Külm sõda Kolmandas Maailmas (0)

Külm sõda Kolmandas Maailmas
Külm sõda oli 5. märtsil 1946 Churchilli kõnega alanud konfliktide ja võidukatsumuste jada kahe üliriigi, Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu ning tema liitlaste ja satelliit -riikide vahel, mis vältas ligi 45 aastat ning lõppes Nõukogude Liidu lagunemisega. Võib öelda, et kõige enam said seda vastuolu tunda Kolmanda Maailma vähearenenud riigid, mis tihti ei olnud otseselt asjasse segatud , kuid mille abil mõlemad üliriigid üritasid pidevalt oma ülimust vastase suhtes näidata.
Kui jaapanlased 1945. aastal Koreast lahkusid, läks põhjaosa Nõukogude Liidu ja lõunaosa USA alla. 1948. aastaks oli tekkinud kaks vastandlikku riiki, mida toetas 1950. aastal puhkenud sõjas kumbki üliriik oma sõjalise jõuga. Kolm aastat kestnud pideva verevalamise tulemusena stabiliseeriti rinne, mis kulges mööda 38. laiuskraadi. Selle konflikti mõjusid on tunda ka tänapäeval, sest 1953. aasta vaherahuga jäi Korea riik jagatuks: põhjas on jätkuvalt diktaatorlik Põhja-Korea, kus ei kehti inimõigused ega muud vabadused ning lõunaterri-tooriumil asetseb Lõuna-Korea, tunduvalt läänelikum ja liberaalsem riik.
Sarnaselt Koreaga toimus sõjaline konflikt Põhja- ja Lõuna-Vietnami vahel, mida toetasid vastavalt NSVL ja Hiina RV ning lõunat Ameerika Ühendriigid kartuses, et olukorra ignoreerimise tulemusena võib saada teisteski Kagu- Aasia riikides võimule kommunistlikud diktatuurid . Aastatel 1964-73 kestnud sõda kujunes eriti veriseks ning julmaks. Ühendriikide püüdlused olid lõpptulemusena asjatud, sest pärast selle sõjaväe lahkumist jätkati sõda ja 1976. aastal liideti Vietnam ühtseks, kus kehtis eriliselt julm kommunistlik diktatuur.
Kõige reaalsem oht kolmanda maailmasõja puhkemiseks leidis aset Kuuba kriisi ajal, kümmekond aastat pärast Korea sõda. USA keeldub Castro maareformide peale, mis nägid ette ameeriklaste suurmaaomandi riigistamist, Kuubalt suhkrut ostmast ning katkestab 1961. aastal kõik diplomaatilised suhted Kuubaga. Nõukogude Liit paigutab Castro ja ka sotsialismi kaitseks oma raketibaasid Kuuba territooriumile ning mõlemad üliriigid kehtestavad kõrgei-ma sõjalise valmisoleku. Õnneks lahendati kriis rahumeelselt kaheteistkümne päevaga, otsest sõjategevust ei toimunud ning hoiti ära kolmanda maailmasõja puhkemine.
Kuuba kommunistliku diktaatori Fidel Castro ja NSVL abiga aidati Angolas võimule kommunistid, keda aidati kõiksuguste sõjatehniliste vahendite ja ressurssidega, kuid muud majandusharud jäid teisejärguliseks. Teiseks tugevalt kommunistlikuks riigiks sai Etioopia , mis oli samuti NSVL mõju all. Nõukogude Liit toetas kommunismi levikut Aafrikas ning toetasid 70-ndate vältel pidevalt julme diktaatoreid .Säärane poliitika tingis pidevad kodusõjad, näiteks Angoolia kodusõda lõppes alles 2002. aastal. Majandus-sõjaline abi lõpetati Aafrika sotsialistlikele riikidele juba 1980-ndatel ning just külma sõja ja kodusõdade tulemusena on Aafrikast kujunenud üks mahajäetumaid ja vähearenenumaid piirkondi.
Siiski ei saa väita, et Kolmandat Maailma puudutanud üliriikide pidev jõukatsumine möödunud sajandi teisel poolel oleks olnud üdini halb. Lähis- Idas sai uueks pingekoldeks Iisraeli riigi rajamine 1947. aastal ÜRO otsusega. See aga ei meeldinud juutide naabritele Egiptusele, Süüriale ja Jordaaniale. Vastuolud selles piirkonnas tõid kaasa pidevad sõjad naaberriikidega. Kuna üliriigid võitlesid igas eluvaldkonnas, eriti oma maailmavaate ja valitsemiskorra populaarsuse nimel, siis asus USA jõuliselt toetama rahuläbirääkimisi Egiptuse ja Iisraeli vahel. USA presidendi Jimmy Carteri suurimaks teeneks võibki lugeda 1978. aastal sõlmitud Camp Davidi rahulepingu, millega saavutati stabiilsus Lähis-Idas ning mis panid laiapõhjalise aluse juutide ja palestiinlaste vahelistele rahuläbirääkimistele.
Kahe üliriigi, Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vahelised pinged mõjutasid suuresti 20. sajandi teisel poolel arenguriikide elu ja poliitikat. Enamasti käisid konfliktidega kaasas verised sõjad ning tulemusena seati sisse diktaatorlik riigikord vähearenenud riikides. Kuid kindlasti ei saa väita, et üliriikide roll Kolmandas Maailmas oleks olnud täielikult halb, sest saavutati ka mitmeid olulisi läbirääkimisi rahu tagamise nimel.
KRISTEN LEPPIK 12A