates vähendada konkreetse kauba maailmaturu hinna kõikumisest tingitud mõjusid (nt. puuvilla initsiatiiv);
  
• toetades majanduse mitmekülgsemaks muutmist , et vähendada sõltuvust ühest kaubast, kaasates asjaomaseid rahvusvahelisi organisatsioone;
  
• andes tehnilist abi.
  

4.Kahjuks puuduvad paljudel arenguriikidel aga ressursid oma kaubanduspoliitika kujundamiseks ja rakendamiseks, samuti puudub administratiivne suutlikkus läbirääkimiste pidamiseks erinevatel tasanditel ning kõige lõpuks juba olemasolevate kohustuste rakendamiseks. Seega on nii Euroopa Liidu kui WTO kaubanduse ja arengu alase tegevuse põhieesmärgiks administratiivse suutlikkuse tõstmine ja selleks kaubandusega seotud tehnilise abi ehk koolituste korraldamine. Suurt tähelepanu pööratakse arenguriikide läbirääkimisvõimekuse tõstmisele.
Kasutatud viited
http://elik.nlib.ee/k-v-andmebaas/?kv_id=93
http://www.koda.ee/seminarid/Lidia_friedenthal_08.10.2009.pdf
http://europa.eu/pol/comm/index_et.ht m
7