ERIVAJADUSTEGA LASTE SOTSIAALSETE OSKUSTE KUJUNDAMINE LASTEAIAS Lasteaiaaeg on lapse elus lühike, kuid otsustava tähtsusega eluperiood- sotsiaalsete, kommunikatiivsete, kognitiivsete, emotsionaalsete jt. baasoskuste kujunemise aeg. Tähtsustada tuleb lapse arenguliste erivajaduste(AEV) varajast märkamist ja korrektsioonitööga alustamist juba enne lasteaiaiga. Valiku puhul, kas AEV laps panna tava- või erilasteaeda, tuleb lähtuda konkreetsest lapsest ja tema erivajadustest. Kogemus näitab, et AEV lapse esialgne tavalasteaeda integreerimise proov vaid pikendab eriabita olemist. See veelgi traumeerib last ja tema perekonda. Tavalasteaias orienteerutakse
lookuses ja toimivad sama tunnuse kujunemisele, tekitades selle eri vorme või avaldumisastmeid.Dominantsus ehk domineerimine on geneetikas ühe tunnuse alleeli valitsemine tunnusepaaris (alleelipaaris) teise üle. Tunnuse dominantsuse korral avaldub heterosügootne genotüüp alleelidega (Aa) samamoodi dominantse homosügootse genotüübiga (AA). Sellist domineerivat tunnust nimetatakse dominantseks tunnuseks.Fenotüüp on indiviidi füsioloogiliste, keemiliste, käitumiste, arenguliste, biokeemiliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum.Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides.Homosügootsuseks nimetatakse diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisundit, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses asuvad ühe geeni ühesugused alleelid; näiteks AA, aa
Alleel-sama geeni erinev esinemisvorm, Dominantne alleel alleel,mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldubnt:põselohud, Retsessiivne alleel alleel, kui vastava geeni dominante alleel organismis puudub Nt:punane juuksevärv,pigmendi puudumine Genotüüp-indiviidi (sageli ka raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Fenotüüp-indiviidi füsioloogiliste, keemiliste, käitumiste, arenguliste, biokeemiliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum Geneetika -teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides. Pärilikkus-organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Pärilik muutlikkus-muutused geenide või kromosoomide ehituses või nende ümberkombineerumine
B.2.1. Millised laste individuaalseid erinevusi peab lapsehoidja oma töös arvestama? Arvestada tuleb laste vanuse, huvide, võimete ja vajadustega . Samuti sooliste erinevustega ning lapse kodukultuurist tulenevate erinevustega. Arvestata tuleb ka laste arenguliste ja hariduslike erivajatustega ja osata neid märgata Mida tuleb lapsehoidjal arvestada multikultuurilises kasvatuses? Multikultuurilises kasvatuses tuleb arvestada lapse kodukultuurist tulenevate erinevustega. Mis on lapsehoidja ülesanne lapsest lähtuvas kasvatuses lastehoius? 1.füüsiliselt ja psüühiliselt turvalise keskkonna tagamine lapsele; 2.vanema poolt koostatud lapse päevakava järgimine lapse ealisi vajadusi arvestades; 3
aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel; 3. Mida tähendavad mõisted : genotüüp –kõigi organismi kromosoomides paiknevate geenialleelide kogum, mis määrab organismi tunnuste arengu ja tema reaktsiooninormi erinevais keskkonnaoludes. Laiemas tähenduses on genotüüp organismi kõigi (sh kromosoomiväliste) pärilikkustegurite kogum fenotüüp –indiviidi füsioloogiliste, morfoloogiliste keemiliste, käitumislike, arenguliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum. Fenotüüp kujuneb organismi arengus (mida nimetatakse fenogeneesiks) genotüübis sisalduva info realiseerumise tulemusena, milles sageli mängib rolli ka ümbritsev keskkond ja selle tingimused. Kitsamas mõistes on fenotüüp üksiku uuritava tunnuse ilmetüüp (variant, seisund). 4. Nimeta sügava une staadiumid. Mille poolest nad erinevad? Uni koosneb kahest füsioloogiliselt üsna erinevast osast:
- on loodusliku valiku erijuhtum, mis kujutab sugupooltel selliseid omadusi, milletõttu on nad edukamad võitluses paariliste pärast. Nt. Isase paabulinnu saba sigimisedukus võimalus anda edasi oma geene järgmistele põlvkondadele KOHASTUMUSE ERI VORMIDE KUJUNEMINE Kohastumused tunnused, mis aitavad organismidel paremini hakkama saada. Kohastumused on näiteks hoiatusvärvus, varjevärvus või -kuju; lindude ränne KOHASTUMUSED EI OLE TÄIUSLIKUD Kohastumus võib olla ebatäiuslik 1. arenguliste piirangute tõttu. 2. sp, et on vastandliku toimega ökoloogilised tegurid kaelkirjaku pikad jalad ja pikk kael, kuid tal on raske vett juua. 3. ajalise kauguse tõttu keskkonnatingimused muutuvad kiiremini, kui looduslik valik jõuab tunnuseid muuta. MUUTUMISVÕIME ON EVOLUTSIOONI EELDUSEKS populatsiooni genofond populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid ning muud geneetilised elemendid
aktiivsetel rakkudel moodustunud RNA rikas ala e tuumake tuumaskelett toetab tuuma struktuuri Rakud moodustavad erinevaid kudesid. koed moodustuvad rakkudest ja rakuvälisest maatriksist koed omakorda võivad moodustada organeid algsed koed ja kehakuju moodustuvad varajases arengus, mille kujundab erinevate geenide avaldumine ja rakkude omavahelised kontaktid suur osa loomariigist jagab samasugust arengulist mustrit, selles väljendub arenguliste protsesside regulatsioon sarnaste molekulaarsete ja rakuliste mehhanismide kaudu RAKUTSÜKKEL Raku jagunemise käigus üks rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Eukarüootsetel rakkudel on oma rakutsükkel, mis määrab raku kasvu ja jagunemise faasid. Raku jagunemist kontrollitakse kontrollpunktidega. Rakud võivad väljuda rakutsüklist ja diferentseeruda spetsiaalseid funktsioone täitvateks rakkudeks. Rakkudel esineb programmeeritud raku surm, vajalik arengu
skeemide konstrueerimisena, siis Võgotski tõstis esile selles protsessis olulise tegurina sotsiaalse integratsiooni. Mida mõistetakse L. Võgotski järgi potentsiaalse arengu tsoonina? See on õppimise korraldamine raskusastmel, kus õpilane iseseisvalt enam õppida ei suuda aga juhendamisel küll. Milliseid tsükleid eristavad kognitiivse neuroloogia alased uuringud (Fischer ja Rose, 1999) arenguliste muutustena? 1) Lühema kestvusega tsüklid... 2) Pikaajalised tsüklid... Milliseid astmeid eristavad Fischer ja Rose (1999) kognitiivse neuroloogia positsioonidelt kognitiivses arengus? 1) Abstraktsioonid 2) Kujundid 3) Toimingud 4) Refleksid Kognitiivse psühholoogia positsioonidelt toimub lapse sünnipäraste eelduste areng vaimseks võimekuseks lapse sisemise aktiivsuse mõjul väliste ärritajatele reageerimisega.
Erivajadusega lapsi on 10-14% laste üldarvust. Nendele antava abi ulatus ja eripära varieeruvad sõltuvalt puuete raskusest. Kui eivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduste tekkepõhjustes kombineeruvad pärilikud eeldused keskkonna mõjudega, põimumine võib toimuda soodsas või ebasoodsas mõttes. Sõltuvalt tekkepõhjustest ja eripärast on laste arenguliste erivajaduse määratlemise aluseks kuulmis-, nägemis-, kõne-, keha- ja intellektipuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired ning andekus. Üksnes andekuse puhul on tegemist arengut soodustava kombinatsiooniga: soodsad pärilikud eeldused arenevad arengut stimuleerivas keskkonnas edasi. Ülejäänud erivajadustega laste puhul on tegemist arengukahjustustega, millele võib lisanduda nii keskkonna ebasoodne kui ka soodne mõju.
•. diferentseerumine, •. morfogenees, •. kasvamine. Arengu sünteesiteooria (developmental synthesis). Lisandub uurimissuunana veel üks pöördumatu protsess — fülogenees. Ontogenees – areng viljastumisest surmani. Areng jaotatakse kaheks arenguliseks protsessiks: küpsemine ja õppimine. Arengupsühholoogia põhiküsimused: 1. Keskkond vs pärilikkus 2. Arengu järjepidevus vs perioodilisus 3. Inimese sünnipärane olemus 4. Aktiivsus vs passiivsus 5. Arenguliste muutuste universaalsus vs individuaalsus Arengupsühholoogia ülesandeks on: kirjeldamine, seletamine ja prognoosimine/ennustamine. Uurimismeetodid: Vaatlus (varjatud, avatud; sisevaatlus ehk introspektsioon ja välisvaaltlus). Läbilõikeuuring ja longituuduuring. Üksikjuhtumi analüüs. Kliiniline intervjuu (kombinatsioon „naturalistlikust“ vaatlusest, eksperimendist ja introspektsioonist). Testid – objektiivtestid ja projektiivtestid. Arengupsühholoogia kujunemislugu:
või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks (Lindgren, Suter 1994). Eesti lastest esineb kuni 20%-l arenguhäireid. Mõned neist on väikesed ja lühiajalise tähelepaneliku suunamise abil ületatavad, kui neid õigel ajal märgatakse. Varajane märkamine on aga tõsine probleem. Uuringute tulemusel on selgunud, et lapse arenguliste erivajaduste esmase märkajana on esikohal lapsevanem, seejärel lasteaia õpetaja, tunduvalt harvem perearst. Siit tulenebki esimene probleem kes kannab vastutust lapse arengu eripära märkamises? Lapse arenguprobleemide märkamine ja hindamine eeldavad eakohase arengu põhjalikku tundmist. Esimest arenguetappi (0-1a.) suunab valdavalt pere, lapse arengu allikaks on tema kõige lähedasemad inimesed, eelkõige ema. Paljudel lapsevanematel aga
emotsioonidele tähelepanu juhtimiseks (tavaliselt üksikute sõnade lausumisena), sealhulgas oma vahetute tarvete edastamiseks teistele? _____ 61. Kuidas nimetatakse operatsioonide-eelsel arenguastme alguses olevate laste mõtlemist, mis ei toetu keelele? ________ 62. Milliseid kolme arenguastet saab eristada laste keele omandamise käigus (Eggen ja Kauchak, 2007)? ___________ 63. Milliseid tsükleid eristavad kognitiivse neuroloogia alased uuringud (Fischer ja Rose, 1999) arenguliste muutustena? ____________________ 64. Milliseid astmeid eristavad Fischer ja Rose (1999) kognitiivse neuroloogia positsioonidelt kognitiivses arengus? _____________ 65. Kognitiivse psühholoogia positsioonidelt toimub lapse sünnipäraste eelduste areng vaimseks võimekuseks _____________ mõjul välistele ärritajatele reageerimisena. 66. Abstraktse (formaalse) mõtlemise saavutamisel ühes või teises eluvaldkonnas
Erutus ja pidurdus protsess Miks ei mäleta imikuiga Puuduvad seosed närvirakkude vahel, puudub kõne, puudub mina tunne. Millest peamiselt tulenevad poiste ja tüdrukute käitumise erinevused Peamiselt kasvatusest Erik Eriksoni kaheksa arenguastme teooria sisu Isiklikku ja sotsiaalset arengut saab vaadata astmelisena, sest probleemidel ja nende lahendamisel on arengu käigus igal ühel oma aeg. Eelnevate arenguastmete läbimine loob valmisoleku järgmiste arenguliste ülesannetega toimetulekuks. Iga astmega kaasnevad ka kriisiolukorrad, mille edukas läbitegemine on isiksuse arengu huvides vajalik, samas kohaneb inimene maailmaga paremini siin, kui ta võtab igal arenguetapil omaks midagi ka selle negatiivsetest külgedest. Kuid igas arenguetapis peab siiski jääma ülekaalu positiivne pool, et arengus ei tekiks raskusi. Nimeta teadvuse seisundid Ärkvelolek, uni ja hüpnoos Mille poolest erinevad hallutsinogeenid ja stimulandid
lapse, kodu, kooli ja vajadusel arstide vahel. Kuulmis- ja nägemispuude esinemisel on oluline kasutada abivahendeid suhtluse lihtsustamiseks (Braille, kuulmisaparaat jm.) Õpetamisel tuleb, lisaks akadeemilistele teadmistele keskenduda ka igapäevaste oskuste parandamisele (nt riietumine, hügieen, söömine jne). Vaimupuudega laste õpetamise olulisemad eripärad: varajane sekkumine- ennetava iseloomuga, tähtis on arenguliste erivajadustega lapse võimalikult varajane/õigeaegne märkamine. Erivajaduste olemasolu korral on mistahes abinõud üksnes sel juhul piisavalt varajased, kui neid rakendatakse kohe pärast sündi või kahjustuse avaldumist. igale vaimupuudega lapsele on vaja koostada individuaalne arenduskava- arvestada koormustaluvust, päeva rütmi, töö- ja kontsentratsioonivõime individuaalseid iseärasusi ja erinevusi;
igale lapsele eraldi tema vajadusi arvestades. Ravi tulemused on seda paremad, mida varem sellega tegelema hakatakse. Vajalikuks võivad osutuda ka kõne treening logopeedi õpetusel, ortopeediline ehk liigeste kirurgiline korrigeerimine, psühhoteraapia. Lisaks kasutatakse ravilahenduste leidmisel ka psühholoogilist kompleksuuringut. Psühholoogilise sekkumise eesmärgiks on lapse ja tema pere toimetuleku parandamine, kognitiivsete ja arenguliste iseärasustega arvestamine ja sobivate sekkumisviiside planeerimine. Krampide raviks kasutatakse antikonvulsante ehk krambivastaseid ravimeid (kvi. arbamasepiin, klonasepaam). Kui lihaste toonus on nii tugev, et tekkinud on kontraktsioonid, on võimalik pinges lihasesse süstida spetsiaalset lihast lõõgastavat ravimit. Ravivõimalused : · füsioteraapia (massaaz suurenenud lihaspinge suhteliselt tavaline imikute puhul, ujumine) · tegevusteraapaia
laste mõtlemist, mis ei toetu keelele? 73. Millist perekondlikku kasvatusstuuli peetakse tavaliselt Prelingvstiline ehk keeleelne optimaalseks? 61. Milliseid tsükleid eristavad kognitiivse naeuroloogia alased Armastav kuid mõõdukaid piiranguid seadev. uuringud (Fischer ja Rose 1999) arenguliste muutustena? Kiired 74. Millist laste ja noorukite suhtlemisilmingut kasutatakse aeglased sageli nende kaaslastega suhtlemise kirjeldamiseks? 62. Milliseid astmeid eristavad Fischer ja Rose kognitiivse neuroloogia positsioonidelt kognitiivses arengus? Sõprussuhted
''. Ja seejärel peavad leidma lapsed kõik erineva suurusega asjad ning paigutama karpidesse. Kasutatud kirjandus Hallap, M. Padrik, M. Raudik, S. Jutustades jutustama. 4-10 aastaste laste jutustamisoskuse arendamine. 2016. Kirjastus Studium Kikas, E. (2008). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu Ülikooli Kirjastus Kula, P. (2016). Nutiprooviks lastele. Mõtlemisoskust arendavaid ülesandeid. Tallinn: Kirjastus Koolibri. Strebeleva, J. (2010). Mõtlemise kujundamisest arenguliste erivajadustega lastel. Eripedagoogi käsiraamat. Kirjastus Atlex
7 Kaasaegne geneetika on välja selgitanud, et puuduvad või nõrgalt toimivad geenid 1., 2., 3., 6., 10., 13., 15., 17., 18. kromosoomis põhjustavad lugemisraskusi. Rootsi ja USA teadlased on avastanud lugemisraskusega seotud geenid DYX3 2. kromosoomis, DYX1-3 ja DYX5-6 3. kromosoomis ning DYX2, KIAA0319, DCDC2 6. kromosoomis. Geen ROBO1 määrab neuraalse migratsiooni ja teiste arenguliste protsesside kulgemise, mille häirituse tagajärjel võib tekkida lugemisraskus. (Lukanenok 2009: 16) Mitmete geenide muutusal esinevad samaaegselt erinevate õppimisega seotud häirete puhul. Teadlased on välja selgitanud, et geeni FOXP2 puudumine või funktsioneerimise häired ning muutused 1., 6., 15. kromosoomis põhjustavad kõne- ja keelepuudeid, mis on otseselt seotud lugemisraskusega. Muutused 3., 10., 13., 15., 16., 17. kromosoomis on seostatavad aktiivsus- ja tähelepanuhäirega
3. Nimeta 5 arengupsühholoogia põhiküsimust: 1) Kas arengus on olulisem KeskKond või pärilikkus? Mis on arengu muutuste peamine põhjus? 2) Kas areng on järjepidev või katkendlik? Kas olulisem on kvantitatiivne (taseme muutus) või kvalitatiivne (muutus loomuses) areng? Kas varasem ja hilisem areng on üldse omavahel seotud? 3) Inimese sünnipärased omadused (hea, halb, neutraalne)? 4) Aktiivsus vs passiivsus. Kuivõrd looduse plaanijärgne areng vajab inimese jõupingutust? 5) Arenguliste muutuste universaalsus. Sarnasus vs erinevus arengus. Kas arengulised muutused on universaalsed või indiviiditi erinevad? Kas peaksime uurima üldiseid seaduspärasusi (homoteetiline uurimus) või peaksime uurima individuaalsete erinevuste põhjuseid (idiograafiline uurimus)? 4. Mis arenguteooria sai alguse 16 sajandil ja kus arvati, et inimene on spermis juba valmiskujul olemas ja edasi toimub ainul ..... Preformatsiooniteooria
Tunnetusprotsessid ja nende arengulised iseärasused 1. Tunnetusprotsesside abil võtab laps maailmast vastu infot, mõtestab seda, salvestab malluning kasutab. 2. Traditsiooniliselt eristatakse nelja tunnetusprotsessi taju, tahelepanu,malu, mõtlemine. Õpetajale on tunnetusprotsesside ning nende arenguliste isearasuste tundmine oluline kahest aspektist: 1) tunnetusprotsesside arengu taset peab arvestama ainete õpetamisel; 2) tunnetusprotsessid ei arene iseenesest, vaid nende arengut tuleb toetada. Tähelepanu Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel korraga käepäraste objektide või mõtteahelate hulgast. Voi tapsustatult: tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või hetkeolukorrast lähtuv tähtsus
ning sugurakkude juhuslik kombineerumine suurendab liigi mitmekesisust. Tekivad mutatsioonid, millest tekib uus geen, kromosoom või genoom, tekib muutlikkus populatsioonis, võib olla nii kasulik, neutraalne kui ka halb. 11. Geenivool, geenitriiv, looduslik valik Genotüüp on indiviidi (või raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Fenotüüp on indiviidi füsioloogiliste, morfoloogiliste keemiliste, käitumislike, arenguliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum. Kombinatiivset muutlikkust suurendab erinevatesse populatsioonidesse kuuluvate isendite ristumine, nn geenisiire ehk geenivool, see on üheks populatsiooni geneetilise struktuuri muutumise allikas. Geenitriiv - juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. On juhuslik, pole kindlat suunda. Avaldab mõju väikestes populatsioonides. Suurendab geneetilisi erinevusi populatsioonide vahel.
lapse mängu juures jälgida üldist arengut ja intellektuaalset arengut, määramaks lapse seisundit. Kui laps ei tunne mängude vastu huvi, on passiivne, mängib stereotüüpselt ja primitiivselt on see tõsine signaal täiskavanule: laps vajab erilist tähelepanu ja täiskasvanu tuge (viidanud 2005). Õpetamine on mängu abiga efektiivsem ja kasvatamine on nauditavam. Mäng on lapse psüühilise seisundi, tema isikliku arenemise diagnoosija, samal ajal on see puuduste, arenguliste hilinemiste korrigeerija. Mängu psühhoteraapia on uuem psühholoogiline meetod.
3. Eesmärkide püstitamine Cormier ja Hackney 1993: protsessi ja tulemuse eesmärgid. Protsessi eesmärgid loovad tuumtingimused, et nõustamisprotsess üldse saaks toimuda. Lõpptulemuse eesmärk. Kliendi ja nõustaja mõlema panus, mida klient nõustamisprotsessist soovib, see tulemus peaks olema. George ja Cristiani 1995: kuidas hõlbustada , toimetulekuoskuseid suurendada, suhtlemisoskuseid parandada. Erikson 1968 eesmärkide puhul tuleks ka arvestada arenguliste ülesannetega. Blocher 1974 arengulise nõustamise lähenemine, tuleb silmas pidada nende toimetulekuoskuste kinnistamist, mis on hädavajalikud. Kui eesmärk täidetud, siis tuleb aru saada, et aeg on lõpetada. Kliendile tuleb selgeks teha et uue info lisamisel muutub ka nõustamise eesmärk. On soovitatav muuta see teekond vaheeesmärkideks. Mitte ainult lõppeesmärk vaid ka vaheeesmärgid. 4. Sekkumiste kavandamine
Retsessiivsus - ühe tunnuse alleeli varjuvus tunnusepaaris (alleelipaaris) heterosügootse genotüübi puhul (Aa). Retsessiivne tunnus avaldub ainult homosügootsuse korral (aa), dominantsuse puudumisel. 54. Genotüübi ja fenotüübi mõiste Genotüüp on indiviidi kogu geneetiline informatsioon mis määrab lõpuks koos keskkonnateguritega tema fenotüübi. Fenotüüp on indiviidi füsioloogiste, morfoloogiliste, käitumuslike, arenguliste, ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum. 55. Intermediaarsus ja kodominantsus Intermediaarsus - heterosügoodid on kahe tunnuse väise fenotüübiga. Nt Mustad(AA), Valged (aa), Hallid (Aa) Kodominantsus - tunnusel puudub retsessiivne alleel. Kahe dominantse tunnuse kombineerumisel ilmnevad mõlemad tunnused 56. Polüalleelsus ja polügeensus Polüalleelsus - lookuses esineb rohkem kui 2 alleeli: nt C>c ch> ch> c Polügeensus - ühte tunnust määrab palju geene 57. Letaalsus
Märkamine ja esmane sekkumine. Õpetajapoolne individuaalne lähenemine. Õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart (vorm, mis ei ole ette antud, kool peab selle ise koostama, nt iga õppeaine kaupa välja toodud õpilase tugevused, nõrkused; keskendumine jne). Selle kaardi abil saab jälgida ka arengut. Eriti kui laps käib mõnes tugirühmas, nt logopeedilises, siis peab lapsel see kaart olema, seda ütleb seadus. II TASAND (kui õpetaja palub abi) hõlmab tegevusi arenguliste ja hariduslike erivajadustega (sh andekate) lastega kooli tasandil. Tegevust koordineerib hevko (hariduslike erivajadustega õppe koordinaator). Tegevuse aluseks on individuaalse arengu kaart. Selgitatakse välja õpilase vajadused kooli tasandil. Kui koolil on eripedagoog saab koostada vastavad testid jne, saab aimu lapse arengust. Vajadusel, kui kool oma jõududega probleemi ei lahendata, antakse soovitused täiendavateks uuringuteks psühhiaatrilised uuringud (testid,
kogemuslikud muutused toimuvad. Teaduse funktsioon on reaalsuse struktureerimine, ratsionaalse seletuse leidmine. Teaduse instrumendid on teooria, mingi süsteem, mis esitab loogilist seletust omavahelistest seostest. Teadusele on omane metodoloogia, erinevad uurimismeetodid, mis moodustavad süsteemi. Teaduse instrumendiks on ka meetodid, mida kasutatakse hüpoteesi tõestamiseks/ümberlükkamiseks. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud on arengubioloogia, kus tuntakse huvi arenguliste protsesside vastu, filosoofia, pedagoogika, andragoogika, religiooniteadus, sotsioloogia, keemia, kultuuripsühholoogia, antropoloogia. Arengubioloogia (developmental biology) tuumaks on kolm põhiprobleemi, mida iseloomustab uuritavate protsesside pöördumatus: diferentseerumine eristumine; leiab aset arengus, rakutüübid või koed muutuvad diferentseerituks eri tegurite mõjul arenemine ja küpsemine morfogenees arengus toimuvad organismi ja selle osade kuju/vormi
vastasmõju tulemus. Keskkonnast sõltub olulisel määral, mismoodi kellegi pärilik info avaldub 9 Psühhosotsiaalne areng ning naise ja mehe erinevused Psühhosotsiaalne areng Erik H. Eriksoni järgi Psühhoanalüütik, kelle väitel eelnevate arenguastmete läbimine ja kriisidega toimetulek loob valmisoleku järgmiste oluliste arenguliste ülesannete lahendamiseks. Arengu aste Kirjeldus 1. Usaldus või Laps peab omandama arusaama, et ta võib ümbritsevat maailma usaldamatus usaldada. Kui lapse vajadused on rahuldatud ja vanemad teda sünnist-1a. hellitavad, siis tunnetab ta maailma turvalisena. Kui laps ei saa piisavalt hellust, siis võib ta maailma ees hirmu tunda. Kui laps on vanemaid usaldama õppinud, siis hakkab ta nende toel ja 2
Õpetajapoolne individuaalne lähenemine Õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart (vaatluskaart, soovitatakse pidada kui toimikut; oluline, et näitaks lapse arengut; peab olema lapsel, kes käib õpiabirühmas- soovitatavalt juba varem; hevko (HEV koordinaator) vastutab, et info oleks olemas; kaart on kättesaadav lapsevanemale; väljaspoole kooli saab anda ainult lapsevanema kirjalikul loal ) II tasand Hõlmab tegevusi arenguliste ja hariduslike erivajadusteg (sh andekaid) lastega kooli tasandil Tegevust koordineerib hevko Vajaduste väljaselgitamine kooli tasandil Soovitused täiendavateks uuringiteks (esialgu Hariduse Tugiteenuste Keskusesse suunamine; sealt suunatakse vajadusel edasi psühhiaatriakliinikusse uuringutele); soovi korral saab tugikeskuse vahele jätta ja otse uuringutele minna III tasand
Embrüoplast blastotsüsti ühel poolusel moodustunud tihe rakukobar, millest areneb loode. Eukarüootne rakk (päristuumne rakk) on üks kahest peamisest elusorganismidel esinevast rakutüübist. Eukarüootsetel rakkudel on eristunud rakutuum ja membraansed rakuorganellid. Fenotüüp indiviidi füsioloogiliste, morfoloogiliste keemiliste, käitumislike, arenguliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum. Geeninokaut geneetiliselt rikutud geeniseisund. Geenitehnoloogia (tehnogeneetika) on molekulaargeneetika rakendusharu, DNA- fragmentide siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel.
Dominantsus - domineerimine ehk ühe tunnuse prevaleerumine tunnusepaaris teise üle · Näide: silmade värv Retsessiivsus - ühe tunnuse varjuvus tunnusepaaris heterosügootse genotüübi puhul; tunnuse avaldumine ainult homosügootsuse (aa) korral. Fenotüüp - indiviidi (morfoloogiliste, füsioloogiliste, keemiliste, etoloogiliste, arenguliste) tunnuste kogum Genotüüp - indiviidi kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi Homosügoot - lookustes on identsed alleelid · Homosügoot retsessiivse tunnuse osas (aa) · Homosügoot dominantse tunnuse osas (AA) Heterosügoot - diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses asuvad erinevad alleelid (nt. Aa).
õppekava järgi õppivatele põhikooli õpilastele; · õpilaskoduteenuse osutamine põhikooli õpilastele; · hoolekandeteenuste osutamine psüühilise erivajadusega täiskasvanutele; · asenduskoduteenuse osutamine vanemliku hoolitsuseta lastele; · turvakoduteenuse osutamine vanemliku hoolitsuseta ja muudel põhjustel ööpäevaringset kaitset vajavatele lastele; · alushariduse andmine arenguliste erivajadustega lastele; · lapsehoiuteenuse osutamine lastele; · rehabilitatsiooniteenuste osutamine erivajadustega lastele ja täiskasvanutele; · koolitustegevuse läbiviimine ja organiseerimine; · nõustamistegevuse läbiviimine ja korraldamine; · sotsiaal- ja haridusvaldkonna tegevuste toetamine. Igapäeva elu toetamine Teenuse eesmärk: Teenuse eesmärgiks on parim võimalik toimetulek tavapärases keskkonnas, inimese
Mäng arendab just vaimupuudega ja autismiga lapse seisukohast keskendumisvõimet, alustatu lõpetamise oskust, omandatud kujutluste sihipärast kasutamist mängu õnnestumiseks ja ka peenmotoorika ning eneseteenindusoskusi. Vaimupuudega laste õpetamise eripärasid on mitmeid, alljärgnevad on olulisemad: varajane sekkumine - see peaks algama juba 0-3 aastaselt. Varajane sekkumine on ennetava iseloomuga. Tähtis on arenguliste erivajadustega lapse võimalikult varajane/õigeaegne märkamine. Varajases lapseeas on aju seni arvatust suuremal määral võimeline kompenseerima olemasolevaid kahjustusi ja selle edasine areng on omakorda sõltuvuses sotsiaalsest interaktsioonist, seega õppimisprotsessist. Erivajaduste olemasolu korral on mistahes abinõud üksnes sel juhul piisavalt varajased, kui neid rakendatakse kohe pärast sündi või kahjustuse avaldumist;
omavaheline kombineerumine avalduvad otseses kooskõlas geenide interkromosoomse rekombinatsiooni seadustega Sellisteks tunnusteks on mitmesugused välistunnused (karvkatte ja sulestiku värvus, märgised, sarvilisus jne. GEEN-pärilikkuse elementaarüksus.DNA lõik, mis määrab ära RNA sünteesi. GENOTÜÜP- on indiviidi (sageli ka raku) kogu geneetiline informatsioon FENOTÜÜP-on indiviidi füsioloogiliste, keemiliste, käitumiste, arenguliste, biokeemiliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum. Fenotüüp kujuneb organismi arengus (mida nimetatakse fenogeneesiks), genotüübis sisalduva info realiseerumise tulemusena, tihti sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast ja selle tingimustest ALLEEL--ühe geeni erivorm(dominantsed ja retsessiivsed) Üht ja sama tunnust määravate geenide eri vorme - retsessiivseid ja dominantseid ning kodominantseid nim alleelideks või alleelseteks geenideks, nähtust ennast aga alleelsuseks
o Psühhofüsioloogia - uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda ja psüühika ja käitumise füsioloogilisi aluseid o Neuropsühholoogia - ajukahjustustega inimeste psüühiliste protsesside uurimise põhjal tervete inimeste ajutalitluse kohta järeldusi tegev teadusharu o Sotsiaalpsühholoogia - suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru o Arengupsühholoogia - tegeleb arenguliste muutuste uurimisega 2. Rakenduslikuma orientatsiooniga harud - spetsialiseerutakse kindlale valdkonnale, toimub uurimine ja otsene töö inimestega (nõustamine, psühholoogilise abi andmine) o Kliiniline psühholoogia - Psühholoogid tegelevad psüühikahäirete diagnoosimise ja raviga. Ravimisel kasutatakse mitmesuguseid psühholoogilisi võtteid (psühhoteraapia, nõustamine)
Nagu oleme aga näinud, ei ole tõendid tugeva kognitiivse kasu kohta veenvad, pärinegu need siis teooriast, vaatlusest, korrelatsioon- või eksperimentaalsetest uurimustest. Samas, mõnes ühiskonnas mängivad lapsed vähe, kuid arenevad ikkagi normaalselt. Olgu lõplik otsus milline tahes, see ei kahanda mängu mõnu, nii osaleja kui vaatleja seisukohast. See iseenesest annab mängule väärtuse, milline iganes selle arenguliste tagajärgede ulatus ka on. Teiste aitamine ja moraalne areng Prosotsiaalne käitumine on iga vabatahtlik, kavatsuslik tegevus, mis annab positiivse või kasuliku tulemuse vastuvõtja suhtes, arvestamata seda, kas tegevus on tegijale kulukas, mõju poolest nautraalne või kasulik. Selles tähenduses eristub see „altruismist“, mis väidab selgelt, et teiste aitamine põhjustas tegijale mingit kulu.
„He goed home“, „badder“ etc. Eesti keeles padja asemel padit jne. Keele komplekssuse suurenemine. Umbes kolme aastaselt hakkab laps kasutama lauseid strateegilisemalt nagu sünade ümber paigutamine küsilausete moodustamiseks, eituse moodustamine jne. Arenenud keelekasutus paneb aluse lugemisele, kirjutamisele ja õppimisele üldse. 17. Milliseid tsükleid eristavad kognitiivse neuroloogia alased uuringud (Fischer ja Rose, 1999) arenguliste muutustena? Kognitiivses arengus on Firsheri ja Rose’i (1999) järgi kaks korduvate tsüklite jada: Lühema kestusega tsüklid kujutavad endast järkjärgulisi oskuste või arusaamise konstrueerimise perioode, kus toimub liikumine eraldi seisvatelt informatsiooni või vaimse toimingu ühikutelt nende kaardistamisele ja seostamisele teiste ühikutega ning sealt uut liiki ühiku moodustamisele, mis reorganiseerib ja lihtsustab olemasolevaid süsteeme
saada oma oskuste ja võimete piires. Küll aga tuleks just noori rohkem suunata ja nendega tegeleda, et nende otsused ei tuleks ülepea kaela, ise neid hiljem kahetsedes. Selleks et noori varakult märgata ja neid aidata on olemas hulk oma eriala spetsialiste, kelle poole oleks võimalus noorel pöörduda. Aga kas me teame neid võimalusi ja kuidas nendeni jõuda? Õppenõustamiskeskus on piirkondlik tugikeskus, mille ülesanne on toetada laste arenguliste ja hariduslike erivajaduste varajast märkamist ning individuaalset arengut. Õppenõustamiskeskus pakub eripedagoogilist, logopeedilist, psühholoogilist ja sotsiaalpedagoogilist nõustamist lastele, lastevanematele, haridusasutuste töötajatele ja ametnikele. (Õppenõustamis...) See on vägagi toetav üksus, mida võib vajada nii mõnigi noor ja tema vanem. Probleem on aga minu arvamuse kohaselt info kättesaadavus ja selliste keskuste olemasolust teadmine
või sotsiaaltöötaja Üleriigiline nõustamiskomisjon: eripedagoog, logopeed, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog või sotsiaaltöötaja, Haridus- ja teadusministeeriumi esindaja. Nõustamiskomisjon lähtub lapse parimatest huvidest ja juhindub Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, lapse hariduslikest vajadustest ja SA Innove Õppenõustamisteenuste korraldamise töökorrast. Nõustamiskomisjoni sihtrühm on hariduslike ja arenguliste erivajadustega lapsed, lapse perekonnaliikmed. Õpetaja töö on toetada õppijate arengut, lähtudes nende tasemest, võimetest ja vajadustest ning arvestades riiklikes õppekavades seatud eesmärkidega ja arendada oma kutseoskusi. Õpetaja kavandab iseseisvalt ja koos teiste õpetajatega õpitegevust, õpetab ja kujundab selleks õppija arengut toetava õpikeskkonna. Professionaalse arengu eesmärgil reflekteerib oma tegevust
ennustatavad; bioloogiline areng, mis põhineb geenidel 2 õppimine – kogemuse tagajärg; bioloogia põhine (mõnda asja saab õppida alles siis kui inimene on teatud informatsiooni omandamiseks küps – imikule ei saa õpetada matemaatikat) Kogemusi tuleb koguaeg juurde aga küpsemine lõppeb teatud eas ära. Areng on protsessi keskne. Mõtlemine on staatiline ja protsess (kuidas me teatud eesmärgini jõuame) on dünaamiline. Mis on arenguliste muutuste peamine põhjus? On aistinguid, mis tulevad kehast seest ja ka neid, mis tulevad keskkonnast. Keskkonna ja pärilikkuse dilemma – mõlemad mängivad rolli indiviidi arengulistes muutustes. Pikkus, kehaehitus, hääletoon, musikaalsus, häbelikkus, keele omandamise iga, emotsionaalsus, ärevus, neurootilisus (jne.) on need asjad, mis võivad vanematelt lastele edasi kanduda läbi geenide. Füüsilistest omadustest on ka käepigistuse tugevus päritav vanematelt.
· transposooni eemaldumise piirkonda jäänud lõhe võib tekitada mutatsiooni ka selles geenis 4 LINE ja SINE tekkelised geneetilised haigused on teatud hemofiilia vormid, Duchenne lihasdüstroofia, porfüüria (heemi sünteesi defektid) jt. Kas transposoonid võivad olla kasulikud? Oletused: · osalevad geenide ekspresseerumise regulatsioonis, sest mõjutatavad arenguliste ja keskkonna signaalide poolt. · Tagavad parema kohastumise evolutsioonis, põhjustades geenide duplitseerumist (DNA hulga suurenemist) ja DNA ümberkorraldusi inimese globiini geen on tekkinud globiini geenist L1 elementide krossingoveris · Ei oma funktsiooni eksisteerivad iseenese alalhoidmiseks (LINE ja SINE funktsioonid on teadmatud) On teada, et telomeraas on sarnane LINE pöördtranskriptaasiga ja ilmselt sellest moodustunud.
Bioloogiline psühholoogia I LOENG Ülevaade bioloogilise psühholoogia ainest ning teemadest; Käitumise ja kogemuse füsioloogiliste evolutsiooniliste ja arenguliste mehhanismide uurimine. Bioloogiliste seletusviiside neli kategooriat: - Füsioloogiline – kuidas aju jt organid käitumisega on seotud - Ontogeneetiline – kirjeldab struktuuri või käitumise arengut - Evolutsioonline – rekonstrueerib struktuuri või käitumise evolutsiooni ajaloo - Funktsionaalne – miks struktuur või käitumine selliseks kujunes Ülevaade aju ehitusest ja funktsioonidest;
.. vanadus II käsitlus: 1) loote areng - sünd (ema kehast välja), 2) sünd - 1-2aastane (kõndimaõppimine), 3) 1-3a väikelaps, 4) noorem kooliiga (3-6a), 5) 6-12a kooliiga, 6) 12-20a (murdeiga), 7) 20-40a noorus, 8) 40-65a keskiga, 9) vanadus I küsitluse näited: II käsitluse näited: Jung Sõnum - millestki rääkides peab tegelt aru saama kes millest ja mida täpselt räägib. Areng jaotatakse kaheks arenguliseks protsessiks: küpsemine ja õppimine Küpsemine - seostatud arenguliste muutustega kehas, mis on tingitud vanuse suurenemisest. Bioloogiline arenemine. Muutused sõltvad geneetikast. Õppimine - suhteliselt püsivad muutused käitumised, mis on omandatud. Selgelt kogemuse tagajärg. Uued oskused tekivad, jne. Peab olema teatud küpsuse tase, et õppida. Arengupsühholoogia põhiküsimused: 1) keskkond versus pärilikkus. Mis mõjutab rohkem? Füüsilised omaduse tugeva geneetilise
noorteuuringud empiiriliselt laitmatult läbi viidud sellal kui enamus ülejäänud sotsioloogiast oli abstraktselt teoreetiline ja tugevasti ametliku marksistliku ideoloogia mõju all. Noorsoouuringute algusfaasis keskenduti riigisotsialistikes maades teoreetilistele spekulatsioonidele olulistest mõistetest. Esmalt arutleti klassist ja vanusest stratifitseerivate teguritena ning noorte bioloogiliste ja arenguliste tegurite alusel grupina määratlemisest. • Kon (1967): isiksuse sotsialiseerumine sotsiaalsetesse suhetesse ja institutsioonidesse, Mahler (1983): juventiseerumine – noorte innovatiivsus ühiskonnas. • Noorsoouuringud 1980.-l mõjutasid tugevasti plaanimajanduse piirangute süvenemine ja erainitsiatiivi suurendamise katsed. Noored olid jätkuvalt suurimad riiklikust sotsiaalpoliitikast kasusaajad ning neilt oodati panust majanduse arendamisse.
migreen funktsionaalsed peavalud- võrreldav retsidiveeruvate(korduvate) kõhuvaludega ja nn. kasvuvaludega. 38. Väikelaste psüühikahäired. Traumaatiline stressihäire- ootamatu sündmus N: autoõnnetus, korduvate traumaatiliste sündmuste jada( korduva vägivalla nägemine), pidev stress ( hoolitsuse puudumine). Trauma elatakse läbi korduvalt, korduvad hirmuunenäod, traumat meenutavatest seikadest tingitud ärevus. Laps on endassetõmbunud, arenguliste oskuste ajutine taandumine, pingeseisund, uinumisraskused, keskendumisvõime langus, agressiivsus. Meeleoluhäire- jaguneb: ärevushäire, pikaleveninud kurbusereaktsioon, depressioon, segatüüpi emotsionaalse väljenduse häire, lapseea sooidentiteetsushäire, reaktiivne kiindumushäire. Kohanemishäire- mingist kindlast sündmusest tingitud ajutised, kerged sümptomid, mis kestavad mõne päeva kuni 4 kuud( ema tööleminek, uus hoidja, haigus, lasteaia vahetus)
asetus. 24. Nimetage rakutsükli CDK-de aktiivsuse regulatsiooni kolm võimalust 1.seonduvad tsükliinidega määravad kinaaside substraadispetsiifilisuse ja lokalisatsiooni rakus 2.teatud jääkide (Tyr) fosforüülumise / defosforüülumise abil 3.inhibiitorvalkude seostumisel CDK-tsükliin kompleksile. Hoiavad rakud G1 faasis, takistades S faasi üleminekut 25. Millised CDK-d ja tsükliinid vahendavad kasvuainete toimet rakutsüklile? D tsükliinid on olulised välis- ja arenguliste sisesignaalide (kasvuhormoonid) vahendamises rakutsüklisse. G1S minekul - CDKA+CycD. D tsükliinid kontrollivad rakutsükli sisselülitumist. CDK peavad omavad PSTAIRE piirkonda (nt CDKA) Ilma auksiini ja tsütokiniinideta ei toimu kalluse moodustumist rakukultuurides. 26. Nimetage, milliseid taimede kasvuained ja millises rakutsükli faasis osalevad rakutsükli regulatsioonis. Tsükliinid vahendavad taimede kasvuainete mõju.
Protsessi eesmärgid loovad tingimused, et nõustamisprotsess saaks üldse toimida, tuumtingimused. Lõpptulemuse eesmärgid - kliendi ja nõustaja mõlema panus, mida klient soovib, selline tulemus peaks ka olema. · George ja Cristiani (1995) - eesmärkide puhul tuleb mõelda sellele kuidas hõlbustada inimese käitumise muutumist, toimetulekuoskuseid suurendada, suhtlemisoskuseid parandada · Erikson (1968) - eesmärkide puhul tuleks arvestada arenguliste ülesannetega · Blocher (1974) räägib samuti arengulise õustamise lähenemisest. Tuleb silmas pidada tometulekuoskuste kinnistamist, mis elukaare jooksul hädavajalik. Tuleb näha lõpptulemust, mida see kliendile kaasa võib tuua, eesmärgi püstitamine aitab hinnata, millal nõustamist saab ära lõpetada.Tuleb arvestada ja kliendile selgeks teha, et uue info lisandumisel võib ka eesmärk muutuda. Soovitatav on lõppeesmärk muuta
hiljem migreeruva neuraalharja rakkude hulgas. Notch valgud kontrollivad arengulisi valikud ka hemopoeesis, so kas lümfoidsetest progenitoridest saavad B- või T-rakud. Lisaks normaalse hemopoeesi reguleerimisega on Notch valgud seotud ka inimese leukeemia tekkega. Nende signaaliradade komponendid, signaali edastamise mehanismid ja bioloogiline tähtsus erinevate organsüsteemide ning rakutüüpide kujunemisel. Arenguliste signaalide antagonistid - Fibroblast Growth Factor'i signaali inhibitsioon pidurdab hiire lootel kopsupungakeste harunemist. TGF-beeta sünteesi inhibeerivad EGF, FGF, deksametasoon, kaltsium, retinoidid ja folliikulit stimuleeriv hormoon (FHS). 17. Rakusurm. Programmeeritud rakusurm ehk apoptoos soovimatute rakkude tahtlik eemaldamine; füsioloogiline; mittejuhuslik; aktiivne; kontrollitud; rakk osaleb enda surmas;
1. isiksuse erinevused Arengulised erinevused Tervete ja kliiniliste indiviidide erinevused Populatsioonisisesed erinevused Peamiselt isiksuse ja vaimse võimekuse uurimine. 2. intelligentsuse erinevused Et mõista inimeste käitumist antud olukorras. IQ ja isiksus mõjutavad käitumise viisi ja intensiivsust, eluga toime edukust. 3. Arenguline psühholoogia: Arenguprotsesside mõistmine hilisema käitumise mõistmiseks ja ennustamiseks Arenguliste protsesside mõju hilisemale käitumisele - kognitiivne areng, sotsiaalne areng. Et mõista ja toetada lapse arengut ja mõista laste käitumise eripärasid. Ja mõista täiskasvanute käitumise eripärasid lapsepõlvekogemuste raamistus. Soodustada ja toetada teiste tervet arengut. 4. Sotsiaalpsühholoogia: Intraindividuaalsed protsessid ja indiviididevaheline interaktsioon: Hoiakud, Uskumused, Sõprus, Armastus, Konflikt, Grupiprotsessid. Inimesed on sotsiaalsed loomad. Enesetaju ja teiste
Kõne ja intellekti seosed Psüühikas on kaks tasandit: Intellekti tasand, kus tekitatakse mingi mõte või idee Kõne tasand, kus on keelevahendid (sõnad ja oskus nendega opereerida) Kui tahame kellelegi oma mõtet väljendada, tuleb see kodeerida keelevahenditesse ja kui tahame kellegi teise poolt öeldut mõista, tuleb keelevahendite rida dekodeerida lahti mõtteks. Kõne tasandil toimub pidevalt kodeerimise ja dekodeerimise protsess. Need tasandid saavad eraldi kahjustuda. Arenguliste hälvete korral: - primaarselt hälve intellekti tasandil mõtted on naljakad - primaarselt on hälve kõne tasandil näib, et lapse areng ei ole eakohane NB! Võivad ühtemoodi välja näha. Seega tuleb saada selguse kumb tasand on esmajoones kahjustatud, sest sekkumised on erinevad. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 26 Kõne arengu puuded jaotuvad - Suulise kõne puuded:
9. Genotüüp. Fenotüüp · Genotüüp indiviidi (või raku) kogu geneetiline informatsioon! kromosoomides lokaliseeruvate pärilikkuse diskreetsete determinantide- geenide- summa; laiemas tähenduses on genotüüp termini idiotüüp sünonüüm- organismi kõigi pärilike algmete summa olenemata sellest, kus nad asuvad, kas rakutuumas või tsütoplasmas ( kromotüübi ja plasmotüübi summa) · Fenotüüp- indiviidi (morfoloogiliste, füsioloogiliste, keemiliste, etoloogiliste, arenguliste) tunnuste (variantide ja avaldumistasemete) vaadeldav kogum; kitsamas mõistes üksiku uuritava tunnuse ilmetüüp (variant, seisund). Fenotüüp kujuneb indiviidi arengus (fenogeneesis) genotüübis sisalduva info realiseerumise tulemusena, tihti sõltuvalt elukeskkonna tingimustest. isendite välistunnuste või omaduste summa, genotüübi ja keskkonna koostoime tulemus Sõna genotüüp kasutas esmakordselt Taani botaanik Wilhelm Johannsen, aastal 1909.:
annaabi.ee 
